Nahkhiir Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti
NIKOLAJEV DAGMAR RANG-SAAL, SANNA KONDAS ,,Viini veri" on elegantne ja lõbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, kui terve Viin lõbutses ja valssi tantis, taustaks julmad poliitilised otsused. ,,Kongress tantsib" on nii selle opereti kui ka ajastu märksõnad. ,,Viini veri" on erilaadne operett J. Straussi loomingus. Viini Karlteater tellis selleks, et madalseisust välja jõuda, uue opereti Johann Straussilt. Strauss oli siis juba üle 70 ja ei võtnud tellimust vastu. Siis lepiti kokku, et uus operett kirjutatakse Straussi varasemate oopuste põhjal neid oli tal tervelt 477! Heliloojale tuli appi dirigent Adolf Müller. Kui opereti muusika-dramaturgiline plaan oli valminud, haigestus helilooja ja suri 3.juunil 1899. Dirigent oli sunnitud töö lõpetama ning ,,Viini veri" esietendus 25.oktoobril 1899 erilise eduta meloodiad olid publikule liiga tuttavad
sümfooniat jaotub 2-osaks vastavalt tekstile: 1) keskaegne nelipühahümn „Veni, creator spiritus“ 2) Goethe „Faust“ Viimane sümfoonia oli Kantaatsümfoonia „Laul maast“.; kõige isiklikum teos; Tekst pärineb Hiina Tangi ajastu luulekogumikust „Hiina flööt“; kõige kaalukam on finaal „Hüvastijätt“; esiettekannet Mahler ise ei kuulnud, see toimus 1911.a Münchenis, pool aastat peale tema surma. Richard Strauss (1864-1949) saksa helilooja 20-aastaselt debüteeris dirigendina Berliini ja Viini Riigiooperi peadirigent Looming: orkestrimuusika ja lavamuusika. Orkestrimuusika sümfoonilise poeemid (kokku 9).- ( üheosaline teos sümfoonia orkestrile ja programmiline ehk sisuga) maailmakuulsuse saavutas esimesena „Don Juan“ (1888) populaarseim „Nõnda kõneles Zarathustra“ (1896), teose aluseks samanimeline F.Nietzsche teos
Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes. Klassikalise viini opereti esindaja on Johann Strauss noorem (1825-1899). Klassikalises viini operetis olid valsid peamised muusikalis-tantsulised numbrid. Viini valss oli üldine moetants 19.saj. keskpaigas ja levis kõikjal Euroopas. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil
Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett Heliloojad: F. Schubert ; R. Shcumann ; J. Brahms ; R. Wagner ; G. Verdi ; R. Strauss Kirjanikud: Byron ; Chelly ; Puskin ; Grimmid Kunstnikud: Turner ; Goya ; Delacroix Eesti: 1869 Üldlaulupidu Esimesed asjaarmastajad (C.A. Hermann ; A. Kunileid ; A. Saewellmann ; A. Homson) Kirjanduses L. Koidula ; F.R. Kreutswald ; E. Bornhöhe
Suurbritaania Iiri Austria Ungari Poola Saksa M Valsikuningas U Kuulsaim muusikalide Tantsuansambel: Ungari suurkuju Poola kuulsaim Joohan Sebastian Bach US looja Andrew Lloyd Joohan Strauss muusikas on helilooja helilooja on IK Lord Of The Dance ja pianist Georg Friedrich Händel U Ansamblitest tean: Viini klaasikud. Frédéric Chopin
Quijote" 2)Ooperid: "Salome", "Elektra", "Roosikavaler", "Daphne" Looming hõlmab kõiki zanre peale missa ja oratooriumi. 3.Selgita mõistet ,,programmiline sümfonism". Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles zanris. Sümfooniateos on põimitud teiste zanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headus ja kurjus. Gustav Mahler 2. ja 3. sümfoonia, Richard Strauss "Don Juan", "Alpi sümfoonia", "Don Quijote", Ottorino Respighi Rooma triloogia: "Rooma puskkaevud", "Rooma piiniad", "Rooma pidustused" 4.Tõesta ooperite ,,Salome" ja ,,Elektra" põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus "Salomega" kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: "Salome" sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. "Elektra" orkestri koosseis on suurem kui tavalises
6. Hilisromantism 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. · Gustav Mahler Juudi päritolu Austria hilisromantismi helilooja ning üks oma aja tähtsamaid dirigente. · Richard Strauss- Oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi aegset muusikat. · Anton Bruckner Oli Austria helilooja. Oli teine romantilise klassitsismi meister. 7. Dodekafoonia ehk seeriatehnika...
