liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Ka liitiumi soolad on vähempüsivamad kui muudel leelismetallidel. Liitiumi oksüdatsiooniaste on kõikides ühendites 1. Avastamine Brasiillane José Bonifácio de Andrada e Silva avastas 18. sajandil esimese mineraali, mis sisaldas liitiumi. Selleks oli petaliit (LiAlSi4O10). Tõeliselt liitiumi olemasolu suudeti kindlaks teha alles 1817. aastal rootslase Johann August Arfvedsoni poolt Rootsis Stockholmis. Aastal 1818 avastati liitiumsoolade omadus muuta põlemisel leek punaseks ning ka samal aastal eraldasid liitiumi lihtainena teadlased Sir Humphry Davy ja William Thomas J. A. Arfvedson 12.01.1792 28. 10.1841 Brande ajaloos esimest korda. Nad kasutasid selleks elektrolüüsi. Liitiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast lithos, mis tähendab kivi. Saamine/kasutamine
Kristi Väljur 9a MARIE UNDER Marie Under sündis 27. Märtsil 1883. aastal Tallinnas. Marie vanemad kolisid just enne tema sündi Tallinnasse. Marie Under hakkas lugema 4 aastaselt ja luuletama 14 aastaselt. 1893-1898. aastatel käis Marie saksa keelses tütarlaste elamentaarkoolis. Under õppis klaverimängu ja käis laulmas segakooris. Tegi läbi lasteaednike kursused. Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Tema esimesed kirjutatud luuletused olid saksa keeles. 2. Augustil avaldas "Postimees" tema armastusluuletuse "Kuidas juhtus", millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. Marie Under oskas rääkida kuues keeles. Marie sai palju innustust luuletuste kirjutamiseks Vildelt. 20. ja 23. Elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Nooremate ning vabameelsemate ...
hakkas seal kirjutama oma teoseid. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse “Kurjal teel.” Olulisemad sündmused kirjaniku elust Töötas mitmel pool ajakirjanikuna. 1890.a sõitis koos ema ja tulevase naisega Berliini. Berliinis püüdis saada osa sealsest kultuurist. Võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust, 1905.-1907.a revolutsioonist. Käis ära Helsingis, Stockholmis, Ameerikas, Kopenhaagenis, Austrias. 1904.a külastas Krimmi eesti asundusi. 1917.a naases Eestisse tagasi ja hakkas tööle teater “Estonia” dramaturgina. Hiljem töötas ta Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhaagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja on maetud Metsakalmistule. Eduard Vilde elukoht Kadriorus 1925.aastal otsustas riik kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele 60.-ndaks sünnipäevaks maja. Kuid kingiti 6-toaline
See surutakse külje pealt kõrri ja minitraatide abil avatakse hingetorus tilluke haarats, mis võtab häälepealtest niimoodi kinni, et üle ohvri huulte ei tule piiksugi. Lisaks sellele kasutas ta veel teisigi nn. sõsartange, mis töötasid samal põhimõttel, aga olid loodud kukla kesknärvisõlmedele, mida kriibitakse natuke seestpoolt. Kõikidelt tema ohvritelt, kaasaarvatud ka Lars-Erik Hasselilt olid leitud mõlemate pihtide kaelaaugud. Niisiis, Stockholmis on sarimõrvar, keda pole peale 24. teadaolevat mõrva ikka kätte saadud. Ja suur küsimus, mille üle mõtleb A-rühm, on ,,Mida teeb ta Rootsis?". Siis hakkab ta tapma, ohvreid valib ta väga keerulise mustriga, milles ei suudeta leida loogikat. Selguse saamiseks lähevad Paul Hjelm ja Kerstin Holm, mõlemad A-rühma liikmed, USA-sse, et võrrelda andmeid FBI-ga. Nad saavad teada, kes The Kentucky Killer on, aga tema püüdmine on hoopis raskem.
ÜHISKONNAÕPETUS ALICIA TSINGISSER Eesti president -(ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004– 2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Valimine ja ametiaeg Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu. I...
