Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Sisekeskkond , Väliskeskkond. 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Makrokeskkond: Rahvusvahelised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaal-kultuurilised tegurid Poliitilised ja õiguslikud tegurid Tehnoloogilised tegurid 13. Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid. Mikrokeskkond: Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 14. Nimetage organisatsiooni sisekeskkonna tegurid. Sisekeskkond jaguneb: Omanikud Juhatus Töötajad Juhtimine Kultuur 15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti. 16
Konkurentsieelise aluseks võivad olla: Madalamad kulud nissi teenindamisel Võime pakkuda nissi kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat. 47. Ärimudel 4 põhikomponenti. Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1. Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. . Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud,
Välismajanduslik kaitsepoliitika Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki. suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms.
loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil: suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine eesmärkide ja määruste lihtsustamine; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa riigid: Kreeka, Portugal, Iirimaa, Ida-Saksamaa, Itaalia ja Hispaania. 2004. aastal kümne Ida- Euroopa riigi liitumise järel kandus enamus toetustest üle itta. EL ja maailm Euroopa Ühendusel on ainupädevus kaubanduse valdkonnas, mistõttu ta osaleb maailmakaubanduses, arendades nii omaenda kaubandustegevust kui ka osaledes aktiivselt
loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil: suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine eesmärkide ja määruste lihtsustamine; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa riigid: Kreeka, Portugal, Iirimaa, Ida-Saksamaa, Itaalia ja Hispaania. 2004. aastal kümne Ida- Euroopa riigi liitumise järel kandus enamus toetustest üle itta. Euroopa Liit ja maailm Euroopa Ühendusel on ainupädevus kaubanduse valdkonnas, mistõttu ta osaleb maailmakaubanduses, arendades nii omaenda kaubandustegevust kui ka osaledes aktiivselt
Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kog...
Natslik tervitus, ,,Mein Kampfi" hiigeltiraazid, propaganda filmid, raadio, ajalehed. Ajupesu. Propaganda ja haridusministeerium Goebbelsi juhtimisel. Raamatute põletamine (Remarque, Spionaza, Marx, Mann). Hitlerjugend. Majanduspoliitika: streikide, ametiühingute keelustamine. Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul (hädaabitööd, metsatööd, ehitustööd, põllutööd, üldine töökohustus). Sõda: teede ehitus- strateegilised maanteed. Majanduse arendamise 4aasta plaan. Armee taastamine andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni
Välismajanduslik kaitsepoliitika Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki. suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms.
3 dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks. See edukäik oli tingitud peamiselt kaugelenägelikust dünastilisest poliitikast ja tulusatest abieludest. Strateegilised abielupartiid andsid nende võimusesse maad kaugel väljaspool kodust Austriat ja Steiermarki, nagu Tirool, Flandria, Madalmaad, Tsehhimaa, Ungari ning Hispaania kroonimaad nii Euroopas kui ka Lõuna-Ameerikas. Habsburgide abielupoliitikat võeti hiljem kokku motona: "Pidagu teised sõdu, sina, õnnelik Austria, pea pulmi!". [1. ] Habsburgid valitsesid riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi lagunemist
kindluspolgu formeerimisega, mida alates 1. maist nimetati 1. Eesti jalaväepolguks (1. Eesti rügement), kuhu lubati teenistusse võtta ainult tagavaravägedes teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka 6 rügemendi ajutise ülema kolonel Siegfried Pindingu allkirjaga esimene, asutamise käskkiri. SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistumis aega saanud,siis olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised sõjaplaanid. Saksamaa: Nimetati Schlieffeni plaaniks,Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi.Selle plaani järgi oli kiire Prantsusmaa purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu.Sõjaplaani koostamiseks pidi Saksamaa koondama enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu,kus lõpptulemuseks oli Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haaramine.See kõik pidi toimuma kõigest 39 päevaga ning kogu sõda võita 3-4 kuuga. Prantsusmaa:
lahendamine(stiimulite loomine, lahenduste alluvate võimustamine, ootuste rahuldamine väljatöötamine, korrigeerimine) Eestvedamislik kätumine: tunnustamine ja austuse avaldamine, arendamine, motiveerimine, tegevuste kontrollimine, info edestamine, probleemide lahendamine, esinedamine, planeerimine, organiseerimine Juhi rollid: esindamine, eestvedaja, info jagamine, info edestamine, strateegilised muutused, ressursside jaotamine Kalev Kaarna Planeermise eesmärk on langetada tulevikku suunatud otsuseid, millega määratakse ära tulevikueesmärkide saavutamise tegevused ja meetmed. Klassikaline planeermisprotsess: 1.) Eesmärkide püstitamine 2.) Probleemi analüüsimine 3.) Informatsiooni kogumine 4.) Alternatiivplaanide väljatöötamine 5.) Plaani vastuvõtmine 6.) Plaani elluviimine 7.) Tulemuste kontroll
ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Äriplaan - Äriplaan on ettevõtja äriidee konkretiseerimine, mis esitatakse nii sõnalises, kui ka numbrilises väljendusvormis ja näitab erinevate ressursside vajadust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Äriplaan peab näitama ära ettevõtja strateegilise ärimudeli või kui äriplaaniga kavandatakse mitmeid eri valdkondade tegevusi, siis erinevad rakendatavad strateegilised ärimudelid. Ärieetika - Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades.
