REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
kontrollitud reformide teostamise vajalikkust. traditsiooni ja aeglast arengut pidada konservatismi põhitunnuseks. Konservatiivne põhimõte on, et teha pigem natuke head, kui riskida teha palju halba, suurt heategu üritades. Konservatiiv peab traditsioone ja vanu institutsioone heaks seetõttu, et nad on head ja ajaproovile vastu pidanud. Konservatiivne mõtleja Leo Strauss on väljendanud seisukohta, et traditsioon peab eriti just õigustama mittetraditsioonilisi otsuseid, kuna traditsioon on allikaks, millest õppida, mis kätkeb endas möödunud põlvede akumuleerunud tarkust. Inimolemuse ebatäiuslikkus: inimene on egoistlik ja üksikuna saamatu, on tal vaja riigipoolset ühiskonnaelu korraldatust, mis kõige vabam on majanduses. Orgaaniline ühiskond: konservatiivide arvates vajavad inimesed ennekõike
Eestis Algas ärkamisaeg. 1869. aastal toimus esimene üldlaulupidu. Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Välismaal David Livingstone Uuris Aafrika Sisepiirkondi. Avastati looduslik radioaktivsus. Louis Pasteur võttis kasutusele vaktsineerimise. Graham Bell ja esimene telefoniaparaat aastal 1876 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi esimene pool Muusika poole pealt esinevad mitmed erinevad siilid Hilisromantism- toetub 19.saj. romantismile (Mahler, strauss, Bruckner) Impressionism- tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi harmooniaid, annab edasi muljeid, väldib suuri kontraste(C. Debussy) Ekspressionism- kannab endas ajastu pahesid, peegeldab inimeste sisemaailma tumedamaid külgi. Neoklassitsism- toetub enne romantismi valitsenud vormidele ja zanritele(rajajaks I. Stravinski) Avangardism- taotleb rõhutatult uut, väldib klassikalisi reegleid, vorme, zanre. Jazz- muusika- saab alguse ameerika neegrite musitseerimise viisist
Kultuurisemiootika - konspekt (õppejõud: Mihhail Lotman) Kohustuslik kirjandus: - Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" - Claude Lévi-Strauss "Structural Anthropology" - Umberto Eco "Roosi nimi" - Juri Lotman "Semiosfäärist" Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm. Väljaspoole jääv on jumalate ja vaimude ala, inimese jaoks ebasõbralik, ebaturvaline, struktureerimata, ebakindel. (Muide - sõna jumal pärineb samast tüvest (div-, dev-, dik-) kui saatan: Jumal on kultuuri produkt ja sellisena turvaline.) Kultuuri piirid on küll stabiilsed, aga neil on kalduvus laieneda, haarata en...
Suure-Jaani Gümnaasium Suure-Jaani Muusikafestival Referaat Koostaja: Marelle Viilup 11B Suure-Jaani 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu lk 4 Festivalist kirjutatakse lk 5 Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing lk 6 Viimaste aastate festivali toimumisest lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Sissejuhatus Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel j...
Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigiooperi peadirigent Tema ooperite kolm suunda: tragöödiad, Antiik kreeka ainelised koomilised ooperid ja olustikumuusikale tuginevad koomilised ooperid „Don Juan“ „Nõnad kõnele Zarathustra“ „Don Quijote“ Ooper „Salome“ Max Reger (1873-1916)
,,Trükivigade eest ei vastuta, puudu on see õpetaja antud riikide tabel( riik- sisepoliitika, välispoliitika, riigikord, majdnsus) +õpik lk 8 Buuride sõda!" Lauri Kasak Kordamine Imperalismiajastusse jõudis maailms 19. sajandi lõpul. Imperalism- Suurriikide püüd hankida kolooniaid ja saavutada seeläbi maailmas võimalikult suur mõjuvõim. 20. sajandi maailmale oli iseloomulik: a) Euroopa valitses maailma, sest peaaegu kogu maailm oli jaotatud kogu Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. b) Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Inglismaa, talle järgnes Prantsusmaa. Paljud rahvad avaldasis koloniseerijatele vastupanu( Näiteks Inglise-Buri sõda 1899-1902). Buurid olid Hollandi päritoluga asunikud, kes olid juba 17. sajandil asunud Lõuna-Aafrikasse, esialgu asustasid nad Kapimaad (lk. 8) 2) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi, mille suunas pidi arenema kogu maai...
