JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab, et organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule ja peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegemist: planeerimine ehk kavandamine, organiseerimine, eestvedamine ja k...
Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole. Mida konkreetsem on siht, seda usutavam, et leitakse sarnasemaid teid nende sihtide poole liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..)
Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole. Mida konkreetsem on siht, seda usutavam, et leitakse sarnasemaid teid nende sihtide poole liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..)
osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö ja investeeringud Progressi saavutamiseks terviseedenduses vajalik: jõuline poliitiline tegutsemine erinevate gruppide ja sektorite koostöö planeeritud strateegilised investeeringud tervisesse Riikidel kohustus saavutada suutlikkus terviseedenduses nii poliitilisel, professionaalsel kui paikkondade ja kogukondade tasandil. Terviseedenduse eesmärgid Töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste (sh. kutse haiguste) ennetamine, enneaegse ja varase pensioneerumise edasilükkamine Terviseedenduse strateegia organisatsioonis/töökohal
Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi eripärade, puuduste ja kultuuriliste erinevustega, ei saa rääkida sallivusest. Just sallimatus on see, mis on ühiskonnas kõige suuremaks tüliõunaks ja sõdade põhjustajaks. Siinkohal saab rääkida kindlasti osa Liibüa rahvast, kes on sallimatud oma juhi Muammer Gaddafi vastu. Nad on alustanud sõda diktaatori vastu kuni õnnestub ta kukutada. Rahvas on võtnud enda alluvusse mitmed Liibüa tähtsamad strateegilised punktid. Muammer Gaddafi ei kavatse oma kohast loobuda ja tulistab rahvast. Demokraatlikus riigis tuleks riigipeal oma kohast loobuda rahva sallimatuse ja vastuhaku puhul. Totalitaarse diktatuuriga riigis nagu seda on Liibüa, näeb valitseja parimaks lahenduseks vastuhakku. Olen kindel, et diktaatoril Muammer Gaddafil ei ole mitte mingisugust lootust kodusõda võita, sest kui rahvas on juba tema vastu sallimatu, siis ei muutu see ka kodusõja käigus.
Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Samuti vabanes Eesti kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Vabadussõja kaotuse puhul oleks Eesti pidanudki loobuma varem nimetatud kohtadest ning maksma tohutult suuri võlgu põhimõtteliselt mitte millegi eest. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja
AAA AUTORENT OÜ 5. Ärimudeli mõiste. erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model" ,,freemium business model" jt) Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1.Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg,
AAA AUTORENT OÜ 5. Ärimudeli mõiste. erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model" ,,freemium business model" jt) Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1.Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg,
INVESTEERIMINE Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse. investeerimisega alustamine ei eelda suurt hulka raha ega majandusalast kõrgharidust. SEB kogenud ja kompetentsete investeerimisnõustajate abiga võib igaühest investor saada, et oma raha parema käekäigu eest hea seista. Praeguses pingelises majandusolukorras räägitakse põhjendatult üha enam säästmisest. Hoopis vähem on aga juttu, mida oma säästudega peale hakata. Ehkki inflatsioon on langemas, vähendab see jätkuvalt arvelduskontol või sularahana seisvate säästude väärtust. Ainuke viis raha ostujõu säilitamiseks on selle investeerimine. Varasema kogemuse puudumisel tekib kohe aga küsimus: kust alustada? ...
a) Orienteerumine oma töötasule b) Tähelepanelikkus oma alluvate suhtes c) Orienteerumine võimu sümbolitele d) Oma arvamuse ja tunnete varjamine e) Oma arvamuse omamine ja selle viisakas väljaütlemine 9. Otsuste tegemisel tuleb läbida järgmised tegevused: a) Probleemi kindlaksmääramine b) Põhiküsimuste selgitamine c) Alternatiivsete lahendusvariantide koostamine d) Valiku tegemine e) Otsuste elluviimine 10. Strateegilised otsused organisatsioonis teeb: a) Keskastme juht b) Tippjuht c) Madalama taseme juht 11. Strateegia on: a) Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava b) Lühiajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava c) Taktikaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks
1. Kas Euroopa riigid pigem sarnanevad või erinevad oma sotsiaalkulude poolest? Euroopa riigid pigem erinevad oma sotsiaalkulude poolest. Kui EL-i keskmiseks on 26,9%, siis Eesti SKP-st moodustab sotsiaalkulutuste osakaal vaid 12,4%, Leedus 13,2% ning Rumeenias 14%. Samal ajal on see nii Belgias, Rootsis kui ka Prantsusmaal üle 30%. 2. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega. Hetkel on meile arusaam heaoluriigist veidi võõras ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks. Heaoluriigi alused on paika pandud, kuid raskem töö on Eesti ü...
