kuningriiki nagu Jumal toob harmoonia maailma. Kuningas kehastas kogu maailma valitsevaid seadusi ja õigust. Nii said inimesed alluda kuningale ilma moraalset vabadust ja väärikust kaotamata. Kui kuningas oli despootlik, siis seda peeti ikka halvaks. · Õiguses arenesid välja mõisted loomuõigus (kõigile ühine õigus), mis eristus kohalikest seadustest ja tavadest. Viimaste põhjal arenes välja tavaõigus, kuninga õigus. Stoikud vahendasid roomlastele kreeka mõtlemist ning rääkisid juba inimeste õigustest ja loomuõigusest, mis on kõigil inimestel sõltumata kultuurist, keelest, riigist ja rahvast. Väga loogiliselt kirjutab ka Paulus Uues Testamendis, et Jumala suhe inimesega pole enam sõltuv ei piirkonnast, seisusest, rahvusest ega soost. Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka
1 funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimese hinge funktsiooniks on toimida mõistuspäraselt kogu elu jooksul, järelikult inimese suurimaks hüveks on kõige täiuslikumalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. See tähendab, et seda, kas inimene on õnnelik või mitte, on võimalik öelda on alles tagantjärele, arvesse võttes kogu elu. aris 3.Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon annab erinevatel eluetappidel erinevaid vastuseid (varase Platoni arvates on õnneks vaja ka väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest ning väitis, et esikohal on vaimsed naudingud, neist piisab õnneks)(,,Pidusöök", varem väitis vastupidist). Aristoteles leidis, et kuigi loomutäius on õnne olemuslik osa, on täiusliku õnne jaoks vaja siiski ka
mõttetu. Käitumise juures on väga tähtis ka inimese motivatsioon. LOODUSSEADUS (Law of Nature) Ka loomuseseadus. Räägib moraalist seda, et see on mingis mõttes loodusest mõjutatud käitumine kui ka ajalooliselt välja kujunenud käitumine. Idee lähtub sellest, et kõlbeline käitumine on osa inimloomusest. Kuulub inimeseks olemise juurde. Nt. antiikajal olid sellised mõtted nagu stoikud kogu loodust tuleb valitseda ratsionaalsete, mõistusepäraste seadustega, sest siis saab seda hoida tasakaalus ja igal ühendil, olendil on oma funktsioon. Inimmõistus saab ainult määrata, mis on ühiskonna kindel ja parim korraldus. Hiljem arendasid seda edasi ka Lääne mõtlejad John Locke ja ......... jumalikult kinnitatud v loomulikult antud inimõigused. Inimesed on jumalikus allolemises võrdsed. Kõik ühesugused. Kui inimene sünnib, siis
Mis on polise Õallikaks? Platon vastab, et Õ headuse ja õigluse ideega. Õe kujunemine on seotud mõistuse kujunemisega. Aristoteles seadis selle õigluse mõiste võrdsuse ning ühetaolisuse mõiste konteksti, ta tõstis üles mõtte sellest, mis juhib loomuÕele, ta ütleb, et tuleb eristada otsuseid, mis põhinevad loomuÕel ja positiivsel e kujundatud Õel (leidis, et neid Õi tuleb eristada). II. 2.3. Õ kui inimese loomu väljendus Rooma Õe sektor, kus kesksel kohal stoikud, nende filosoofia ja Cicero. Rooma Õe filosoofia näeb inimkonda kõikehaarava ühiskonnana, mitte ei piirdu vaid polisega. Stoikude formel – 1 jumal, 1 riik, 1 Õ, kuid selles Ões on erinevad sektorid ius naturale, ius gentium ja ius civilis. Ius naturale põhineb loomuÕele, igavene Õ. Ius naturale suhe teistesse Õe harudesse leiavad oma väljenduse corpus iuris civilises. Ius naturale – õpetus kõige loomisest, mis annab reeglid Õe ja ülekohtu kohta
nähtusesse on alati peidetud siht. Arengus on alati mateeria, mis võitleb sellele vastu. -) Aristoteles lähenes oma filosoofias enamjaolt just bioloogilise vaatenurga pealt. -) Pärast Aristotelese ja Alexandri surma, hakkas Kreeka võim langema ning Rooma oma aga tõusma. Hellenistid * Kui sinust midagi ei sõltu reaktsioonid: -) Epikuurlased: tähtis lõbutseda, elu nautida, pidu panna, iseendale elada ja olla sõpradega. -) Stoikud: tähtis olla ükskõikne, mitte kurjustad ega protestida saatuse vastu, jagada oma teadmisi sõpradega, leppida olukorraga ja olla sõpradega. -) Skeptikud: kõige tähtsam on säilitada hingerahu, mitte võtta seisukohti ja kahelda kõiges. -) Eklektikud: tähtis võtta tsitaate ja mõtteid siit-sealt ning lihtsalt kokku panna ja olemata originaalne. -) Uus platonism: religiooni filosoofia, mis püüab kõik Rooma riigis levinud religioossed mõtted kokku panna. Epikuurlased
4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
