LASIK (EpiLasik, Lasek, ...) FRK Mis mõtleb sellest FDA ? Ajalugu LASER (= valgus kvantgeneraator = optiline kvantgeneraator) indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis UV, nähtavas või IR osas. "Laser" tuleb ingliskeelsest fraasist light amplification by stimulated emission of radiation, mis sõnasõnalt tõlkides tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu. 1916 Albert Enstein pakub välja mõiste stimuleeritud emission. 1960 Theodore Maiman demonstreerib Hughes Researchi laboris rubiinlaserit. November 1961 esimene rubiinlaseriga silmaoperatsioon New Yorgi Harkness Eye Instiduudis. 1964 Kumar Patel Bell Labs ehitab esimese CO 2 laseri. Ajalugu (II) meditsiinis Esimesed katsed meditsiini valdkonnas (kiirgus kättesaadavatel
Dorothy Johnson sündis 21. augustil aastal 1919 Savannahas, osariigis Georgia. Ta oli peres kõige noorem seitsmes laps. Tema isa oli krevettide ja austrite tehase ülem, aga ema oli kodune ja naudis lugemist. Aastal 1938 sai Dorothy Johnson teaduslikku kraadi Armstrong Junior College Savannahas, mis asub osariigis Georgias. Tänu suurele masendusele, võttis ta koolist vaba aasta ja läks tööle lastekasvatajana ja koduõpetajana kahe laste jaoks Miamisse, Florida osariiki. Siis sai ta võimaluse realiseerida oma unistuse lastearmastuse, hoolduse ja hariduse suhtes. Aastal 1942 sai Dorothy bakalaureusekraadi Vanderbilti Ülikoolis, mis asub Nashvilles, Tennesse osariigis. Aastal 1948 sai ta magistrikraadi rahvameditsiini alal. Harvardi ülikoolis Bostonis, Massachusetts osariigis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta ühe aasta meditsiiniõe ühingus ja õpetas õendusabi Vanderbilti Ülikoolis. Viie aasta pärast kolis ta Californiasse, ...
1. LASERI LEIUTAMINE ,,Laseri leiutamise au oleks väär anda ühele mehele, selle 20. sajandi suursaavutusse on andnud oma osa nii Townes, Schawlow, Gould ja Maimann. Kui käsitleda veel erinevadi laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledzis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda
grey (Gy), kuid bioloogilistes kudedes on selleks siivert (Sv), kus siis 1 Gy ja 1 Sv on võrdsed 1J (dzauliga) kilogrammi kohta [4]. On mitmeid meetodeid kuidas mõõta ioniseeriva kiirguse mõjul neeldunud doosi. Tavaliselt kasutatakse selleks dosimeetreid sisaldavaid dielektrilisi materjale, mis on võimelised salvestama neeldunud energia doosi. Hiljem saab neeldunud doosi maha lugeda, mõõtes termiliselt stimuleeritud luminestsentsi (TSL) või optiliselt stimuleeritud luminestsentsi (OSL) intensiivsust. Üldjuhul arvatakse, et kiiratud valguse hulk sõltub lineaarselt kiiritusdoosist. Protsessi aluseks on järgmine mehhanism. Kiirguse vastasmõju kristalliga põhjustab selle elektronide siirdumist kõrgema energia seisunditesse, juhtivustsooni, kus peale energeetilist relaksatsiooni nad võivad lõksustuda enamasti spetsiaalselt sisse viidud lisandiioonidel. Alumistes elektronidega täidetud
Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optilinekvantgeneraator on valgusallikas, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgab koherentvalguse kitsaid kimpe . Ehitus-Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib kiirgus, mis on indutseeriva kiirgusega identne nii lainepikkuse, levimissuuna, polarisatsiooni kui ka faasi poolest. Sellepärast on tekkiv kiirgus ergastamisviisist sõltumatult koherentne. [1]Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt aktiivses keskkonnas edasi-tagasi, kusjuures üks peeglitest on osaliselt läbipaistev, mille kaudu laserkiir laserist väl...
3) Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. Munaraku kehaväline viljastamine (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) on peamiselt näidustatud, kui lastetuse põhjuseks on munajuhade puudumine, sulgus või tõenäoline talitlushäire. IVF- ravi kasutatakse ka lastetuse muude põhjuste korral - mehe sperma patoloogia, ovulatsioonihäired, ebaselge põhjusega lastetus. IVF tehakse järgnevalt: IVF tehakse nii loomuliku menstruaaltsükli ajal kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus suurem. Oodatava ovulatsiooni paiku kogutakse naiselt munarakud. Selleks punkteeritakse munasarja tupe kaudu. Samal päeval annab mees spermaproovi. Eelnevalt peab 2-5 päeva vältel suguühtest hoiduma. Munarakk viiakse katseklaasis kokkupuutesse seemnevedelikuga, et toimuks munaraku kehaväline viljastumine. Raske spermapatoloogia korral võib vajalikuks osutuda seemneraku otsene munarakku süstimine (ICSI)
Kui me ergastame suurema osa keskkonna aatomitest ja laseme sellest keskkonnast läbi mingi taseme energiakvandi, siis selle kvandi toimel lähevad aatomid madalamatele energiatasemele, kusjuures kiirgub täpselt samasugune energiakvant nagu algselt keskkonda lasti. Kasutatakse nn. Kolme energiataseme süsteemi. Laserikiirgus on esilekutsustud, stimuleeritud Esimesed laserid olid rubiinlaserid, milles töötavaks keskkonnaks oli ülipuhas rubiinkristall. Rubiinkristallis paljundati footonlaviini otspindade peegeldavaks tegemise abil. Hiljem hakati valmistama ka kaaslaserid ja pooljuhtlaserid.
Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus <1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow´ga. Ardo Laur Laseri leiutamine
· vastutus; · praktilisus; · olukordade unikaalsus; · haavatavus; · empaatia; · kaastunne. (Valler 2011: 16). Hoolimist seostatakse veel ka puudutusega, headusega, kommunikatsiooniga, aitamisega, abistamise soovi näitamisega hoolealustele, kolleegidele ning pereliikmetele. See omadus väljendub eestkoste, suhete arendamise, patsienti tundmise ning vajaduste täitmise kaudu. (Valler 2011: 8). 2. EMPAATIA ,,Empaatia tugev emotsioon või tunne, stimuleeritud kannatusega, mis tekitab tunnustust ning vastastikuse valu või meeleheite jagamist ja mõistmist. See väljendub kannataja raske olukorra mõistmisena. Sel juhul peegeldub hoolitsejast mitte kurbus, kui sümpaatia tunne, vaid empaatia, mis kajastab kannatava tundeid ja jagab tema valu. Antud hetkes avaldab abiosutaja tunded, mis pakuvad kannatavale lohutust ning jõudu." (Valler 2011: 8). Empaatiat on kirjeldatud ka elustiili ning suhtlemise vormina. See on õe oskus väljendada
Nt : valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon jne. 24. Elektroni naastes tasemele Em, kiirgab aatom ise footoni h*f km. See on ineeneslikult tekkiv vabakiirgus. Vabakiirgus-aatom annab energia ära ja läheb tavaliseks (vabaolek) tagasi 25. Footon stimuleerib elektroni ,,alla" hüppama, võnkuma seisundite k ja m vahel. Seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga h*f km. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. 29. Laserikiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja võib olla üliintensiivne. Laserikiirgust saab tugevasti kontsentreerida nii ajas kui ruumis. 30. Laserseadistega puutume kokku iga päev. Kasutatakse näiteks näitustel ja muuseumites (holograafia) ruumpilte ehk hologramme. Kauplustes loeb laserkassaator kauba ribakoodilt hetkega selle hinna ja nimetuse ning trükib tsekile