Ta on väga mitmekülgsete teadmiste ja oskustega juht, kes hindab tarbijate eelistusi, määrab kindlaks olulised tooted ning turud, juhib müügiedenduskampaaniaid, lepingute sõlmimist ja tarnijasuhteid. Minu mõistes on kategooria juht, kes siis vastutab kõikide ülesannete eest. Samuti tema üheks tähtsamaks ülesanndeks on kindlasti reklaami edendamine nii televisioonis, raadios ja ka reklaamplakatid, et oleks tarbijaid toodetele ja teenustele. Kaubakategooriate juhtimise strateegilised eesmärgid saavutatakse hinnapoliitika, kaupade paiguste järgi ettevõttes, reklaami ja sortimendi kujundamise abil. Seejuures toetutakse kaubakategooria eesmärkidele, konkurendikeskkonna eripärale ja tarbija käitumine ostlemisel. Mille tulemusel saavutavad jaekaupmehed suurema kasumlikkuse ja konkurendivõime, sest see tõstab teadlikust tarbija suhtes ja tema tegelikkuse vajalikkusest. Samuti ettevõtted kujundavad kaupluse ka kliendi suhtes, et
eesmärgiga muuta taotletavad vahetused efektiivsemaks ja toimivamaks. Kogusevahemik , toodame massiivselt aga müüme kindlas pakkides Turunduskeskkond Turunduse planeerimine ,,Ülevalt all" planeerimine ( ehk kõrgemad ametnikud annavad madalamatele käske) Alt Üles planeerimine ( uuritakse nendelt kes seal töötavad ja hakatakse plaane alles ss kokku panema) Eesmärgid alla , plaanid üles planeerimine ( strateegilised eesmärgid pannakse paika ja ss hakatakse alt üles planeerima) Juriidilis-õiguslikud mõjurid * Tarbijakaitseseaduse d Looduskaitseseaduse d
Samuti toimub otsuste tegemine ja vastuvõtmine organisatsiooni tasandil, mida kõrgemal juhtimistasandil seda tehakse, seda keerulisem on otsus ning sellega kaasnevad tagajärjed. Juhtide poolt langetatavate otsuste tüüpidega saab siduda ka infosüsteemide tüüpe. Vastus tuleb leida küsimusele milliseid infosüsteemide tüüpe oleks vaja kasutada antud otsuste langetamiseks. 2.1 Otsuste tüübid Otsuste tüüpe on neli, nendeks on: strateegilised, taktikalised, teadmus- ja operatsioonilised otsused. Infosüsteemide tüüpe saab siduda ka juhtide poolt langetatavate otsuste tüüpidega. 1. Strateegilised otsused on seotud ettevõtte peamiste eesmärkidega ja suundadega. Otsused on põhilise tähtsusega ning ulatusliku ja pikaajalise mõjuga. Need määravad kindlaks ettevõtte seosed ümbritseva keskkonnaga eelkõige toodete ja teenuste ning nende turgude seisukohalt. Tehakse tippjuhtimise tasandil. ,,Kas jätkata Y toote tootmist?". 2
Näiteks võivad olla jõududeks: toodete innovatsioon, tehnoloogilised muutused, turundusalane innovatsioon, oluliste konkurentide tegevusharusse sisenemine või sealt väljumine, muutused kuludes või efektiivsuses, tegevuse regulatsioonid ja valitsuse poliitika muutused jne. (Leimann et al. 2003: 129-134). Teooriana tundub strateegia läbiviimine äärmiselt lihtne, kuid reaalses situatsioonis on märksa keerulisem tagada eduka strateegia elluviimist. Kui strateegilised otsused ebaõnnestuvad osaliselt või täielikult, tuleb analüüsida olukorda, selgitamaks välja juhtunu põhjuseid. Mis on ühtlasi viide sellele, et informatsiooni on kasutatud ebaefektiivselt. Tihti puudub ettevõtetel ametlikult kinnitatud pikaajaline arenguplaan. Üha enam pööratakse tähelepanu kõrget kasumit tõotavale tootearendusele ja turundusele. Ettevõttel tuleb arvestada inimeste eelistuste muutumisega. Toode, mis oli populaarne
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euro...
