IT Korraldus SISUKORD IT Korraldus............................................................................................................................................. 1 STRATEEGIA ......................................................................................................................................... 2 IT ARHITEKTUUR................................................................................................................................... 2 VÕRGUD JA TURVALISUS.................................................................................................................... 2 TURVALISUS.......................................................................................................................................... 3 HOOLDUVAHENDID........................................................................................................
Kõige enam kannatasid ettevõtted , mis tootsid välisturule.. Toiduhinnad langesid ja osa talusid läks pankrotti Kasvas tööpuudus Sisepoliitiline kriis Inimesed hakkasid elu halvenemises otsima süüdlasi Süüd nähti parteide paljususes Erakondi süüdistati omahuvide esiplaanile seadmises Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda tavaliselt paisunud niisugustes piirkondades, kus põrkub mitu tsivilisatsiooni ja rivaalitseb mitu vastandlikku, ülemvõimu taotlevat religiooni ja/või kultuuri, sõjajõudu omavaheliste vastuolude lahendamiseks aga ühelgi poolel ei piisa. Kõige tuntumad näited on olnud Ibeeria poolsaar hiliskeskajal Hispaania impeeriumi tekke eel ja
21) Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani, mille Riigikogu kiitis heaks 14. septembril 2005 (Eesti, 2013). Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide aluse (Säästev areng). Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. (Säästev areng) 8 KOKKUVÕTE Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui •süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Medits...
Kuidas tagada täitmist? • Sotsiaalse vastutuse kontroll • Vaadelda, kuivõrd koodeksit järgitakse • Võrreldakse ja analüüsitakse tulemusi eelnevate perioodidega • Tunnustada täitmist ja häid tulemusi • Kõik teavad, et koodeks kehtib ja selle täitmine on kohustuslik 13. Vastutustundliku ettevõtluse olemus. • Sotsiaalne-, looduslik- ja majanduslik – kolmikmõõde; • Seotus põhitegevusega; • Kajastamine strateegias (sh visioon, missioon ja väärtused); • Vabatahtlikkuse printsiip (seaduseülene); • Arvestamine huvigruppide vajaduste ja ootustega; • Eesmärkide seadmine ning oma tegevuse mõju analüüsimine; Teemakohane kommunikatsioon sisse- ja väljapoole (sh raporteerimine).
Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse. Planeerimise käigus fikseeritakse organisatsiooni eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse, kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises, - töökohtade kavandamises, - otsustamisõiguse delegeerimises. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur. Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel, mis on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni struktuur (lad.k. struktuur-(sise)ehitus) on skeem, mis väljendab selle koosseisu, selle
Kauba asendamine leiab aset , kui tellitud toode asendatakse sarnase viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. tootega. Tegevusjärgsed elemendid leiavad aset pärast toote müüki: 1. Installatsioon, garantii, ümberehitamine, varuosad. 2. Toote jälgimine, tagasivõtmine 3. Klientide kaebused, tagastamine. Logistilised süsteemid on ettenähtud kauba liikumiseks ühte pidi tootjalt kliendile. Vastupidi liikumine osutub äärmiselt kulukaks. Ettevõtte strateegias peaks olema ettekirjutused kuidas antud situatsioonides toimida ehk tegelemine kauguste ja reklamatsioonidega. Eesmärk koostada andmepank , mis sisaldab siis väärt infot, kasutamiseks turunduses, tootearenduses ja logistikas. Toote tase Ostja vaatenurk Turundusjuhi Arvuti näide
kuigi kooliuuenduslikuks kuulutatud reformid. Käesoleval ajal on haridusvaldkonna tähtsamaid arenguid suunav dokument elukestva õppe strateegia. Elukestva õppe strateegia eesmärgid ja meetmed toetavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” ning Eesti julgeolekupoliitika aluste hariduse valdkonnaga seotud eesmärkide täitmist. Strateegias nimetatud peamised probleemid: 1. Teoreetiliselt omaksvõetud ja dokumentides kinnitatud õpikäsitus, õppijate eri tüüpi andekuste väärtustamine ning erivajaduste märkamine ei ole muutunud õppeprotsessi lahutamatuks osaks. 2. Väljalangevus (eriti meessoo hulgas) on kõikidel haridustasemetel ja -liikides kõrge. 3. Ühiskonnas väljakujunenud hoiakud suunavad õppijaid valima „naiste ja meeste erialasid“, mis