· Rõhkude vahe erinevus lootevee ja vannivee vahel on minimaalne · Väiksem gravitatsioonijõud kaitseb veepõie rebenemist või juba puhkenud vete puhul hoiab sünnitusmuhu tekkimise eest · Laps sünnib rahulikult väiksem oht sünnitraumaks · Puudub medikamentide kõrvalmõju lapsele · Sukeldumisrefleks Vastunäidustused vette minekuks on järgmised: · Halb enesetunne · Pikenenud avanemis või väljutusperiood · Ravimitega stimuleeritud sünnitus · Rohelised looteveed · Pikk veeta periood · Toksikoos, eklampsia · Infektsioonid, palavik · Äge genitaalherpes · AIDS · Epilepsia · Ülekaalulisus · Psüühilised haigused · Loote väärasetsus · Enneaegsus Vastsündinud. Nabaväät suletakse klambri, nööri või kummiga. Seejärel lõigatakse see läbi. Lastearst kontrollib beebit . Kas , silmad on korras ( nina , suu kõrv ) ega vigastusi pole
9. Kuidas tekib simuleeritud ehk sundkiirgus? Kuna metastabiilses olekus viibivad elektronid kaua, ja ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. Kui nüüd tuleb kusagilt valguskvant, mille energia vastab metastabiilse oleku ja põhioleku energiate vahele, siis tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis. - Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on
Statsionaarne olek aatom ei kiirga elektromagnetlaineid Aatomorbitaal ruumiosa, mida täidab elektronpilv Energiaühik elektronvolt (eV). Töö, mida tehakse elektroni ümberpaigutamiseks elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on 1 volt. 1 eV = 1,6×10-19 J Spontaanne kiirgus kaasneb aatomi iseenesesliku üleminekuga kõrgemalt energiatasemelt madalamale. Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus Laser stimuleeritud kiirgusel põhinev valgusallikas. 4. teema kaasaegne aatomimudel 1. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. 2. Elektronpilve piire ei ole võimalik täpselt määrata. 3. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline. 4. Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli
armastama hakkavad. Seega nad kinnitavad, et kirglikku armastust stimuleerivad intensiivselt positiivsed kogemused ja rusuvad intensiivselt negatiivsed kogemused. Lõpuks enim sotsiaalsed psühholoogid (Hatfeld ja Rapson 1993, 1995) nõustuvad sellega, et nii nauding kui ka valu võivad õhutada kirge. Nad toetavad mõttetera ,,armastuse vastand ei ole vihkamine vaid ükskõiksus". Tõestusmaterjal vihjab sellele, et enamikele seondub armastus nii naudingu kui valuga ja võib olla stimuleeritud mõlema poolt. On olemas psühholoogilised põhjused miks armastus on seotud nii naudingu kui ka valuga. Psühholoogiliselt on armastusel naudingul ja valul üks sarnane joon- nad on intensiivselt virguvad. Rõõm, iha, erutus, viha, kadedus ja vihkamine toodavad närvisüsteemis poolehoidvat vastust. Sellel põhjusel märgivad teoreetikud, et nii nauding kui valu võivad tekitada kirglikku kogemust. Tõendusmaterjali küllus tõestab seda, et õigetes oludes intensiivselt positiivsed kogemused