Marie Under “Mureliku suuga” Koostas: 2016 Marie Under 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm eesti luuletaja kirjutanud luuletusi ka saksa keeles oli abielus kaks korda suri Stockholmis kuid maeti ümber Tallinna hakkas luuletama 14. aastaselt põgenes perega Rootsi Loomingust 2. augustil 1904 avaldati esimene luuletus "Kuidas juhtus..." luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti esimene luulekogu ilmus aastal 1917 "Sonetid" 14 luulekogu “Mureliku suuga” ● ilmus 1943. aastal ● luuletusi aastatest 1935–1942 ● 11. luulekogu ● vähetuntud ● 21 luuletust ● nii tunde kui mõtteluule ● kurvameelsed
aastate teisest poolest kujuneb Underist eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajaid, kelle loomingus on kristalliseerunud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure kaksikvendlus, elamuste nägemuslik intensiivsus, tõetunnetus, õnneigatsus. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). Pagulasperioodil Rootsis veetis Under koos oma abikaasa luuletaja Artur Adsoniga elu pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades kaks luulekogu "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt)
"Tõde ja õigus" on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes Välismaine Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus Välismaine Eesti Kirjanike Liit Loodi 6.07.1945 Stockholmis Eestist pagulusse läinud kirjanikud 78 liiget Rootsis, USA-s, Kanadas, Soomes, Inglismaal, Saksamaal, Austraalias, Brasiilias jne. Eesti Kirjanduse Teabekeskus annab välja ingliskeelseid katalooge, vahendab eesti autoreid välismaale, toob Eestisse välismaiseid kirjastajaid ja kirjandusega seotud professionaale Hoiab tõlkijaid ja väliskirjastajaid kursis Eesti kirjanduses toimuvaga ja vahendab Eesti kirjandust välismaale.
ABBA ABBA Rootsist pärit Tegevusaastad 1972-1982 Liikmed: Agnetha Fältskog Björn Ulvaeus Benny Andersson Anni-Frid Lyngstad ABBA liikmete elu Agnetha Fältskog- edukas soolokarjäär, kaks last (tütar, poeg) Anni-Frid "Frida" Lyngstad- edukas soolokarjäär, kaks last (poeg, tü Benny Andersson- sooloartist Björn Ulvaeus- sooloartist Eurovisioon 1974 "Waterloo" Mänedzer Stig Anderson Varasem katse 1973, "Ring Ring" Brighton 1974, "Waterloo" Dirigent Sven-Olof Walldoff oli riietatud Napoleoniks. Pärast Eurovisiooni Said kuulsaks laialt Euroopas, Austraalias ja USAs. Tulid välja järjest hittidega SOS, Mamma Mia, Dancing Queen, Money Money Money, Knowing Me Knowing You, Thank You For The Music, Chiquitita, The Winner Takes It All, Super Trouper jpt. Pärast The Beatles'eid on neid nimetatud teiseks kõige kuulsamaks bändiks maailmas. ABBA logo: ...
Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid..........................................................................8 .....................................................
töötas ta Drottingholmi teatri- kuningliku ooperiteatri- juures vanade partituuride restaureerijana. Selle töö kõrvalt jäi tal piisavalt aega tegeleda heliloominguga, olla õpetajaks väliseestlastele, sh Käbi Lareteile. Oli ka Stockholmi Eesti meeskoori dirigent. Tubin võeti vastu ka Rootsi Heliloojate Liitu. 60. aastatel taastusid suhted Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi.
Meri ühendab Meri ühendab meid teiste rahvaste ja kultuuridega. Mereriigina on Eestil ka merepiir. Iga mereäärne riik tohib kuni 12 meremiili laiuse rannikumere riba kuulutada oma territoriaalveteks. Merepiiri osas on Eesti saavutanud kokkulepped Läti, Soome, Venemaa ja Rootsiga. Meri ühendab suuremat osa maailma riikidest. Avameri on ju laevasõiduks vaba ja mereäärsetesse riikidesse pääseb Eestist ilma kellegi teise maa-alasid läbimata. Sellist reisimist võimaldab meile Viking Line, Põhjamaade suurim laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad sõidavad Läänemere laevaliinidel. Viking Line on aastakümneid olnud Silja Line'i konkurent, nüüdseks on ta Tallinki peamine konkurent Soome ja Rootsivahelistel liinidel, aga ka Tallinn-Helsingi liinil. Viking Line on tuntud oma tasakaaluka majanduspoliitika ja säästliku majandamise poolest. Viking Line sihtkohad on Soome, Ahvenam...