Märtsis 2000 Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul püstitati uus eesmärk: saada 2010. aastaks „maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus”. Euroopa Ülemkogul lepiti kokku kõnealuse eesmärgi saavutamise üksikasjalikus strateegias. Lissaboni strateegia hõlmab mitmeid valdkondi, näiteks teadusuuringuid, haridust, kutseharidust, Interneti kättesaadavust ja e-ettevõtlust. Strateegia käsitleb ka Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi. Need süsteemid on üks Euroopa suurimaid varasid, sest nad võimaldavad meie kodanikel kohaneda vajalike struktuuriliste ja sotsiaalsete muutustega. Neid süsteeme tuleb siiski ajakohastada, et nad oleksid jätkusuutlikud ja et nendest saaksid kasu
on mõjutatud ning omakorda mõjutab globaalse tasandi ning äritasandi strateegiat. Tippjuhtkonna kompetentsid on aluseks korporatsioonitasandi strateegilistele otsustustele ja valikutele ning nõudmised kogu personali kompetentsidele lähtuvad äritasandi strateegiast. Järgnevalt näitame, kuidas mõtestatakse personali arendamist erinevatel strateegilistel tasanditel. Personali arendamine korporatsiooni ehk globaaltasandi strateegias. Organisatsiooni globaliseerumine esitab väljakutse erilised nõudmised töötajate teadmistele, oskustele, käitumisele, mobiilsusele, riskivalmidusele, pingetaluvusele, tervisele jne. Kui tegemist ei ole enam harjumuspärase tarbijaga, näiteks tegevus laianeb teistesse maailmariikidesse, siis tuleb personalil kohaneda teistsuguse tarbija vajadustega, mis omakorda nõuab suuremat personali võimekust uutes tingimustes paindlikult ja kiiresti ümber orienteeruda
turuletoomist ja ekspordivõimeliseks kasvatamist. Üks näide seni täiesti puudunud riiklikust toetusmehhanismist on käivitamisel olev Eesti Arengufond, mis peab täitma Eesti uuendusmeelsel ettevõtlusmaastikul olnud tühimiku, ning millel puudub alustavatel innovaatilistel ettevõtetel juurdepääs kapitalile, või on see oluliselt raskendatud.7 Eesmärk ületada miljardi krooni piir oli püstitatud Riigikogus 2001. aastal heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse strateegias "Teadmistepõhine Eesti", kus prognoositi 2003. aasta teadus- ja arendustegevuse kulutusteks 1,004 miljardit krooni. Eesmärk saavutati ja isegi väikese ületamisega -- teadus- ja arendustegevuse kulutused olid 2003. aastal 1,046 miljardit krooni.8 Ajavahemikul 19982003 suurenesid teadus- ja arendustegevuse kulutused Eestis keskmiselt 18% aastas. Keskmisest kõrgem oli juurdekasv ettevõtlussektoris, kus kulutuste maht viie aastaga neljakordistus
·Infosüsteeme on võimalik arendada oma jõududega, asjaomast teenust pakkuva organisatsiooni (nt infosüsteemide arendusega tegelev ettevõte) abiga või nimetatud võimalusi koos kasutades. ·Infosüsteemide arendus ja uus või uuendatud infosüsteem on otseselt seotud teiste äri- ja IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS infotehnoloogiaprotsessidega. 1.2 Süsteemiarendus (4) ·Arendus peaks lähtuma eelkõige strateegilistest eesmärkidest. ·Arendatav infosüsteem toetab strateegias, äriplaanis või äriprotsesside analüüsis sätestatud eesmärkide saavutamist. ·Arenduse kavandamisel ja elluviimisel tuleb arvestada turvanõudeid (andmete konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklus). IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (5) ·ITprojektide eripära on suhteliselt suur määramatus. · Selle objektiivsed põhjused on tehnoloogia kiire areng, seos erinevate juhtimisvaldkondadega jms. ·Paljud põhjused on ka subjektiivsed
Facebook on üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid ajaloos, millest on saanud nii teismeliste kui ka miljonite täiskasvanute igapäevase suhtluse lahutamatu osa.4 Aastal 2006 kirjutas Mark Ridgeway oma raamatus ,, .Net wireless programming", et Microsoft NET strateegia hõlmab nägemust integratsiooni erinevate osade arvutite ja andmeside teenuseid. Traadita Interneti-ühendus ja mobiilseadmed on olulised komponendid selles strateegias.5 2. Tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Võimalusi hoiduda arvuti taga istumisest tingitud tervisekahjustusest on rohkem, kui tööd koostades arvata oskasin, neist saaks iseseisva referaadi. Õige kehaasend istudes: · reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt; 3 http://www.annaabi.ee/Arvuti -Mõju-Töötaja-Tervisele-m23896.html Annaabi 4 Facebook: Sotsiaalvõrgustiku efekt 2012 David Kirkpatrick, e raamat