Iga uue programmi kirjeldamisel, jooksutatakse seda kasutades konkreetseid andmeid ehk omavahel on keeruline programme võrrelda, kui igaüks jooksutab erineva andmete alusel. Assemblathon 1 ja 2, GAGE (Genome Assembly Gold- standard Evaluations) ja dnGASP (de novo Genome Assembly Assesment Project) on projektid, mille raames erinevad tarkvara arendajad moodustasid võistkondi ja proovisid enda programmiga saavutada häid tulemusi. Töötlemiseks kasutatud andmed olid selleks spetsiaalselt stimuleeritud andmestik mitte päris genoomid. Andmete valikut on kritiseeritud Assemblathon 1 puhul, kuna tehislikud andmed ei suuda kunagi peegeldada tegelikku olukorda piisavalt rahuldaval tasemel. Assemblathon 2 projektis pidi töötlema ka tõelisi sekveneerimisandmeid, mis pärinesid näiteks papagoilt ja boamaolt. Järeldused Assemblathon, GAGE ja dnGASP jõudsid kõik ühele järeldusele ka kõige paremad koostud sisaldavad olulisi ja rohkelt vigu
rahuldamine lapseealisega. Neid kuritegusid peetakse eriti rasketeks, kuna nad puudutavad nii füüsilist kui ka moraalset aspekti. Samuti need kuriteod on ühelt poolt seotud psühhilise häirega nii sooritajal, kui ka hiljemas perspektiivis ohvril.Karistused nende kuritegude eest on ranged. Seksuaalne väärkohtlemine on laiem mõiste kui otsene suguline kontakt lapsega. Lapsed on turvakodu andmete järgi rääkinud, et nende suguelundeid on katsutud, sõrmega stimuleeritud, aga seda on väga raske tõestada, sest lapse ja vanema suhtes ei ole tavaliselt pealtnägijaid. Kui on toimunud seksuaalakt, siis on tavaliselt meditsiinilised märgid. Sellised juhtumid jõuavad kohtusse, aga eraldi pole välja toodud, kui paljude puhul oli tegu intsestiga. Antud töös soovib autor vaadelda järgmisi küsimusi: 1. Milline on kurjategija ja ohvri suhe? 2. Kas pedofiilia on haigus ning kas sellele on eelsoodumusi? 3
Pikkov lk 43 Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 17 (43) 4.3.2 Laserdiood Laserdioodis ehk injektsioonlaseris tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiski elektronide ja aukude rekombineerumisel. Laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult (LASER- Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation -"valguse võimendus kiirguse stimuleeritud emissiooni kaudu"). Sel juhul tekkinud kiirgus on monokromaatne ja koherentne s.t. elektromagnetlainete faaside vahe püsib muutumatuna. Laserdioodi struktuur on näidatud joonisel 4.13. Joonis 4.13. Laserdioodi struktuur (a) ja stimuleeritud kiirguse spektri näide (b) [2]. Valguskiirguse tekkimiseks on vaja, et stimuleeritud rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi.
rohkem kui üks megatonn. Üks selline relv võib täielikult hävitada kõik ehitised mitme tuhande ruutkilomeetri suurusel alal ning radioaktiivselt saastata mitmesaja tuhande ruutkilomeetri suuruse ala. 7 4. TUUMAREAKTSIOON Tuumarektsioon on aatomituuma muundumise põrkumisel teise aatomituuma või elementaarosakesega, ilma et protsessis osalevate nukleonide arv muutuks. Tuumareaktsioon on stimuleeritud end sundprotsess, erinevalt radioaktiivlagunemisest, mis on spontaanne protsess. Lihtsaimal juhul osaleb tuumareaktsioonis neli osakest: kaks astub reaktsiooni, kaks tekib reaktsiooni tulemusena. Tuumareaktsiooni tähistatakse analoogiliselt keemilise reaktsiooniga: A+a- B+b. Kui osakeste a ja b mass on ülejäänud osakeste A ja B massiga võrreldes väike, siis tähistatakse tuumareaktsiooni lühendatult A(a,b)B ja selle liigi sümboliga (a,b)