34. Defineeri organisatsiooni disaini mõiste Struktuuriga kaasnevad protsessid ning süsteemid ja enid tuleb muuta koos struktuuriga(organisatsiooni ülesehitusega). 35. Kes oli Alfred Chandler ja milline oli tema panus juhtmisteadusesse? Ajaloolane. Strateegia määran struktuuri. Tema raamatut ,, Strategy and Structure" peetakse strateegilise juhtimise teadusliku analüüsi alguseks. Organisatsioonid peaksid alati enne struktuuris muudatuste tegemist paika panema oma strateegilised sihid. 36. Mis on organisatsiooni struktuur? Vahend alluvussuhete ja funktsionaalsete tööjaotuste selgitamiseks uustulnukatele. Struktuur = organisatsiooni ülesehitus. 37. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsioonistruktuuri tüüpi Funktsionaalne, maatriks-, divisionaalne, tootepõhine, tarbijajärgne ja geograafiline struktuur. 38. Mis on juhtimistasand ja mis on juhtimisulatus? Juhtimistasand võimuastmestiku samal astmel olevate ametikohtade kogum
läbi atraktiivsete lisahüvede pakkumise. · Protsessil baseeruvad strateegiad ettevõtte eesmärk on luua kliendile väärtust; kliendile luuakse väärtus protsesside käigus; ettevõtte edu on hästifunktsioneerivate protsesside tulemus; suurepärane protsessiteostus saavutatakse kõrgekvaliteedilise protsessikavandamise, õigete inimeste ja õige töökeskkonna abil. · Omandamised ja strateegilised liidud konkurentsistrateegiate abil püüeldakse konkurentsieelise saavutamisele tegevusharus, võideldakse teiste ettevõtete vastu. See ei ole aga ainuke võimalus edukate tulemuste saavutamiseks. Koostööstrateegiate abil on võimalik saavutada konkurentsieelis teiste ettevõtetega koos töötades, mitte nende vastu võideldes. Siinkohal peame muidugi silmas legaalseid koostöövõimalusi, mitte näiteks kartellikokkuleppeid.
ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................10 8. ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUS TÄIDETUD TÖÖÜLESANNETEST ....... 12 9. KOKKUVÕTTED JA JÄRELDUSED ..........