Seega on ligi 30 paari elupaigad potentsiaalselt hävimisohus. Must-toonekure kaitse tulevikuks tagab tegevuskava. Kolmas tegevuskava koostatakse aastateks 2014-2018. Tegevuskava uuendamist algatab ja koordineerib Keskkonnaamet. Tegevuskavade täitmist korraldab Keskkonnaamet. Koikide muudatuste elluviimisel peavad nende rakendajad olukorda objektiivselt hindama. Selleks tuleb kasutada eksperte. Jälgida tuleb ka Keskkonnastrateegia elluviimist ja strateegias tehtavaid muudatusi. Järgmises kavas uuendatakse pohjalikult ka liigi bioloogia osa, millele eelnevas (2009-2013) palju tähelepanu ei pööratud. 10 Elupaikade taastamise võimalused Must-toonekure kaitse votmesonaks on elupaikade säästlik majandamine. Must- toonekure elupaik koosneb pesapaigast ja toitumisalast. Pesapaiga kaitse pesapuu ümbruses (ligi 250 m raadiuses) on väga efektiivne, seal määratakse vastavalt
1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis 3 Kaasaegse noorsootöö määratlustes on esikohal noorte isiksuse, individuaalsuse toetamine, eneseteostuseks keskkonna ja/või eelduste loomine. Mõistagi on aga noorsootöö valdkonnal lisaks ka üldisem, ühiskonna toimimist ja jätkusuutlikkust puudutav väärtus. Noorsootööle asetatavaid ootusi sõnastatakse riigi tasandil erinevates suunisdokumentides, Eesti puhul nt noorsootöö strateegias: „Noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena. Noorsootöö taotleb noorte kaasatust ühiskonnakorralduses, innustab noori võtma vastutust ja tegema teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas.“ (noorsootöö strateegia 2006, 21). Noorekeskse sõnastuse tagant aimub siin ootusi küpsele ühiskonnaliikmele. Varasemad käsitlused on näidanud, et üha tugevamini on noorsootöö fookuses noorsootöö eksistentsiaalse
paketi väljatöötamisel ning säästva tööstuspoliitika kujundamisel; Tekstiilitööstus: määratleti poliitilised prioriteedid. Praktilisemal tasandil sätestati kogu tööstusharu hõlmav teadus- ja arendustegevuse platvorm. Arendati masinatööstust-info- ja sidetehnoloogia Intellektuaalomandi õigused: need valdkonnad moodustavad väga olulise osa tööstusalase konkurentsivõime strateegias. EL tööstuspoliitika peamised tulevikusuunad Tööstuse konkurentsivõimet edendavad algatused viiakse osaliselt ellu ühenduse ja osaliselt liikmesriikide tasandil. Globaliseerumine, tehnoloogia areng ja kliimamuutus põhjustavad majandusele konkurentsisurve, millega tuleb kohaneda: selle protsessi tulemusena suunatakse ressursid sinna, kus nad lisavad kõige rohkem väärtust. EL TP Horisontaalsed algatused 1
- Lühiajalised e. operatiivsed plaanid 2. Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 3. Organiseerimine: Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises - töökohtade kavandamises - otsustamisõiguse delegeerimises. 4. Kontrollimine: Standardite kehtestamine, tulemuste hindamine ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. Eristatakse: - Esialgne kontroll - Jooksev kontroll
tööandjad ja ka kliendid suhtlevad. Võtmeressurid on samuti määrava tähtsusega, samuti ka võtmetegevused. Äärmiselt olulised on ettevõtte jaoks partnerid. Lisaks peaks ärimudel sisaldama finantse, tulu, kulu ja kasumlikkuse näitajad. Ärimudel võiks kajastada ka hüpoteesi, et eeldatava nõudluse, potentsiaalse klientuuri ning vajalike ressursside ja tegevuste levimisel on kogu ettevõtmine tulus. Äripudeli kirjeldus aitab kokku leppida strateegias, seada eesmärgid, astutavad ja panna kokku muutuste plaan. Ärimudeli ja strateegia uuendamisele järgneb: tootevaliku muutmine või kohandamine; organisatsiooni struktuuri muutmine; müügi- ja turundustegevuse ümberkorraldamine (Ärimudeli analüüs…, n.d.) 8 3.2. Osterwalderi mudel Luuka puhkemaja näitel Joonis 1. Luuka puhkemaja mudel (autori koostatud). Joonisel on kõik olemasolevad struktuuri üksused
rakendamine (arengukavade aluseks on ressursi optimaalse kasutamise skeemid, mis soodustavad ressursi kasutamist vastavalt riigi vajadustele teaduslikel alustel). · Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine keskkonnasäästlikkusele regulatsioonide ja toetuste süsteemi rakendamise kaudu. Mets Eesmärk: Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaalkultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Meetmed (tegevussuunad): · Metsanduse arengu pikaajaline kavandamine majanduslike, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste vajaduste tasakaalustatud rahuldamisest lähtudes.