Punaliblede antigeensed lahjendusaste vereplasmas · Viskoossus iseloomustab vere suurenemine kaasneb tavaliselt vee stimuleerib interleukiin-2, mida omadused. Veregrupid ja nende · erütrotsüüdid märgistatakse voolamisomadusi võrreldes veega. kaotusega (nt higistamisel). toodavad antigeenist stimuleeritud praktiline tähtsus. kroomi või fosfori radioaktiivse Vereplasma viskoossus moodustab 16. Hemolüüs (mõiste, põhjused). lümfotsüüdid. · Valminud 33. ABO-süsteem ja isotoobi lahuses, viiakse tagasi 1,9-2,6
ja kõrgeimaks tasemeks saab nende professionaalsus, mis aitab õpetajatel realiseerida nende vajadusi. Knowles (1980) selgitas välja selle lõhe „ lahknevuse vahe mida individuaalsus tahab endast olla ja mida nad on; distants hindetõmbe ja reaalsuse vahel“. Printsiibid vajavad tundlikkust et aidata inimesi edus saavutama nende erialal ja tõukab nende vajadused kooli ja suhtlusesse. Pärast seda versiooni vajame edu kriitikalises osas, mis on väga stimuleeritud nende asjade mäletamisele traditsioonilisel moel. Mõned hinnatumad meetodid hõlmavad inimest ennast, mis aitavad arendada eneseanalüüsi samuti ka arutleda mõne teise vahendi üle, mis aitab õpetajatel selgelt näha oma õppimis vajadusi ja õppida teineteiste tagajärgedest. Dekumenteerides arutelu tõestame tõendite abil oodatavaid vajadusi grupis. Läbi vajaduste hindame mäletamisväärseid asju, aega, mis on juba lühike pidamaks meeles kõiki
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
käsitsemise funktsiooni. Globaliseerumine ladustamises Veel mõned aastakümned tagasi oli laialdaselt levinud skeem, mille puhul üks laooperaator kasutas üht või mõnda laohoonet mingis kindlas asukohas. Suuremad laooperaatorid rajasid laokomplekse ka ühe geograafilise regiooni ulatuses. Järgmine samm laoteenuste osutamise ulatuse laiendamises on organisatsioon, kes osutab laoteenuseid ülemaailmselt. Liikumine globaliseerumise suunas on stimuleeritud suures osas riiklike kaubandusbarjääride äralangemise ja kitsenduste vähenemise poolt. On saanud üsna tavaliseks, et kolmanda osapoole (3PL) teenusepakkujad peavad ladusid teistes riikides ja teistel kontinentidel. Näiteks opereerivad Jaapani firmad USA-s ja Austraalia teenusepakkujad opereerivad kõikjal üle Ameerika mandri. Samuti on paljudel Euroopa kontsernidel oma laod USA-s. See kõik tähendab, et laopidamine on järjest enam globaliseerumas.
on maaratud kvantarvude nelikuga n, l, m, s; ? energia miinimumi printsiip Spektrite jaotus tekkepohjuse jargi: ? kiirgusspekter naitab, millise lainepikkusega ja intensiivusega keha kiirgab. ? neeldumisspekter naitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. Kiirgusspekteris ja neeldumispektris asuvad jooned samadel kohtadel. Laser: Light Amplication by Stimulated Emission of Radiation. See tahendab valguse voi mendamist stimuleeritud kiirguse abil. Laserikiirgus on monokromaatne ja koherentne. Energiakvant energia väiksem jagamatu osa Osakeselaine dualism: ? Laineomadusi (interferents, difraktsioon) on eksperimentaalselt registreeritud elektronidel, neutronitel, aatomitel. ? Laineomadused on koikidel kehadel, ka makrokehadel. ? Osakeselaine dualism ehk kahesus on looduse uldine omadus. Aatomituuma ehitus: ? Tuum on kerataoline suure tihedusega objekt aatomi keskmes. ? Koosneb nukleonidest:
käitumist määravad hoiakud, valmisolek midagi teha või suhtuda AGA 1934 La Piere verbaalsed hoiakud ja käitumine nõrgalt seotud Planeeritud käitumise teooria: Ajzen 1991 - käitumist mõjutavad hoiakud, subjektiivne norm, tajutud käitumise kontroll, kokku annab soovi tegutseda ja käitumise K.Lewin: Käitumine = keskkond + isiksus Juhtimisstiilid: Autorikraatlik, demokraatlik, anarhistlik e las minna tüüp Yerkes-Dodson seadus toimime paremini keskmiselt stimuleeritud olekus Thomase teoreem,: kui in´imesed tajuvad midagi reaalsena, muutub see reaalseks oma tagajärgedes Konformsus: Asch, 2/3 inimestest ütleb vale pikkusega joone Loeng 14. Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital- seotud ja usaldus Kahnemann (psühholoog) 2002 Nobeli preemia psühholoogia viimise eest majandusse Bentler 2007,APA auhind Infoühiskonda üleminek tõi suure "vapustuse" inimkooslouste taasavastamise
Mikromaailma täpsuspiirangud. Kvantarvud. Pauli printsiip. Aatomi kirjeldamine nelja kvantarvuga. Elementide perioodilisuse süsteem. Mikromaailma uurimisvahendid: elektronmikroskoop, tunnelmikroskoop, aatomjõumikroskoop. Tahkise struktuur. Energiatsoonid tahkises. Lubatud tsoon ja keelutsoon. Metalli, dielektriku ja pooljuhi elektrijuhtivuse seletamine lähtudes tsooniteooriast. Kiirgus ja spektrid. Kiirguse tekkimine, ergastuse eluiga, lainejada. Spontaanne ja stimuleeritud kiirgus. Laser. Laserite kasutamine. Kiirgusspekter. Neeldumisspekter. Pidevspekter, joonspekter. Spektraalanalüüs ja selle kasutamine. Infravalgus. Ultravalgus. Röntgenkiirgus ja selle saamine. Relatiivsusteooria alused. Erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Samaaegsuse suhtelisus. Ajavahemike suhtelisus. Pikkuste suhtelisus. Kiiruste liitmine suurte kiiruste korral. Massi sõltuvus kiirusest. Energia ja massi ekvivalentsus. Kvantoptika.
- Müomeetriumisse toimivad ained. Emaka motoorikat aktiveerivad ja toonust tõstvad ained: hüpofüüsi tagasagara hormoonid (pituitriin, oksütotsiin), sünteetilised prostaglandiinid (misoprostol, dinoprostoon), tungaltera alkaloidid (ergometriin). Nende ainete toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja vastunäidustused. Oksütotsiin: see on neurohüpofüüsi hormoon, mis reguleerib müomeetriumi aktiivsust ja põhjustab emaka kontraktsioone. Hormooni vabanemine on stimuleeritud emakakaela laienemisest. Östrogeen indutseerib oksütotsiini retseptorite sünteesi ja jõuab kätte sünnitamise aeg, siis on emakas väga tundlik sellele hormoonile. Oksütotsiini manustatakse intra venoosselt väikestes annustes, mis põhjustab regulaarseid koordineerituid kontraktsioone, mis liiguvad emaka kehast kaelani. Kontraktsioonide amplituud ja sagedus on sõltuvuses manustatud doosiga. Väikestes doosises emakas jõuab lõõgastuda kontraktsioonide vahe peal, suurtes doosides mitte
Fototransduktsioon- valgusenergia mõjul vallandab nägemispigment rodopsiin signaaliülekande kaskaadi. Transmitter fotoretseptorite ja bipolaarsete rakkude vahel on glutamaat, mille vabanemine väheneb valguse mõjul fotoretseptori hüperpolariseerudes. Ganglionrakud on võimelised genereerima AP. Värvusnägemine- tundlikkuse max on 420, 530 ja 560 nm, vastavalt jagunevad kolvikesed S, M ja L tüübiks. Kontrastnägemine- valguskiire keskosas olevad fotoretseptorid saavad rohkem stimuleeritud kui äärealadel paiknevad retseptorid. Ruumiline e binokulaarne nägemine eksisteerib alas, mis jääb mõlema silma vaatevälja. Kumbki ajupoolkera saab informatsiooni vastaspoolsest vaateväljast. Liikumine Luude rakutüübid: oseoblastid ehitavad luid, osteotsüüdid, osteoklastid lagundavad (Wolffi seadus). I-VII pärisroided ühenduses rinnakuga, VIII-XII ebaroided Pidevühendused e liidused (luud seotud fibroos- või kõhrühendite kaudu) või