Jüri Gümnaasium Tantsuõpetus ESSEE Aeglane Valss Õpilane: Klass: 6 C Õpetaja: Harjumaa 2010 Valss on arenenud 18. sajandi teisel poolel Saksamaal ja Austrias. Alguses oli valss aeglane tants, kuid 19. sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad (Joseph Lanner, Johann Strauss) välja kiirema tempoga viini valsi, mis võitis erilise populaarsuse ja levis 19. sajandi jooksul kõikjale Euroopasse. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud praegu loetakse põhiliseks standardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Stiliseeritult on valssi rohkesti viljeldud kammer-, sümfoonilises ja lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss, teise nimega aeglane valss ja...
Tema kõige olulisem õpetajad olid Eugenia Kenny, Conchita Badea ja Napoleone Annovazzi. Ta lõpetas 1954. aastal kuldmedaliga. 1956. aastal liitus ta Baseli Ooperiga. Ta rajas oma tee läbi väiksemate rollide. Üks peamisi lauljaid oli haige ja ta võttis üle rolli Mimi „Puccini La Boheme”`s. Tema täielik edu selles osas on viinud edutamiseni peaosa rollideni, sealhulgas Pamina (Võluflööt), Puccini Tosca, Verdi Aida, Marta Eugene d'Alberti Tiefland ja Richard Strauss rollid Arabella, Chrysothemis (Elektra) ja Salome . Ta on saanud Euroopa maine näiteks laulmine Bremenis, Milanos, Viinis, Barcelonas ja Lissabonis, võttes osa erinevatest rollidest Violetta (La Traviata), Tatjana (Jevgeni Onegin), Dvořáki Armida ja Russalka ja Marie Bergi Wozzeck. Ta debüteeris La Scala 1960a Flower Maiden in Parsifal. Ta laulis Mexico Citys 1964 nagu Massenet 'Manon. Allikad:http://et.wikipedia.org/wiki/Montserrat_Caball %C3%A907.11.2014 http://www
Operetid ja muusikalid Operetid: Pealkiri: “Õhtu Straussiga” Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe
MUUD KUNSTI- JA KULTUURIVALDKO NNAD 12. klass Maailma muusikapealinnad olid Pariis ja Viin. Parii Viin s Tuntumateks heliloojateks olid: Claude Arnold Richard Debussy Schönberg Strauss • Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal jalad alla päris uus kunstiliik – filmikunst. • See oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal). • Algsel pelgalt meelelahutus hakkas kiiresti pretendeerima kunsti nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja
eraldab maailma mitmeks mitte ainult geograafiliste parameetri järgi, vaid pigem kultuurilise ja religioosse aspekti näol. Viimase najal üritab just Huntington vastuolu kahe erineva kultuuri vahel ning järeldab oma raamatus, et tagajärjeks on Lääne tsivilisatsiooni hääbumine. Lääne ja islami kokkupõrkest rääkides on kahtlemata olulisel kohal stereotüübid ja väärtuste kõrvutamine. Prantsuse antropoloog Claude Levi – Strauss leiab, et kõige vanem hoiak, mis põhineb tugevatel psühholoogilistel alustel, kuna see kaldub avalduma igaühe puhul, kes satub ootamatusse olukorda, seisneb selles, et lihtsalt eitatakse neid kultuurilisi vorme – moraalseid, religioosseid, sotsiaalseid, esteetilisi, - mis erinevad kõige rohkem nendest kultuurilistest vormidest, millega meie end samastume. 3 Seda mõtet peab ilmselt orientalismi all silmas ka Edward Said, kes eelkõige heidab lääne inimestele ette Oriendi
oojad · sümfooniad (prantsuse · balletid Schönberg / · laulutsüklid helilooja) "Kevadpühitsu (kasutas uut teose · " Rändselli laulud" Ooper "Pelleas ja s ja "Tulilind" tehnikat- d Melisande" · ooper- kõnelaulu ehk Richard Strauss ( kirjutas 10 oratoorium retsiteerimist; aastat) "Kuningas dodekafoonia- · sümfooniline poeem Oidipus" kõigi 12 heli "Don Juan " Maurice Ravel · ooper kasutamine