muusikaosakonna (EMO) segakoori. 1925-1944 oli Tallinna konservatooriumi õppejõud ( aastast 1928 professor, 1933-1940 ja 1941-1944 direktor). Veel Aastast 1932 Eesti Lauljate Liidu esimees. 1924, 1927- 1928 ja aastast 1932 oli „Muusikalehe“ toimetaja (kirjutas ka artikleid) Aastast 1934 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali esimees. Juhan Aavik juhatas ka üldlaulupidudel ( IX, X ja XI). Alates 1944. aasta sügisest elas Rootsis. Stockholmis moodustas ta Juhan Aaviku Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid. Avaldas mälestusteraamatu „Muusika radadelt I“ (Toronto, 1969) ja ajalooraamatu „Eesti muusika ajalugu“ (Stockholm, 1965) Looming Heliloojana kirjutas ta peamiselt lastelaule ja orelimuusikat, aga ka muid teoseid. Aaviku viisid olid peamiselt tundeküllasselt isamailised ning soojad. Tuntumad teosed: o Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile (1929)
Joosep ise mängis trombooni ja trompet. Eduard oli kaks korda abielus , esimest korda abiellus 1930nendal aastal Linda Pirniga, kellega sündis neil 1932 aastal esimene poeg Rein. 1937ndendal aastal kohtus ta Elfriede(Erika) Saarikuga, kellega ta abiellus 1941 aastal, temaga sündis tal Rein, kes on veel elus ja käib päris tihti siin külas. 1944. aastal põgenes Tubin koos oma perega Rootsi, kus algselt elasid sõjapõgenike laagris ning hiljem said Stockholmis korteri. Külastas kodumaad kaheksa korda. ÕPINGUTEST 1908 aastal asus Tubina pere elama Naelavere koolimajja, kus Johannes (Eduardi vanem vend) sai kooliõpetaja koha. (1912)Seitsme aastaselt astus Eduard Tubin Naelavere külakooli õppima , kuid kaks aastat hiljem see suleti, kuna puhkes esimene maailmasõda. Edasised õpingud toimusid Tubinal Torila Ministeeriumikoolis, mille ta lõpetas 1920nendal aastal. Seal õppis ta ka mängima balalaikat, mis on ka kammersaali vitriinis.
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kuidas sport aitab tunnetada ennast Eesti kodanikuna ?Eesti sport on viimasel ajal üsnagi suuri edusamme teinud .Aina rohkem osaleb erinevates võistlustes nagu näiteks jalgpallis osales eesti võistkond maailmameistri võistluste kvalifikatsioonist ja euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonis. Või siis näiteks tennises, Eva Paalma jõudis Stockholmis paarismängu finaali ning Eesti meeste teine reket Vladimir Ivanov mängib praegu Kasahstanis. Ning see viib selleni ,et Eesti riik on aina kuulsamaks läinud ja paljud tunnevad huvi kus meie väike riik asub .Eesti kodanikud näevad ,et sellest väiksest riigist nagu Eestist on võimalik edasi liikuda ehk mingit karjääri teha ja mitte ainult spordis . Eestis on tuntuid nimesid nagu näiteks kaks olümpia võitjat Erki Nool ja naistest Kristiina Smigun Vähi .Ja on ka teisi olümpiavõitjaid
pöörlemine) 8. Nõrk tuul: 0-3 palli, kuni 5,5 m/s Tugev tuul: 4-7 palli, kuni 17 m/s Tormituul: 8-11(12 orkaan) palli, kuni 32 m/s 9. Veeauru hulk õhus sõltub õhurõhust-mida madalam on õhurõhk, seda rohkem veeauru ja soe õhk. 10. Sademete tekkeks vajalikud tingimused, jaotus maakeral: · Kõrg- ja madalrõhualade paiknemine (madalrõhualadel rohkem sademeid) · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood 11. 1972 Stockholmis algas esimene ÜRO ülemaailmne keskkonnakonverents 12. Agenda 21- maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO 13. Cartagena protokoll on 1992. aastal Rio de Janeiros vastu võetud Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni lisa (rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid)
päev 9-10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Viimane päev Tallinnas, ning vaba aeg tegemaks seda, mida hing ihkab 17.00 Lahkumine Eestist REISIKAVA EESTIST VÄLISMAALE VEESEIKLUSI OTSIMA MINEVALE PEREKONNALE 1.päev 18.00 Väljasõit Rootsi 21.00 Laevapeal meelelahutus programm.(Ansambel Meie Mees) 2.Päev 10.00 Saabumine Stockholmi 11.00 Laevareis Stockholmis tutvume mereäärsete vaatamisväärtustega 15.00 Ekskursioon Stockholmis 19.00 Öö veedame Hotellis Rival (http://www.rival.se/) 3.Päev 10.00 Hommikul liigume sadamasse ning suundume laevaga Gotlandi saarele 12.00 Tutvume Gotllandi saarega, võimalus ujuda ning nautida veemõnusid 18.00 Seame end sisse Gotlandil olevas Hotel St Clements-is (http://www.clemenshotell.se/eng/) 21.00 Ööoode
.." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina.Temalt on ulmunud rohkesti heliplaate ja kassette, seal hulgas ,,Ruja" , ,,Üle müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid : Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Ruja koosseid on ajaga palju muutunud.Meile kõige tuntumad on Urmas Alender (vokaal), Jaanus