Mis on luminofoor? Luminestsents on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Sellist valgust kiirgavaid ehk luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks. Luminofoorid on paljud orgaanilised värvained, ka väikeseid lisandhulki sisaldavad anorgaanilised ained. 47. Millised kolme liiki siirded on võimalikud kvantsüsteemi energiatasemete vahel? Kvantsüsteemi energiatasemete vahel olevad siirded on spontaanne kiirgus, stimuleeritud kiirgus ehk sundkiirgus ja neeldumine. 48. Mis on spontaanne kiirgus? Mis on sundkiirgus? Spontaanne kiirgus on elektroni naasmisest omale tasemele tekkiv footoni aatomi kiirgus. Sundkiirgus on footoni poolt tekitatud sunnitud kiirgus, kus teine sama energiaga footon kiiratakse. 49. Mis on laser? Kuidas tekib laserkiirgus? Laser on valguskvantgeneraator, mis on indutseeritud omadustel põhinev seade. See tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spekter optilises osas
Luminestsentsi kasutatakse telerite, arvutite jms. ekraanides; päevavalguslampides; luminestsentsanalüüsis (ka AIDSi diagnoos, merevee saaste hindamine); dosimeetria; aine ehituse uurimine, jne. 11.6.3. Laserkiirgus Laserkiirguseks nimetatakse laseri poolt kiiratavat valgust. Laser on tugeva, monokromaatse ja koherentse kiirguse allikas. Nimi tuleb ingliskeelse nimetuse esitähtedest: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation (valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse abil). Ka laserkiirguse tekkemehhanism on teine kui soojuskiirgusel ja on tegelikult mõneti sarnane luminestsentskiirgusega. Laserite rakendusi: · elektroonika (infotöötlus, CD, DVD, optiline side, paljundustehnika, jne) · teaduses valgusallikas; · tehnikas puurimine, lõikamine, keevitamine; · meditsiinis skalpell, kosmeetiline vahend; · sõjandus · ulmeprojektid Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on elektronide jaoks sobivad energeetilised
Kuid seda uuringut saab teostada somaatilistes kudedes, kus on jagunevaid rakke, meioosi kromosoome aga generatiivses koes. Inimese kromosoome saab kultiveerimata uurida luuüdi rakkudest, koorioni hatulisest trofoblastist, kasvajakoest, testikulaarsest ning ovariaalsest koest. In vitro jagunevad rakud. Mitmete kromosoomianalüüsiks sobivate kudede rakud on lõpuni diferentseerunud ja jagunemise lõpetanud. Sel juhul viiakse kromosoomianalüüs läbi in vitro kultiveeritud ja jagunema stimuleeritud rakkudes. Imetajatel uuritakse kromosoome peamiselt perifeerse vere lümfotsüütides. Kasutatakse kas täisverd või isoleeritud lümfotsüüte. Rakke stimuleeritakse jagunema taimsete lektiinidega. Enamkasutatavaks T-rakkude spetsiifiliseks lektiiniks on türgioa seemnetest eraldatud fütohemaglutiniin (PHA). Esimesed mitoosid ilmuvad 38-40 tundi peale stimuleerimist, maksimaalset proliferatsiooni võib täheldada 72-96 tunni möödudes. Tavaliselt
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatempera...