sajandi lõpul Austrias ja Saksamaal, valdavalt suured koosseisud, pikad teosed, kasutusel kromatism- valdavalt suured koosseisud, pikad teosed, kasutusel kromatism- Pooltoonid, muusika keeruline. Teema ka filosoofiline. Richard Pooltoonid, muusika keeruline. Teema ka filosoofiline. Richard Strauss, Gustav Mahler. Impressionism- Prantsusmaa 19.saj Strauss, Gustav Mahler. Impressionism- Prantsusmaa 19.saj lõpul. Vorm ei olnud muusikas korrapärane, olid viisilõigud ja lõpul. Vorm ei olnud muusikas korrapärane, olid viisilõigud ja katkendid. Kõla värvikas- suured koosseisud. Programmiline katkendid. Kõla värvikas- suured koosseisud. Programmiline muusika- kujutluspilt. Claude Debussy, Maurice Ravel. muusika- kujutluspilt. Claude Debussy, Maurice Ravel.
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Musik & Kultur In Wien waren im Laufe der Jahrhunderte Komponisten von Weltrang tätig. Wiener Klassik Joseph Haydn, Ludvig van Beethoven und Wolfgang Amadeus Mozart Johann Strauss, Franz Schubert, Gustav Mahler, Franz Liszt Gustav Klimt Sigmund Freud Mozart und Beethoven Schubert und Strauss Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
sümfooniat HILISROMANTISM · Hõlmab aega 19.saj lõpp 20.saj algus · Kõige mõjuvõimsam oli Saksamaal ja Austrias · Kõrgromantismi järellainetus. Kõige suuremad mõjutused Richard Wagneri loomingust · Muusikas: loomuti tonaalsusest o Suurenes orkestri koosseis o Programmilisus o Ajaliselt pikad teosed · Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav Mahler, Richard Strauss GUSTAV MAHLER (1860-1911) · Oli ütlenud enda kohta, et on kolmekordne kodutu · Juudi päritolu · Sündis Böömimaal · Õppis Viini konservatooriumis · Esmase tuntuse saavutas dirigendina (vaimustust avaldasid nt. J.Brahms, P.Tsaikovski) heliloojana saavutas tuntuse mõnevõrra hiljem. · LOOMING: jaotub kaheks: sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid o Sümfooniad: Kirjutas 9.sümfooniat
k. sõna operetta 2)kus ja millal operett tekkis, keda peetakse opereti zanri loojaks 3)mis on opereti eelkäijateks 4)mis on operett, milline on opereti sisu, sõnalis-muusikaline erinevus ooperiga 5)kes on opereti tüüpilised tegelased 6)võrdle operetti ja ooperit: *)muusika pearõhk, vokaalsed nõuded solistidele *)kes tantsivad ooperis, kes operetis *)koori ja orkestri osalus, orkestrimuusika erinevus ooperis ja operetis 7)klassikalise viini opereti iseloomustus, Johann Strauss 8) uusviini opereti iseloomustus, Ferenc Lehar ja Imre Kalman 9)mille puudumine on iseloomulik uuemale operetile, milliseks ta muutus
Viljandi Ühentatud Kutsekeskkool Muusika konspekt 7 ajastut Koostas: Marko Illus VA10 Vana-Võidu 2011 7 ajastut: · Vana Kreeka8.saj eKr 4 saj. pKr · Keskaeg 5 13sajand · Renessanss 14-16 sajand 1300-1500 saj. · Barokk 17-18 sajand 1. Pool 1600 1850 · Klassitsism 18saj 2pool 19.saj I veerand 1750 1825 · Romantism 19. Saj · 20. 21. Saj 20 21 saj. Vana Kreeka ,,muusika on antiik Kreekas jumalate kunst ehk muusade kunstiks" Inimeste tehtud muusikat pühendati muusadele ja apollonile tõe ja tarkuse jumal. Lüüra oli apolloni pill. Hästi maheda kõlaline pill. Dionysos veini ja viljakuse jumal. Tähtsaim etenduse vorm oli tragöödia. Barokk 1600 1750 Baroki ajastul pakuti kõigega üle. Tunded...