strateegilised plaanid, - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid,- Lühiajalised e. operatiivsed plaanid, Eestvedamine - Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Organiseerimine - Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises, - töökohtade kavandamises, - otsustamisõiguse delegeerimises. Kontrollimine - Standardite kehtestamine, tulemuste hindamine ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. Eristatakse: - Esialgne kontroll, - Jooksev kontroll, - Järelkontroll. Mehitamine ingl. k staffing (personali juhtimine kitsamas mõttes) kujutab endast: -
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
Kontrollisüsteemidega pannakse valitud organisatsiooni struktuur toimima. Strateegilise kontrollisüsteemi funktsiooniks on varustada juhte infoga, mis võimaldab neil kontrollida strateegiate elluviimist ning langetada vajalikke otsuseid. Kulu vähendamise hüvitis ja stiimulid, mis põhinevad konkreetsete kvantitatiivsete eesmärkide saavutamisele ja kvaliteedi suurendamisele või säilitamisele. Kululiidri filosoofia Riskid kululiidri strateegias: Tehnoloogiline areng teeb investeeringud ja uurimised nulliks Uutel töötajatel on vähe teadmisi firma kuludest Võimatus ettenäha võimalike toote või turumuutusi Kulude inflatsioon 15 KOKKUVÕTE Kululiidri strateegia valimise puhul püüdleb ettevõte madala omahinna ning seeläbi odavaima toote pakkuja maine suunas
bioloogiliste ressursside ja loodusliku mitmekesisuse seisundit, seadusandlust, asjaga seotud organisatsioone, rahalisi võimalusi ja inimressursse. · Alles siis, kui esimene kaardistamine on tehtud, saab küsida- mida teha? Järgmiseks töötataksegi välja riiklik strateegia, kus seatakse eesmärgid ning määratletakse vahendid ja tegevused nende saavutamiseks . · Strateegia täpsustatakse- valmib riiklik tegevuskava, kus strateegias kirjeldatud tegevuste jaoks määrtakse kindlaks täitjad, ressursid ja ajakava. · Algab kavandatud tegevuste elluviimine. 5 · Tehtu tõhususest ülevaate saamiseks tuleb ellu kutsuda ja käivitada konventsiooni täitmise seire süsteem. Jälgtakse liikide, elupaikade ja maastike seisundi muutust ja hinnatakse elluviidud abinõude otstarbekust. Tulemuste
kollektiivset pühendumust. 3) toetab süsteemi stabiilsust. 4) aitab org liikmetel ümbritsevaga kohanduda, tajuda ümbrust. Org kultuur jaguneb: vaadeldav kultuur nähtav kõigile, kes org käivad: külastajad, kliendid, töötajad. Väljendub, kuidas klientidega suheldakse, riietutakse, mulje kontori väljanägemisest, lood, mida levitatakse, kangelased, rituaalid, sümbolid. Süvakultuur- vaadeldava kultuuri aluseks. Moodustavad põhilised väärtused, mis sageli sõnastatud missioonis ja strateegias. Väärtuseks võib olla nt kõrge töökvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. 7. Juhi olemus - juht on vähemalt ühe isiku ülemus, kes valdab tarvilikku mõjujõudu, seab tegevuse eesmärke, korraldab kontrollib, suudab inimeste käitumist sihipäraselt mõjutada, saavutab tulemused teisi tööle pannes, loob tolemuste saavutamiseks tarvilikke ressursse ja tingimusi, tagab astuolude tuvastamise,
poliitika kujundajatelt kui tegevuste elluviijatelt. "Eesti on üks riikidest, kus meil on olnud hea koostöö paljude aastate jooksul ning käivitunud on mitmesuguseid algatusi alates ennetusest kuni ravini. Kuigi see hindamine on tuvastanud palju parandamist vajavaid valdkondi, on selge, et samal ajal on näha ka mõõdetavat edu," märkis dr. Srdan Matic maailma terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroost. Aruanne märgib, et praeguses riiklikus HIV-i ja AIDS-i strateegias on täiesti õigustatult prioriteediks süstivad narkomaanid, samas tuleks ennetusteenuste nagu süstlavahetus ja opioid-asendusravi, ulatust jätkuvalt suurendada ning muuta teenused kättesaadavamaks igasugustes keskkondades, kaasa arvatud kinnipidamisasutustes. Kuna paljud süstivad narkomaanid viibivad ka vanglates ja arestimajades, eksisteerib suur risk, et teenuste puudumine nendes keskkondades võib vähendada kogu kogukonnas saavutatud HIV ennetuse tulemusi.