,,Pistodaga Madonna" Torgny Lindgren Sissejuhatus Raamatu ilmus esmakordselt Rootsis, 1991. aastal ning kirjastajaks oli ,,Norstedts". Tegevus toimub 80-ndate lõpu ja 1990-ndate Lõuna-Rootsis, raamatu lõpuosas toimub enamik tegevusest Stockholmis. Sisukokkuvõte Raamatu tegevustik toimub peategelase Theodori (sünd 1964) kodukohas, ühes pisemas külas. Theodor oli loomult väga emotsionaalne, samas kinnine kuid tundeid mõistev inimene, ta oli laia silmaringiga ning oskas tõlgendada asju neutraalselt, kallutamata neid enda kasuks või kahjuks. Tema oskus kasutada filosoofilisi väljendeid ja aforisme oli omamoodi kunst, ta teadis täpselt millal ja mida öelda
1833-1896 10.klass 11.09.2007 Tallinn 2007 Alfred Bernhard Nobel Alfred Bernhard Nobel, üks maailma tuntumais rootsi nimesid, sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis. Tema insenerist ja leiutajast isa Immanuel Nobel sai jõukaks Venemaal, kus ta tootis maa- ja meremiine sõjaväele. Noorena kolis Nobel Venemaale. Ta isa oli abielus Carolinega ja neil oli kaheksa last. Et tõrjuda Alfredi huvi luuletajaks saamise vastu, saatis isa ta Pariisi end täiendama keemias, mille vastu noormees samuti suurt huvi tundis. Enne Rootsisse naasamist 1859. aastal, töötas ta veel mõnda aega USA-s. Nobeli nime sai suguvõsa Nöbellövis sündinud esivanemalt,
laste individuaalset kasvatamist ja õpetamist (dzentelmenikasvatus) Rõhutas mõistuse arendamise ja praktiliste teadmiste andmise vajalikkust Tema filosoofia oli prantsuse materialismi lähtealus, kuid tema kogemusõpetust on tõlgendatud idealistlikult (G. Berkeley ja D. Hume) René Descartes Ladinapäraselt Renatus Cartesius Sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye en Touraine`i (nüüd Descartes) lähedal ja suri 11. veebruaril 1650. aastal Stockholmis Oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane, üks analüütilise geomeetria rajajaid 1616 lõpetas Poitiers` ülikooli õigusteaduse alal Alustanud 1618 matemaatikaõpinguid, täiendas end paljudes Euroopa ülikoolides 1628 siirdus Hollandisse ning asus Leideni ülikoolis peale matemaatika õppima ka astronoomiat 1649 siirdus Rootsi kuninganna Kristiina kutsel elama Stockholmi Matemaatikas võttis kasutusele muutuva
Saavutused... Olümpiamäng ud: Kuld(1936) Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld(1936) Vabamaadluse raskekaal Euro o pa me is trivõ is tlus e d: Kuld1937 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kellena töötas? Hiljem töötas Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. Pärast sõda võistles ta veel paar korda, näiteks 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest. Kas sai kohtunikuks? Alates 1962, mil Martin Kleini medalivõidust Stockholmis möödus 50 aastat, peeti Tarvastus Martin Kleini mälestusvõistlusi, mille alaline peakohtunik oli Kristjan Palusalu. 1966 sai Palusalu vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. Mälestuse jäädvustamine Alates 1988 korraldatakse Tallinnas temanimelisi rahvusvahelisi maadlusvõistlusi. Aastal 1989 sai Kristjan Palusalu nime Eesti Riikliku Merelaevanduse suurim laev (Kristjan Palusalu). 10. märtsil 2009 avati Tallinnas Kristjan Palusalu
Miljonimäng Allikad: http://et.wikipedia.org http://www.ekspress.ee/ Koostajad Piret Tänav, Siret Vene 2008 1. President, kes on sündinud Stockholmis ja naudib maaelu A Tarja Kaarina B Dmitri Medvedev Halonen D Toomas Hendrik C Horst Köhler Ilves D Toomas Hendrik Ilves 2. President, kes on ka suur inglise hard rock'i austaja, tema lemmikute seas on Black Sabbath, Deep Purple ja Led Zeppelin. Suureks nõrkuseks on jäätis ja ujumine A Vladimir Putin B Viktor Juštšenko C Dmitri Medvedev D Toomas Hendrik Ilves C Dmitri Medvedev
muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 19441946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja. Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariikliku Ühingut. Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja samuti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda. SURI 19.JUULI 1977 Solna, Stockholmi lään 15
Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes". 1901 1902 ajakirjanikuna ,,Teatajas", kuhu soovitas teda Eduard Vilde, kellele näitas Under oma luulekatsetusi. Abiellus Carl Hackeriga ja 1902 1906 elas Moskvas. 1906 tagasi Eestis ja algas intensiivne sissekasvamine eesti kultuuri ja küpsemine luuletajaks. 1917 ,,Siuru" esikkogu ,,Sonetid". 1924 abiellus A.Adsoniga 1957 Stockholmis Drottinghomi teatrimuuseumis. ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918) ja ,,Sinine puri" (1918) esindavad Underi loomingu noorusjärku. ,,Eelõitseng" aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule. Domineeris igatsev meeleolu. ,,Sonette" iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkenduses. Selles kohati leiduva erootiliselt avameelse pildistiku võttis noorem lugejaskond vastu vaimustatud poolehoiuga, konventsionaalse moraali kaitsjad aga häbeneva nördimusega.