Prantslane Jacques Offenbach oskas valida prantuse lõbujanulise ja frivoolse publiku jaoks õige tooni oma loomingus. 1858 lavastas ta ,,Orfeus allilmas", millest sai triumf tänu tähtsale tantsule kankaanile, kus kroogi-tud alusseelikutes jalguloopiv tüdrukuteparv sai pr elurõõmu kehastajaks ja jäi tüüpiliseks tantsustiiliks kauaks ajaks. Vastandusid terav ühiskondlik satiir ja jõuline 2-osaline kankaan Prantsm-l. Õrn fantaasiamaailm ja lüüriline 3-osaline valss Viinis Johann Strauss noorema loomingus. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee, mille põhjal libretist kirjutab libreto (laulude ja kõnedialoogide humoorikas tekst). Libreto alusel loob lavas-taja ühtse terviku e lavastuse. 2) muusika ehk helikunst - pearõhk lihtsa meeldejääva viisiga laulul või seltskonnatant-sul, mis parajasti moes on. 3) tants ehk koreograafia, mille loob lauljatele! koreograaf. Valss! 4) draama kõnedialoogid, mis seovad laule, ansambleid, kooriosi ja tantse.
kaasa tuntu- maadesse, palju häid heliloojaid. kes hakkasid operette kirjutama. maailmasõda meediakanalite kaudu. sele, levikule? Kuulsamaid Wolfgang Amadeus Mozart „Figaro Jacques Offenbauch „Orpheus põrgus, Richard Rogers „Oklahoma“, „Helisev etendusi: Pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Ilus Helena“, Johann Strauss noorem muusika“, Jim Jacobs, Warren casey „Grease“ Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, „Nahkhiir“, „Viini veri“. „Padaemand“.
