sisuliselt absolutistlikult. · Otto Tief - oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. 18. septembril 1944 moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse Eestis nn Otto Tiefi valitsuse. · August Rei - oli Eesti poliitik ja diplomaat. 1914- 1917 Esimeses maailmasõjas oli August Rei suurtükiväeohvitser Peterburi kindluses. · Otto Strandman - oli Eesti poliitik jadiplomaat. 1924 võeti tema ettepanekul Eesti rahaühiku nimetusena kasutusele kroon. Oli Eesti delegaat Rahvasteliidu Assamblee 9. istungil 1928. · Andres Larka - oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. · Jaan Teemant- oli Eesti poliitik ja advokaat, oli kahel korral riigivanem. Maanõukogu liige, Asutava Kogu liige 1919- 1920
1920 Alkoholi keeluseadus USAs 1921 Uue majanduspoliitika (NEPi) algus Nõukogude Venemaal. Talupojad võivad ülejäägid turustada. Lubati eraettevõtlust. 1922 Genova konverents > Rapollo leping. 1922 Itaalias tulevad võimule fasistid. Mussolliini. 1922 Nõukogude Liidu moodustamine teine pool 1923 Majanduskriis Eestis. 1924 tõi Eesti kriisist välja uus majandusminister Otto Strandman 1923 Prantsuse armee okupeerib Ruhri piirkonna 1924 Esimene Tööerakonna moodustatud valitsus Inglismaal 1924 Lenini surm 1. detsember 1924 Kommunistide mässukatse Eestis. Sellest tulenevalt kutsuti hiljem taas kokku vabatahtlik Kaitseliit 1925 Locarno konverents. Reini tagatispakt. 1925 Üheparteisüsteemi kehtestamine Itaalias
Venemaast. põhjas alustasid eestlaste toetusel pealetundi vene valged (põhjakorpus, hiljem Loodearmee) juhiks Judenits + Ingeri polk, jõuti välja Petrogradi lägistele, rinne langes vene valged sõbrustasid eestlastega, aga andsid mõista, et ei tunnista iseseisvust. Austav kogu Esimene AK valimise katse 1918 aeti enamlaste poolt nurja. 1919 viidi valimised läbi 23 aprill "Estonia saalis" liidriks sai August Rei, etteotsa tööerakondlane Otto Strandman, peagi Jaan Tõnisson hakati menetlema maaseadust (1919 okt) ja põhiseadust (1920 juuni) 39. peatükk Landeswehri sõda juuni-juuli 1919 23. juuni 1919 Eesti võit Võnnu all (Võidupüha) Landeswehri sõja põhjused Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest
põlevkivitööstusele Venemaa katkestas Eestiga 3)Tööliste arv kolmekordistus majanduslikud sidemed. 1924. a 4)Algas laialdane ehitustegevus alustas rahaandusminister Otto 5)Venemaa tellimused elustasid Strandman uue metalli- ja paberitööstuse majanduspoliitikaga. 1923.-1924. A MAJANDUSKRIIS Majandustõus osutus liiga kiireks ning sellest kujunes kriis, mis sai alguse rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene ning ei saanud enam raha tagasi. Selle tõttu pidid nad raha juurde trükkima ning see omakorda käivitas inflatsiooni. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide
See tähendas tol ajal kullastandardile üleminekut. 10. märtsil 1924 oli Konstantin Pätsi valitsus Rahvaerakonna ja Tööerakonna ühiste jõupingutuste tulemusel sunnitud ametist lahkuma. 26. märtsil ametisse astunud Friedrich Akeli uus valitsus koosnes Tööerakonna, Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna ministritest, keda esialgu toetasid sotsiaaldemokraadid ja väiksemad parlamendirühmad. 13. mail 1924 sai rahaministriks põhimõttekindel ja otsustav Otto Strandman. Kulla- ja valuutatagavara oli Strandmani rahaministriks saamise ajaks järel vaid pisut üle 1000 miljoni marga. Eesti Panga väljastatud laenude summa oli aga suurenenud 4900 miljoni margani. Juba mai lõpul oma programmi esitanud Strandman leidis, et marga stabiliseerimiseks tuleb vähendada riigi kulutusi ning importi, vähendada Eesti Panga laenusid ning kõrvaldada ringlusest osa paberraha. Samuti pidas ta vajalikuks allutada Eesti Panga tegevus avalikkuse kontrollile. Reformi nurgakiviks
Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, kuid laenude tagasisaamine osutus raskeks. Eesti Pank pidi raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni. Eesti Pank pidi maha müüma suure osa riigi kullavarudest. Väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted. Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele (asutati sadu uusi masinaühistuid, meiereisid jne). Riik aitas kaasa maaparandusele, sordiaretusele ja kutseoskuste levitamisele. Toetati neid ettevõtteid, mis kasutasid kodumaist kütust ja tooraineid.