Makrokeskkond koosneb: rahvusvahelised arengueeldused majanduslikud arengueeldused - sissetulek sotsiaal-kultuurilised arengueeldused iive, elanikkonna vanus; võõrtööjõud poliitilised ja õiguslikud arengueeldused uued seadused tehnoloogilised arengueeldused. Mikrokeskkond koosneb: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid organisatsioonid, mis kontrollivad ettevõtete tegeuvst (maksuamet, tolliamet, tööinspektsioon) strateegilised liitlased Juhtimist mõjutab veel: Organisatsiooni suurus mida suurem organisatsioon, seda tsentraliseeritum juhtimine (tippjuhtkond on suurim vastutaja) tavaliselt. Duaalse juhtimise korral detsentraliseeritud juhtimine. Organisatsiooni arengufaas 3 faasi: kasv, küpsus, langus Kas organisatsioon on kodumaine või rahvusvaheline Kas organisatsioon on riigi- või erasektoris Organisatsioonikultuur ja põhiväärtused
· Kompetentse asjaolude uurimise ja avalikustatud tagasiside jõuline sisseviimine valitsemisse, sihiga avastada ja parandada ohtlikke trende ja vigu, viia sisse arenguvajadustest lähtuvaid parandusi nii finantspoliitikasse kui teiste valdkondade otsustustesse, sõltumata seejuures erakondlikest ja grupihuvidest. · Tagasisidestatud ja teadmuspõhise juhtimise aluseks on kokkulepped Eesti arengusihtide osas, samuti neid sihte toetavad strateegilised arengukavad. Arengukavade ja neil põhinevate poliitiliste otsuste (sh seaduste) ettevalmistamine toimub koostöös sõltumatute uurimis- ja analüüsikeskustega nii kodu kui välismaalt, samuti koostöös kodanike-ühenduste ja omavalitsustega. Lühiajaliste taktikaliste otsustuste ning "keskpikkade" kavade aluseks on pikaajalised arenguanalüüsid ja strateegiad. · Juhtimise aluseks olevad kokkuleppelised arengukavad kujunevad eri osapoolte dialoogi
korjele) 4) Kaasaja ärilogistika 6 staadiumit lk 24-25 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine. 2. Põhirõhk kulude vähendamisele logistilises süsteemis. 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega. 5) Logistilised tegevused Kohaletoimetamine Varude vähendamine Tellimistsükli aeg Prognoosimise täpsus Üldine tootlus Tarneahela kulud Tarnevõime Ressursside kasutamise tõhusus 6) Holistiline lähenemine lk 46 Interdistsiplinaarsus ehk erialadevahelisus probleemide lahendamiseks moodustatakse
MC=MR. Iga firma viimase ühiku MC peab olema ühesugune. Juhtpositsioon hinnamuutustes- üks f määrab toodangu hinna terves harus, teised f-d järgivad. Probleemid- teised ei tule hinna tõusuga kaasa ja hinnaliider kaotab kliente või alandab uuesti hinna. Mida diferentseeritum kaup, seda ebaefektiivsem on liidri tegevus. Mänguteooria- otsused mõjutavad vastaste tegevust. Oluline on see, kas soovitakse teha koostööd või konkureerida e kas ollakse riskialdis või konservatiivne. Strateegilised käigud. Kulupõhine hinnakalkulatsioon- hinna kehtestamisel kalkuleeritakse ATC ja lisatakse sellele hinnakõrgend, mida vajatakse kaudsete kulude katteks ja kasumi saamiseks. Kõrge hinnaelastsusega kaupade puhul kasutatakse väiksemat hinnakõrgendit. duopol- turg, kus tegusteb kaks firmat hinnakõrgend- protsent mis lisatakse huvise AVC-le. reaktsioonifunktsioon- kajastab graafiliselt firma parimat valikut vastuseks teise firma tegevusele
Need perspektiivid peegeldavad seda, kuidas organisatsiooni ressursse või võimeid kaitstakse ja kasutatakse konkurentrieelise tagamiseks. Kultuuri koolkonda süüdistatakse selles, et ta sobib pigem seletama seda, mis juba eksisteerib, kui käsitlema raskeid küsimusi sellest, mis võiks tulevikus juhtuda. Strateegia kujundamine on juhtkonna kollektiivne protsess ja organisatsioonikultuuri mõju arvestamine on oluline, mõistmaks nii valitud strateegiate kujunemist kui ka seda, miks mõned strateegilised valikud tagasi lükatakse. Keskkonna koolkond (The Environmental School) Keskkonna koolkond näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi. Põhiidee on selles, et jõud väljaspool organisatsiooni, keskkond, ei ole mitte ainult strateegia kujunemist mõjutatavateks passiivseteks teguriteks, vaid pigem aktiivseteks osalejateks selles protsessis. Keskkonnast tulenevad ettevõtte ees seisvad ülesanded ja
· tehnilised otsused tähendavad millegi vahetut ärategemist või kordasaatmist sisendid muudetakse väljunditeks · juhtimuslikud otsused hõlmavad ettevõtte või asutuse põhi- ja seda abistavate tegevuste kavandmist, kooskõlastamist, kontrollimist · asutuslikud otsused on seotud ettevõtte tegevuse pikaajalise kavandamisega, nende eesmärkide ja tegevusjoonega Tagajärgede avaldumise ettepoole nihkumise ulatuse järgi liigitatakse otsused: · Strateegilised otsused on põhilise tähtsusega ning ulatusliku ja pikaajalise mõjuga; need määravad kindlaks ettevõtte seosed ümbritseva keskkonnaga · Taktikalised otsused nendega täpsustatakse nii strateegilistes otsustes kindlaksmääratut kui ka pannakse paika muutunud olukorrast tulenevad uued sihid ja tegutsemisviisid · Operatiivsed otsused on seotud ülesannete täitmisega ning nende mõju on lühiajaline
