Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"strateeg" - 58 õppematerjali

strateeg – väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki

Õppeained

Strateegiline juhtimine -Tallinna Tehnikaülikool
Strateegiline planeerimine -Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Strateegiline juhtimine -Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
Strateeg

Kasutaja: Strateeg

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Kreeka - nimed ja mõisted

abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol ­ kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet ­ Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus ­ inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia ­ rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar ­ kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia ­ "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt...

Ajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vanakreeka mõisted

Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. poliitilisi õigusi Ateena filosoof. Strateeg - Väejuht Platon - Sokratese õpilane. Asutas Ateenasse Hetäär - Aristokraatide kaaslannad akadeemia (filosoofiakooli) Agoraa - Linnasüda, koosolekuplats Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Akropol - Kaljunukile rajatud kindlus Riik on tähtsam kui inimene. Sümpoosion - Koosviibimine (koosjoomine) Perikles - Peetakse sageli Ateena edukaimaks Andreion - Meeste ruum juhiks...

Ajalugu
190 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu vana-kreeka

kuipalju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses Homeros ­ kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Minos ­ müütiline Knossose kuningas Agamemnon ­ ,,Illiase" kangelane, Mükeene kuningas Drakon- riigiametnik, kes kirjuatas Ateenas, deemose nõudmisel seadused Lykurgos- pani legendi järgi aluse riigikorraldusele, lõi seadused Delfi oraakli nõuannete järgi Perikles ­ Ateena kuulsaim strateeg Dareion I ­ Pärsia valitseja kelle juhtimisel toimusid Kreeka-Pärsia sõjad Demosthenes ­ kõnemees, ke spidas Philippos II vastaseid kõnesid Philippos II ­ Makedoonia kuningas 3. Daatumid Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene kultuur 2000-1100ekr; Homerose e tume ajajärk u 1100- 800ekr; Arhailine ajajärk u 800-500ekr; Klassikaline ajajärk 500-338ekr Trooja sõda ­ 12saj ekr Esimesed olümpiamängud ­ 776ekr...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Antiikaeg. Mõisted.

Pole desifreeritud. Lineaarkiri B ­ kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon ­ kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad ­ Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik ­ kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion ­ sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu ­ kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol ­ polise keskel asuv kindlus. Agoraa ­ linna tähtsaim plats,...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (mõisted)

Vana-Kreeka Mõisted Polis ­ Kreeka linnriik Poliitika ­ polise asjadega tegelemine Nõukogu ­ alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks ­ lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia ­ võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia ­ rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia ­ võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid ­ (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid ­ vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid ­ orjastatud messeenlased Strateeg ­ 10 strateegi ­ tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol ­ kaljunukile rajatud kindlus Agoraa ­ koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet ­ kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Antiikaja demokraatia

Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand. __________ 1 strateeg ­ väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki 2 Parthenon ­ ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos - `neitsi'),mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan - `kõik') Roomas, kuid ka Pariisis 3...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kreeka ajaloo periodiseering

Sõda toimus kolmes etapis: 1.431-421 eKr 2.421-413 eKr 3.413-404 eKr Kogu aeg sõda ei toimunud, vahepeal olid ka pikad rahuajad. Sõda algas Sparta rünnakuga Atikasse. Ateenlased varjusid müüride varju, spartalastel polnud kedagi rünnata ning piirasid 3 aastat Ateenat. Siis puhkes Ateenas katk, mis levis ka linnast välja ning spartalased nakatusid, seetõttu otsustati taanduda. Katku suri suur hulk ateenlasi, sealhulgas ka esimene strateeg Perikles. Ateena kaotas väga hea väejuhi. Selle retkega midagi olulist ei saavutatud. 421 sõlmiti vaherahu. Seejärel oli paar aastat sõjategevuses paus. Järgnes Sitsiilia aktsioon/sõjakäik, mille algatasid ateenlased. Kreeka kolooniaid oli kõige rohkem Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias. Ateenlastel tekkis plaan need kolooniad enda poole meelitada, Sparta vastu võitlusse tõmmata. Moodustati tugev laevastik, mis saadeti Sitsiiliasse sealseid linnriike enda poole meelitama...