ümberkorraldamine oli suunatud uute välisturgude leidmisele Euroopas. Paraku ostutus majanduskasv liialt kiireks ning see tõi endaga kaasa 1923. aastal alanud kriisi. Alguse sai see kergelt jagatud laenudest, mida hiljem polnud võimalik tagasi saada ning Eesti Pank hakkas peatselt raha juurde trükkima, mis omakorda viis inflatsioonini. Tee allakäigule rajas ka tollide tõstmine välisriikide poolt ja majandussidemete järsk katkemine Venemaaga. Tolleaegne rahandusminister Otto Strandman rajas kiirelt uue majanduspoliitika, kus valitsus sekkus majandusse rohkem ja orienteeruti rohkem Euroopa turule. Pärast markade vahetamist kroonideks, mille jaoks võttis riik laenu 27 miljonit krooni, hakkas majandus vaikselt kuid kindlalt taas tõusma. Nii põllumajandus kui ka majanduse tööstuslik pool puhkesid õide ja avanesid uued võimalused investeeringuteks. Tõusu aastatel sai tähtsamaks saavutuseks põlevkivitööstuse rajamine. 1929. aastaks kujunes välja viis
tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel, Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat, andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond) 7 Otto Strandman Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks kõige rohkem hääli kogunud ESDTP liider August Rei. Deklaratsioon vasakparteide kompromiss Rahvaerakonnaga. Teatati valitsuse rahusoovist, kuid rahutegemine pandi sõltuvusse Eestit toetavatest riikidest.Võimalkult
tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel, Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat, andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond) 7 Otto Strandman – Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks kõige rohkem hääli kogunud ESDTP liider August Rei. Deklaratsioon – vasakparteide kompromiss Rahvaerakonnaga. Teatati valitsuse rahusoovist, kuid rahutegemine pandi sõltuvusse Eestit toetavatest riikidest.Võimalkult
· veebruaris 1919 Saaremaa mäss- enamlastel õnnestus provotseerida mäss mobiliseeritavate hulgas; mandrilt kohalesaadetud karistussalk normaliseeris olukorra ulatuslike repressioonide hinnaga · aprillis 1919 esimese Eesti parlamendi Asutava Kogu valimised. Eduakd olid pahempoolsed erakonnad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks sai August Rei ja valitsusjuhiks Otto Strandman. · Eesti vägede suurpealetung 1919 mais: Narva alt tungis peale Vene põhjakorpus, mida toetasid Eesti väed dessantidega rannikul; Eesti väed tungisid peale lõunarindel, vallutades Pihkva; lõunarindel tungiti peale ka Läti suunas ja jõuti Võnnu ehk Cesise alla. · Landeswehri sõda juuni-juuli 1919: 23. juuni eestlaste võit Võnnu all, hiljem hakati seda päeva tähistama Võidupühana. Eestlased jälitavad taanduvaid sakslasi Riiani. 3
transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel *Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi *See sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid hiiglaslikke laene *Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus *Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase *1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika *Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule *Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus *Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform *1920. aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus Välispoliitika *Selleks, et uus riik võiks rahvusvahelisel areenil tõusta võrdväärse partnerina vanade kõrvale, peab ta hankima oma iseseisvusele tunnustuse. *Eesti asus seda taotlema jub 1918