Teha kolm testi: · Turu test kas kaalutav võimalus on kestev ja tulus · Peegli test kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused · Rahakoti test kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv. 3. Ärimudeli väljatöötamine. 4. Äriplaan Ärimudel: 1. Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4
,,kollektiivse õppimise" protsess kas teadlikult või alateadlikult. On teadustatud tervele meeskonnale. 22. Ettevõtte põhiväärtused. 25. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava olemus ja omavaheline seos. Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Finantseesmärgid Strateegilised eesmärgid Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine Käibe kasv Turuosa töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse siis võib see Kasumi kasv Tarbijarahulolu oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele. Dividendide suurus Toodete kvaliteet
valdamine, võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami. Organisatsioonlised võimed nt kõrgtasemel infosüsteemid (lennunduses ja majutuses) või võime kiiresti reageerida muutunud turutingimustele. Muud tegurid nt patentide valdamine, kapitali kättesaadavus (kapitalimahukates ja uutes riskantsetes harudes), soodne asukoht (oluline näiteks jaekaubanduses ja teeninduses). - Strateegilised grupid tegevusharus. Strateegiline grupp koosneb konkureerivatest ettevõtetest, kes omavad turul lähedast positsiooni. Nad võivad üksteisega sarnaneda erinevate tegurite poolest: Sortiment Kasutatavad turustuskanalid Samaulatuslik vertikaalne integratsioon Samasugused pakutavad lisateenused ja tehniline tugi Püüe võita lähedaste meetmetega samade tarbijagruppide tähelepanu Sarnase hinna- ja kvaliteedigrupi toodete müük. 8
Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja laekus väga vähe. Juubeliks valmistuvale Hrustsovile ei julgetud midagi öelda. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli elevaatotitest vili otsas, näpud põhjas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Breznevi ajal hurjutati Hrustsovi selle eest. 2 Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud. 1958
Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja laekus väga vähe. Juubeliks valmistuvale Hruštšovile ei julgetud midagi öelda. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli elevaatotitest vili otsas, näpud põhjas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Brežnevi ajal hurjutati Hruštšovi selle eest. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud. 1958. a sai Hruštšovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest.
7. Milliste valdkondadega seondub logistika? Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega. 8. Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. 9. Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi. Kes nad on? Probleemide tundjad, probleemide lahendajad ja strateegilised vahendajad, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. 10. Millised on Jaapani organisatsioonikultuuri iseloomulikud tunnused? Jaapanis valitseb arusaam, et töö ja töötamine on auväärne, kasulik ja meeldiv tegevus. Põhiliseks motivatsiooniks on töötajatele kindlustunde andmine nende pikaajalise palkamise kaudu. Seega vajavad Jaapani organisatsioonid ustavaid töötajaid. Karjääri puhul on määravaks inimese vanus, haridus ja kogemused firmas.
7. Milliste valdkondadega seondub logistika? Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega. 8. Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. 9. Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi. Kes nad on? Probleemide tundjad, probleemide lahendajad ja strateegilised vahendajad, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. 10. Millised on Jaapani organisatsioonikultuuri iseloomulikud tunnused? Jaapanis valitseb arusaam, et töö ja töötamine on auväärne, kasulik ja meeldiv tegevus. Põhiliseks motivatsiooniks on töötajatele kindlustunde andmine nende pikaajalise palkamise kaudu. Seega vajavad Jaapani organisatsioonid ustavaid töötajaid. Karjääri puhul on määravaks inimese vanus, haridus ja kogemused firmas.
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaa...
saavutamisele esmalt strateegia, siis inimesed organisatsiooni arengueesmärkide seostamine kõik teavad eesmärke iga juhi ja spetsialisti eesmärkidega pidevad vestlused alluvatega töö arendamisel rõhk muudel meetoditel kui parendamiseks, eesmärkide täitmiseks koolitus töötaja töö tulemuslikkus peab saama strateegilised ametikohad objektiivse hinnangu tulemuste kindlaksmääramine hindamine - tulemused, potentsiaali tulemuste saavutamise järgimine eristamine igal tasandil vastavalt tulemustele tasu töötajad ei oota palgatõusu või preemiaid, kui nad ei ole loonud lisaväärtust 21
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – ...