2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Marie Under suri Varbergi haiglas Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. Tema matustel mängiti Ludwig van Beethoveni 9. sümfoonia lõpukoori, mille sõnad, "Oodi Rõõmule", oli kirjutanud tema üks lemmikkirjanikke, Friedrich Schiller. Loomingud: Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Marie Underi kõrgetasemeline ballaadilooming on
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida.
Harper Collins aitas neil 2011 veebruaris avaldada ka oma esimese raamatu Forever young (Our Official X Factor Story). See raamat jõudis The Sunday times enimmüüdavate raamatute listi. Samal kuul käisid One Direction ja teised sarjas osalejad X Factori live tuuril. Seal esineti 500'le tuhandele inimesele üle kogu Ühendkuningriigi. 2011 Aprill, pärast tuuri jätkasid poisid töötamist oma esimese albumiga. Salvestamine võttis aset Stockholmis, Londonis ja Los Angeleses. Nad töötasid paljude tuntud produtsentidega - Carl Falk, Savan Kotecha, Steve Mac ja Rami Yacoub ja paljud teised. 5 3 KOGUMIKUD 3.1 UP ALL NIGHT 2011 September väljastas One Direction oma esimese laulu ,,What Makes You Beautiful" mis jõudis Ühendkuningriigis koheselt tabelites esimeseks ning muidugi Sony Music Entertainmenti ajaloos enim müüdumaks singliks. Järgnevad
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president, on sündinud 26.detsembril 1953. aastal Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Ta kasvas üles Ameerikas ja lõpetas Leonia Keskkooli aastal 1972. Kõrgema hariduse omandas Columbia Ülikoolis psühholoogia erialal (1972 1976) ning Pennsylvania Ülikoolis, mille lõpetas magistrikraadiga aastal 1978. Peale kooli töötas Ilves teadlasena psühholoogia, inglise keele, kunsti ja eesti kirjanduse vallas. 1984. aastal kolis ta Ameerikast Euroopasse, Saksamaale, kus alustas tööd raadio Vaba Euroopa juures
kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud selline, et me võime end kahtluseta nimetada spordimaaks. Sest vaatamata oma väiksusele suudame olümpiamängudel seljatada endast märksa tugevamaid. Seejuures on Eestis sündinud või Eestit esindanud sportlased võitnud medaleid lisaks sini-must-valge lipu all veel ka Venemaa, NSV Liidu ja Rootsi koondises.Alates Martin Kleini olümpiaedust 1912 Stockholmis, on järgnenud 94 aasta jooksul võidetud kokku 73 kuldset, hõbedast või pronksist olümpiamedalit, mis kõik on tõestanud Eesti spordi suutlikkust. Raamatus on juttu järgmistest medalivõitudest: Kuld Hõbe Pronks Kristina Smigun (Torino 2006) Jüri Jaanson (Ateena 2004) Aleksander Tammert (Ateena 2004)
Albert Einstein Albert Einstein, kes sündis 14. märts 1879 Ulmis ning suri 18. aprill 1955 Princetonis, oli Saksamaal sündinud ja hiljem Sveitsi ning Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Tema varajases lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et temast võib sirguda suurmees. Üldteada on, et rääkima õppis mees alles kolmeselt. Kui tema isa elektritarvete äri 1890dail pankrotistus, kolis tema pere Milanosse. Albert ise aga siirdus Sveitsi, et jätkata enda haridusteed. Ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi. 1896. aastal loobus Albert saksa kodakondsusest, sest tahtis vältida sõjaväge. Selle asemel läks ta õppima gümnaasiumi õpetajaks. Vaatamata sellele, et ta oli edukas, ei olnud ta kuigi silmapaistev õpilane. Mõni kuu pärast õpingute lõppu, 1900. aastal hakkas ta saatma artikleid ajakirja Annalen der Physik. Tema esimene artikkel, mis oli teemal ved...
Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights) (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid).(Pisuke 2004) WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 (Pisuke 2004). WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. Aastal (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile (Õunapuu 2008)
eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), "Sõna" (1948-50), "Tulimuld" (1950-1994), "Mana" (1957-1999) Eesti luule paguluses: 4 põlvkonda klassikud: Henrik Visnapuu (1890-1951)
tutvusringis heakskiitu. Esimesed iseseisvad luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusalal ning tõid poetessile üldise tuntuse rühmituse esilaulikuna. Seejärel tegi luuletaja aga järsu pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning tegutses Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. Vaikiva oleku aja kirjanduses valitsenud positiivsusnõudega Under kaasa ei läinud. 1944 a. septembris lahkusid Under ja Adamsond Rootsi. Under töötas 1957 aastani Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis ning avaldas 2 uut luulekogu, lisaks mitu valikkogu. Under suri 1980 aastal ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Sinine terrass Täis roosat eha sinine terrass, kus punast tülli laotand akendelle ning purpurrätiku mu õlgadelle päev loojenev, nii kaunilt kustumas. Kui verev roosikimp veel hõõgumas ta taevas suurem õde lilledelle, kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, ma trepi vanal astmel istumas. Siin pudruneva halli kivi praos
taustaga pealtvaatajatele, kes esindaksid "normaalset" või "ideaalset" peatvaatajat. Sauter toob välja, et kuigi mikroaspektide teoreetiline areng on toimunud kiirelt, on alles jäänud siiski mitmeid metodoloogilisi probleeme nagu näiteks kuidas ja millal peaks uurima pealtvaataja reaktsiooni etenduse stiimulile. Näiteks toob Sauter Heribert Schalzky' ning Tim Fitzpatricku uurimused ning "teatrivestlused", mida arendati Stockholmis ulatusliku projekti raames ning mida on sellest saati proovitud kasutada mitmetel eesmärkidel erinevates riikides ja erinevates keeltes. Sauter kirjutab, et "Teatrivestluste" põhimõte erineb teistest retseptsiooniuuringute meetoditest, sest ei anna uuritavatele ühtki küsimustikku ega alusmaterjali vaid laseb lihtsalt grupi inimestel vabalt vestelda. Sauter nendib, et teiste mikroaspektide seas huvitab uurijaid ka väga pealtvaataja
Eesti võitis oktoobris Riias Läti 5:2. Trossmann alistas Alberts Zvejnieksi. Trossmann tuli Eesti meistriks vabamaadluses. Eesti viigistas novembris Tallinnas Soomega 14:14. Voldemar Väli ja Ago Neo kõrval tõsteti esile Trossmanni, kes seljatas 4. minutil Väinö Laitise ja kaotas 1:2 39-aastasele kahekordsele maailmameistrile ja kahekordsele olümpiahõbedale Edil Rosenqvistile. 1932 Trossmann tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. RootsiSaksaUngariEesti maavõistlusel Stockholmis kaotas Trossmann olümpiapronksidele, ungarlasele Rajmund Badóle ja sakslasele Georg Gehringile ning kolmekordsele olümpiavõitjale rootslasele Carl Westergrenile. Viimaseks jäi ka Eesti. See oli üks põhjus, miks Eesti Los Angelese olümpiamängudelt üldiselt kõrvale jäi. 1933 Trossmann tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. Maavõistlusel Riias seljatas Trossmann Zvejnieksi. Eesti võitis 6:1. Euroopa meistrivõistlustel Helsingis oli neli maadlejat. I Kurt Hornfischer, II