23. juunil 1919.a. saavutasid Eesti väed ajaloolise võidu Saksa Landeswehri üle Võnnu all. 3. jaanuaril 1920.a. lõpetati lahingud rindel, hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruaril 1920.a. sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska. Tartu rahulepingu alusel loobus Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile ning esimese riigina tunnustas Eesti Vabariiki de jure. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosa. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda.
liiklusega. Kaubarongide öise liikluse tõttu on müratase öösel raudtee läheduses võrdlemisi kõrde 70dB. Tallinna lennujaama piirkonnas, kus päeval on lennumüra üle 55dB elab umbes 1400 inimest. Oskuslik ja õigeaegne planeerimine võimaldab vähendada elanikke häirivat keskkonnamüra. Oluline on plaaneringute koostamisel teha eelnev keskkonna mõju hindamine, mis peab sisaldama ka kavandatud tegevuse põhjustatava müra hindamist. Planeerimise aluseks on peamiselt strateegilised mürakaardid. Kasutatud kirjandus: http://www.terviseinfo.ee/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/elamis-ja- tookeskkond) http://www.eea.europa.eu/et/themes/human/about-environment-and-health http://www.slideshare.net/fullscreen/endapa/keskkond-ja-tervis-tps-2012-ii-14946906/1 http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CCMQFjAB&url=http%3A%2F %2Fwww.keskkonnainfo.ee%2Ffailid%2Fky %2Fkeskkond_tervis.pdf&ei=G8lbVJmrG4eyyAS1qILAAQ&usg=AFQjCNH9f-
Ta kasutab 5 peamist mõistet oma mõtete selgitamiseks: rajad, piirid, piirkonnad, sõlmpunktid ja maamärgid. · Rajad ( teed, tänavad) on nagu kanalid, mida mööda inimesed liiguvad. · Ääred on lineaarsed elemendid, mis pole tavaliselt jalakäijate poolt aktiivses kasutused. Need on aiad, kaldaääred, raudteed. · Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad, millel on oma kindel iseloom. · Sõlmed on strateegilised punktid nagu teede ja tänavate ristmikud ning tänavanurgad. · Maamärgid on kindlalt määratletud suured füüsilised objektid nagu majad, mäed, tornid, poed. Rajad Liikumisteed on teerajad, teed, tänavad, mida mööda inimesed liiguvad ja jälgivad oma ümbrust. Enamikule inimestele on liikumisteed nende mälupildis domineerivad elemendid linnast. Teised ümbruse osad on liikumisteega alati seotud.
frantsiisiväärtusega üksustest, järgnevad Mehhiko 20,3%, Venezuela 19,8% ja Argentina 15,6%. Turgude valimine on muutunud ülioluliseks asjaoluks nende ettevõtete jaoks, kes on otsustanud oma tegevust välisturgudel arendada. Rahvusvaheliste turgude valimine on seega muutunud põhiliseks otsuseks. See otsus nõuab teavet võimalike sihtturgude kohta (näiteks valitsuse määrused, tehingu põhised tegurid, globaalsed strateegilised muutujad ning turumuutujate dünaamika ja olemus) ning see teave määrab suuresti edu või ebaedu rahvusvahelisel turul. Rahvusvahelise kogemuse muutujad, rahvusvahelistumise kiirus ja sektor, kus frantsiisiandja tegutseb, on need, mis mõjutavad frantsiisiandja strateegiat konkureerida samaaegselt eri riikide turgudel. Teine tegurite plokk on seotud frantsiisivõtja enda ja selle isikuomadustega (riskikartlikkus, individualism, finantssuutlikkus jne). Sellest järeldatakse, et Hispaania