kõrgemalseisvast olendist. Kuna inimene loodi jumala näo järgi, siis on ta väärtus iseeneses ja seetõttu väärib ta igati austust ja kohast, head kohtlemist. o Loomuõiguslik palju olulisem teooria. On olemas teatud loomusõiguslikud õigused ja ilmalikud valitsejad ning ilmalikud õigusaktid ei saa neid piirata. Inimestel on inimõigused nende sotsiaalse ja ratsionaalse olemuse tõttu. Esindajad Aquino Thomas, John Locke, stoikud jne. Locke arvates pidi inimene olema kui politseinik ja vaatama mis toimub ühiskonnas, kas rikutakse õigusi. Kui valitsetakse valesti, siis võib sekkuda valitsejate tegevusse. o Positivistlik inimestel pole midagi peale selle, mida pole õiguses kirjas ehk õigused on ainult see, mis on kirjas ja kõik see, mis pole kirjas, pole õigused. See on viinud ajaloos suurte probleemideni,
Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4 saj eKr), nim ka antropotsentlikuks? perioodiks. Esindajad: Sokrates, Platon, Aristoteles, Demokritos. Huvi tekkis inimese probleemide vastu, õnne käsitlus. 3. Hellenistlik periood ja Rooma filosoofia (3 saj eKr-2 saj keskpaik eKr -6 saj pKr ), nim ka hiliskreeka perioodiks. Süntees erinevate probleemide ühendamisega. Esindajad: küünikud, Epikuros (epikuurlased), stoikud, skeptikud. VANIMAD KOOLKONNAD MILEETOSE KOOLKOND - Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos Thales, Anaximandros, Anaximenes (Mileetose linnas) ning Herakleitos (Ephesose linnas). THALES esimene teadaolev autentne Euroopa mõtleja. Oli matemaatik. Mõõtis ära püramiidide kõrguse varju abil. Astronoomia ennustas ette päikese varjutuse. (See oli esimene teaduslik hüpotees 28. mai 585 eKr). Thales kujutas Maad ette lameda taldrikuna
sõrmeluu murdnud. Zenon koputas vastu maad ja ütles: Tulen, tulen juba, milleks veel kutsuda. Ja ta suri sealsamas, hoides hinge kinni. Zenon sai aru, et antud juhul oli sõrmeluu murdmine vihjeks: on aeg surra. Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu nii arvasid stoikud ei ole ei hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia tundetus, kirgede puudumine). Selliste neutraalsete nähtuste hulka kuuluvad elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus, kõrge päritolu ja madal päritolu. See, mida saab kasutada nii hea kui ka kurja eesmärgi nimel, ei saa stoikute seisukohalt olla hüve
ta on kiindunud. Kuid üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav: loomutäiusest lähtuvad teod. Platon: õnne keskmõte on vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, nt armastus. Eri ilupüüdlustega on seotud õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes. Naudingud on kas meelelised või vaimsed. Vaid need, kes armastavad/tunnetavad ilu, elavad elamisväärselt. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest KAS VOORUSEST PIISAB ÕNNEKS? Platon: noorena - ei; hiljem - jah Aristoteles: Nikomachose eetika loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust. Poliitika keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Inimene pole õnnelik, kui ta ise on vooruslik, aga sõbrad on halvad. Stoikud: voorusliku elu alus on õige tunnetus hüvest
Mõiste probleemid. 3)Tegeldakse inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Mis on hea - aratou? Mis on vooruslik - areth? Isiklik õnn? Epohhid: 1)Eelsokraatiline periood - periood kuni Sokrateseni. Mileetose, eelea koolkond, etomistid, sofistid. 2)Klassikaline filosoofia periood - loetakse Makedoonia tõusust. Tähistab segukultuuri. Aleksander Suurest sai alguse valitsejate jumalik kummardamine/austamine, mis kasvas Rooma jumalkeisrite kultuseks. Koolkonda kuuluvad stoikud, skeptikud. Elufilosoofilised suunad. 3)Uusplatonism - sünnib 2.saj.p.Kr. Religiooniline-filosoofiline süsteem. Vool püüab religiooni korrastada. Algselt sünnib kristluse vastasena. Lõpp ja üleminek keskajale on ähmane, veel raskem probleem kattuvusega kui ajaloos. MILEETOSE KOOLKOND Kolme mileetoslast ühendab küsimus - mis on kõige alguses? THALES (624-546 e.Kr.): loetakse antiikmaailma 7 targa hulka (sinna kuuluvad ka Solon, Bhias Brienest, Bithakos Myckilenest). Thales on palju
Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö
mehekujusid togatusteks · Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument · Kreeklased ei ole ratsamonumente püstitanud · Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas · Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr · Teda peeti ideaalseks valitsejaks · Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene · Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda · Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist · Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose ,,Iseendale" · Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel · Kristlased on teised keisrite ratsamonumendid purustanud kui ebajumalakujud · Ekslikult pidasid nad seda aga keiser Constantinuse kujuks · Constantinus oli kristlasi soosinud · Praegu on happevihmad Aureliuse kuju tugevasti kahjustanud ja väljas on selle koopia
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
Niisiis ei teki loomutäiused looduse mõjul ega ka vastupidi loodusele, vaid me saame neid vastavalt loomusle omandada. Tegutsedes tuleb lähtuda õigetest põhimõtetest. Loomutäiused seostuvad tegevuste ja tunnetega, aga kõiki tundeid ja kõiki tegevusi saadavad nauding ning kannatus. Loomutäius seostub naudingute ja kannatustega: millistest tegudest ta sünnib, nendesamade kaudu ta ka suureneb ja, kui need on vastupidises, siis hävib. Kesktee, aga mitte alati. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Varane Platon leiab, et vaid voorusest ei piisa, hilise meelest piisab. Aristotelese meelest ei piisa (Head teod nõuavad head varustust). Stoikude meelest on tõeline hüve selline, mille olemasolus ei pea kahtlema, nagu rikkuse jms olemasolus. Nende jaoks õnn ja voorus ekvivalendid. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Nikomachose eetika: kolme sorti inimesed ja kolme sorti elu 1
loomaõigused. Kas inimõigused on universaalsed v on seotud kultuuriga. Euroopa inimõigused. Inimõigus vs põhiõigus - sarnased ning põhiõigused on lict PS kirjas, inimõigused ei ole seadustatud. Kas õigus rääkida emakeeles on inimõigus, kas inimõigus kuulub indiviidile v grupile. Inimõiguste idee inimloomusest ja kultuurist; võrdsus ja vabadus AJALUGU LÄÄNE KONTEKSTIS RÄÄGIME EELKÕIGE. Inimõigusega tegelesid Platon, stoikud, Aristoteles - nad tegelesid loomuõigusega- iga elusolendi õigus. Valgusajastul räägiti inimõigustest juba - ainult inimesele loomupärane õigus. Tegeleti juba antiigis, aga sai tuule tiibadesse modernismis. Loomuõigus leiab, et eksisteerib kõrgem seadus, tulenevad kas loodusest (antiigis räägiti olemisest ehk Cosmosest) v Jumalast. Oskame eristada head halvast - moraaliküsimus, isegi kui seadust ei ole, me tajume, kui keegi on mühakas v ülbe. Varajased mõtlejad ei
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers...
Õigust ei tule otsida mitte valitseja tahtest, vaid headuse ideest. Platon ja Aristoteles. Õigus on vajalik polise korra loomiseks. Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? Platon ideeõpetus: õigus on headuse idee. Aristoteles eristab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus). Põhiseaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) purustavad Platonile ja Aristotelesele olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Loodusõigus tugineb üldistele loodusseadustele, mis kehtvad igavesti. Seda tähistas Cicero ka igavese õigusena (ius aeterna).
Absolutistid väidavad: · Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, siduvad kõigile. · Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Eetiline absolutism Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ehk loomulik seadus Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde (logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium) selle mõõdupuuga. · Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon.
Sellele küsimusele eri koolkondade poolt antud vastused olid erinevad ning just need vastused mõjutasid Rooma õigusteadust. Üks neist vastustest põhines õpetusel loomuõigusest, teine õpetusel tsivilisatsiooniõigusest. Eelklassikalist õigusteadust mõjutas stoa loomuõiguse õpetus. Selle õpetuse alusel leiti, et õigus on mõistlik seepärast, et ta põhineb loodusel, mis on täidetud jumalike printsiipidega ja see loodus on inimeste suhtes heatahtlikult meelestatud. Stoikud õpetasid, et kogu kosmost, sh inimkonda valitsevad jumalikud tunnetusprintsiibid. Inimesed on võimelised neid printsiipe loogika abil tunnetama, sõnastama ning peavad neile kuuletuma. Solidaarne, kõikidele inimestele kehtiv loomuõigus mõjutas ka positiivset õigust. Samas tunnistasid eelklassikalise ajastu juristid, et loomuõiguse kõrval kehtib nn range õigus (ius strictum), mis kaitseb individuaalhuve ja kehtib iga riigi enda kodanike jaoks.
Paratamatu tuleb endale meeldivaks teha. Stoa jaguneb 3 perioodiks: 46 1. Varane stoa (IV saj. lõpp II e. Kr.) 2. Keskstoa (II-I saj. e. Kr., Kreeka-Rooma), esindaja Poseidonius 3. Hiline stoa (I-II saj. pKr. Roomas) Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius. Stoikude hulka kuuluvad veel: Kleanthes, Hrisippos. Stoikude tavaline lahkumisviis siitilmast oli enesetapp. Stoikud pidasid inimesi võrdseiks (naisi, barbareid ja orje sh.). Rahvustunnet pole vaja, sest meie isamaaks on maailm. Kosmopoliidid. 56. Epikuros ja skeptikud Epikuros (341-270) pärines Samose saarelt. Ateena ümberasuja poeg. Elas Kreeka languse ajastul (Makedoonia sissetungi algus Philippos II ajal, sõjad Spartaga). Oli vähetuntud platonisti Pamfilose ja Demokritose õpilase Nausiphanese õpilane, Ateenas ka Xenophanest kuulanud
(Hippokrates nt kasutas näljaravi). Galenos viis arusaamise ravimitest (ravimtaimedest) millegi selliseni, mida võiks nimetada toimeainete kontseptsiooniks (nägi raviomadusi taime koostises, mitte kujus jms sümboolikas). Galenos pidas arsti ettevõtmiste juures tähtsaks filosoofiat. Oluline arsti kutse juures oleks pidanud olema ka loodusteaduste tundmine ning teadmised loogikast. Galenos oli teadlik arsti eetikast ning soosis seda. Niisiis ühendas ta Platoni (3 hinge), Aristotelese, stoikud, Hippokratese ning aleksandrialased Herophiluse ja Erasistratuse tervikuks, mis domineeris arstiteadust hiljem sajandeid. Kordamisküsimused · Algained, partikulaarosakesed · Egiptuse ja Mesopotaamia arstikunstiga seotud märksõnad ning omavaheline võrdlus · Humoraalteooria, Hippokrates, Kreeka meditsiinitraditsioon. 10 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
P – seadusandlus ja riikliku korra loomine on täielikumaid vahendeid, et jõuda voorusele. A tuleb eraldada otsuseid, mis põhinevad looduslikule õigusele, neist otsustest, mis põhinevad ühe õigusühistu positiivsetele seisukohtadele. Eraldab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus) põhieaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 3. ÕIGUS KUI INIMESE LOOMUPÄRASE SEADUSLIKKUSE VÄLJEND Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) – purustavad P-le ja A-le olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Üks Jumal, üks riik, üks õigus. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Inimliku iseloomu seadusele, mis põhineb mõistuse eetikale, omistatakse üldkehtivus, seda vaadatakse kui looduseaduste mõtet ja sisu, sellele põhinab ka õigus
Klassikajärgsel ajastul oli üks tähtsamaid stoikute õpetus (Zenon, Seneca, Marcus Aurelius). Voorused kui kõlbluse väljendusviisid on õpitavad ja õpetatavad, kusjuures nad on jäävad - kellel on, ei mineta neid; kus on üks voorus, on ka teised. Algvoorus (väärtus) on tarkus, millest tulenevad teised - arukus, vaprus, mõistlikkus ja õiglus. Inimene peab valitsema oma afekte - lõbu, valu, himu ja hirmu. Kõlblus tähendabki nende taltsutamist. Stoikud rõhutavad eriti kohusetunnet, oma koha teovõimsat täitmist tegelikkuses. Õnnelik on vaid kõlbeline elu, see on elu kooskõlas iseendaga. Ideaaliks on tark inimene: tark on õnnelik igas olukorras - nii rikkana kui vaesena, nii vabana kui orjana. Tark inimene kuuletub Jumala tahtele ja elab seestpoolt väljapoole, samal ajal kui rumal inimene on sõltuv välismõjudest, oma tungidest ja himudest. Ihade ja himude tõugata-lükata inimene ei saa tunda rahu, tasakaalu ega õnne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