Riigikogu 3 aastaks. 3 Eesti Vabariigil puudusid parlamentliku riigikorra kogemused ja traditsioonid. Paljudest poliitilistest parteidest ei kujunenud ükski nii tugevaks, et suutnuks moodustada pikema-aegselt tegutsevat valitsust. Erakondade omavaheline pingeline poliitiline võitlus tingis valitsuste kiireid vahetusi ja arvukaid valitsuskriise. 1918-1933 vahetus Eestis 23 valitsust. Riigivanematena tegutsesid K. Päts, O. Strandman, J. Tõnisson, A. Birk, A. Piip, J. Kukk, F. Akel, J. Jaakson, J. Teemant, A. Rei, K. Einbund. Minister sai keskmiselt ametis olla 1,5 aastat, kuid arvutused näitavad, et pooled valitsusliikmetest olid ametis alla aasta. Pikem valitsuskriis oli 1923. a. ja see kestis 58 päeva. Riigikogu poolt vastu võetud seadustest, mis jõid kehtima pikaks ajaks ja aitasid ühiskonnaelu oluliselt reguleerida, võiks nimetada näiteks trükiseadust (1923),
normaliseerida, kuid üksnes ulatuslike repressioonide hinnaga. Peale võite enamlaste üle kutsuti kokku Asutav Kogu, mis pidi lahendama Eesti tuleviku probleemid. Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi: suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei; sellele järgnes pahempoolse suunitlusega Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks valiti sotsialist August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman. Asutav Kogu võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest ja määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra. Järgnevalt asuti ette valmistama kaht ülitähtsat seadust maaseadust, mis võeti vastu oktoobrikuus 1919, ning põhiseadust, mis võeti Asutava Kogu poolt vastu 1920. aasta juuni keskel. 8 Eesti vägede suurpealetung
ekspertiisi, samuti pole ministrite esinemisel parlamendi täiskogu ees enam endist tähendust. Seetõttu pöördub võimuharude vastastikune kontroll üha enam valitsuse kontrolliks seadusandja üle. b) Kas peaminister ja alluvad või kollegiaalne otsustuskogu? Algselt oli peaministri roll tagasihoidlik ning ta täitis valitsusjuhi ülesandeid lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Eesti Vabariigi algusaastatel oli Konstantin Päts samaaegselt pea- ja siseminister, Otto Strandman ning Ants Piip aga pea- ja sõjaminister. Tänapäeva peaminister on kujunenud juhtivaks tipp-poliitikuks, mõnedes Euroopa riikides ka sisuliseks riigipeaks. Nii esindab Euroopa Liidu tippkohtumistel Suurbritanniat peaminister ja Saksamaad liidukantsler. Kui peaministri ametissepanek sõltub enamikus Euroopa riikides parlamendist, siis üksikute ministrite puhul on põhiotsustaja just peaminister. Eestis sõltub valitsuse tõhusus pigem valitsusparteide
Kontrolltöö materjal, peatükid 3640 Peatükk 36 1917. aasta Veebruarirevolutsioon Usk Vene keisririigii püsimisse ei murenenud mitte ainult Eestis. Teravaimaks muutus olukord impeeriumi (kõige euroopalikumas keskuses) pealinnas Petrogradis. Rasputini mõrvamine kõrgaadlike poolt ei teinud olematuks tõsiasja, et Vene vägesid tabas üks lüüasaamine teise järel, et tarbekaupadest valitses suur puudus, et valitsusasutustes lokkas korruptsioon ja et rahvast vaevas üha üksmeelsem sõjatüdimus. 1917. aasta veebruaris puhkesid pealinnas toitlusrahutused, mis kasvasid kiireti üle revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma. Venemaast sai vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Praktikas kujunes siiski välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama kõigis tähtsamates keskustes loodud tööliste ja soldatite sa...
Jürgenstein. Ideed: rahvuslus, sotsiaalne õiglus, demokraatia, liberaalne majandus. Kristlik Rahvaerakond (1919–1931, KRE). Eraldus Rahvaerakonnast (erinev suhtumine riigi ja kiriku vahekorda). Jakob Kukk, Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Nikolai Kann, Friedrich Sauer, Friedrich Akel. Suurim saavutus oli 1923 rahvahääletus usuõpetuse küsimustes, mis lülitati kooliprogrammi vabatahtliku ainena. Eesti Tööerakond (ETE). Otto Strandman, Ants Piip, Juhan Kukk. Liikmeskond: väikekaupmehed, riigiametnikud, kooliõpetajad. Eesmärk: sotsiaalsed reformid. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV). Eraldus 1923 Tööerakonnast. Rudolf Penno, Oskar Köster, Otto Tief. Uuspõllumehed. Eesmärgid: põllumajanduse eelisarendamine, võrdsed võimalused põllumeestele. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (kuni 1925 sotsiaaldemokraatlik, ESTP). Parem tiib:
kõlbuse normid ainsaks ühiskonnaelu vundamendiks. Kümnendi teisel poolel hakkas kristlaste osakaal langema ning nad muutusid peamiselt kirikukoguduste varade ja õiguste kaitsjateks. 1917-1919 aasta üks kõige mõjukamaks parteiks tõusis Eesti Tööerakond, erakond evolutsioneerus küll vasakult tsentrisse, kuid sinna jõudis ta siiski paari aasta pärast.Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Tööerakonna liidrite hulka kuulusid Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. 1923. aastal eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Asunike Koondise juhtideks olid Oskar Köster, Rudolf Penno, Otto Tief. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP). ESTP-s kujunes välja kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset Mihkel Martna, Aleksander Jõeäärm Eruch Joonas.
kehtivate õigusaktidega. Osa Eesti Panga mõjukatest võlgnikest võisid olla väga huvitatud senise laenupoliitika jätkumisest kuni Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseni. Majanduskriisile lisandus 1923.aasta detsembris ka sisepoliitiline kriis, kus tõestati avalikkusele, et Eesti Pank on müünud või laenanud riigi kullatagavara. Eesti majanduse ja võib-olla ka riigi päästis tööerakondlane, 13.mail, 1924. aastal Rahandusministriks saanud Otto Strandman, kelle eesmärk oli stabiliseerida Eesti raha ja viia see kindlale alusele. See tähendas tol ajal kullastandardile üleminekut. Kulla-ja valuutavara oli Strandmani rahandusministriks saamise ajaks järel vaid natuke üle 1000 miljoni marga. Eesti Panga väljastatud laenude summa oli aga tõusnud juba 4900 miljoni margani. Strandman leidis, et marga stabiliseerimiseks tuleb vähendada riigi kulutusi ning importi, vähendada Eesti Panga laenusid ning kõrvaldada ringlusest osa paberraha
metsatöid tegema. Pärast Riia ja Eesti saarte langemist sakslaste kätte anti luba ka uute Eesti rahvusväeosade loomiseks. Loodi Eesti diviis: 4 jalaväepolku, suurtükibrigaad jm osad. Diviisi ülemaks kuulutati alampolkovnik Johan Laidoner. Eestlaste jaoks oli üsna ammuseks politiliseks eesmärgiks autonoomia saavutamine. (esimest korda 1905. aastal). 1906. aastal koostati I autonoomia seaduseelnõu (Pung, Päts, Strandman, Teemant). Eestimaale antaks sellega tulevikus laialdane autonoomia (oma seadusandlik asutus Eesti Maapäev dem valitud, selle kõrval töidesaatvana Eesti Maavalitsus, seotuse Ve-ga kindlustab aga Ve valitsuse õigus määratata Eestimaa kuberner ning Eesti saadab Ve valtsusse rahvussekretäri, kes osaleks valitsuse koosolekul. Lisaks kõneldi ka eraldiseisvatest kohtuasutustest kõrgeimaks pidi saama senat. Kõneldi ka eesti keelest kultuurautonoomia tagamine). Selline
) mõju aegamööda vähenes Konstantin Pätsi maaliidust kasvas välja parempoolne erakond Põllumeestekogud, esindas jõukamate talunike huve. Olid Riigikogu valimistel stabiilselt edukad, saavutades järjekindlalt kohtade arvu poolest kas esimese või teise koha Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ( August Rei, Karl Ats, Mihkel Martna) Neljandaks oluliseks oli Tööerakond (Otto Strandman, Ants Piip jt.), mis esialgu kuulus koos sotsialistidega vasakpoolsete parteide hulka. Nende mõju langes aja jooksul, see-eest leidis Eesti poliitikamaastikul koha tööerakondlastest eraldunud Asunike Koondis (Otto Tief, jt. ), mis esindas eeskätt asunikutalude omanike huve ja propageeris seisukohta, et Eesti riigi jõukus põhineb vaid põllumajandusel 6. 1921. a astus Eesti Rahvasteliitu arendas seal elavat tegevust ja põhieesmärk oli
· Riigikogu- ühekojaline 100 liiget · Vabariigi Valitsus- ministrid+riigivanem · Valitsuse ebastabiilsus · majanduslik tõus-sisepoliitiline stabiilsus · majanduskriis viis- valitsemiskorra muutmine- kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Riigi institutsionaliseerimine Eesti Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud (PK) - Päts 2. Rahvaerakond (RE) Tõnisson 3. Kristlik Rahvaerakond (KRE) Kukk 4. Eesti Tööerakond (ETE) Otto Strandman 5. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV) Otto Tief 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) August Rei Jne... 5.2 Kommunismioht Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima. Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid. Peamised rünnakuobjektid olid: · Balti Jaam · Sõjaministeerium · Kasarmud · Toompea
of Formation” Väikeriikide võimalused: Majanduslik arendamine. Kuulumine rahvusvahlistesse organisatsioonidesse. Eesti Välispoliitika: Periodiseerimine: 1918-1940- EV välispoliitika kujunemine. 1940-91 nn varjusurm. 1991-2004 uus välispoliitika. 2004-... “uusim” välispoliitika? Eesti välispoliitika algus: 24.02.1918 a + esimesed välisministrid: I Eesti Ajutine Valitsus (EAV) 1918- J. Poska. II- III EAV 1918 O. Strandman. IV EAV 1918 J. Poska. Esimene Vabariigi valitsus 1919 A. Birk. Kahe maailmasõja vaheline periood: Kaks arusaama: 1. Ohutunne Ida poolt. 2. Regionaalsed julgeolekugarantiid. 1920ndate 3 arengusuunda: 1. Neutraalsus 2. Rahvasteliit 3. Balti Liit. Seotud. Ajalooline areng: Eesti astumine Rahvatse Liitu (koos teiste Balti riikidega) “Meie (Balti) riigid ei asu kellegi poolele. Me ei võta endale riski olla kellegi poole. Me kuulutame, et asume toetama enamust”. Tartu Rahuleping 02.02
sellel ajal majanduskriis. Eesti rahandussüsteem muutus uuesti ebastabiilseks- anti välja palju katteta laene; raisati enamus Tartu rahuga Venemaalt saadud kullast (laenudeks); trükiti kontrollimatult juurde raha, mille tõttu kasvas inflatsioon. Majanduskriis omakorda süvendas ka sisepoliitilist ebastabiilsust. Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924 rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitilise kursi, mille tulemusena algas uus majanduskasvu periood (1924-1929). Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja
ajal majanduskriis. Eesti rahandussüsteem muutus uuesti ebastabiilseks- anti välja palju katteta laene; raisati enamus Tartu rahuga Venemaalt saadud kullast (laenudeks); trükiti kontrollimatult juurde raha, mille tõttu kasvas inflatsioon. Majanduskriis omakorda süvendas ka sisepoliitilist ebastabiilsust. Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924 rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitilise kursi, mille tulemusena algas uus majanduskasvu periood (1924-1929). Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi
vangistuses. NSVLi poliitika sihtmärgiks oli eelkõige Eesti ühiskonna eliit: vangistati riigi- ja omava- litsustegelased, väljapaistvad majandus- ja rahandustegelased, sõjaväelased, Kaitseliidu ak- tiivsed liikmed, jõukamad talunikud, vabade kutsete esindajad jt. Mõned näited: ajavahemikul 1918–1940 oli Eestis riigivanema (1938–1940 presidendi) ametis 11 meest. Nendest jäi ellu vaid August Rei, kel õnnestus 1940. aasta suvel Rootsi põ- geneda. Otto Strandman laskis ennast maha, enne kui NKVD jõudis ta arreteerida. Ülejää- nud üheksa meest vangistati aastatel 1940–1941. Neist kolm hukati (lasti maha) ja ülejäänud surid vangilaagris. Lisaks eelmainitutele kuulus ajavahemikus 1918–1940 Eesti valitsustesse 9 veel 105 meest. Nõukogude okupatsiooni alguses elas nimetatud valitsuse liikmetest Eestis 73, neist 48 vangistati ning kaks tegid enesetapu
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
kirikusse, kus see on praeguseni kasutusel. Hoonet kasutati Tartu Riikliku Ülikooli humanitaarteaduste raamatukoguna, mis kandis hüüdnime Seminarka. Tänapäeval paiknevad endises kirikus Tartu Ülikooli allasutused, sealhulgas arhiiv ja õppeosakond. Gustav II Adolfi ausammas Gustav II Adolfi monument on 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni avatud . Algne monument oli püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandman. 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud Gustav II Adolfi mälestusmärgi koopia. 1988. aasta kevadtalvel, mõned aastad enne monumendi taastamist, üllatas hommikusi tööleminejaid öösel platsile ilmunud Gustav Adolfi lumest kuju[3][4] märk sellest, et Tartu Ülikooli asutaja on kevadekuulutajana oma kohale Tartus tagasi jõudmas. Taastatud monumendi avasid 23. aprillil 1992 Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia
mitte võimu ülevõtmist vägivalla abil. Sotsialism ei olnud nende meelest saavutatav ühe riigipüürdega. Rõhutasid samuti rahvusküsimuste tähtsust. , radikaalsotsialistid *Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (ERSP). Juured ulatuvad tagasi 1905. aastasse. Tartus. Maailmasja aastatel koondus ümber ajalehe Vaba Sõna, erakonna juhiks oli Jüri Vilms. Oktoobris 1917 nimetati ümber Eesti Tööerakonnaks. Erakonnas ka arst Konstantin Konik, Otto Strandman, jurist Ants Piip, Juhan Kukk, EW esimene rahaminister. Lõppsihiks sotisalistliku ük ülesehitamine, mis pidi toimuma pika aja vältel loomulikul teel. Tööerakondlased tähtustasid veelgi enam rahvuslikke küsimusi kui teised vaskapoolsed. demokraadid *Eesti Demokraatlik Erakond (EDE) – Jaan Tõnissoni Partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija. 1917. mais kutsuti kokku partei asutamiskongress. Üldilmelt ja liikmeskonnalt sarnanes väga oma eelkäijale
jaanuar vabastati Narva + 30. jaanuaril Vabadussõja veriseimaid lahinguid Paju mõisa juures, langes Julius Kuperjanov. + 01.veebruaril vabastati Valga ja Võru + 04.veebruaril vabastati Petseri, kogu Eesti territoorium oli vaba. Järgnes saavutatu kaitsmine. Mais 1919 koondas Venemaa lõunarindele ca 75 000 meest, kuid eestlaste kaitse pidas vastu. veebr Saaremaa mäss 24.aprill ASUTAV KOGU + I peaminister Otto Strandman Mai sõda Eesti piiridest välja + viia sõjategevus võimalikult kaugemale Eesti piiridest ja jätta sõdimise pearaskus vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks + Venemaa lõunarindel ca 75 000 meest + Põhjakorpus juuni Landeswehri sõda + puhastati suur osa Lätist enamlastest. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev Landeswehr
Selle alguseks on peetud Otto Strandmani kõnet, kus ta kritiseeris senist majanduspoliitikat, kritiseeris George Vestelit ja süüdistas seda ka selles, et ta salaja on läinud Eesti kullareservide kallale. Samuti ajakirjandus haaras kinni sellest, et kõik tollaaegsed valitsusmehed olid ise olnud ärimehed. 1924. aasta märtsiks läks valitsuskoalitsioon lõhki, vaimule tulnud uues valitsuses kutsuti rahaministri kohale Otto Strandman - pidi hakkama teostama positiivsed ülesehitavat programmi - nn uus majanduspoliitika. Tegemist kahe etapiga - Otto Strandbergi meetmed, et kriisist välja rabeleda ja meetmed, et vältida kriisi kordumist. Rakendas riigi- ja valitsuskulude kokkuhoidu, väliskaubanduse bilansi stabiliseerimine - osalt tõsteti tollimakse, püüti soosida neid, kes vedasid Eesti kaupu välja. Kolmandaks krediidipoliitika muutmine. Vanade laenude sissenõudmist tõhustati
Eesti tooted ei suutnud veel lääne euroopas läbi lüüa.1920ndate aastate teisel poolel suutis Eesti vabaneda majanduslikust seotusest Venemaaga. Head majnduslikud suhted tekkisid Inglismaaga. 1923-1924 kriis majanduses. Tõusis inflatsioon. Devalveeriti mark. Otsustati muuta riigi majanduslikku kurssi. Uus suund võeti põllumajanduse arendamisele. Siiski sai Eestist peale majandus kriis tööstusriik. 1924 sai rahandus ministriks Otto Strandman. Tema kuulutas välja uue majanduspoliitika. Selle sisuks oli riigi maksebilansi tasakaalustamine, lõpetati tööstuse eelis arendamine, esmatähtsaks muutus põllumajandus. Alguses näis see suund kriisi süvendavat. Kahekümnendate teisel poolel oli Eestis normaalne majanduse õitseng. 1932 - Soomes kaotatakse keeluseadus, see mõjub laostavalt Eesti viinakuningatele. MAAREFORM. Kahekümnendate esimesel poolel käis Eestis euroopa radikaalsemaid maareform
*Puudus ühtne juhtimine *Meeste madal võitlusmoraal Murrang 1918/19 aasta vahetusel: *Soomusautode ja -rongide loomine (Juhan Pitka) *Meredessandid *Vabatahtlike arvel armee kasvas, Kalevlaste Malev, Skautspataljon, Kuperjanovi pataljon *Sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (Johan Laidoner) *Välisabi Soomest(raha/relv), Rootsi, Taani, Inglismaa, USA 6. jaanuar 1919 Eesti vägede pealetung Aprill 1919 Asutava Kogu valimised (August Rei) EV Valitsus Otto Strandman Juuni November 1919 Landeswehri sõda Läti territooriumil (Rüdiger von der Goltz) 23. juuni 1919 Võnnu lahing Võidupüha Separaatrahu eraldi rahuleping 2. veebruar 1920 Tartu Rahu. (Nõukogude Venemaa-EV) Tartu Rahu tingimused: *Piir 2 riigi vahel *Venemaa loobus kõigist nõudmistest Eesti suhtes *Eestist röövitud varad lubati tagastada *Venemaal viibivatel eestlastel lubati koju pöörduda *Tunnistati Eesti suveräänsust õigus ise toimetada Eesti Vabariik 1920-1940
asjus kukkusid läbi 1939 mittekallaletungipakt Saksamaaga Eesti 1917-1920 Eesti Vene impeeriumi autonoomse osana 1917 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal tõi kaasa rahutused ja streigid Tallinnas. J. Poska nimetati Eestimaa kubermangu kindralkomissariks. 30. 03. 1917 kinnitas Vene Ajutine valitsus Eestimaa kubermangu autonoomiaseaduse See oli ette valmistatud Eesti advokaatide poolt: Tõnisson, Koppel, Strandman jt. Mais 1917 toimusid Eestimaa Maapäeva (Ajutise Maanõukogu) valimised - 62 saadikut, enamik eestlased. Istus koos Toompea lossis Otsused Eesti ala liitmine ühtseks kubermanguks Asjaajamiskeeleks eesti keel Hariduskeeleks eesti keel Maavalitsuse (kubermanguvalitsuse) moodustamine eestlastest - esimees J. Raamot (Riigiduuma saadik), hiljem K.Päts Arengud 1917.a suvel AV saadi luba asutada eesti rahvusväeosad 3 polku Tln, Trt, Rakvere
valimised 1919 aprilli algul. Rahvaesindus kogunes esimest korda 24. aprillil Estonia kontserdisaali. Edu vasakpoolsetel erakondadel. AK määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra, võttis vastu iseseisvuse deklaratsiooni. Asuti ette valmistama 2 olulist seadust: maaseadus, mis võeti vastu oktoobris 1919, ja põhiseadust, mis võeti vastu juuni 1919. August Rei esimene asutava Kogu juht, sotsialist. Otto Strandman Kujundas esimese valitsuse. Vene Põhjakorpus maikuus mindi Narva alt pealetungile, toetas Eesti dessantvägi. Võideti edukalt tänu punaste madalale võitlusmoraalile. , hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Ingeri väeosa vallutas Krassnaja Gorka ,,fordi", kust sai Kroonlinna kahuritega tulistada. Lõunas vallutati Pihkva ning mindi rünnakule Läti aladele, kust tehti tõhusat tööd, suurem osa Lätist oli enamlastest puhas. Landeswehri sõda Läti Ajutisel
säilib erakondade ja survegruppide paljusus ning järgitakse võimude lahususe printsiipi, ei saa ministrid võimu ainult enda huvides kasutada. 4.1.2 Kas peaminister ja alluvad või kollegiaalne otsustuskogu? Algselt oli peaministri roll tagasihoidlik ning ta täitis valitsusjuhi ülesandeid lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Eesti Vabariigi algusaastatel oli Konstantin Päts samaaegselt pea- ja siseminister, Otto Strandman ning Ants Piip aga pea- ja sõjaminister. Tänapäeval on peaminister kujunenud juhtivaks tipp-poliitikuks, mõnedes Euroopa riikides ka sisuliseks riigipeaks. Nii esindab Euroopa Liidu tippkohtumistel Suurbritanniat peaminister ja Saksamaad liidukantsler. Kui peaministri ametissepanek sõltub enamikus Euroopa riikides parlamendist, siis üksikute ministrite puhul on põhiotsustaja just peaminister. Näiteks Saksa 17 Valitsemine ja avalik haldus
Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus: 11.13. (24.26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandman koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm. muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga. Autonoomia plaani toetuseks 26.03 Peterburi eestlaste massimeeleavaldus, rongkäik (40 000 eestlast, neist 15 000 sõjaväelased). Tauria palee eest marsiti läbi.
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad ...
edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel. · Majandus tõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, kusjuures sageli anti neid ka viljatute äriplaanide koostajatele. · Väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. · 1924.aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. · Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule. · Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskuste levitamisel · Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform (üleminek markadelt kroondidele. · Uus majanduslik tõus: suurenes põllumajandus- ja tööstustoodand, kasvas eksport,
Jaakson, J. Vestholm. Kristlik Rahvaerakond ühendas rahvast kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgestamisega. Nende osakaal aga peagi vähenes ja nad muutusid kirikukogude varade ja õiguste kaitsjaks. Liikmes: J. Kõpp, H. Rahamägi, J. Lattik. Eesti Tööerakond mille sotsaalse baasi moodustasid väikekodanlus. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje töstmine sotsaalsete uuenduste teel. Liikemed: O. Strandman, A. Anderkopp, J. Kukk, A. Piip. Asunike Koondis mis ühendas väikemaapidajaid, asundustalude omanikke. Nende seiskoht oli, et riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus ja sellest tulenevat nõuti põllumajanduse ja väikemaapidamiste eelisarendamist. Liikmed: O. Köster, R. Penno, O. Tief. Eesti Sotsaialistlik Tööliste Partei, vasakpoolne pareti mis seadis ülesandeks sotsialismi kehtestamist rahulikul teel
J. Laidoner läbi suurtalude Eesti Rahvaerakond J. Tõnisson Intelligents Rõhutati rahvuslust J. Poska linnakodanlus Kristlik Rahvaerakond Johan Kõpp Aktiivsed kristlased Kiriku osa tähtsuse kasv Jaan Lattik TSENTRISTLIKUD (keskel asuvad) Eesti Tööerakond O. Strandman Väikekodanlus linnas & Sotsiaalsed uuendused Ants Piip maal Asunike Otto Tief Väikemaapidajad Väiketalude eelisareng koondis VASAKPOOLSED Eesti Sotsiaal- August Rei Väikekodanlus & Sotsiaalne võrdsus demokraatlik Partei Karl Ast töölised linnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