Linlikes võõrandumisvaludes müüdi teos impressariole koos kõikide õiguste ventiilid, puupillidele Böhmi programmtsüklitena), sümfooniline poeem (Liszt, Brahms, Ferenc Liszt, Richard Wagner, Hector looja ülistab intuitsiooni ja tunnet. Ideelahendid enamasti traagilised. loovutamisega. klappidesüsteem; keelpillidel pikenes hiljem R. Strauss, H. Eller), kammerlikud Berlioz, Georges Bizet, Giuseppe Verdi. Muusikas rakendati mõjusama tulemuse nimel zanripiiride avardamist ja Aina sagedamini pidi muusik selgelt omama sõrmlaud ja poogen. Berlioz lisas väiketeosed klaverile (Chpin), Metropolivälised rahvuskoolkonnad: Bedrich kunstivahendite sünteesi
oli palju, siis leidsid siinsed inimesed elatusallikaks puutöö tegemise. Ka odavad metsahinnad aitasid puutööndusele kaasa (K. Pärn ja K. Mölder 2005). 1966. aatal alustas Avinurmes tegevust Rahvakunstimeistrite koondis ,,UKU", kus valmistati õllekappasid, kaunistustega pööktoole, punutud korvikesi, veimevakkasid, kasetohust karpe, piipe ja muud (Avinurme valla puiduettevõtted, UKU...). Nüüd tegutsed samas hoones Avinurme- puiduettevõte AS E. Strauss. Asutus asutati 1996 aastal, mille põhitegevuseks on puidutöötlemine ja puidutoodete valmistamine. Firma nimistusse kuulub üle 200 puidutoote, mis pidevalt täieneb (Avinurme valla puiduettevõtted, AS E. Strauss...). See traditsioon on ka tänapäeval ausees, mille puhuks korraldatakse iga suvi jaanipäeva Avinurmes laat (Tünnilaat). Laat on ka üks suuremaid sündmusi, mis toob palju inimesi kokku ka väljast poolt Avinurme. Avinurme täna
Kodumaal tema teoseid väga hästi vastu ei võetud. Välismaal läksid ta teosed paremini peale. Elulõpp sügavas masenduses, suri ta ainus poeg-elu mõte kadus. Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj.teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule. Eksperimenteeris julgelt orkestriga, toodes kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta oli kirjutanud ka orkestratsiooniõpiku, mida hiljem täiendas Rihard Strauss, seega mis pani aluse 20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia; Koori ja vokaal solistidega ooperid. Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875) Tema isa kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks ka komponeerimisega
Ooperid: “Salome” - aluseks vana testament ning veel nt: “Elektra”, “Roosikavaler”, “Nahkhiir” +mõned instrumentaalkontsertid. 8. Selgita mõistet „programmiline sümfonism“. Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles žanris. sama, mis sümfooniline poeem vist ? nt straussi sümfooniline poeem don juan, mahleri sümf nr2 Aluseks kirjanduslikud teosed, hilisromantikutel filosoofiline mõte, tihti sügav. 9. Tõesta ooperite „Salome“ ja „Elektra“ põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus “Salomega” kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: “Salome” sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. “Elektra” orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 10
Võltsvajadusse püüavad tõelisi vajadusi eitada Benjamin ja F.K kriitika Benjamin essee eesmärk 126 Popkultuuri populaarsus tingitud mõnust. Zanrid ja korralikult organiseeritus on , nende abil publik teab, et ta saab seda, millega tuttav juba. 121 ?- 101 Semiootika ja strukurialismi mõistete erinevus 134. Levi-Strauss- tõi strukturialismi mõisted ja meetodid antropoloogiasse, et määratleda müüte. Levi strauss keelest(lk144) Eco 151-159 Barthes- prantsuse kirjanduskriitik ja semiootik, tähtsaim teos on ehk ,,Mütoloogiad". Ta on uurinud müüti. Barthes´i jaoks on tähistus müüt ise. Tema müüdianalüüsid on kuulsad. Semiootika kohaselt on tõelisus alati konstrueeritud ning inimestele muudavad selle arusaadavaks kultuuriliselt eriomased tähendussüsteemid. Maailma arusaadavus sõltuv tähenduskoodidest või märgisüsteemidest. Märgid ja koodid on ajalooliselt ja sotsiaalselt eriomased