esimesena valmistama mööblit, millele moeajakirjanikud panid nimeks homewear ehk kodu riietus. 9 Rõivad aktiivsele ja tegusale Rõivad olid mõeldud liikuva eluviisiga naisele. See sai McCardelli sünonüümiks praktilisele ja vabale rõivale, mis oli ühteaegu mugav ja glamuurne. Kriitikud peavad McCardelli spordirõivaste peojekti algatajaks Ameerikas, kuid sellel alal olid enne teda tegutsenud teisedki. Teksastiili lõi Levi Strauss, kes immigreerus USA-sse 19. sajandi keskel. Strauss alustas purjestiilidest vankrikatete ja telkide müümisega suure kullapalaviku ajajärgul Kaliforniasse tormanud õnneotsijatele. Seejärel hakkasin koos San Francisco`ga sisse vedama denimit ehk serge de Nĩmes, indigoga siniseks värvima ja sellest pükse õmblema. 20. sajandil on iga uus aastakümme seotud ka teksastega, kuigi erineval viisil. 1950. aastaist alates said teksapüksid meelsuse ja kuuluvuse sümboliks, olles sellel
ja tantsuga muusilaline näitemäng) Operetimuusika aluseks oli libreto, mis oli enamasti humoorikas ja päevakajaline. Heliloojaid inspireerisid parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud Vokaalpartiid olid lihtsad, esitajateks professionaalsed lauljad. OPERETI AJALUGU PRANTSUSE OPERETT VIINI OPERETT Esindajaks Johann Strauss jun. Tõi operetti valsi. Tuntumad operetid: ◦ „Nahkhiir“ Esindajaks Jaques Offenbach. Esimene operett oli „Orpheus põrgus“ (1858).
Semiootika konspekt Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles m...
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2
Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940. aaastal emigreerus Bartók USAsse. Seal ei tundnud end hästi, kirjutas vähe (vrd nt Rahmaninoviga). Suri leukeemiasse
1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911. Eluajal oli tuntud kui dirigent. Heliloojana teda ei tunnustatud, sest koosseisud olid teostamatult suured. Tänapäeval peetakse teda sajandivahetuse suurimaks sümfoonikuks, sest tema sümfoonia zanris loodud teosed on kõige
Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisaks tantsule ja laulule, eelkäijad: koomiline ooper, vodevill (lühikomöödia). Iseloomustab: tantsulisus, meeldejäävad ja lihtsamat sorti laulud, palju tantsunumbreid, tantse esitavad kõik operetitegelased, kasutatakse moes olevaid tantse (19. saj kankaan ja valss). Tüüptegelased: 1) tõelised armastajad 2) koomikutepaar. Esimene operett: kirj Jacques Offenbach ,,Orpheus põrgus". Viini opereti rajaja Johann Strauss ,,Nahkhiir" eeskujuks teistele. Gustav Mahler(1860-1911)- Elulugu- Tsehhis sündinud, vaesest perest, sama andekas kui Mozart, 8.a mängis tänaval pilli, 10.a sõitis Viini, alustas muusikaõpinguid, lõpetanud Viini Konservatooriumi, temast sai Viini õukonna Ooperiteatri direktor, kunstiline juht ja peadirigent. Väga nõudliku iseloomuga ja edu oli kõige tähtsam. 1907-1911 elas Ameerikas, 3 kuud pärast Viini saabumist suri Viinis südamehaigusesse Looming- 8 sümfooniat
• sümfooniline tsükkel 1. sonaat - allegro 2. aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa. • eeskujuks Bach ja Beethoven • 4 instrumentaalkonsterti • eripära - lähedus sümfooniažanrile (solist pole esiplaanile tõstetud) • ‘’Hällilaul’’ ja ‘’Saksa reekviem’’ • mitteprogrammilise nn. absoluutse puhta muusika pooldaja 5) Richard Strauss (1864-1949) Saksamaa. • 15 muusikalist lavateost • teatraalselt eredad ja väljendusrikkad meistriteosed • filosoofilise programmiga ‘’Surm ja kirgastumine’’ • ilukirjandusliku einestikuga ‘’Don Juan’’ • autobiograafiline ‘’Kangelaselu’ 6) Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa. • esimene, kes hakkas klaveripalu tsüklitena mängima • kõige kuulsam ‘’Karneval’’ • soololaulude tsüklid ‘’Poeedi armastus’’