on muutuva keskkonna tõttu määramatud. Risk on ohu või ebaedu ilmnemine. 19. Määramatus (uncertainty)- mis tähendab, et juht teab, millist eesmärki ta tahab saavutada, kuid ei ole vajalikku informatsiooni alternatiivide ja tuleviku sündmuste kohta. 20. Mitteprogrammeeritud otsus (nonprogrammed decision)- Mitteprogrammeeritud otsuseid tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Need on tihti strateegilised otsused. Näiteks otsustatakse ehitada uus vabrik või minna toodangut turustama uude geograafilisse piirkonda. 21. Protseduur (procedure)- tegevus, mis viiakse läbi kindlas järjekorras, kindlatel eesmärkidel, mille lõpptulemus on enamjaolt koguaeg sama. 22. Reegel (rule)- Kindlad nõudmised, mille täitmist tahetakse/soovitakse. Mida tuleb järgida. 23. Poliitika (policy)- on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla
KLIENDITEENINDUS- SPORTLAND EESTI AS NÄITEL (Praktiline töö) Autor: Riin Arro 12.a Juhendaja: Katrin Kirk-Saarmets Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISUKORD 2 2.SISSEJUHATUS 3 3.ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID 6 5.JUHTIMISTEGEVUS 8 6.MINU PRAKTIKA 11 7.KOKKUVÕTE 12 8.KASUTATUD KIRJANDUS 14 9.TÖÖKOHA TÕEND 2 SISSEJUHATUS Otsustasin praktikat sooritada Sportlandis, kuna olen seal varem töötanud ning seekord võtsin eesmärgiks vaadata teenindajate igapäevast tööd teise pilguga. Kui võtta kliendi seisukohast,
äritarkvara lahendusi pakkuvasse kontserni PBS. HÄT Systemsi meeskond on moodustatud Hansa Äritarkvara meeskonna baasil, kellel on pikaajaline kogemus ettevõtete majandusinfosüsteemide juurutamisel EDISOFT SYSTEMS Tegevusalad: - RAHVUSVAHELINE KODEERIMISSTANDARD - Logistikatarkvara - EDI-teenus (Electronic Data Interchange) EDI tehnoloogia juurutamine annab kindlad operatiivsed ja strateegilised eelised. Esimesed nendest parandavad äridokumentide töötlemisprotseduuri (tellimused, arved, hinnakirjad, laoseis, jne.). Teised - nn. strateegilised - suurendavad teie firma atraktiivsust koostöös teiste firmadega (tarnijad, ostjad), andes teie firmale konkurentsieelise turul nt. tänu uuele logistikasusteemile, mis on uutele tehnoloogiatele avatud nagu VMI (Vendor Managed Inventory). HW HANSARAAMA Tegevusalad:
töötajateni viimine annab neile selged sihid ning tulevikuplaanid. 1 Eesmärkide seadmine püstitatakse nii lühi-, keskmise pikkusega ja pikaajalisi eesmärke. Eesmärkide püstitamisega peaks tegelema kõigi juhtimistasandite juhid. Kui iga allüksuseni on viidud eesmärgid, mille eest ta vastutab, loob see ettevõttes tulemustele orienteeritud õhkkonna. Strateegilised eesmärgid on suunatud ettevõtte konkurentsipositsiooni tugevdamisele. Strateegia kavandamine algab ettevõtte välise ja sisemise keskkonna analüüsist ning kujuneb seguna kahest komponendist; 1)kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine; 2)reaktsioon ootamatutele muutustele ja konkurentide käitumisele. Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajadusel muudetakse seda oluliselt.
Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küsima, kes kujundavad Eestis energiapoliitikat ning kas tehtavad otsused on kooskõlas valitud strateegiliste suundadega. Käesoleva referaadi teemaks on valdkonna aktuaalsuse ja autori isikliku huvi tõttu valitud Eesti energiastrateegia ja poliitika. Referaadi teema uurimisel püstitati eesmärgiks selgitada välja Eesti energiaalaseid valikuid mõjutavad tegurid ning mõista kas Eesti on püstitanud energeetika alased strateegilised eesmärgid ja mil määral on neid täidetud. Referaadi otseseks ülesandeks on lähtuvalt püstitatud eesmärgist pakkuda leitud tulemuste põhjal võimalikult huvitav ja asjalik ülevaade Eesti energiastrateegiast ja -poliitikast. Referaadi valmimisele eelnes põhjalik Eesti energeetika alasete arengukavade, Euroopa Liidus vastu võetus strateegiliste plaanide, valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja ministeeriumide kodulehekülede ning erialase kirjanduse uurimine.
Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõja...
Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt Euroopa Liidu otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades. Ka Euroopa Liidu teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Et paremini esindada Eesti huve, tuleb valitsusel määratleda prioriteedid ning põhimõtted. Nendest lähtutakse Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemisel. Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid tuuakse ära eraldi strateegilised dokumendis. See on alus valitsuse Euroopa poliitika lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks ning Eesti Euroopa Liidu suunalise tegevuse hindamiseks. Selle põhjal töötatakse välja valdkondlikud tegevuskavad ning kujundatakse seisukohad Euroopa Liiduga seotud üksikküsimustes. ,,Eesti Euroopa Liidu poliitika" on oluliseks abivahendiks Eesti huve esindavatele poliitikutele, ametnikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Ühtlasi on
KARJÄÄRI PLANEERIMISE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED Karjäär on inimese elukestev areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad inimest antud valdkonnas. Indiviidi seisukohalt on karjäär eesmärgiks tema eluliste ja professionaalsete vajaduste rahuldamine. Organisatsiooni karjäärialased eesmärgid tulenevad vajadusest saavutada strateegilised eesmärgid. Karjääriplaneerimine kitsamas mõttes on isikliku karjääri kavandamine ühe organisatsiooni või ametiala raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt karjääriastmelt järjest kõrgemale tõusta. Aga see võib olla ka nn ametikohasisene areng. Karjääriplaneerimine laiemas mõttes on kestev protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutse valikuks, tööleminekuks või muutuste tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid rolle. Karjäär võib olla ka liikumine suurema isikliku vabaduse suunas-era...
Marshalli plaan: Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis see oli? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule j...
Paljud töötajad võivad hinnata seda ka erinevalt. Kindlasti tajuvad madalama motivatsiooniga töötajad juhti vähem toetavana ja rohkem kontrollivana, mis võib olla seotud sellise tegevusega, kus juht läheb endast välja ning muudab töötajad närviliseks. Kontrolliv käitumine võib tuua olukorra, kus läbikukkumine võib ohustada liidri ja töötaja suhet või töötaja eneseväärikust. Samas töötajad, kes hindavad oma juhi kogemusi, teadmisi ja oskusi kõrgelt, jätavad strateegilised otsused juhi teha, aga tunnevad end ikkagi enesekindlalt. Situatsioonis, kus juhi välised huvid (nt ainult materiaalne huvi) tõusevad palju kõrgemaks ja tähtsamaks kui töötajate omad, muutuvad juhid palju kontrollivamaks ja enesekesksemaks. Töötaja seatakse tihti olukorda, kus ta tahab organisatsiooni sees või oma karjääris edu saavutada, kuid juhi kasutatav liiga kontrolliv käitumine ei võimalda töötegemist nautida
- mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus 5. Organisatsiooni makro ja mikrokeskkond Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised majanduslikud sotsiaal-kultuurilised poliitilised tehnoloogilised Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 6. Missiooni olemus Missioon peab vastama järgmistele küsimustele: millises äris me oleme, milline on see äri tulevikus ja milline ta peaks olema 7. Visiooni olemus Visioon on vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest, milliseks organisatsiooni tahetakse arendada. Visioon peegeldab firma strateegilisi kavatsusi. 8. Juhtimise mõiste - Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma
et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid votavad organisatsiooni kui usaldusvaarset partnerit, mis omakorda mojutab organisatsiooni tulemuslikkust. Makrokeskkond: 1. Rahvusvahelised tegurid 2. Majanduslikud tegurid 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid 4. Poliitilised ja oiguslikud tegurid 5. Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 14. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid? Inimesed , nende teadmised, oskused, voimed, haridustase Organisatsiooni kultuur - normid, vaartused ja uldtunnustatud toekspidamised. Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, tookorraldusest ja nendega seotud susteemidest: informeerimine, tootajate varbamine, motiveerimine jms. 15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse maar? 1
makrokekkonda. 13. Mida nimetatakse organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna teguriteks? Nimetage organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid. Mikro- ja makrokeskkonna tegurid - faktorid, mis on väljaspool organisatsiooni ning mõjutavad tema tulemusi. Makrokeskkond koosneb teguritest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised ja õiguslikud ,tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. 14. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid? Organisatsiooni sisekeskkonda mõjutavad järgmised tegurid: Inimesed , nende teadmised, oskused, võimed, haridustase. Organisatsiooni kultuur - normid, väärtused ja üldtunnustatud tõekspidamised. Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, töökorraldusest ja nendega seotud süsteemidest: informeerimine, töötajate värbamine, motiveerimine jms. 15