Katrin Olhovikov 10. klass 04.02.2007 Johann Strauss ja ,,Nahkhiir" Hiljaaegu käisin vaatamas J. Straussi operetti ,,Nahkhiir". Opereti lavastaja oli Mare Tommingas, orkestrit juhatas Lauri Sirp. Libreto saamislugu oli üsna keerukas. Selle aluseks oli komöödia ,,Vangla", mis oli üsna labane äravahetamisjant. Mõne aja möödudes tegid Offenbachi libretistid sellest komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad
heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber
der für die Olympischen Sommerspiele 1942 errichtete Olympiapark. Im München sind viel Parks, Museen und Theater. BMW Welt und BMW-Turm im München. Kultur, Sport Bayern ist nicht nur das Land der traditionellen Volksmusik, der Jodler und Suhuhplatter, sondern auch die Heimat bekannter Komponisten wie Karl Orff, Richard Strauss. Überregionale bis internationale Bekanntheit erreichen die Teams der 1. Bundesliga, der FC Bayern München. Die AllianzArena ist ein Fussballstadion an der Werner HeisenbergAllee im Norden von München. Tourismus Das Oktoberfest in München ist das größte Volksfest der Welt. Im München sind viel Kaufhäuser und viel Butiquen des berühmte Designers. Oktoberfest 2007
* Laulud olid tsüklites. * Palju oli rahvamuusikat. *Esimesena tuli vokaal muusikasse. Ooper jagunes kaheks oli Suur ooper ja lüüriline ooper. Suur ooper oli ajalooline ooper. Lüürilises ooperis rääkis tunnetest jne. Uusvorm oli sümfooniline poeem. Romantism jagunes kaheks: Romantismteosed, kriitiline realism. kritiseeriti tegelikkust. Tulid uued teemad revolutsioon, leinamuusika . Sai alguse operett Selle tähtsaim esindaja oli helilooja Johann Strauss juunior. Schubert- austria helilooja. Kirjutanud üle 600 laulu(N: Metshaldjas) , laulutsüklid, kammerteosed,klaveriteosed. 7ooperit, 6laulumängu , 9.sümfoonia on lõpetamata sümfoonia. Tunnis kuulasime Ave Mariat, Metshaldjas, Serenaad Schumann: Saksa helilooja. romantismiesindaja. Tahtis saada pianistiks aga harjutas üle ja siis keelati mängimine ära. Kirjutas laulutsüklid (Poeedi armastus (10laulu), Naise elu ja
Suure-Kõpu Mõis Liisa Tamm Ajalugu · Mõis on asunud vähemalt aastast 1593; · Rootsi ajal Jacob de la Gardie käes; · 1624.-st aastast Valentin Schillingi valduses; · 1699. aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline · Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid · Peasissekäigu ees sammastega rõdu · Sarnaneb Tartumaal oleva Kuremaa mõisaga · Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõ...
Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor 9 sümfooniat ja orkestrisaatega laulutsüklid “Poisi võlusarv” Richard Strauss (1864-1949) Sündis Münchenis Tegutses terve elu orkestrijuhina sümfooniline poeem – “Don Juan” , “Nõnda kõneles Zarathustra” ooperid – “Salome” ja “Elektra” Max Reger (1873-1916) Saksa helilooja ja organist Impressionism Mõiste pärineb prantsuse maalikunstist (19. sajand) Tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidel Detailirohkus ja keskendumine peenetele nüanssidele
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks.
sajandi teisel poolel. Teisalt aga öeldakse, et aeglane valss arendati välja 1920. aastatel Inglismaal, kus peeti seda seltskonnatantsuks. Eestis hakassi aeglast valssi tantsima esimeste tantsude seas, kuna sammud on lihtne meelde jäta ja tempo on aeglane. Viini valss arendati välja pärast aeglast valssi. Põhjuseks oli Viini heliloojate kiiremate tempodega palad, mis muutsid ka tantsu kiiremaks, heliloojate päritolust tulebki tantsu nimetus. Heliloojateks olid Joseph Lanner ja Johann Strauss. Kuulsaim Viini valss on „Ilusal sinisel Doonaul“, mis on J. Straussi ajast. Algselt mõistati valss Inglismaal hukka. Seda peeti vulgaarseks ja kombelõtvaks tantsuks, kuna keerutamise ajal oli näha naise pahkluud. Valssi ründas käige ägedamalt aristokraatia. Veel üks põhjus, miks valss hukka mõisteti oli see, et seda oli lihtne ära õppida ja lühikese aja pärast oskas seda juba igaüks. See tähendas
algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach. Õige pea sai teiseks operetilinnaks Viin, kus tegutses opereti suurmeister, valsikuningas Johann Strauss. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett (Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik. Praegusajal võistleb operetiga muusikal.