3. Hilisromantism 1850-1890 Muusikaelu keskuseks saab taas Viin. Esilekerkisid ka väikerahvaste heliloojad nt. Norralane Grieg, tsehhid Dvorak ja Smetana, vene heliloojad Mussorgski ja Tsaikovski. Tegutsemist jätkasid veel Verdi, Wagner, Liszt. Romantism tegelikult ei lõppenud 19. sajandil. Mitmete heliloojate loomingus kestis romantism edasi ka 20. sajandil, nt Gustav Mahler ( 1860-1911), Richard Strauss (1864- 1949), Sergei Rahmaninov (1873-1943). Uued jooned Romantismis 19. sajandi heliloojate suurteks eeskujudeks olid Viini klassikud, eriti Beethoven. Romantismi heliloojad kasutasid oma loomingus peamiselt samu zanre klaverkontserdid, sümfooniad, keelpillikvartetid, klaverisonaadid. Varasemast enam kirjutati oopereid ja soololaule. Tähtsaim väljenduslaadoli pikk ja laulev meloodia. Harmoonia muutus ühs keerukamaks ja pingelisemaks kasutati palju dissonantse
Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal ROMANTIKUD RIIK HELILOOJAD KIRJANIKUD, LAVASTAJAD KUNSTNIKUD AUSTRIA Richard Strauss (helilooja, dirigent) Franz Grillparzer (kirjanik) Nikolaus Lenau (kirjanik) POOLA Fryderyk Chopin (helilooja) Aleksander Fredro (komöödiadramaturg) Zygmunt Krasinski (poeet) Adam Mickiewicz (poeet)
Hugo de Vries-DNA. Sündis Kvantmehhaanika. 1897- aatom/elektron. 1905-relatiivsusteooria.Freud-psühhoanalüüs. Alfred Nobel(rootslane)1901.1913- esimene kirjanduspreemia Rabindranath Tagore. ,,võimasamini puhke, maru"-Gorki. Ekspressionism- tõi esile tunded ja elamused/närvilisus, subjektiivsus, dramatism. Gustav Klimt-juugendi kunstnik. Abs-traktism(Kandinsky), naivism(Rousseau), fovism(Matisse), kubism(Picasso). Picasso tegi läbi kõik moevoolud. Muusika: Debussy, Strauss. Filmikunst- Chaplin. 1901. Suri kuninganna Victoria. Naised ütlesid lahti korsetist, S-kujulisest figuurist. 1896- nüüdisaegsed olümpiamängud. Lurichi karjääri kõrgaeg. Suurriikide blokkide kujunemine. Blokkide loomine mõeld sõja ärahoidmiseks,tegelt eeldus sõja puhkemiseks(1MS) Võidurelvastumine-sõjatehnika areng. Mitmed uuendused ingl-buuri&vene-jaap sõjast nt buuri maximi leiutatud raskekuulipilduja, vene nt kiirlaskerelvad
,,Nahkhiir" Eelmise aasta 11. novembril käisin Vanemuise suures kontserdimajas vaatamas Mare Tommingase lavastatud operetti ,,Nahkhiir" Tegemist oli tervenisti kolm vaatust pika etendusega. Mulle jättis see lavateos väga hea mulje. Opereti heliloojaks oli Viini tunnustatud klassikute perekonnast pärit Johann Strauss noorem. Tema esimesed operetid ei toonud tol ajal suurt publikumenu, kuid 1874. aastal lavastatud ,,Nahkhiir" saavutas enneolematu läbimurde kogu Euroopas. Libretistideks olid Karl Haffner ja Richard Geneé. Libreto saamislugu oli üldse väga keeruline. Algselt oli ,,Nahkhiire" libreto üks komöödia, mida mängiti Berliini kuninglikus teatrimajas 1851. aastal. Siis kandis teos nime ,,Vangla". Mõne aja pärast sattus see äravahetamisjant Offenbachi libretistide kätte, kes muutsid natuke stsenasariumi ning valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu". Etendust saatis Pariisis ...