Ajalugu
228 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kontrolltöö - varakeskaeg

Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg Pippin Lühike-kindlakäeline ja ettenägelik,tekkis paavstiriik ehk kirkikuriik Karl Suur- geniaalne väejuht ja kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, vallutas Itaalia, langobardide kuningriigi, saksid, balkani, sai Rooma keisriks, tema on mõjutanud ajalugu kõige rohkem, kuna(eelpool öeldu). Verduni leping- Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. Läänikord: läänisuhe oli: Lepinguline-Mõlemal osapoolel olid kohustused ja kui üks pool...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Mida arvan praegusest maailma majanduse olukorrast

» «On olemas passiivne tööturupoliitika, mis annab töötule raha, ja aktiivne tööturupoliitika, mis soosib ümber- ja täiendusõpet. Aga meil on erisoodustusmaks firmadele, kes saadavad oma inimesi tasemeõppesse,» rääkis Arrak. SEB ekspert: saabunud on uus ajastu Saabunud on uus ajastu - USAst alguse saanud kriisile tuleb parim lahendusvariant hoopis Euroopast, mitte seni finantsmaailma initsiatiivikeskuseks olnud Washingtonist, arvab SEB strateeg Peeter Koppel. Milliseid ohte näete riikide sekkumises finantsturgudele? Mis võib tulemuslikku sekkumist takistada? Igasugune riiklik sekkumine tekitab turumoonutusi, mille pikemaajalisem mõju on raskesti prognoositav ning võib omakorda hiljem esile kutsuda tõsiseid sokke. Seega teoorias on riiklik sekkumine kindlasti taunitav. Samas ilmselt keegi ei ole praegu valmis aktsepteerima neid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi, mis leiaks aset siis, kui mingit sekkumist...

Majandus
63 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskaeg I

Ta surus aha ka Nika ülastõusu lastes väepealikel Hipodroomil tappa üle 30 000inimese. Tähtsaks sillaks Õhtu-ja Hommikumaade vahel Said kasumit orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jm läbiveo eest. 7.sajandil rajati Bulgaara riik. riik Nad vallutasid Vahemere idarannike ja Egiptuse. Bütsants muutis seejärel provintsid teemadeks, mille eesosas seisis asehaldur e. strateeg , selle käigus tugevdat maakaitseväge(4000- 5000stratiooti). 10.sajandil vallutati Egeuse meri. meri 1017.aastal toimus Manzkerte lahing, lahing mis kaotati peamistele vaenlastele türklastele. Seejärel laostuvad stratioodid, mille käigus rajatakse rüütlivägi. 1054.aastal kiriku lõhenemine. 11.sajandil ­ dünastia teke.. 1261...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bütsants

saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust ­ stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa; ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid, langobardid, viikingid, Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 ­ kirikulõhe...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka ja Rooma ühiskonna võrdlus - Kumba ühiskonda sa eelistaksid ?

Ateena oli tegelikult riik mis keskendus enda mereväe peale rohkem. Tänu sellele pidid ateenalased enda kodanike baasi laiendama et leida mehi kes mehitaksid laevad. Ateena riigis oli kodanikel kõige rohkem õigus võrreldes teiste linnriikide ja Roomaga aga kodanikud said ainult olla mehed. Ateenas kuulus kogu võimutähtsus rahvakoosolekule nad valisid 500 liikmelise nõukogu kes korraldasid riigielu koosolekute vahepeal. Neist tähtsaimad olid 10 strateeg . Nad kõik pidid ikka alluma rahvakoosoleku otsustele. Ateena naistel ei olnud praktiliselt mitte mingeid õigusi üldse nad ei võinud kaasa rääkida perekonda hõlmavates teemades ja nad pidid enda keha varjama nagu tänapäeval moslemi naine. Rooma ühiskond oli palju võtnud üle Kreeklastelt, aga ikkagi suutis Rooma ennast eristada kreeklastest. roomlased olid väga uhke rahvas ja väga agressiivne. Rooma riik oli sõjamasin mis oli pidevalt sõjas...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Charles I & Kodusõda