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks.
(harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus • Nokturnid • Meri
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
Kirjanduse põhiliigid ja zanrid. Zanriteooria Kirjandus ja müüt Mütoloogilised VS. olmelis- ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid Muinasjutt kui müüdi "satelliit" (Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse k...
"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne.
Hilisromantism- kõrgromantismi 20.saj kandunud järellainetus austrias ja saksamaal. Kirjutati hilisromantilisi sümfooniaid, mis nõudsid hiigelkoosseise. Suurkujud: austrias Gustav mahler ja saksamaal Richard strauss. Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M
Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, Eduard Tubina „Taganejate sõdurite laul” , Veljo Tormise „Tõmbtuul” väljendasid hästi oma helikeelega 20
metodoloogia jaoks sotsioloogias 2. Modernism II. Maailmasõja järgne aeg kuni 1970ndateni Positivistlik realism ja naturalism – vaatlus kui dokumenteerimise viis Iseloomulik on loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduslikkuse nõuetele (kvant.uurimustes järgitav valiidsus ja reliaablus). 1967 ilmub: Glaser, B. & Strauss, A. The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse dokumenteerimine 3. Ähmased žanrid’ (blurred genres) (1970-1980) Iseloomulik on erinevate žanrite ja teooriate paljusus Eesmärgid: võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine (H.Becker (1977). Sociological Work) Õpiku formaadis
Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem.Opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari sopran (primadonna) ja tenor või bariton, kellele vastandub koomilise osatäitjatepaar.See lavamuusika zanr kujunes välja 19.saj keskpaigas Pariisis, kus prantsuse helilooja Jacques Offenbachi sulest ilmus üle 100 opereti. Teiseks operetilinnaks sai Viin, kus tegutses valsikuningas Johann Strauss noorem. Prantslaste teravale ühiskondlikule satiirile eelistasid austerlased õrna fantaasiamaailma, mahlaka kankaani asemel kõlas lüüriline valss. Viini operetis pöörati suurt tähelepanu rikkalikele kostüümidele. 20.saj alguspoolel vallutas maailma uus Viini operett(Frenc Lehàr, Imre Kàlmàn), milles on ühendatud nii prantsuse kui viini opereti iseloomulikud tunnused. Muusikal on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu
Teaduslugu Kursuse lõputöö I – Ajaloo ajalugu Vastake küsimustele interneti, tunnikonspekti ja oma teadmiste abil. NB! Vikipeedia kasutamisel ärge piirduge ainult eestikeelsete artiklitega, vaid lugege kindlasti ka inglise- ja saksakeelseid! 1. Seletage mõisted! a) Diplomaatika- ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloo õiguslike dokumentide analüüsimisega ja nende ehtsuse kindlakstegemisega b) Harrise maatriks- vahend, mida arheoloogid kasutavad stratigraafia (geoloogia haru, mis käsitleb kivimite ja maapinna vanuselist järjestust, ruumilisi suhteid ja määrab nende vanuse) ja stratigraafiliste üksuste jälgimiseks c) Annaalid- sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, ajalookirjanduse vanem vorm d) Mikroajalugu- ajaloo haru, mis tegeleb väiksemate uurimise üksustega nagu üksikisik, asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseli...