Kuid siiski Flodden Field´i lahingus selgus et hobuseraua naelal oli strateegiline tähtsus. Titanic´u jaoks jäämägede positsioon tõestas tähtsusetut strateegiat. Teatud olukordades ja teatud aegadel võib peaaegu kõik olla strateegiline. Veel enam on ühe inimese strateegia teise inimese taktika; mis tundub taktikaline täna võib olla strateegiline homme. Strateegia võib olla kõik: produktid, protsess, kliendid, linna elanikud jne jne. Veel enam strateegias kasutatud terminoloogia on ebatäpne ja segadusse ajav. Strateegia tähendab erinevaid asju erinevatele inimestele erinevates olukordades. Seal tundub olevat mõned ülemaailmsed tõed strateegia kohta aga mõistest järeldab et see on kõige tähtsam juhtimis oskuste kohustustest, võimeline kõige tähendusrikkamaks mõjuks ühisele arengule ja edule. Streteegia äris on väga segadusse ajav faktiliselt see on alati olnud aldis moeröögatustega ja moega
olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus, teiste aitamine, õiglane tasustamine jne. · Kolmandaks ja kõige abstraktsemaks avaldumistasandiks on peamised ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised ja väärtused. Väärtuseks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus jne. Sageli on põhilised väärtused sõnastatud missioonis ja strateegias. Schein rõhutab, et ühised tõekspidamised kajastavad seoseid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. 11. Organisatsioonikultuuri elemendid. Süvakultuur ja vaadeldav kultuur SÜVAKULTUUR: väärtused:eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne,
(kaubandusharu) Diferentseerumine Kululiidriks oleks (kulude juhtimine) Teatud kindel segment Fokuseerimine · Konkurentsistrateegia eesmärk kohanduda atraktiivsust määravate konkurentsireeglitega ja, ideaaljuhul, muuta neid reegleid firma kasuks. · Millised spetsiaalsed elemendid osutavad strateegias õigeteks, sõltub täielikult firma filosoofiast, eesmärkide seadmisest, sortimendist, finantsvõimalustest, oskusteabest ning samuti personalist.
Vaadeldav kultuur väljendub klientidega suhtlemises, riietumises ja kontori väljanägemises. Vaaldeldava kultuuri koostisosadeks on lood, mida suuliselt levitatakse, kangelased, kelle tegudest räägitakse, rituaalid, millega tähistatakse tähtpäevi ja kordaminekuid (Virovere jt 2005:28-29) Süvakultuur- vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhilised väärtused, mis on sageli sõnastatud missioonis ja strateegias (Virovere jt 2005:29) 4. Tugeva organisatsioonikultuuri eelised ja puudused Eelised: Haapsalu Kutsehariduskeskus Elen Oosim Majutusteenuste korraldus MTK12 __________________________________________________________________________________________ 1) Seob töötajat läbi tuumväärtuste aktsepteerimise ja organisatsioonile pühendumise (organisatsiooni jaoks)
vaatenurgast lähtuvalt ei ole tegemist täielikult aktsepteeritavate meetoditega. Et digitaalsete dokumentide säilitamisel on tähtis nende taaskasutamise võimalus, ei ole arvestatavaks lahenduseks ka e-kirjade haldamine paberkandjal, kuigi e-kirjade väljaprintimine välistab nende hilisema muutmise võimaluse. Eelmainitud meetodeid tuleb rakendada juhul, kui puudub võimalus kasutada e-kirjade haldamisel elektroonilist dokumendihalduse süsteemi. Digitaalarhiivinduse strateegias aastaiks 2005-2010 on Eesti Rahvusarhiiv väljendanud seisukohta, et alatise säilitustähtajaga digitaalarhivaale peaks hallatama ainult nõuetele vastavas tarkvarakeskkonnas. Siiski on nii meil kui ka mujal ikkagi väga levinud paberile printimine, sest ei ole välja kujunenud konkreetsed nõuded ja tavad dokumentide digitaalsetena haldamiseks kogu nende elukäigu jooksul. E-posti haldamine jäetakse sageli töötajate endi otsustada või rutiinsete
3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks 2008- 2011. Rahandusministeerium viib eelarvestrateegia koostamiseks läbi mitmeid erinevaid analüüse, näiteks eelseisvate aastate finantsvõimaluste, ministeeriumide rahataotluste koondpildi jms osas. Eelarvestrateegia koostamisel võetakse arvesse ka eelmiste aastate riigieelarve elluviimise tulemusi, sealhulgas analüüsides riigiasutuste aruandeid raha kasutamise kohta