,programmilisus , emotsionalism , ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis, psühholoogilisi teoseid. Gustav Mahler 1860 1911 Sündis Böömimaa idaosas. Õppis Praha Gümnaasiumis ja Viini Konservatooriumis. Ta oli tunnustatud dirigent ja klaveri mängija. Oma eluajal kirjutas 10 sümfooniat Richard Strauss 1864 1949 Sündis Münchenis. Tema isa oli metsasarve mängija õukonnaorkestris. Väga noorelt hakkas mängima viiulit, klaverit ja komponeerima. Kirjutas enamasti oopereid ja sümfoonilisi poeeme. Ta oli väga produktiivne. Rudolf Tobias 1873 1918 Sündis Hiiumaal. Esimesed muusikalised teadmised sai oma isalt. Õppis orelit ja kompositsiooni Peterburi Konservatooriumis. Eesti esimene professionaalne helilooja. 1910
1. Nimeta 3 hilisromantismi heliloojat. Gustav Mahler, Richard Strauss, Sergei Rahmaninov 2. Kuidas väljendub hilisromantismi stiil Gustav Mahleri loomingus? Eetilised, Filosoofilised, elu ja surm, headus ja kurjus, püüdlemine ideaalse harmoonia poole. 3. Nimeta tähtsamad muusikažanrid Mahleri loomingus. Vokaalsümfoonilised teosed, orkestri saatega sümfoonia tsüklid, põimis oma sümfooniatesse intonatsioone ja tsitaate lauludest, Sümfooniad, kantaat sümf. 4. Kuidas on sündinud impressionismi mõiste? Impressionism on pr
? Hilisromantism Viin ja Berliin oli muusikas ühed tähtsaimad pealinnad. Ühised jooned sealsete heliloojate loomingus: hiigelkoosseisud, meloodia on väljendusrikas kuid ei pea olema ilus, muusika on programmiline. Zanrid on sümfooniline muusika, ooper. Programmiline muusika on sarnane joon. Programmiline muusika on teos, mille sisu on helilooja poolt antud, kas pealkirjas või pikemas seletuses. Richard Strauss (11 Juuni 1864 8 September 1949) Sümfoonilisi poeeme iseloomustab väga täpne programm. Armastab konkreetseid kujundeid. Armastab neid meisterlikult orkestri abil. Gustav Mahler (1860-1911) Saavutas tuntuse dirigendina. Oli viini ooperi peadirigent. Hüpnootiline isiksus. Uued reeglid: enne eesriide tõusu pimendas tuled ja sulges hilinejatele uksed. Heliloojana tuntust ei saavutanud, sest teoste tohutu maht ja kõrged nõudmised orkestrile-dirigendile
Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) - avamäng ooperile "Figaro pulm" (1786) viiulikontsert nr 3 G-duur (1775) - Allegro - Adagio - Rondo: Allegro Ludwig van Beethoven (1770-1827) - Romanss viiulile ja orkestrile nr 2 F-duur op. 50 (1798) Johann Strauss (1825-1899) - avamäng operetile "Nahkhiir" (1874) "Kiil" (polka-masukra) op. 204 (1866) "Vana pizzicato-polka" (1869) "Jahil" (kiire polka) op. 373 (1875) "Kaiser-Walzer" op. 437 (1889) "Tritsch-Tratsch-Polka" op. 214 (1858) Rainer Honeck on Viini Riigiooperi ja Viini Filharmoonikute esimene viiul alates 1981. aastast,
• Tegelased ei tegutse, vaid kogevad oma Saatust (sümbolistidele oluline jõud) Tegevus, lavastused olid üsna staatilised. Taotlus oli selles, et publik tajuks mingit saatuslikku jõudu. Tähtsus oli: lavakujundusel, valgustusel, värvid, helid (krabinad, nt „öine mets“, merekohin, sammud) Sümbol – vihjab märkidele, aga ei seleta midagi. 3. Teater ja ooperiteater 20. sajandi esimesel aastakümnel Saksamaal, Austrias ja Itaalias. Max Reinhardt, Richard Strauss, Hugo von Hofmannsthal. “Salome”, “Elektra”, “Ariadne Naxosel” (mis nendes modernistlikku ja/või eripärast). 19-20. saj. vahetus. Iseloomustavad sõnad: Fin de siécle ((19.) sajandi lõpp) mõisted kuuluvad ühiskonna ja La belle epoque (kaunis epohh ehk kaunis ajastu) kultuuri valdkonda. Mõlemad mõisted kuuluvad õigupoolest ühiskonna- ja kultuuriajaloo valdkonda, tähistades 19
Ferenc Liszt (1811-1886) Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaid pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Ta sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas, tema isa oli vürst Esterhàzy juures ametnik ja tegutses ka harrastusmuusikuna. Kuigi Liszt oli väga uhke oma Ungari päritolu üle, ei õppinud ta kunagi õieti ungari keelt rääkima, küll aga valdas perfektselt saksa keelt, millele koolis lisandus prantsuse keele oskus. Liszti pianistivõimed avaldusid varakult ja 9- aastaselt esines ta esimest korda publiku ees. Ta äratas kohe tähelepanu ja grupp Ungari aadlikke oli nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). Sel ajal kohtus Liszt Beethoveniga sündmus, mis jättis talle unustamatu mulje. Hiljem püüdis Liszt astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. Küll aga õnnestus tal õppida eraviisiliselt teoor...
ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Berliozist sai alusepanija programmilisele muusikale ja kaasaegsele orkestratsioonile, tema teostes avardusid muusika vormilised, dünaamilised ja kõlalised dimensioonid. Berliozi instrumentatsiooniõpetus, mida Richard Strauss 1904. aastal redigeeris ja uute instrumentide lisamisega kaasajastas on tänastelegi heliloojatele ja dirigentidele tõhus õppematerjal. Maurice Ravel (1875-1937) on sündinud sveitsi-baski segaperekonnas Edela-Prantsusmaal Ciboure'is kuid enamasti viibis ta oma elu jooksul Pariisis. Ühelt poolt oma loomingu eest korduvalt kriitilist vastukaja saanud, teiselt poolt ehk innustatuna mõttest, et tema suund muusikas on tõeliselt
HILISROMANTSIM Gustav Mahler(1860-1911) *Sündinud Böönimaal (Tsehhi) *Õppinud Viinis *Esmane tunnustus dirigendina, heliloojaks sai hiljem *Kirjutanud 9 sümfooniat *Orkestraadiga laulutsüklid *Laulutsüklid ,,Rändselli laulud"; ,,Laulud poisi võlusarvest" *Sümfooniad programmilised, sisu filosoofiline *Osade arv sümfoonias 2-6. *Loomingu tipp- 8 sümfoonia(kestab 1,5 tundi ning suur esituskoosseis-laval 1029 inimest= *9 sümfoonia nimi kantaatsümfoonia ,,Laul maast" Richard Strauss (1864-1949) *Saksa helilooja *Esialgne kuulsus dirigendina *Viljakas looming, mis hõlmab kõiki zanreid (v.a missa ja oratoorium) *Looming jaotub suures plaanis kaheks: 1)lavamuusika (peam, ooper) 2)orkestrimuusika *Huvitus filosoofiast. Filosoofia teemal sündis tema kõige tuntum sümfooniline poeem ,,Nõnda kõneles Zahathustra" ( Nietzsche samanimelise peotese põhjal) *14 ooperit (tragöödia ,,Salome". Selle aluseks O.Wilde näidend)
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi Aaria soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid Ansambel mitme solisti koos laulmine Koor esindab ooperis rahva arvamust Teosed: W. A. Mozart ,,Võluflööt" E. Aava ,,Vikerlased" P. Tsaikovski ,,Padaemand" Operett Kasutatakse lavakõnet. Eksootiline ja ebareaalne. Olulisim laul. Helikeel klassikaline, tavaline teatriorkester. Teosed: J. Offenbach ,,Ilus Helena" J. Strauss noorem ,,Nahkhiir" K. Zeller ,,Linnukaupleja" Muusikal Sisu on võetud maailmakirjandusklassikast, mille tegevus on toodud tänapäeva. Laul, tants ja näitlemine on võrdsed. Helikeel kasutatakse moes olevat poppmuusikat muusikali loomise hetkel. Kasutatakse lavakõnet. Teosed: R. Rodgers ,,Helisev muusika" J. Styne ,,Naljakas tüdruk" G. Herman ,,Hello, Dolly" Ballett Sisu antakse edasi liikumise kaudu. Algab avamänguga. Jaguneb vaatusteks, need piltideks.