15. partituur- helitöö noot, milles on kohastikku välja kirjutatud kõik instrumentaal- ja vokaalpartiid Alljärgnevaid stiile iseloomustada, kus ja millal kujunes, eksisteeris; 2 olulist heliloojat Hilisromantism- 19-20 saj algus. Võimsam Saksamaal ja Austrias. suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus,ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, tonaalsuse mõiste avardumine.kasvasid ka teised orkestri pillirühmad. R. Wagner, R. Strauss Impressionism- 19. saj. Lõpp prantsusmaa. Pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele, peened nüansid, detailirohkus ja sillerdav koloriit, mitmesugused helilaadid, vabamad harmoonilised järgnevused, lähenes mõnikord improvisatsioonile. C. Debussy, m. Ravel Ekspressionism- 20 saj. Algul Euroopas. Oluline on tunnete ja mõtete väljendamine.Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikud jõud
Operetis osalevad osatäitjad ise, ooperis on aga professionaalsed tantsijad (balletirühm) Koori ja orkestri osalus, orkestrimuusika erinevus ooperis ja operetis. Operetisorkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid mitte nii dramaturgiliselt kui ooperis ning operett on lihtsakoelisem. Ooperis koori ülesandeks osaleda massistseenides ja väljendada rõõmu ja kurbust. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahelised kõnedialoogid. Tuntumad operetid: Johann Strauss. Nahkhiir, Viiniveri, Imre Kalman- Silva Muusikal 1. Mis on muusikal ? Muusikal on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. 2. Millal ja kus tekkis? 20. Sajand Ameerikas. 3. Mis maalased on enamik muusikaheliloojad? ameeriklased 4. Millal levis muusikal Euroopasse? Pärast teist maailmasõda läbi meediakanalite. 5. Millest on muusikal välja kasvanud? Operetist, koomilisest ooperist ja
HILISROMANTISM XIX saj. lõpp, XIX/XX saj. Pikad teosed, suured A.Bruckner Sümfooniad vahetus koosseisud, ootamatud G. Mahler VIII ,,Tuhandete" sümf., harmooniad, Saksamaal, laulutsüklid Austrias, Wagneri eeskujud R. Strauss Sümfoonilised poeemid, ooperid IMPRESSIONISM 1890-ndad enne I MS Kõlavärvi muusika, idamaine C. Debussy Ork. Prelüüd ,,Fauni koloriit, gamelanorkester pärastlõuna", klaveripalade
ROMANTISM - 19. sajandi Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Romantismi esteetikast ● Sai alguse Saksamaalt, laienes 1930. aastatel üle kogu Euroopa ● Kujunes välja klassitsismi rüpes ● Esiplaanil tundeelu, unistuste- ja fantaasiamaailm ● Teemaks üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, müstika ● Õudused, surm ja teispoolsus Kirjandus ● Mõiste seondub rüütliromaaniga ● Tähistati fantastikal põhinevat kujutluslaadi, kunstilise väljenduse tundelisust ● Saksamaa romantiliste kirjanike (Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller) ideeks oli lihtne ja looduslähedane elutunnetus ja rahvuslik ühtsus ● Goethe romaan „Noore Wertheri kannatused“ tõi kirjandusse õnnetu armastuse temaatika ● Romantilises luules (Geoge Byron, Heinrich Heine) avaldus armastuse ja maailmavalu teema ● Kasvas huvi rahvapärimuste v...
mujal maailmas toimub ning ooperid ei levinud Eestisse kiiresti. 5. Eevald Aava- "Vikerlased", Gustav Ernesaks- "Pühajärv", Eino Tamberg- "Raudne kodu" 6. Ooperilaulja ja poplaulja- ooperilauljad ei kasuta mikrofone ja seetõttu peab neil olema väga võimas hääl. Lisaks peavad ooperilauljad oskama ka näidelda, kuid poplauljatel seda vaja ei lähe. Operett (lk.65): 1. Vaata vihikust! 2. Johann Strauss noorem- "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" 3. Operett "Silva" Muusikal (lk. 70): 1. Nad peavad oskama väga hästi laulda ja tantsida, sest nendel mõlemal on muusikalis oluline roll. 2. Muusikal erineb ooperist- lauljad ei laula ooperliku häälekooliga. Muusikal erineb operetist- opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari, kuid muusikalis juhitakse tähelepanu mingile probleemile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