aastaga. Selle saavutamiseks on koostatud strateegia, mis seab järgmised prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine, paremad töötlemis tingimused ja transpordi reguleerimine. Siseriiklikul tasandil toimusid muutused jäätmevaldkonnas aastatel 2004-2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Europpa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004-2007 on põhinenud pealmiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013
minimeerimine 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine kasvavad logistikakulud kaeti klientide kasvanud rahulolu tõttu kasvanud läbimüügi kasumiga 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse suurte andmemahtude töötlemine arvutil 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse arvutivõrgud annavad võimaluse koordineerida ja kontrollida ettevõtte kõiki tegevusfunktsioone 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega koostöö klientide, vedajate ja tarnijatega kasvab tegevuste omavaheline koordineeritus 5) Logistika arengutegurid 1. Geograafilised erinevused kuna ükski piirkond ei suuda toota kõike ja ei oma kõikki ressursse ja maavarasid on tsivilisatsiooni eksisteerimiseks tähtis inimeste ja kaupade kiire liikumine erinevate piirkondade vahel. 2
läbimüügi suurendamisega ca 10 %. LOGISTIKA FENOMEN Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, CocaCola, ASG, General Foods. Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a
..............................12 3.2.1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus ........................................................12 3.2.2 Heaolu kasv ..............................................................................12 3.2.3 Sidus ühiskond ...........................................................................13 3.2.4 Ökoloogiline tasakaal ...................................................................13 4. LOODUSLIKE PROTSESSIDE SEOTUS JATASAKAAL......................14 4.1 Strateegilised valikud .....................................................................14 4.1.1 Loodusvarad ja jäätmed .................................................................14 4.1.2 Looduslik mitmekesisus ja säilitamine ................................................15 4.1.3 Saastatuse vähendamine ................................................................15 KOKKUVÕTE ................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD ................
Logistika planeerimist mõjutavad: kulud; tarbijate teenindamine; aeg; kvaliteet; toote ja teenuse paindlikku- kuidas tullakse kliendile vastu; pakutava toodangu mahu paindlikkus; tehnoloogia; asukoht- tooraine- turg- personal. 6. Olulisemad eesmärgid logistilises tegevuses, mille vahel otsitakse kompromissi Oma tegevuse parendamiseks: teenindama hästi tarbijaid, täitma tellimusi kiiresti, olema painlik, kasutama kõrgtasemelist tehnoloogiat, hoidma kulud madalal 7. Peamised strateegilised valikud logistikas, nende iseloomustus Strateegiline peaeesmärk: saavutada konkurentsieelis firma arengu tagamiseks ja kasumi teenimiseks. Seda saab saavutada pakkudes teenust odavamalt- teenindustase jääb samaks, kuid kulusid vähendadatakse; parema teeninduse pakkumine samade kuludega. Strateegia meetodid: keskendumine kuludele- saavutada konkurentidest madalamad hinnad- hinnaeelis; toote/teenuse diferentseerumine-pakutakse toodet/teenust, mida klient ei saa
potentsiaalseid vastaseid, nimetatakse selles käsiraamatus sidusgruppideks. Missugused on poliitilised suunad? Tuleb endale selgeks teha riigi, omavalitsuse, organisatsiooni jne prioriteedid ning meie kavatsuste kokkusobivus nendega. Näiteks, kui valitsuse prioriteediks on sotsiaalse heaolu tõstmine, siis võib oletada, et ettevõtluse soodustamise projektid pälvivad vähe poolehoidu. Parimateks allikateks poliitiliste eelistuste tuvastamisel on olemasolevad strateegilised dokumendid sõnastatud poliitilised platvormid, programmid, tegevusplaanid jne. Missugused on väärtused ja põhimõtted? Ei saa ignoreerida projekti keskkonnas elavate ja töötavate inimeste väärtushinnanguid, mõtteviisi ja harjumuspärast elustiili. Näiteks on uusettevõtluse projekte tunduvalt keerulisem algatada vananeva elanikkonnaga maapiirkonnas kui noore elanikkonnaga linnas. Privaatsust väärtustav elanikkond ei
ja võimalusterohket tööd stabiilses rahvusvahelises ettevõttes, vajalikku koolitust ning sõbralikku meeskonda. Konkursil kandideerimiseks palun täitke CV ja esitage sooviavaldus Т.KARM 31 Т.KARM 32 Т.KARM 33 Т.KARM 34 Näited kontrolleri tööriistadest Strateegiline kontrolling: • Konkurentide analüüs • Logistika • Portfoolioanalüüs • Potentsiaali analüüs • Strateegilised lõhed • Stsenaariumide meetod • Tasakaalustatud mõõdikute kaart (Balaced scorecard) Operatiivne kontrolling: • ABC-analüüs • Tellimuste analüüs • Optimaalne tellimus • Marginali(müügikatte) analüüs • Kasumiläve analüüs • Kitsaskohtade (pudelikaelade) analüüs • Investeeringuite analüüs • Funktsionaal-väärtus analüüs Т.KARM 35 • XYZ – analüüs jm. Т.KARM 36 • SELGITAMINE:MIKS? MIDA? KUIDAS
pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida organisatsioon saab ise mõjutada konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad, juhtimine, kultuur. 5. Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida soovitakse saavutada. Eesmärgiline juhtimine on keskendunud lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud. Smart mudel: Specific Measurable Achievable Realistic Time bounded 6. Juhtimise funktsioonide definitsioonid kavandamine organisatsiooni ja liikmete eesmärkide saavutamise abinõude ja teede kindlaksmääramine.
o Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. o Konkurendid (võisteldakse klientide pärast), o Kliendid (nendest sõltub äriedu), o Tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed), o Regulaatorid (kontrollivad organisatsiooni tegevust – keskkonnakaitse, töökaitse jmt), o Strateegilised liitlased (tehakse koostööd). 15. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Keerukus: Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on? 16. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Muutlikkus: Kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist 17. Mis on PEST analüüsi olemus ja eesmärk „Political, Economical, Social, Technological analysis“ Kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse
Mikrokeskkond konkurendid- püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi, võisteldakse nendega klientide pärast kliendid- neid sõltub äri kõige otsesemalt tarnijad- oleneb kas materjalid on kvalitseetsed ja saabuvad õigeaegselt regulaatorid- organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust, eristatakse kaht tüüpi regulaatoreid: valitsuse poolt loodud ja kodanikualagtusest alguse saanud strateegilised liitlased: organisatsioonid, millega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või lepingute alusel 14. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid? Inimesed Kultuur Juhtimine 15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Kirjeldab kekskkonnamõjurite muutumist ja püsimist teatud perioodil. Muutlikuks teevad keskkonna poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised jt muudatused
6)Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). 7) Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiiźne. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. 8)KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu.
Operatiivjuhtimisel saavad tähtsaks mittefüüsilised tegurid, nagu näiteks klienditeenindus ja sellega liituvad lisaväärtused, toodete tellimisprotsess ja turuprognoos. Ka infovoo tähtsus ettevõtte logistilises süsteemis on tõusnud. Läbivoolupõhimõte on tähtsam kui ladustamine. Informatsiooni siirdamine reaalajas kogu logistilises ketis loob aluse uuele vähese vahendajate arvuga organisatsioonile ja juhtimisele. Strateegilised alliansid ja partnerlus võimaldavad moodustada keskselt juhitava teenindusvõrgu, millel on ühised eesmärgid Logistilise ahela juhtimine põhineb nõudmisel. Niimoodi välditakse järjestikused ladustamised ja toodetakse vaid neid tooteid, millele on tõeline nõudmine ning kus ladustamine ja sellega kaasnev riknemine ning vananemine vähenevad Konkurentsi kolm põhireeglit: Ettevõtte strateegia põhitegurid ei ole ainult tooted ja turustamine, vaid ka
arendamiseks, õpetaja professionaalse arengu toetamiseks, varasema õpi- ja töökogemuse arvestamiseks õpingutes ja kutsealasel hindamisel ning õpetajaharidusega seotud regulatsioonide muutmiseks. Ühe olulise eesmärgina määratles lähteülesanne õpetajakutse atraktiivsuse tõusu ning motivatsioonisüsteemi arendamise. Strateegia teises osas kirjeldatud strateegia lähtealused. Strateegia lähtealusteks on Euroopa Liidu strateegilised dokumendid õpetajahariduse valdkonnas ja õpetajaharidust puudutavad Eesti Vabariigi strateegiad. Strateegia kolmandas osas on toodud välja õpetajahariduse olukorra analüüs ja samuti toodud nähtavale probleeme. Selles punktis on toodud välja kokkuvõtlik õpetajaskonna statistiline analüüs, seadusandliku olukorra analüüs, ja samuti ka antud õpetajakoolituse arengukava 2003- 2010 täitmise ülevaade. Statistiline analüüs tõi nähtavale, et Eesti õpetaja on rahvusvahelisest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ Kadi Kalajas KVALITEEDIJUHTIMINE PÕLTSAMAA FELIXIS Analüüs Õppejõud: Eda Vahero, MA Mõdriku 2014 AS Põltsamaa Felix kuulub rahvusvahelisse ettevõtete gruppi Orkla. Tänu sellele, et grupi toiduetevõtted asuvad lisaks Skandinaavia- ja Baltimaadele, Austrias, Venemaal ning Indias, moodustab eksport umbes 30 protsenti Põltsamaa Felixi müügist. Põltsamaa Felixis on 170 töötajat ning ta on üks Jõgevamaa suuremaid tööandjaid. Nimetan mõned tooted mida Põltsamaa Felix impordib Eestisse, nendeks on näiteks Abba,- Mülleri ja RisiFrutti tooted. Antud nimetatud tooted lähevad Rimisse, Maxima (xx:xxx) ja Selverisse. Antud ettevõttes on suur osatähtsus kvaliteedil, välja kujunenud arusaamine, et peamise...