vastukaaluks tekkis neoklassitsism. Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks. Hilisromantism- mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. Klassikalisele muusikaeetikale tuginevat suudna esindas Johannes Brahms. Tema tõekspidamisi arendasid hiljem edasi Anton Bruckner ja Max reger ning sealt edasi Paul Hindemith. Ennenägematud olid Richard Wagneri ooperid. Tema põhimõtteid arendasid hilejm edasi Richard Strauss ja Gustav Mahler.Gustav Mahleri looming jaotub kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Väljapaistval kohal maailma sümfoonias on monumentaalne , 1970. Aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Tema sümfooniad ketsavad kuni poolteist tundi. Richard Straussi varajane looming sarnaneb varasemate muusikaloojate loomingule
parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Tähtsamad muusikazanrid: sümfoonia, instrumentaalorkester, ooper, ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett. Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli aluseks mõni kirjandusteos, võis olla ka väljamõeldud lugu. Programmilisust näitab teose pealkiri, sageli lisas helilooja sõnalise kokkuvõtte ehk programmi. Tuntud romantikud olid H. Berlioz, R. Strauss, F. Schubert, R. Schumann, R. Wagner F. Schubert 9 sümf. , kuulsaim loodud ,,Lõpetamata sümfoonia. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaalzanritega. Tuntumad laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul".Lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverita, esines väikestele seltskondadele. Kirjutas soololaule. Romantiline soololaul (mis muutub väga populaarseks)
LOOMING. Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui vorm. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjuas Liszt, kellega Berliozi sidus tihe sõprus. Berliozi kirjutatud orkestratsiooniõpik, mida hiljem täiendas Strauss, pani aluse 20.saj orkestrikäsitlusele. Berliozi tähtsamate teoste hulgas on programmilised sümfooniad ,,Fantastiline" (1830, 5osa), ,,Harold Itaalias"(Byroni-aineline, vioola soolopartii loodud Paganinile), ,,Romeo ja Julia"(koori ja vokaalsolistidega), ooperid ,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid-oratooriumid ,,Fausti needmine", ,, Kristuse lapsepõlv", ,,Reekviem", ,,Te Deum". Berlioz ei kirjutanud üldse kammermuusikat.
Kooli nimi nimi. Õhtu Straussiga Retsensioon Tartu 2013 Õhtu Straussiga Käisin operettil ,,Õhtu Straussiga", mis etendus Väikses Vanemuines 13.01.2013 kell 19.00 . Heliloojaks oli Johann Strauss (1825-1899), kes oli Euroopas ka väga tuntud ja austatud helilooja . J.Strauss noorem kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis olid enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades . Isa oli vastu , et pojad tema jälgedesastuksid alustas noor Johann kõigepealt karjääri pangaametnikuna. Ema , kes salaja toetas poja ambitsioone ning julgustas teda võtma viiulitunde ühelt oma isa orkestri liikmelt. Hiljem õppis Johann jr teooriat Joseph Drechslerilt
Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal, kus ta dirigeeris oma heliteoseid, tõid ajutist kunstilist ja rahalist edu. Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on ta kirjutanud autobiograafilise teose "Memuaarid", mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema "Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist"(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss, pani aluse 20.saj. orkestrikäsitlusele. Kasutatud informatsioon : http://www.koolielu.edu.ee/trump/romantism.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz http://www.classic-music.ru/media/images/uploaded/berlioz.jpg
parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kes esitavad? Operetti esitavad professionaalsed lauljad ja tantsijad. Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. + Koor, ansambel, orkester, dirigent. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Retsitatiiv 3) Koor Tuntud heliloojad ja teosed J. Offenbach „Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″ J. Strauss noorem „Nahkhiir″, „Mustlasparun″, „Viini veri″ I. Kalman „Silva″, „Bajadeer″, „Krahvinna Mariza″, „Montmarte ´i kannike″ F. Lehar „Lõbus lesk″, „Krahv Luxemburg″ F. Hervé „M. Nitouche″ Ajalugu Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on see meelelahutuslik źanr, tavaliselt lõbusasisuline
algul Saksamaal.) (soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Klaver on väljenduslikult võrdne lauljaga.) Sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed, sonaadivormis. klassikaline numbriooper - muusika jagunes lõpetatud osadeks: aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks ja koorideks. Offenbach - opereti rajaja, Prantsuse helilooja Johann strauss noorem - klassikalise Viini opereti rajaja, valsi kuningas
· Romantismi iseloomustab väljendusrikas meloodia, kõrvalastmete akordidele üles ehitatud värvikas harmoonia. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming.Kirjutati: programmilist muusikat, mis on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Sümfooniaid- kiire, aeglane, tantsuline, kiire. Soololaulu tsükleid poeem 1-osaline sonaadivormis, sümfoonilisi poeeme, operette. Franz Schubert. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Kirjutas umbes 600 soolola...