x Positsioneerimise koolkond - Positsioneerimise koolkond näeb strateegia kujundamist kui analüütilist protsessi. Koolkond tugineb kahele eespool nimetatud koolkonnale, nähes samuti strateegia väljatöötamises teadlikku, läbimõeldud protsessi. Kuid rõhuasetus tehakse mitte niivõrd strateegiate formuleerimisele, vaid strateegiatele endile, nende sisule ja sobivusele erinevates olukordades. x Ettevõtluse koolkond - Ettevõtluse koolkond näeb strateegias kujundamist kui visionaarset protsessi. Tegemist on kirjeldava koolkonnaga, mis püüab mõista strateegia kujunemise käiku nii, nagu see organisatsioonides tegelikult toimub. Kõige tsentraalsem mõiste selles käsitluses on visioon ja seetõttu on ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud. x Kognitiivne (tunnetuslik) koolkond - Kognitiivne koolkond näeb strateegia formeerimist kui vaimset,
objektiivselt fakte, vabandatakse, teadvustatakse miks on tähtis lahenda konflikt, määratakse konflikti tagajärjed, teadvustatakse tulemust ja rakendatakse konkreetseid tulemusi. Viiendaks, kui konflikt on nii juurdunud, et seda ei saa lahendada, siis tuleks abi otsida väljastpoolt organisatsiooni. Lihtsad ja kergesti rakendatavad konflikti lahendamise võtted annavad edasi ka MindTools (mindtools.com) autorid. Selles konflikti lahendamise strateegias austatakse inimeste individuaalset erinevust, samas aidatakse vältida liiga juurdunud kindlaid seisukohti. Konflikti lahendamiseks tuleb järgida järgmisi eeskirju: · Veenduge, et head suhted on esimene prioriteet. Kohelge teis inimest lugupidamisega ja austusega. Andke enda parim, et jääda viisakaks ka surve all. · Inimeste ja probleemide eraldi hoidmine. Eraldades probleemi isiksust saab tegelike küsimusi arutada töösuhteid kahjustamata.
finantsjuht turundusjuht personalijuht operatsioonijuht haldusjuht muud juhid (Kreegimäe 2006:10) 2.2.1 PERSONALIJUHI ROLLID 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene Tutvustab firmat tööotsijatele Tunneb turgu ja äri olemust Saab aru, kuidas raha tekib ja kulub Omab kaugeleulatuvat visiooni keskkonnast, kus firma tegutseb 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele Suudab tagada strateegias ettenähtud muudatuste elluviimise Omab eesmärgitunnetust ja kindlat väärtuste süsteemi Suudab luua arusaamise muudatuste möödapääsmatusest Suudab kontseptuaalselt mõelda ja neid mõtteid kõnes ja kirjas väljendada 3. Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele Tunneb vastutust firma eesmärkide saavutamise eest Tunnetab meeskonnatöö tähtsust On võimeline looma häid koostöösuhteid 4. Firma strateegia ja äri planeerija:
peamiselt eeldustel või oletustel, sest neile on omane uuenduslikkus. Eelduste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks on vaja võimalikult varajases arengustaadiumis suhelda oma potentsiaalsete klientide või kasutajatega. 2. Kannapööre (Pivot if necessary) - Juhul kui ettevõtja esialgsed eeldused või hüpoteesid osutuvad peale potentsiaalsete klientide tagasisidet ebaõigeteks või -piisavateks, on vajalik muuta algseid hüpoteese. Selle mõjul tehakse muudatusi ärimudelis, strateegias, tootes või kasvumudelis/kasvuallikates. 3. Valideeritud õppimine (validated learning) - selle aluseks on pidevate eksperimentide läbiviimine, mis lubab ettevõtjal testida iga oma hüpoteesi paikapidavust. Õppimine peab baseeruma empiirilistel andmetel, mis on saadud reaalsetelt klientidelt tagasisidena. 4. Minimaalne elujõuline toode (Minimum Viable Product) - Versioon tootest, mis võimaldab rakendada Ehita-Mõõda-Õpi tsüklit nõudes arendamiseks minimaalset võimaliku
jõustuvad 1. jaanuaril 2014. aastal saadeti riigikokku juba detsembris 2012. Hetkel on eelmise valitsuse ajal ministeeriumis koostatud seaduseuuendustest (kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja täiskasvanukoolituse seadus, kõrghariduse standard) peatatud, alles ümbertegemisel või riigikogus menetlemisel. See on EHTE jaoks aga arengut takistav, sest arengukava aastateks 2013-2015 on koostamisel, ning seda pole mõtet kinnitada. Euroopa 2020. aasta strateegias, selle juhtalgatustes ja sellega seotud uutes integreeritud suunistes on teadmised seatud kesksele kohale Euroopa Liidu püüdlustes aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Euroopa vajab kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja aktiivseid kodanikke, kelle abil luua uusi töökohti ning kindlustada majanduskasv ja heaolu. Kõrgkoolid on seega olulised partnerid ELi majanduskasvu stimuleerimise ja säilitamise strateegias.