see Eestimaa rüütelkonna käes elegantsemaks ja mõjuvõimsamaks relvaks oma poliitika ajamisel ja soovide läbiviimisel. Saare- ja Muhumaal säilis omavalitsuslik kord. Maapäev oli varustatud suurte volitustega. Samasugustena säilisid ka maanõukogu funktsioonid ning mees- ja adrakohtunike võimupiirid. Johann Reinhold Patkul Haritud, kiusliku loomuga maanõunik. Tõusis Liivimaa aadliopositsooni juhiks. 1694. aastal anti tema ja ta kaaslased mässu õhutamise süüdistusega Stockholmis kohtu alla mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. Kättemaks Liivimaa aadlile Rootsi võimud piiravad tugevalt Liivimaa aadli omavalitsust. Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium saadetakse laiali. Rüütelkonna maapäev allutati kindralkubernerile Kasutatud allikad http://rawpost.blogspot.com/ http://www.miksike.ee/documents/main/ref eraadid/rootsi_aja_ja_vana.htm http://www.slideshare.net/kudisiim/rootsi- aeg-eestis/ http://priitp.tripod
edu nii Euroopas, USA-s kui ka Austraalias. ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Aastal 1983 otsustas bänd võtta pausi; 1984 mindi ametlikult laiali. Björn Kristian Ulvaeus (sündinud 25. aprillil 1945 Göteborgis Rootsis) on rootsi muusik. Ta on tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Göran Bror Benny Andersson (sündinud 16. detsembril 1946 Stockholmis Rootsis) on rootsi muusik. Tuntud samuti eelkõige ansambli ABBA liikmena. Agnetha Åse Fältskog (sündinud 5. aprillil 1950 Jönköpingis Rootsis) on rootsi poplaulja, kes on tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Agnetha sündis 27-aastase kaubamajajuhataja Ingvar Fältskogi ja 32-aastase Birgiti (neiupõlvenimi Johansson) kahelapselises peres. Agnetha noorem õde Mona sündis 1955. aastal.Enne ABBAga ühinemist tegi Agnetha Rootsis edukat soolokarjääri mitmete singlite ja albumitega
Võimalik, et oli Skandinaaviamaades üks Nõukogude luure juhte. Taanist koordineeris Karl Säre ka Eestis tegutsevate kommunistide tegevust. K. Säret 1941. aastal pärast kinnipidamist Saksa okupatsiooni ajal poliitilise politsei ametnikuna üle kuulanud Evald Miksoni andmetel olevat Säre tegutsenud nõukogude luureorganite jaoks: Shanghais 19251927 , Eestis aastatel 19281929, Siberi ekspressrongis 19291934, Kopenhaagenis 1934 1936, Inglismaal, USA-s ja Kanadas 19361937, Stockholmis 19361938 ja seejärel Eestis. 1936. a. mõrvas (koos Johannes Meeriti ja August Vakepeaga) Taanis Kopenhaagenis oma EKP kaaslase Johannes Eltermanni, keda kahtlustati nende illegalse kommunistliku liikumise reetmises. TEGEVUS EESTI KOMMUNISTLIKUS LIIKUMISES 1917 oli üks Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu organiseerijaid. Peale Nõukogude Venemaa kaotust Eesti Vabadussõjas, emigreerus 1921. aastal Nõukogude Liitu, kus Petrogradis õppis töölisülikoolis ning Leningradi
Björn Kristian Ulvaeus (rootsi keeles: [l'ves]; sündinud 25. aprillil 1945 Göteborgis Rootsis) on rootsi muusik. Tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Göran Bror Benny Andersson (sündinud 16. detsembril 1946 Stockholmis Rootsis) on rootsi muusik. Tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Agnetha Åse Fältskog (sündinud 5. aprillil 1950 Jönköpingis Rootsis) on rootsi poplaulja, kes on tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Enne ABBAga ühinemist tegi Agnetha Rootsis edukat soolokarjääri mitmete singlite ja albumitega. Anni-Frid Synni Lyngstad (esinejanimega Frida; sündinud 15. novembril 1945 Ballangeni vallas Norras) on rootsi laulja. Tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena.