Kaks leeri: kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad; parlamendi poolele jäid kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid, parlamenti toetasid ka puritaanid. Kodusõja esimestel aastatel olid edukamad kuningameelsed, kuid nad ei suutnud vallutada Londonit. Rojalistid said üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver Cromwell oli osav strateeg ning nutikas sõjaväereformaator. 1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks. Rojalistide väed olid laiali löödud ning üksteise järel langesid nende vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. Kuningas püüdis kokkuleppele jõuda sotlastega, ent keeldus endiselt neile täielikult presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vanaaeg

Rooma vabariik · Patriitsid-plebeid - patriisid võisid olla riigiametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse. Nad olid rikkad maavaldajad ja nende ümber koonuds palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulnud, olid plebeid - õigusteta kodanikud. · Res publica - roomlased kutsusid nii oma riiki. Kuigi seda ei seostatud kindla valitsemisviisiga, kujunes ta välja tähistamaks vabariiki. · Konsulid - strateeg . Rooma riigiorgan (kõrgeimad magistraadid - 2 konsulit) · Tsensor - kommete järele valvaja ning rahvaloendaja. · Diktaator - piiramatu võimuga riigivalitseja, kelle võib ametisse nimetada kuueks kuuks konsul kokkuleppel senatiga (kui riiki ähvardab tõsine oht). · Senat - valitsev riiginõukogu, mis koosneb endistest ja tegevatest magistraatidest. · Rahvakoosolekud - kutsuti kokku, et hääletada seda juhatava magistraadi ettepanekute üle....

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana Kreeka

Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidi...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

Mereliidu kassast saadud rahaga ehitati üles Ateena linn, mis oli maatasa tehtud. V sajandi lõppus toimusid Peloponnesose sõjad. Kreeka linnriigid Sparta eestvedamisel astusid Ateena vastu. Ateena kaotas, kuid lisaks sellel nõrgenesid kõik teised polised. 6 IV sajandil tugevnes Makedoonia. 1.5.1.1 ATEENA KLAASIKALISEL AJAL. Kuulsaim valitseja oli Perikles, temal oli esimesena ametinimeks strateeg . Võttis vastu uued seadused. Kasutas Mereliidu kassa raha Ateena ülesehitmaiseks. Perikles suri katku. Periklese ajal ehitati ka Ateena Akropol. Akropol - Ateena ülalinn. Propüleed - Akropoli peaväravad tiibhoonetega. Pallas Athena (Odakandja Ateena) - jumalus Athena kuju, oda ots oli kuldne. Parthenon - Akropoli pea tempel. Ehitatud Akropoli sisenejale viltu, et paistaks suurem. Phedias - kujur ehk kiviraidur, kes valmistas Athena ja Zeusi kujud. Need oli raud karkassidele ehitatud....

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vana-Kreeka ajalugu

Küklaadide tsivilisatsioon ­ 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur ­ 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik ­ sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp ­ maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur ­ 1600-1100a e.m.a Iseloomulik ­ sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp ­ 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk ­ 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus ­ Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus ­ Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine ­ doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased ­ Minos ­ Mükeene ­ Kreeta ­ Achilleus ­ kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos ­ kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid ­ suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia ­ valitseb 1 perekond, ari...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Vana Kreeka

f)Savivaas kreeklaste nimetuses- amfora. g)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. h)Kauneim naisekuju hellenismiperioodist on- Milose Venus. i)Kreeka eepos "Ilias" jutustab (Millest?)- "Iliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Põhiliselt räägib Trooja sõjast. j)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. k)Sõjaväe- ja linnriigi juht Vana-Kreekas- strateeg . 9) Nimeta hellenismiajastu teadlasi ja märgi lühidalt nende saavutusi. Eukleides- matemaatik, tõestas geomeetria põhialused, arvuteooria rajaja. Archimedes- füüsik ja leiutaja, leiutas kruvi, konstrueeris linnakindlustusi, sõjatehnilisi seadmeid (kivi- ja nooleheitja), hammasrataste leiutaja. Avastas, et vanni minnes välja voolava vee hulk on võrdeline tema keha ruumalaga. Ptolemaios- koostas maailmakaardi....

Ajalugu
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun