Otto August Strandman Otto August Strandman was an Estonian politican, who served as State Elder of Estonia in 1929 and Prime Minister in 1919. He was one of the leaders of the centre-left of Estonian Labour Party. Strandman was born on 30 November, 1875 in the village of Vandu. Vandu is pretty close to Kadrina. Vandu is situated in Undla Parish, Viru County. His father was Hans Strandman, who was a schoolteacher in Undla Parish, Neeruti Mansion. He had also one brother Andres and one sister Anna. Otto was his third child. Hans was a very good father, because first education got Otto by father. In 1886, he went to the municipal school of Rakvere and in 1888 to Emperor Alexander State High School in Tallinn, later High School in Saint Petersburg. In 1896, he graduated as an extern in the Estonian Governorate High School of Tallinn. In 1907, Otto married to Lydia Hindrikson. Their
Mälestused ja tähelepanekud Eesti külaelu arenemisel pärast 60-daid aastaid" (Tallinn 1914), ,,Estland, die esten und die estnische Frage" (Olten 1919, tõlgitud ka prantsuse ja itaalia keelde), ,,8- tunniline tööpäev" (Tallinn 1924). Eesti ühiskondliku mõtte arengu ja sotsiaalse liikumise ajaloos on Martnal, kui Eesti sotsiaaldemokraatia rajajal tähtis koht. Mihkel Martna suri 23. mail 1934 Tallinnas. 3 OTTO (AUGUST) STRANDMAN Otto Strandman on sündinud 18. november 1875. aastal Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kooliõpetaja ja vallakirjutaja kolmas poeg sai ristimisel nimeks Otto August. Alghariduse omandas ta isa käe all, jätkates haridusteed Rakvere linna-koolis (1886-88) ning mitmes Tallinna ja Peterburi gümnaasiumis. Küpsuseeksami sooritamisele 1896 (eksternina) järgnes kolm aastat tööd ametnikuna Riigipanga Tallinna kontoris ning üliõpilaspõli Tartus ja Peterburis.
Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhkes 1923 aastal majanduskriis? Käimas oli hiilgel majandustõus. Seetõttu andisd pangad hiiglaslikke laene mõtlemata kellele. Eesti Pank oli sunnitud raha juurde trükkima ja käivitas inflatsiooni. 6. Otto Strandman ja uus majanduspoliitika. (kes,mis, mõju) Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika: valitsus sekkus majandusse. Orienteeruti Euroopa turule, keskenduti eelkõige põllumajandusele, toetati kodumaiseid ettevõtteid, rahareform 7. Miks puhkes Suur majanduskriis, kuidas seeavaldus? Millisele harule mõjus enim? Kuidas üritati seda lahendada? Ammerika Ühendriikidest alguse saanud, kuna kasvas rahulolematus liberaaldemokraatliku riigikorraga ja börsiturg hävines
Põllumajandust tabanud ikaldus. TAGAJÄRJED: Kaubandusettevõtete pankrotistumine. Rahareform. Uus majanduspoliitika. Ümberorienteerumine Euroopa turule. Inflatsioon (raha väärtuse langus). 5. 1924. a uus majanduspoliitika rahareform Orienteeruti ümber Euroopa turule. Põllumajandus asendas tööstust (masinaühistud, tapamajad jpm asutamine). Toetati neid ettevõtteid, mis kasurasid kodumaist kütust ja toorainet. Toimus rahareform mindi üle margalt kroonile. 6. Otto Strandman Otto Strandman oli rahandusminister, kes viis läbi rahareformi ja käivitas uue majanduspoliitika. 7. Eesti majandus enne ja pärast 1924. a enne 1924. a pärast 1924. a · Põllumajandus- ja tööstustoodang; · Eesti kroon;
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi ...
Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule.Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.Välisoliitika- Eesti asus oma iseseisvusele tunnustust taotlema 1918 kuid de jure tunnustuseni jõuti alles pärast vabadussõda. 26 jan 1921 antandi ülemkogu tnnustas ühekorraga kõiki balti riike.Eesti välispol peamine ül oli riigi julgeleku kindlustamine. Ohuallikateks olid saksma ja venemaa.EKP eesti kommun partei üritas 1 sept 1924 relvastatud riigipöördekatset
Gustav II Adolf Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas 16111632. Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Hakkas varakult isa kõrval osalema riigi valitsemises Huvitus ka sõjandusest Isa surres oli Gustav Adolf 17. aastane, kuid vaatamata sellele kuulutati ta 26. detsembril 1611 võimeliseks iseseisvalt riiki valitsema Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas. Langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Riigivalitsemise moderniseerimise kõrval pööras Gustav Adolf tähelepanu haridusele, mida tõendab 1620. aastate ulatuslik gümnaasiumiteprogramm, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas ning Tartu Ülikooli rajamine 1632. aastal. Gustav Adolf viibis korduvalt Eesti- ja Liivimaal, 1626. aasta algul oli ta pikemalt Tallinnas. Visiidil Tallinna juhatas ta sisse provintside reformid, taotledes Eesti- ja Liivimaa t...
Eesti välisministeeriumi sünd ja areng 1920.-1930. aastatel Välispoliitika algusajaks võib lugeda nii 24.veebruar 1918, detsembrit 1917 ( Maanõukogu volitused esimestele eesti esindajatele,välisteenistuse ideeliseks isaks on Jaan Tõnisson, kellest koos Ants Piibuga said esimesed Eesti diplomaadid) jne. 11. nov 1918 lõppes I MS, Tallinnas võeti võim tagasi, alustas legaalset tegevust Eesti Ajutine Valitsus, milles 11.-18. nov tegutses välisministrina Otto Strandman. Esimeseks ametlikuks välisministeeriumi dokumendiks loetakse 14.nov dokumenti Helsingi Inglise ja Prantsuse konsulitele, milles paluti takistada sakslastel väljavedada varandusi ja toitu. Välisministeeriumi esimeseks ametnikuks peetakse Ferdinand Kulli, 16.nov 1918 sai temast välisministeeriumi peasekretär.Eeskujuks oli Prantsuse välisministeerium, kus tööd juhtis peasekretär, ent ametlikes dokumentides nim teda sekretäriks Ent tema nimi ei seisnud kunagi
erakonnad. Ja tähtsamad eesti poliitikud. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. Ajutine Valitsus sellele vastu, jäi ära. Maanõukogu esimees tööerakondlane Artur Vallner, asetäitjateks Jüri Vilms ja Jaan Teemant. Oktoobris valiti esimeheks Otto Strandman. Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Juulis valis Maanõukogu oma täidesaatva organi, Maavalitsuse (esimees Jaan Raamot, hiljem K. Päts). Suvel toimuvad linnavolikogude ja vallanõukogude valimised. Eestlased domineerivama positsiooni.Linnavalimistel olid edukad pahempoolsed. Tallinnas said enamlased etteotsa (Jaan Anvelt), ka Narvas nii. Vallavalimistel said ka maatamehed esmakordselt hääleõiguse. Enamlaste esindajad tahtsid Maanõukogu uuesti valida, kuna ei
2. veebruaril 1920 sõlmiti Venemaa ja Eesti vahel Tartu rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti riigi olemasolu ning loobus vabatahtlikult Eesti aladest ja õigustest sellele alale. 23. aprillil 1919 tuli esimest korda kokku Eesti Asutav Kogu. Enamlased valimistel ei osalenud. Enamuse saavutasid vasakpoolsed erakonnad. Asutav Kogu võttis 1919. aasta oktoobris vastu maaseaduse ja 1920. aasta juuni keskel põhiseaduse. Asutava Kogu esimees oli August Rei ja valitsusjuhiks valiti Otto Strandman. Maareformi seadus nägi ette mõisate võõrandamise ning Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise. Loodi riiklik maafond, millest lubati anda maad vähese maaga või maata talupoegadele. Eelistatud olid Vabadussõjas osalenud, lahingutes silma paistnud ja haavata saanud sõjamehed või Vabadussõjas langenute perekonnad. Põhiseadus nägi ette - isikupuutumatuse kaitse - kodu-, vara- ja kirjavahetuse puutumatuse - usuvabaduse - liikumisvabaduse - sõna- ja trükivabaduse
Heino Eller helilooja Johan Kõpp Kristlik Rahvaerakond Artur Kapp helilooja Hugo Rahamägi Kristlik Rahvaerakond Cyrillus Kreek helilooja Jaan Lattik Kristlik Rahvaerakond Mart Saar helilooja Peeter Süda helilooja Otto Strandman Eesti Tööerakond Evald Aav helikunstnikud Ado Anderkopp Eesti Tööerakond Gustav Ernesaks helikunstnikud Juhan Kukk Eesti Tööerakond Eugen Kapp helikunstnikud Ants Piip Eesti Tööerakond
Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne
ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond
vabatahtlikud paranes sõjaväe varustatus korraldati ümber vägede juhtimine ja kõik väeosad allutati sõjavägede ülemjuhatajale vabatahtlike väeüksused: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon soomusrongid Riigielu ümberkorraldamine aprill 1919 Asutava Kogu valimised 23. aprill Asutav Kogu kogunes esimesele koosolekule Tallinnas (August Rei) Rei 9. mai ametisse astus esimene seaduslik valitsus eesotsas Otto Strandman Kaks tähtsamat seadust: maaseadus 1919 ja I põhiseadus juuni 1920 Kes on kes? Vene Põhjakorpus I maailmasõja lõpul Punavägede eest Eestisse taandunud vene väeosa, keda toetasid võitluses enamlaste revolutsiooni kukutamisega Antanti riigid Landeswehr baltisaksa aadlikest koosnev väeüksus, kes toetas Balti hertsogiriigi rajamist Rauddiviis saksa vabatahtlike väeüksus, toetas samuti Balti hertsogiriiki Eesti Kommunistlik Kütidiviis - enamlaste poolt
5) Eesti Maarahva Liit (Hääli 29 989 ,kohti 8 ). 6) Eesti Kristlik Rahvaerakond (Hääli 20 157 ,kohti 5 ). 7) Eesti Rahvaerakond (Hääli 94 892 ,kohti 25 ). 8) Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (Hääli 26 536,kohti 7 ). 9) Vene Kodanike Kogu (Hääli5765,kohti 1 ). 10) Üle-eestimaaline Meremeeste Liit (Hääli795,kohti 0 ). Kokku hääli 467 906,kohti 120 Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid · Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); · Jaan Tõnisson (18. november 1919 26. oktoober 1920); · Ants Piip (26. oktoober 25. jaanuar 1921). 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2
majanduspoliitika pidi pikemas perspektiivis edu tooma hakkama. 13. Pane kirja EV olulisemad parteid ja nende toetajad, juhid (kui on võimalik). Põllumeeste kogu (maarahvad) Päts, Laidoner, Teemant, Hünderson Eesti rahvaerakond (talurahvas) Tõnisson, Poska, Jaakson, Vestholm Kristlik rahvaerakond (kristlased) Kõpp, Rahamägi, Lattik Eesti tööerakond (õpetajad, poodnikud, riigiametnikud, kästitöölised, väikemajade omanikud) Strandman, Anderkopp, Kukk, Piip Asunike koondis (väikemaapidajad) Köster, Penno, Tief Eesti Sotsialistlik Töölispartei (tööstustöölised ja alamkiht) Rei, Ast, Oinas, Martna, Jõeäär, Joonas Eestimaa Kommunistlik Partei 14. Kirjelda 1920. aasta põhiseadust. Võim oli rahval. Seaduslik võim oli parlamendil, täidesaatev võim valitsusel. Valitsuses olid ministrid ja riigivanem. 15. Mis uue põhiseaduse juures hakkas tekitama probleeme? 16. Mis tähendus Eesti jaoks on kuupäeval 1
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile)
Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Ptk. 31 Suur kriis 1930-1934 Majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine. Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid
Asutav Kogu - 90 I maailmasõja käik ja 1917. aasta revolutsioonilised sündmused Venemaal lõid Eestis võimaluse iseseisva riigi väljakuulutamiseks. 24. veebruaril 1918 loodi Eesti Vabariik. Järgnenud Saksa okupatsiooni tõttu sai riigi ülesehitamisele asuda alles novembris 1918. Lõpliku otsuse Eesti poliitilise kuuluvuse ja riikliku ülesehituse kohta pidi tegema Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5. - 7.aprillini 1919. Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid *Maaliit ;*Eesti Rahvaerakond,*Eesti Tööerakond ja *sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sot...
Majandustõus arenes tööstus,uues tehased,paljud ettevõted Keskendusid siseturu vajadusele.oma osa venemaal: Vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstust,mitmed Ettevõted loodi edukalt venem sooritatud ärioperatsioonide järel. 1923kriis,sai alguse rahandusest,Süvendas veel negatiivne bilanss,tollide tõstmine välisriikide poolt. Põllumajandust tabanud ikaldus.Tulemusel pankrotistusid Sajad kaubandusettevõtted ja tööstus.kasvas tööpuudus,langed elatustasel 1924 otto strandman uue majanduspoliitika. Sekkus valitsus majanduse suunamisse,püüdes Tagada vastuoludeta arenemist.Orjenteeruti vene Turul ümber euroopa turule.tööstuse asemel seati Esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa masinaühistu Arenemisele,maaparanduse ja solidaarsusele. 1920majanduslik tõus- suurenes põllumajandud ja tööstustoodang kasvas eksport,tõusis elatustase,avanesid võimalused uuteks onvesteeringuteks-26jaan 1921 atlandi ülemnõukogu tunnustas balti riike.,
02. moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus- peaministriks oli K. Päts ja asetäitja J. Vilms. Saksa okupatsioon : (3.03 9. 11. 1918. ) Saksa eesmärk oli moodustada Balti hertsogi riik. Selle loomiseks paluti abi keisrilt. Saksamaa ei tunnustanud iseseisvat Eesti vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, poliitiline tegevus keelati, trükisõna allutati tsensuurile, rahvusväeosad saadeti laiali. Paljud rahvuslikud poliitikud K. Päts, Otto Strandman, K. Konik vangistati. J. Vilms lasti Helsinkis maha. Nov. algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11. nov. 1918 kirjutas uus valitsus alla Compiegne´i vaherahule. I MS lõpp pidi tegema lõpu Saksa okupatsioonile Eestis. Vabandussõja põhjused ja algus : Põhjused : Nõukogude Venemaa tühistas Presti rahu ja soovis oma alasid tagasi vallutada, eestlaste soov iseseisvust kaitsta.
kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõrandatud maadest. Pärast Vabadussõda aga algas kiire majadustõus, mille käigus tööstus arenes tunduvalt. Paraku tõi majandustõus 1923.aastal kaasa kriisi. Kriisi põhjustas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus-ja tööstusettevõtted, tekkis tööpuudus ja elatustase langes. Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika. Tööstuse asemel oli nüüdsest esikohal põllumajandus. Samuti tehti panga-ja rahareform, mille käigus tuli tarbele kroon. Eestimaa Kommunistlik Partei üritas 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset. Selle käigus suruti mäss maha ja EKP kaotas igasuguse rahva toetuse. Eesti üritas normaliseerida suhteid kõikvõimalike vastastega ja otsiti sõprust demokraatlike suurriikide seast. Suur kriis Eestisse jõudis kriis 1933. aasta suvel
ennekõike Eesti pank olid jaganud hiiglaslikke laene. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse välisbilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus, eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes kärpis majandussidemeid Eestiga. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti üle Vene turult Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esimesele kohale põllumajandus. Toetati ettevõtteid mis kasutasid kodumaist kütust ja toorainet. Tehti rahareform, millele kaasnes markadest üleminek kroonidele. 4) Millised sündmused toimusid enne, millised pärast vaikiva ajastu algust. Märgi numbrid vastavasse lahtrisse Enne vaikivat ajastut: Vabadussõjalaste aktiivne tegevus. Suruti maha kommunistide mäss.
Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Laidoner… 8) Asutav Kogu. 23. aprill 1919-20.dets 1920 Otto Strandman Jaan Tõnisson Ants Piip 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept.
Miks just seal? See asub Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil, kuna ta oli Tarru Ülikooli asutaja. 4. Milline on olnud selle monumendi saatus? Praegune monument on koopia 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni poolt avatud ja 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud Gustav II Adolfi mälestusmärgist. Algne monument oli püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandman. Uue pronksskulptuuri (Uppsala Ülikooli kingitusena) valmistas Göteborgi raekoja ees seisva Gustav II Adolfi kuju kipsmudelilt võetud vormide alusel Elisabeth Tebelius- Myren. Graniitpostament kujundati eelmise koopiana ja paigaldati 22. oktoobril 1991 vanale säilinud graniitalusele. Taastatud monumendi avasid 23. aprillil 1992 Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia.
◦ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia valitsuse keskmine eluiga 11 kuud Põllumeeste Kogud (21-24 kohta Eesti Riigikogus) Rahvaerakond (8- 10) ◦ K. Päts, J. Laidoner, J. ◦ J. Tõnisson, J. Jaakson Teemant Tööerakond (10-22) Asunike koondis (4- ◦ O. Strandman, J. Kukk, A. Piip 14) Eesti Sotsialistlik ◦ O. Tief Tööliste Partei (15- 25) Kristlik ◦ A. Rei, M. Martna, K. Rahvaerakond (4-8) Ast Eestimaa ◦ J. Kõpp Kommunistlik Partei (u 5-10)
Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri
? Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?...
Panka. 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele. 1923 muutus Eesti majanduse olukord kriitiliseks ning Eesti Pank oli sunnitud välja andma uusi laene. Maareform Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Uus majanduspoliitika 1924 asus rahandusministriks Otto Strandman. Tema maksepoliitika järgi kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati ebakindlate laenude saamist. Lõpetati tööstuse eelisarendamine. Esmatähtsaks muutus põllumajandus. Põllumajandus Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele
Tegemist oli mõõdukas- liberaalse erakonnaga, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti poliitika elu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille sotsiaalse baasi moodustasid väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikrmajade omanikud. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Tööerakonna liidrite hulka kuulusid Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Parte- Euroopale tüüpiline sotsiaal-reformistlik partei, mis seadis oma ülesandeks sotsialismi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks oli saavutada enamus parlamendivalimistel ning viia Riigikogus läbi seadused sotsiaalsete ümberkorralduste kohta. Suure osa moodustasid neist tööstustöölised, aga ka muud vaesemad kihid nii linnast kui maalt
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks ...
Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. Aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene. 1924. aastatel käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud, meiereid jm), maaparandusele sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform. MARKADELT MINDI ÜLE KROONIDELE. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. 5. Millised olid Eesti välispoliitika peamised ülesanded?
Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mine aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusetel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene.1924. aastal käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud,meiereid jm), maaparandusele, sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform, markadelt mingi üle kroonidele. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. 6
Tegurid, mida tuli arvestada: Eesti geopoliitilist asendit et Eesti vahetus naabruses asus NSVL võimaliku toetusega teiste naaberriikide poolt EV -l tuli arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega, hoida kaitsevalmis oma relvajõude, toetuda Rahvasteliidule, sõlmida regionaalseid lepinguid, kuulutada erapooletuks konfliktide puhul. Tuntumad välisministrid: Jaan Poska, Ants Piip ( 4 korral), Otto Strandman, August Rei, Karl Selter jt. 1920. aastad – suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola – Leedu, Eesti – Läti, jt. 1923 – sõlmiti EV ja Läti vahel kaitseliidu leping 1920 – Konflikt Eesti ja Läti vahel Valga linna pärast. Rahvasteliidu vahekohus: Valga jagatakse pooleks.
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
EV peamine eesmärk välispoliitikas: julgeoleku kindlustamine. Tegurid, mida tuli arvestada: · Eesti geopoliitilist asendit · et Eesti vahetus naabruses asus NSVL · võimaliku toetusega teiste naaberriikide poolt EV -l tuli arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega, hoida kaitsevalmis oma relvajõude, toetuda Rahvasteliidule, sõlmida regionaalseid lepinguid, kuulutada erapooletuks konfliktide puhul. Tuntumad välisministrid: Jaan Poska, Ants Piip ( 4 korral), Otto Strandman, August Rei, Karl Selter jt. 1920. aastad · suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. · Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola Leedu, Eesti Läti, jt. · 1923 sõlmiti EV ja Läti vahel kaitseliidu leping · 1920 Konflikt Eesti ja Läti vahel Valga linna pärast. Rahvasteliidu vahekohus: Valga jagatakse pooleks.
iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida pankrotti, peame leidma oma riigi põllumajanduses". Sellest sai aluseks Eesti majandus järgmise 20 aasta jooksul. 1919. aasta aprillis valiti Eesti Asutamisassamblee, kuid Eesti Rahvavabariik võitis 120 istekohast vaid 8, jättes enamuse vasakpoolsetele parteidele. 9. mail 1919 võttis esimese peaministrina üle Otto August Strandman . 1919. aasta suvel oli Päts vastu võitlusele Balti Saksa Landeswehri vastu , kuid kui ta oli opositsioonis, otsustas valitsus alustada Landeswehri sõda , mis lõppes Eesti-Läti võitu. Pärast sõja lõppu 2. veebruaril 1920 võttis enamiku vasakpoolse põhiseaduskogu vastu radikaalse maareformi seaduse ja esimese põhiseaduse , mis tõi kaasa väga proportsionaalse parlamendi, lühikesed valitsuskabinetid ning eraldi ja stabiilse riigipea. Demokraatlik vabariik 1919
sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. Asutava Kogu liikmeteks olid paljud hilisemad Eesti Vabariigi riigitegelased: K. Eenpalu, J. Jaakson, J. Kukk, A. Piip, K. Päts, A. Rei, O. Strandman, J. Teemant, J. Tõnisson ja J. Uluots. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist.Asutava Kogu avamine Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 1919.23. aprillil 1919 kogunes 120liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis
*Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus(riigi toetus) -Kodumaise kütuse ja tooraine kasutamine -1927 rahareform -Rahaminister Otto Strandman Välispoliitika: *26.01.1921a Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike *Kaks ohuallikat: -Saksamaa -Venemaa *Saksamaa oli alguses demokraatlik ning Venemaa oli suurema ohuga kuna oli kommunistlik *EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipõõrekatset *EKP ei saanud rahvalt toetust ning mäss suruti maha,Venemaa oht jäi mõneks ajaks kadunuks *Üritati normaliseerida suhteid,Saksamaaga oli edukas,Venemaaga mitte.
leidmine · Rajati uusi tehaseid ja katkestas Eestiga pandi alus majanduslikud sidemed. põlevkivitööstusele · tööliste arv 1924.a alustas rahandusminister kolmekordistus O. Strandman uue · Venemaa tellimused majanduspoliitika elustasid metalli- ja paberitööstuse Eesti Vabariigi majanduspoliitika Enne 1924. aastat Uus majanduspoliitika alates 1924. aastast · Riik ei sekkunud majandusellu · Riik sekkus majandusellu, püüdes tagada
Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal soovitatud ärioperatsioonide järel. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. A kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest: anti välja suuri laene. Sajad ettevõtted pankrotistusid ja tekkis tööpuudus, elatustaseme langus. 1924 a kevadel käivitas rahaminister OTTO STRANDMAN uue majanduspoliitika- valitsuse sekkumine, et suunata majandust. Veneturult orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel esikohal põllumajandus: riik aitaks kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskustelevitamisele. Enamasti arvestati Eesti vajadusi ja võimalusi, toetati neid ettevõtteid, mis kasutasid kodumaist kütust ja toorainet. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abilt tehti panga ja rahareform
Enamlastel õnnestus provotseerida mäss, kuid valitsus suutis olukorra normaliseerida. Valitsus otsustas kokku kutsuda Asutava Kogu. Esimesed Eesti parlamendi valimised peeti 1919 aprillis ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosolekuks 24. aprillil Estonia kontserdisaali. Suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, sellele järgnes Tööerakond ning Rahvaerakond. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, valitsuse kujundas Otto Strandman. AK võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest ning määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra. 1919 oktoobris võeti vastu maaseadus ning 1920 juunis võeti vastu põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung 1919 a mais Väejuhatus otsustas kanda lahingutegevuse väljaspoole Eesti territooriumi. Esimesena läks pealetungile Vene Põhjakorpus. Rünnak sujus edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile Pihkva all, Pihkva vallutati. Lõunarindel kujunes Eesti ratsaväe
suutmatus konkureerida Lääne-Euroopaga. 1920ndatel aastatel leidis aset mõningane majanduslik tõus: Venemaalt saadi riiklikke tellimusi (lühikest aega), mõningal määral jätkus transiit, loodu uusi tööstusettevõtteid, Eesti Pangalt saadi ulatuslikke laene uute ettevõtete rajamiseks. Halvad laenud (need, mida ei saanud enam tagasi): 1922a sulgus Eestile juba Vene turg. 1923 oli Eestile kriitiline. 1924 kevadel alustas rahandusminister Otto Strandman majandusreforme: 1) kärbiti riiklikke kulutusi 2) piirati sissevedu 3) otsiti võimalusi, et toota eksporti 4) karmistati laenude andmise tingimus 5) tööstus asendati põllumajandus orientatsiooniga. Põllumajanduse toetamiseks loodI: 1) Maapank 2) kuluka põllumajandustehnika soetamiseks asutati masinaühistud 3) otsiti võimalusi Eesti põllumajandustoodete tunnustamiseks välismaal. 1920aastate teiseks pooleks saavutati normaalne majanduslik olukord. Kõik funktsioneeris
Saaremaa mäss 1919 veebr saarlased olid äralõigatud mandrist ka raskustes, võtsid vastu enamlaste propagandat baltisaks mõisnike vastu. Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra. Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed: Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond. K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu esimeheks August Rei, I valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu deklr Eesti iseseisvusest ja määrati vabariigi valitsemise ajutine kord. Maaseadus okt 1919, põhiseadus - 1920 juuli. ********** Eesti vägede suurpealetung 1919.a mais. Lahing otsustati pidada väljaspool Eesti territooriumi Punaarmee vastu sõdivad vene, läti ja ingeri väed eesti saab polgud koju tagasi tuua. Vene Põhjakorpus läks esimesena rindele eesti toetas rannikul. Operatsioon oli võidukasPunaarmeel madal võitlusmoraal. Hõivati; Jambur, Oudova
uusi tehaseid, tööliste arv kolmekordistus. Laialdane ehitustegevus andis tööd Oppositsiooni peamiseks keskuseks sai Tartu ehitusmaterjalitööstusele, küttekriis pani aluise põlvekivitööstusele jms. Kuid Põhiseaduse muutmine 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923a, kriisi. 1924 a kevadel käivitas (jõustus 1938): Riigipeaks rahvapoolt 6 aastaks president. Riigikogu muudeti rahaminister megamilf Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest kahekojaliseks. Valitsuse eesotsas peaminister, kelle määras ametisse sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse, üõõdes tagada selle president. Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Valijate vanusepiirang 20'lt vastuoludeta arenemist. Kuna majandussidemed Venemaaga olenesid liialt aastalt 22'le. 1938 aprillis sai presitendiks K. Päts ja peaministriks K.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõj...
Johan Laidoner. Varustatus paranes. Välisabi lubati ka saata. Punaarmee olukord aga halvenes. 6. jaanuaril 1919. algas Eesti vägede vastupealetung. Saaremaa mäss veebruaris. Enamlased olid seal popid. Inimesed hakkasid mässama. Midagi erilist ei juhtunud. Kutsuti kokku Asutav Kogu. Esimese Eesti parlamendi valimised toimusid 1919. aprilli alguses. Edukad olid pahempoolsed erakonnad. Asutava Kogu esimeheks valiti Andres Rei. Esimese valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu maaseadus(okt) ja põhiseadus(1920. juuni). Vene Põhjakorpus pealetungil. Landeswehri sõda. Lätil oli probleeme, sakslased läksib appi... Võnnu lahing sakslased taganesid vist hoopis põhja poole ja kohtasid seal Rahvaväge, kuid need surusid sakslased tagasi. Võidupüha, 23. juuni. Nõukogude Venemaa tahtis augustis rahu teha, sest sõda oli ainult Eesti ja Venemaa vaheline siis juba. Septembri keskel toimusid Pihkvas rahuläbirääkimised, kui need lõppesid
vastuvõtlikumad enamlaste propagandale. Enamlastel õnnestus provotseerida mass mobiliseeritavate hulgas. Olles saavutanud rea võite enamlaste üle nii rindel kui ka tagalas, pidas valitsus vajalikuks kokku kutsuda Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. 1919. aastal toimusid Esimese Eesti Parlamendi valimised. Valimiste edu saavutasid pahempoolsed erakonnad. Asutava kogu uueks juhiks valiti A. Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman. 1919. võeti vastu maaseadus ning 1920 juuni keskel põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung Kindlustamaks Eesti julgeolekut, otsustas vägedejuht kanda lahingutegevuse Eesti pinnalt välja. Esimesena laks maikuus pealetungile Vene Põhjakorpus. Punaarmee madala võitlusmoraali tõttu oli rünnak oodatust edukam ning jõudis välja jamburi Oudova ja Volossovoni. Kasutades Eesti Kommunistliku Kütidiviisi vallutati kiirelt Pihkva. Lõunarindel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