puri", mis avaldati 1920. aastal, sisaldas väga palju armastusluulet ja tundeväljendusi. Pärast I maailmasõda hakkasid Underi luuled muutuma veidi pessimistlikumateks. II maailmasõja hakul emigreerus Marie Rootsi. Ta asus seal töötama Stockholmi Teatrimuuseumi. Rootsis oldud ajal kirjutatud luuletustest võib välja lugeda koduigatsust, ilma et oleks maininud oma kodumaa nime. Oma viimased aastad veetis Under hooldekodus, ta suri 25. septembril 1980. aastal Stockholmis, olles 97-aastane. Marie Underi luulet on tõlgitud mitmetesse erinevaisse keeltesse. Luulekogud · ,,Sonetid" 1917 · ,,Eelõitseng" 1918 · ,,Sinine puri" 1918 · ,,Verivalla" 1920 · ,,Pärisosa" 1923 · ,,Hääl varjust" 1927 · ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 · ,,Õnnevarjutus 1929 · ,,Lageda taeva all" 1930 · ,,Kivi südamelt" 1935 · ,,Jõulutervitus" 1941 · ,,Mureliku suuga" 1942 · ,,Sädemed tuhas" 1954
Elu Rootsis 1944. aastal põgenes Tubin rootsi. Asus elama Stockholmi. Töötas 1945 1972 ajaloolises Drottningholmi teatris. Tema peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekandeks. Kuna teater tegutses ainult suveti, jäi Tubinil töö kõrvalt aeg muusika kirjutamiseks. Noodikirjutamise tööd telliti Tubinilt ka väljaspoolt teatrit. Tubin juhats ka Stockholmi Eesti Meeskoori. Eduard Tubin oma kodus Stockholmis Hammarbyhöjdenis Rootsis määrati Tubinale korduvalt tööstipendiume ja preemiaid, mis näitab, et ta leidis heliloojana tunnustust. Alates 1961. aastast käis korduvalt Eestis, peamiselt seoses oma suuremate teoste ettekannetega. Surm Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal Stocholmis. Tunnustused 1979. a Kurt Atterbergi preemia 1981. a Stockholmi linna kultuuripreemia Teosed Sümfooniad (11tk) Balett "Kratt"
Marie Under Marie Underi elulugu Marie Under sündis; 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri septembril 1980 Stockholmis. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under (1843-1930) ja Leena Under (1854-1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4-9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli
I Slaid isiklikelu Gustav II Adolf oli Rootsi võimas rootsi kuningas, kelle eraelust on vähe teada ·Sündis 19.detsember 1954 Rootsis Stockholmis ·Tema isa oli Rootsi kuningas Karl IX ja ema kuninganna Kristina Holstein-Gottorp. ·30.oktoober 1611 sureb Karli IX ning Gustav II Adolfist saab Rootsi kuningas olles ainult 17 aastane. Kaks kuud hiljem 31.detsember 1611 anab ta kuningavande Nyköpingi riigipäeval ·25.november 1620 abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623 Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsember Christina I,
Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003). Alender hukkus parvlaeval Estonia. Birgit Varjun (sündinud 24. septembril 1986 Sangastes) on Eesti laulja, kes kuulsaks sai saatest "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooajast, kus ta sai teise koha.
Alfred Bernhard Nobel Alfredi lapsepõlv · Alfred sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis perekonda, kus isa Immanuel oli ettevõtja ja ema Andriette koduperenaine. · Isa tegeles ehitustöödega ning tal oli ridamisi mitmeid ebaõnnestumisi, mille tulemuseks oli pankrot Alfredi sünniaastal. · Alfredil oli kolm venda : Ludvig, Robert ja Emil. · Alfredi isa kutsuti ta leiutatud maamiini tõttu Venemaale tööle . · Tänu isa kõrgele palgale hakkasid ka lapsed haridust saama. Pereäri Peterburis · Aastal 1838 kolis Immanuel Nobel Turust Peterburi.
rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha /.../” Peale Tallinna triloogia on Ristikivi kirjutanud palju romaane, mitu triloogiat ning vaheteoseid. Märkimist väärivad “Imede saar”, sümboolikast tihe “Hingede öö”, diloogia “Kõik mis kunagi oli” ja “Ei juhtunud midagi”. Karl Ristikivi leiti 1977. aastal surnuna oma korteris Stockholmis, tõenäoline surmapäev arstide poolt määratud.
varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevastu õnnestus 21. septembril Rocca ai Mare rannast mootorpaadiga Rootsi põgeneda. Ta suri Stockholmis maovähki juba 1945. aasta jaanuaris. Rootsi pääsenud Tiefi valitsuse liikmed otsustasid Uluotsa surmale eelnenud päeval, et Eesti presidendi kohuseid täitva peaministri Praegusest Kuressaarest 20 kilomeetrit edelasse jääval Tehumardil Saaremaal peeti 1944. aasta 8.-9. oktoobri ööl verine lahing edasitungivate Nõukogude sõdurite ja taganevate sakslaste vahel. Selle mälestuseks püstitati 1967.
Toomas Hendrik Ilves · Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Tema abikaasa on Evelin Ilves ning tal on kolm last: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003). Haridus: 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias, 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias . Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: 1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 19791981 New Jerseys Avatud Hariduse
(1974) Armastuskirjad (1975) Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor-Trio"). Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). CD kogumik ,,Juhan Viiding" I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3.12.1984.a. Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989.aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (T. Rätsep, L. Ulfsak, J. Viiding)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