Kõige parem klient on püsiklient. Tsentraalne juhtimine üksi otsustatakse, enamasti tehakse õigeid otsuseid, kiired otsused. Ettevõtja staatus ta suudab/oskab/saab hakkama/riskib. Alustamise suhteline kergus väikeettevõttes on omanikke vähe (1-3). Eesti Energia haldusnõukogu ~7 liiget. Tähtsate ja perspektiivsete küsimuste üle otsustamine. Otsustamine lihthäälte enamusega. Nõukogu enamasti viieks aastaks. Nõukogu peab koos käima 1 kord kvartalis. Munitsipaalettevõte. Strateegilised energeetika (soojus, elekter), transport (bussiliiklus), ~kommunikatsioon, juriidika (politsei jaoskond, kainar) Äriühingud: Ühistuliikmed on ühinenud samade vajaduste rahuldamiseks ühisel jõul. Kortermajas peab vähemalt olema 15. Parteid on ühistustelistel alustel. Töökollektiivi omand. Täisühing: 1. Vara osanike rahalised ja mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata
kulutusi ning tagama toote kvaliteedi. Seetõttu tuleb tootmist asjatundlikult korraldada. (Riives, Lavin, 2014, lk 39). Planeerimine hõlmab endas mitmeid tegevusi, näiteks: väliskeskkonna olukorda, faktorianalüüsi ja prognoosimist; eesmärkide saavutamise alternatiivide formuleerimist, hindamist ja optimeerimist strateegilise turunduse staadiumis; plaanide koostamist ja täideviimist. Plaanid võivad olla probleemsed, komplekssed, lokaalsed, strateegilised, taktikalised või operatiivsed. Planeerimine on eriti keerukas, kui ettevõte asub aktiivse innovatsiooni staadiumis, kus toimuvad kiired muutused määramatuse olukorras. (Kabral, 2003, lk 173) Planeerimisülesanneteks tootmissüsteemis on: 1. firma tulevikku suunatud optimaalse strateegia valimine, 2. firma püsiva arengu ja toimimise tagamine, 3. uue innovaatilise toodangu portfelli moodustamine, 4. innovaatilise tegevuse eesmärkide struktureerimine, 5
Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud. Strateegilised ja operatiivsed plaanid Plaanid, mis kehtivad kogu organisatsiooni kohta, kehtestavad organisatsiooni üldised eesmärgid ja püüavad organisatsiooni määratleda oma keskkonna suhtes, on strateegilised plaanid. Plaanid, mis kirjeldavad detaile, kuidas üldisi eesmärke saavutada, on operatiivsed plaanid. Operatiivsed plaanid kehtivad lühema ajaperioodi kohta. Näiteks kuu-, nädala- ja päevaplaanid on peaaegu alati operatiivsed. Strateegilised plaanid on sisaldavad ulatuslikumat ajaperioodi, tavaliselt kolm ja rohkem aastat. Neis on ka avaram käsitlus organisatsioonist. Strateegilised plaanid sisaldavad eesmärkide sõnastamist, operatiivsed plaanid aga eeldavad eesmärkide olemasolu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