LDM 925 kg. Poolaalus 0,2 LDM 370 kg 4.Veosed Puisteveod, tüki-,pikad-,raskekaaluslised-, suurermõõtmelised-.ümarpuit-,taara-,rikneva kauba-, vedelikuvceosed. 5.Tavaveosed Tavaline töövahend, tavasõiduplaan, tavariskid, tavalised seadmed ja tingimused. 6.Eriveosed hinnalised esemed, spetsiaalseadmetevajalikkus, pakendi puudus, kahjustavad saadetised, erinevkoormusjaotus, elusloomad, taimed, temp.tundlikud kaubad, ohtlikud ained, toiduained, kolimisveod, näitusteveod, strateegilised, muud erinõudeid vajavad. 7.Õhutransport EELISED - kiirus, mis ühtede kaupade puhul on veoeelis ja teiste puhul võimalus säästa kulusid - suur liiklustihedus, tänu millele ei lähe aega kaotsi liini vahetamisel ülemaailmselt tihe- lennuliinide võrk, mistõttu lennuvedu on piisavalt lähedal igale vastuvõtjale. - Kauba käsitsemine on lennuväljadel kiirem teiste veoviisidega võrreldes kauba saatmine nõuab vähe vaeva, kuna enamus lennukompaniidest kuulub IATA loodud süsteemi.
1.Maailmasõja põhjustasid imperalistlikke suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, mõjupiirkondade ja asumaade pärast, sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, puudusid rahvusvalised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. 2. Sõjaplaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid: 2.1. Saksa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülem krahvi järgi, Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda
6. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. 6. konkurendid (võisteldakse klientide pärast), 7. kliendid (nendest sõltub äriedu), 8. tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed), 9. regulaatorid (kontrollivad organisatsiooni tegevust keskkonnakaitse, töökaitse jmt), 10. strateegilised liitlased (tehakse koostööd). 7. Mida kirjeldab organisatsiooni keskkonna keerukuse määr? Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on? 8. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist? 9. Millised on keskkonna muutustega toimetuleku strateegiad? 11. kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele - info juhtimine - strateegia vastavus - organisatsiooni kavandamine ja paindlikkus
eesmärgid oleksid saavutatavad. 69. STRATEEGIA VALIK on seotud tuleviku põhisuundumustega (sh eesmärgid, ressursid, ettevõtte toimivus tegevuskeskkonnas jne). 70. TURUNDUSE STRATEEGILINE JUHTIMINE kujutab endas strateegiliste turundusotsuste tegemist, et saavutada ettevõtte eesmärke. 71. Arvestada tuleb: - inimestega, - finantsvõimalustega, - tootmistehnoloogiatega, - keskkonnaga. 72. 73. 74. 75. 76. 77. 78. Strateegilised otsused turunduses 79. 80. 81. Turunduse strateegilise juhtimise protsess I. STRATEEGILINE ANALÜÜS: keskkonnaanalüüs, ootuste, eesmärkide ja olemasolevate ressursside kindlakstegemine II. STRATEEGIA VALIK: alternatiivsete strateegiate kindlakstegemine, hindamine ja valik III. STRATEEGIA ELLUVIIMINE: inim-, finants- ja organisatsiooniliste ressursside planeerimine ning süsteemide ülesehitamine 82. Turunduse strateegiline planeerimine 83. ..