15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Soon, S.; Soon, A. 2003. Töötervishoid Ettevõttes. 2. Vogel, L. 2002. Töötervishoid Kaheksa valdkonda Euroopa ühenduse poliitika jaoks. 3. Ten-Team OÜ. 2008. Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2008/09. 4. (autor teadmata). 2007. Uued suunad Euroopa liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegias 2007- 2012 http://www.eesti.ee/est/elukaar/tooealine/tootervishoid_ja_tooohutus/ http://www.ti.ee/index.php?page=16 http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/occupationalhealth.html http://en.wikipedia.org/wiki/Occupational_safety_and_health 16
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.11.2007, jõustunud 3.12.2007 RT I 2008, 11, 77...RT I 2010, 52, 335 · Korruptsioonivastane seadus 06.06.2012, leitav ...
22. Kirjeldage organisatsioonikultuuri tasandeid. Sonastage eluline/praktiline naide. Kaks tasandit: nähtav ja mittenähtav. Nähtav on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis sageli on sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegias. NT: Twilio kontor on avatud, mugav ja kodune. Nende väärtused on suhtlus, koostöö ja kõigile võimaluste andmine. Oma kontori sisustusega peegeldavad nad avatust. Nad ootavad kõiki oma tugitoolidesse mugavalt istet võtma ja maailma arutama. 23. Kirjeldage organisatsioonikultuuri kahte omadust: moju maar ja sisu. Sonastage eluline/praktiline naide. OK iseloomustavad 2 omadust: Moju maar ehk tugevus-nõrkus; Sisu e
tagamine 25. Riigieelarvega seotud moistete selgitused. o Riigieelarve olemus- eesmärgiks hoida majandus kasvavas joones o Riigi finantsplaan- kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada o Riigieelarve koostamise prinsiibid- täielikkus, selgus, ühtsus, täpsus, eelnevus, avalikkus o Menetlus- eelarve eelnou koostamine, vastuvotmine, muutmine... o Strateegias tuuakse välja prioriteedid, milleni soovitakse jouda 3.a kaupa 26. Eelarve voimalikud tasakaalu viimise votted. o Eelarve defitsiit- kulud ületavad tulusid o Eelarve ülejääk- tulud ületavad kulud o Maksude suurendamine o Riigilaenude votmine o Riigivarade müük 27. Riiklikud maksud Eestis. o Tulumaks o Käibemaks o Sotsiaalmaks o Aktsiis o Raskeveomaks o Tollimaks 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp kas, transpordis, põllumajanduses, metsamajanduses, turismis, keemiatööstuses, ehitusmaterjalide tööstuses ja toiduainete tööstuses. 3.1 ,, Säästev Eesti 21 ,, Säästva arengu põhimõtted on paika pandud Säästva Arengu Riiklikus Strateegias ,, Säästev Eesti 21 ". Tegemist on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga aastani 2030, mille sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: 1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti säästva arengu nurgakiviks on Eesti rahvuse ja kultuuri säilivus. 2
digitaaldokumendi kohta - dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Sellele lisaks saab digitaaldokumendi definitsiooni täpsustada, rõhutades tema erinevusi traditsioonilisest paberdokumendist. Rahvusarhiiv defineerib digitaalarhiivinduse strateegias digitaaldokumenti kui elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokumenti, mis erineb paber- või analoogkandjal dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks: 1. bitijada andmekandjal; 2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist; 3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus: sisu tõestab fakte ja tegevust; kontekst seostab dokumenti looja
Juhtimise alused Ruth Alas Eessõna Juhtimise osad: 1) töö ülesandega 2) töö inimestega Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärgi; inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonid jagunevad: 1) formaalsed ja mitteformaalsed (есть определенные цели или нет) 2) primaarsed ja sekundaarsed (есть эмоциональное удовлетворение среди сотрудников; главное - только цель, остальное - сотрудничество). Kliendite ...
kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide (Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Holland jt) strateegiates. Kultuuriruumi püsivuse kui eraldi eesmärgi osas on SE21 seevastu suhteliselt eriline, ei ole teada sellist eesmärgipüstitust üheski senikoostatud strateegias. Evolutsioon Evolutsioon on igasugune ajalooline areng, kuhu alla kuulub universumi ja ka organismide areng. Evolutsioon, kitsamas mõttes, elusorganismide teke ja ajalooline areng. Evolutsioonivormid : 1) füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni (tähtede välja kujunemine) 2) keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
EKE0011 Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid Kordamisküsimused eksamiks 1.Keskkonnapoliitika sisendid ja väljundid. Igal olelusringi etapil on sisendid ja väljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning väljunditeks tavaliselt jäätmed ning mitmesugused heitmed õhku, vette või pinnasesse. Igal sisendil ning väljundil on keskkonnamõju või –mõjud. Näiteks fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutamine vähendab taastumatute loodusressursside varu, õhuheitmed aga põhjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme. Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamõju hindamise protsess läbi erinevate olelusringi etappide. Keskkonnakoormus hõlmab kõiki keskkonnamõju tüüpe, nii erinevate loodusvarade kaevandamist, ohtlike ainete heidet kui ka erinevat tüüpi maakasutust. 2.Eesti ja EL jäätmekäitluspoliitika peamised lähtekohad (hierarhia, elutsüklile tuginev lähenemine). Jätkusuutliku arengu seisuko...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Kulusäästlikmõtlemine-Lean thinkingjajust-in-timetootmine Referaat aines "Ärilogistika" TMJ0030 Õppejõud : Tarvo Niine Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Kulusäästlik mõtlemine ........................................................................................ 4 1.1 Ajalugu .........................................................................................................................4 1.2 Kulusäästliku mõtlemise printsiibid .............................................................................5 1.3 Lean tootmise näited ......................................................................................................8 ...
uuendamise oskused, üleolek tehnoloogilistes oskustes. Sisemised nõrkused: selge strateegia puudumine, strateegia nõrk elluviimine, vanamenud hooned ja seadmed, mahajäänud IT-süsteemid, madal rentaablus, sisemised tootmisprobleemid, kvaliteediprobleemid, mahajäämus uurimus- ja arendustööde alal, nõrgad juhtimisoskused, innovatsioonide puudumine, nõrgad turustuskanalid, keskmisest nõrgemad turundusoskused, võimetus finantseerida vajalikke muutusi strateegias, konkurentidega võrreldes suuremad kulud tooteühiku kohta. Väliskeskkonnast tulenevad võimalused: võimalus laiendada tegevust uute turgude või tarbijagruppide teenindamisel, tooteseeriate laiendamine tarbijate vajaduste paremaks rahuldamiseks, ette- või tahapoole suunatud vertikaalne integratsioon, tegevuse diversifitseerimine, koostöö konkurentidega ühiste huvide osas, kaubandusbarjääride vähenemine atraktiivsetel välisturgudel, konkurentide jäämine loorberitele puhkama,
ressursi välja arendamine nõuab aega (nt organisatsioonikultuur) Ressurss pole mobiilne ettevõtete vahel geograafilised piirangud (toore) ebatäielik info, risk väärtuse kadu liikumisel (Jaguari bränd ja Tata Motors) protsesside sisemised või välised seosed Eelise allikas ise on ebaselge Ettevõtte tuumkompetents ...on tegevus, mida ettevõte suurepäraselt oskab ja mis on tema strateegias ja konkurentsivõimes kesksel kohal. ... moodustab olulise osa kliendile pakutud väärtusest või efektiivsusest, millega seda väärtust pakutakse. Võimekuste (capabilities) definitsioone · Võimekus on ressursside kombineerimisoskus soovitava tulemuse nimel (tegevus) (Grant, 2010) · Võimekus on keerukas rutiin või nende kogum, mis annab soovitud tulemuse (Winter, 2003) Näited võimekustest Olulisemad võimekused tänapäeval:
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