Kontserdi arvustus Advendikontsert kellamuusikaga 13. detsembril kell 17.00 toimus Tartus, Pauluse kirikus advendikontsert. Esinesid Arsis´e erinevad rühmad: täiendõppe 1. rühm, täiendõppe 2. rühm, tüdrukute ansambel ja Tartu kellade ansambel. Kõikide rühmade dirigendiks oli Mari Tooming. Rahvas hakkas kohale voorima juba poole viiest. Kui kell oli saamas juba paari minuti pärast 17, olid kõik vabad kohad hõivatud ja hilisemad tulijad seisid ukse juures püsti. Paar minutit pärast viite õhtul algaski kontsert. Kontserdi kava oli koostatud niimoodi, et järjest esinesid erinevad rühmad. Vähem aastaid õppinud rühmad enne ja rohkem õppinud hiljem. Enne iga uue rühma laval esinema hakkamist luges üks neiu rahvale järjejutuna jõuluteemalist lastejuttu väikesest tüdrukust ja tema jõuluootusest. Kirikus oli meeleolu loomas kaks suurt valgustitega ehitud jõulukuuske, mille taga sei...
"Tantsuviisid". 11 sonaati millest 10 loodud puhkpillidele. 4 sümf-t: "Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia"- teos taevakehade liikumisest. 13 soolokontserti, tantsu- ja kontsertsüidid. Suur hulk õppekirjandust, monograafiaid. CARL ORFF(1895-1982) Sünd Münchenis, sõjaväelase perek-s, kus omandas muusikalise hariduse. 1925 kuni surmani õpetab lapsi Güntheri nimelises muusika - ja tantsukoolis. Eeskujud: C. Monteverdi, R. Strauss. Elu oli seotus Salzburgiga, kus valmis enamik tippteoseid, asutas ja juhatas seal Orffi instituuti.NB! Instituudis on loodud laste esteetilise kasvatuse süsteem, milles osalevad kõik kunstiliigid. Pani aluse väga tuntud õpetuse meetodile mida rakendatakse enamus EU riikides, P-Am.s, Jaapanis. See põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. LOOMING: muusika kõlab ebaharilikult, selles on õilsat lihtsust, mis vallutab igasuguse auditooriumi. Mahub harva tavalise orkestri
Mõiste klassikaline muusika Nimetatakse klassikalise muusika minevikku, on seisnud ajaproovile ja on publikule kaasaegses ühiskonnas. Täna klassikaline tajutavad mitte ainult tippude kõrge helikunst, vaid ka parim meelelahutus žanrid varem: näiteks tippu prantsuse, Viini ja Ungari operett XIX - alguses XX sajandil valsid Johann Strauss Jazz - vormis muusikaline kunsti, mis on kujunenud hilja XIX - alguses XX sajandi Ameerika Ühendriigid tõttu sünteesi Aafrika ja Euroopa kultuuride ja hiljem sai laialt levinud.Iseloomulikud tunnused helikeel jazz algselt alustas improvisatsioon, polyrhythm, mis põhineb syncopated rütmid ja unikaalne kogum võtteid täitmise rütmiline tekstuurid - swing. Edasiarendamine jazz on tingitud arengut jazzmuusikud ja heliloojad uute rütmilise ja harmoonilise
Kõrgelt hinnatud on ka Viini Riigiooper ja Viini Rahvusooper, kus tegutseb ka Eesti lauljatar Annely Peebo. Viini klassikuteks nimetatakse Joseph Haydnit, Wolfgang Amadeus Mozartit ning Lugvig van Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter. Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4 meetrit pikk ja mängides toetatakse maha. SAKSAMAA
kus ainult lauldakse on operettis ka teksti laulude vahel. Ooperis on vahel balletti numbreid, mida esitavad eraldi tantsijaid, operettis peab laulja oskama ka tantsida, tantsitakse seltskonnatantse. Esimese operetti kirjutas prantslane Jacques Offerbach „Orpheus põrgus“ MK „Orpheus põrgus“ tants kankaan, kabaree 19. saj keskpaigas sai operetti pealinnaks Viin. Kuulsaimateks kirjutajateks said isa ja poeg Johann Strauss, poeg on kuulsam. Nad olid omavahel konkurendid. Nooremat Straussi nimetatakse valsikuningaks. MK J.Strauss (noorem) valss Ilusal sinisel Doonaul: algab vaikselt, tulevad juurde puhkpillid, läheb kiiremaks Selle valsi lõpetab alati isa Radetzky marss Noorem Strauss operett Nahkhiir ja Lood Viini metsadest, alguses sõidavad tõllaga Franz Lehar Imre Kalman Tegutsesid Viinis. Vene muusika Kuni 19
Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad
'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi oopereid. 'Ruslan ja Ludmilla', 'Aragonia Jota'. Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse. Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid. Paljude keskne teema õiguseta talupoja saatus. 'Boriss Godunov'. Lõi ka klaveritsükleid, laululoomingu tsükleid. Operett 19. sajandil Jaques Offenbach – operetižanri rajaja. 'Orpheus põrgus' J. Strauss – klassikalise Viini opereti rajaja 'Nahkhiir', 'Viini veri', valsikuningas 'Ilusal sinisel Doonaul' Imre Kalman – 'Silva', 'Tsirkusprintsess' Ferenc Lehar – 'Viini neiud', 'Eva' Rahvuslikud koolkonnad (Vene - „Võimas rühm”) Kuulusid noored vene rahvuslased, nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid eneseharimisega. Aleksandr Borodin, Mussorgski, Rimski-Korsakov, Cesar Cui,
Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem. Opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari sopran (primadonna) ja tenor või bariton, kellele vastandub koomilise osatäitjate paar. See lavamuusika zanr kujunes välja 19.saj keskpaigas Pariisis, kus prantsuse helilooja Jacques Offenbachi sulest ilmus üle 100 opereti. Teiseks operetilinnaks sai Viin, kus tegutses valsikuningas Johann Strauss noorem. Prantslaste teravale ühiskondlikule satiirile eelistasid austerlased õrna fantaasiamaailma, mahlaka kankaani asemel kõlas lüüriline valss. Viini operetis pöörati suurt tähelepanu rikkalikele kostüümidele. 20.saj alguspoolel vallutas maailma uus Viini operett(Frenc Lehàr, Imre Kàlmàn), milles on ühendatud nii prantsuse kui viini opereti iseloomulikud tunnused. Muusika (ingl musical comedy) on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma
Sissejuhatus sotsioloogiasse Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolm...
Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistat...
looduslikult on levinud Turkestanis. Euroopasse introdutseeriti nad 1877. a. Hollandi firma "Van Tubergen" poolt. Need väikesed tulbid sobivad oma pilkupüüdvalt särtsakate ja kontrastsete värvide poolest suurepäraselt kasvatamiseks kiviktaimlas, kastides ja pottides, samuti parkides ja peenral. Sibulate sobivaim vahekaugus istutamisel 7 -8 cm, kui igal aastal mugulaid üles ei võeta, siis 10 - 12 cm. Tuntumad sordid on: Fashion, Giuseppe Verdi, Glück, Heart's Delight, Johann Strauss jt. Fosteri tulbid - suured ja varajased, mis on looduslikult levinud Kesk - Aasia mäestikulisel alal. Selle rühma lilled erinevad omavahel kõrguse ja õite värvi poolest, kuid kõigi ühine omadus on pikk sihvakas õie kuju ja laiad, mõnikord täpilised või triibulised, lehed. Keskmine kõrgus 25 - 30 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 10 cm. Fosteri tulbid sobivad kasvatamiseks parkides, lavades, peenardel, kiviktaimlas ja suure lehestiku on nad ilusad pottides ning kastides ajatatuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