alluvad saavad teha otsuseid, vabastades sellega juhi teiste otsuste jaoks - (hästi- määratlevate probleemide puhul vastuvõetavad rutiinsed)protseduurireeglid-kuidas käituda mingi hästi-määratleva probleemi puhul; tegutsemisreeglid- mida peaks tegema ja mida vältima; poliitika- aitab juhil suunata oma mõtlemist kindlas suunas; ja mitteprogrammeeritavad otsused tehakse erakorralistes, halvasti määratlevates olukordades ja neil otsustel on organisatsioonile suur mõju, need on tihti strateegilised otsused. Näiteks otsustatakse ehitada uus fabrik või minna oma toodanguga uude geograafilisse piirkonda. Need on unikaalsed ja kordumatud: kas sulgeda kahjumis olev filial, liituda teise organisatsiooniga seda selleks et tegevus oleks efektiivsem. Selliste probleemide puhul pole olemas selget lahendust, vaid see tuleb luau. Eriti palju selliseid otsuseid tuleb vastu võtta marketing strateegiate puhul, sest muutuvad tooted, konkurendid, hinnad ja muud tingimused. 8
tõenäosuse või mõju ebaolulisust; - kahjude vähendamine (piirav kahjutõrje ja järelkahjude tõrje, loss reduction) meetmed, millega vähendatakse kahju võimalikku suurust ehk riskiallika mõju organisatsioonile ja vähesemal määral kahju tekkimise tõenäosust (näiteks ettevõtte efektiivne - plaanipärane tegutsemine kriisisituatsioonides (kriisijuhtimine, crises management) i. Strateegilised riskid On seotud organisatsiooni kõrgeima taseme eesmärkidega, mis toetavad ja on seotud missiooni, visiooni ja väärtustega. Strateegilise riski realiseerumisel on seatud ohtu asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamine. Strateegilised riskid hõlmavad endas poliitilisi, seadusandlikke, välis- ja tegevuskeskkonna ning maine (reputatsiooni) riske. ii. Tegevusriskid
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs.
4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Väliskeskkond jaguneb: · makrokeskkond · mikrokeskkond Makrokeskkond: · Rahvusvahelised tegurid · Majanduslikud tegurid · Sotsiaal-kultuurilised tegurid · Poliitilised ja õiguslikud tegurid · Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid · Strateegilised liitlased Sisekeskkond: · Töötajad · Juhtimine · Kultuur 5. Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel Eesmärk on mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Eesmärk peab andma vastuse küsimustele ,,mida tahetakse saavutada?", ,,kuhu tahetakse jõuda?" · Üldine eesmärk org. kõikehõlmav ja pikaajaline siht, mille saavutamine moodustab org. peamise taotluse.
Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. Kahjuks kõikikide neutraalsete riikide valitsustel ja rahvastel oli vale arusaam sõjast, nad pidasid rahvusvaheliste vastuolude lahendamisel sõda normaalseks ja seaduslikuks, nende meelest oli sõda vaid rahuaegse poliitika jätkamine relvadega. Sõdivate poolte plaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von
Võimalikud riskide tuvastamise tehnikad: 1. Loovus- kasutada erinevaid loovutehnikaid nagu ajurünnak, ekspertide küsitlused jne 2. Kogemused- kogemustele toetudes on võimalik märkimisväärset hulka riskidest ette näha. 1.2. Riskide kategooria määratlemine Seejärel sarnased riskid koondatakse ning jaotatakse nelja põhilisse riskigruppi: 1. Strateegiline risk risk, mis on seotud organisatsiooni juhtimisega ning mis võib seada ohtu organisatsiooni eemärgid. Strateegilised riskid mõjutavad eelkõige: · varade hindamisi ja eraldiste moodustamisi; · kulutuste sihipärasust; · kajastamise ja avalikustamise otsuseid.(5, lk15) 2. Tegevusrisk risk, mis tuleneb ebapiisavatest või puuduvatest protsessidest või tegevustest asutuse sees. a. Personaliriskid asutuse juhtide ja töötajatega (nende värbamise, tasustamise, oskuste jms)seotud riskid; b. IT-riskid infotehnoloogilised riskid; c
suleti ning nende asemel hakkasid ilmuma uued massitiraažis ajalehed-ajakirjad. Algas keelatud raamatute põletamine. Aastaga vangistati u 7000 inimest, neist u 1850 hukati ja 4500 suri vanglas. 14. juunil 1941 toimus massiküüditamine, millega viidi loomavagunitest Siberisse 10205 naist, last, vanurit ja meest. 2.Sõja-aastad 1941. AASTA SUVESÕDA 22. juunil 1941 tungis Saksamaa oma endisele liitlasele Nõukogude Liidule kallale, hõivates tema piiri lähedusse kogutud strateegilised tagavarad, purustades esimeste nädalatega Punaarmee peajõud, hävitades enamiku selle sõjatehnikast. Juba esimestel sõjapäevadel saavutasid sakslased suurt edu ka Balti suunal. Riia langes 1. juulil, Eesti lõunapiirile jõudis Wehrmacht 7. juulil. Eesti metsades oli sõja ja küüditamise eest paos kuni paarkümmend tuhat inimest. Kohe pärast 14. juuni suurküüditamist tekkisid esimesed metsavendade salgad, mis Saksa vägede lähenedes alustasid võitlust Nõukogude okupatsioonirežiimi
Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. Kahjuks kõikikide neutraalsete riikide valitsustel ja rahvastel oli vale arusaam sõjast, nad pidasid rahvusvaheliste vastuolude lahendamisel sõda normaalseks ja seaduslikuks, nende meelest oli sõda vaid rahuaegse poliitika jätkamine relvadega. Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks
........................6 Sõjategevus idarindel...................................................8 Sõja lõpp......................................................................9 Kokkuvõte...................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................11 Sõdivate poolte plaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks
väljatöötamisel on silmas peetud asjaolu, et kirjapandud eesmärgid oleksid mõõdetavad ja realistlikud, tagamaks arengukava tegeliku funktsionaalse eesmärgi. Tartu turismi arengukava koostamisel on arvestatud mitmete arengudokumentidega, nagu Riiklik turismi arengukava aastateks 2002-2005, Arengustrateegia Tartu 2012, Lõuna-Eesti turismi arengustrateegia 2010, Tartu linna arengukava 2000-2003, Tartu linna ettevõtluse arengukava 2001-2006, Tartu turismi arengukava 2000-2003. Strateegilised eesmärgid ja nende elluviimiseks vajalikud tegevused on välja töötatud meeskonnatöö käigus ajurünnakute tulemusena. Tartu turismi arengukava rahastatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest, projektipõhistest ja erasektori vahenditest ning abi- ja koostööprogrammide kaudu. Käesolev arengukava on alusdokumendiks edasiste Tartu linna turismi arengut edendavate tegevuste planeerimisel ning elluviimisel. Arengukavast peab saama käepärane tegevusplaan turismiga tegelevatele
võimaluseks õppida, kuidas on mõistlikum teatud situatsioonides toimida, ning samuti ei tohi välja jätta Eesti stardipositsioon- kohad, kus on vaja kardinaalseid muutusi ja lahendusi pole meie haldussüsteem veel täies mahus välja arenenud. Seega tõuseb tugevalt esile strateegiline planeerimine, nimelt vajadus kiirete lahenduste järgi tuleb siduda pikemaajaliste sihtmärkidega ja samal ajal tuleb plaane välja töödata. Riigi kiire muutumise vahel peavad esile tõusma strateegilised töögrupid, mille ülesanne on tagada Eestile kõige sobivamad lahendused hea riigireformi sooritamiseks (Haldusreformi ideed ja praktika, 2015). Ekspertkomisjoni kuuluvad eksperdid on arutelus välja sõnastanud järgmisi eesmärke (Haldusreformi eesmärgipuu, 2015): 5 1. Kohaliku omavalitsuse teostamisel on õigus osaleda ka kodanikul: otsustada, kuidas
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago...
Välisõhku eraldub põletamisel jäätmetest süsinikdioksiidi (CO2) ja metaani ning ära viskamisel eraldub pinnasesse ja põhjavette kemikaale ja pestitsiide. Kuigi jäätmete tekkimine on paratamatu, siis saab iga inimene anda oma osa, et vähendada jäätmete tekkimise osakaalu keskkonda kahjustavaid tooteid vähem tarbides. Ajast kui Eesti liitus Euroopa Liiduga jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete
kasutamisega. Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid aastatel 20042007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 20042007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse.
tulevikus. Planeerimine võimaldav ette prognoosida protsessi eesmärgi seadmisest nende saavutamiseni. Planeerimine on üks osa juhtumisest ja avaldab mõju kõikidele muudele juhtimisprotsessidele: organiseerimisele, eestvedamisele ja motiveerimisele, ning kontrollimisele. 13. Millised on planeerimise tasandid? Plaane liigitatakse: · Kavandavate ajavahemike alusel pikaajalised plaanid, taktikalised plaanid, lühiajalised plaanid. · Juhtimistasadi alusel strateegilised plaanid, operatiivplaanid. · Valdkondade alusel müügi plaanid, tootmisplaanid, finantsplaanid 14. Mis on strateegiline planeerimine? Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkide omadused: mõõdetavus, arusaadaus, motiveeritus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. 15. Mis on taktikaline planeerimine?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