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Neerude ja kuseteede struktuur. Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn. Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks. Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel). Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad ekstratsellulaarset maatriksit, prostaglandiine ja tsütokiine, fagotsütoosiaktiivsus (eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glom...
lihtjagamisel. n=N:z=N:Zf±Uv:Z, kus Zf fiktiivse jaotuse arv, mis valitakse vabalt lähedasena nõutud jaotuse arvule Z. Uv=Za*Zc:Zb*Zd vahetus hammasrataste ülekandesuhe. Uv= N(1-Z:Zf). 19. Lasertöötlus.Laserite tüübid. Laserite valiku alusel. Lasertöötlus põhineb kontsentreeritud ja võimendatud valguskiire energia soojuslikul toimel. Valguskiire allikaks on optiline kvantgeneraator ehk laser. On kasutusel tahked, gaas, ja pooljuhtlaserid. Valguse võimendus põhineb valguse stimuleeritud kiirgumisel. Võimendatud valguse saamiseks kristalli aatomid ergastatakse, s.t nad viiakse välja oma stabiilsest olekust. Ergastamiseks on kvantgeneraatoris impulsslamp. Kristalli ergastatud aatom, saades nüüd lisafotooni, kiirgab kohe välja kaks fotoonit, seega kahekordse energia mis suunatakse toorikule. Kiir fokuseeritakse optilise läätsede süsteemiga töödeldavale toorikule. Loore läbimõõt fookuses on umbes 0,01 mm, mistõttu temperatuur ulatub töötluskohas 6000...8000 kraadi
tuumaga - Geennokauditud organismid – huvipakkua geeni funktsioon rikutakse, normaale geen asendatakse rikutuga genoomi homoloogsel rekombinatsioonile - Tunnusnokauditud organismid – tulemuseks geeni mitteavaldumine või allareguleerimine 74.Kloonimine - Tõuomaduste parandamiseks - Somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku millest on eelnevalt eemldatud munaraksu olev geneetiline materjal, seejärel jagunema stimuleeritud munarakust arenevad välja isendid kes on geneetiliselt identsed doonoriga - Esimene loom keda klooniti oli leopardkonn – embrüonaalse raku tuum viidi tuumata munarakku - Arenes kuni kullese staadiumini - 1958 kloonimine embrüonaalse raku tuumaga - 2007 IPSd ka inimese fibroblastidest 75.Geeniteraapia inimesel - Defektse geeni normaalseks muutmine viies organismi metsiktüüpi alleeli mis taastab geeni esialgsse funktsiooni a
Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise tase me asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines. LASER: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu. Laserikiirgusele on omane: 1) ülikõrge monokromaatsus, 2) kiirte üliväike lahknevus ja 3) väga suur võimsus
Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise taseme asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines. LASER: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse 24 võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu.
Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise tase me asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines. LASER: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu. Laserikiirgusele on omane: 1) ülikõrge monokromaatsus, 2) kiirte üliväike lahknevus ja 3) väga suur võimsus
funktsioon elemendi järjenumbrist. 1914 Srinivasa Ramanujan avaldab "Modulaarvõrrandid ja hinnangud pi jaoks". 1915 Einstein avaldab üldrelatiivsusteooria. 1915 Isa ja poeg Braggs kasutavad röntgenkiiri kristallistruktuuride uurimiseks. 1916 Gilbert Lewis esitleb keemiliste sidemete teooriat. 1917 Jeans pakub välja teooria, et planeedid tekkisid, kui Päike põrkas kokku teise tähega. 1917 Einstein tutvustab stimuleeritud kiirguse ideed. 1919 Ashton avastab mass-sepektograafi abil isotoobid. 1919 Arthur Stanley Eddington juhib ekspeditsiooni päikesevarjutuse vaatlemiseks. Ekspeditsioon avastab, et päike põhjustab tähtedelt tuleva valguse kõrvalekaldumist ja kinnitab seega üldrelatiivsusteooriat. 1920 Albert Michelson mõõdab interferomeetrit kasutades Betelgeuse diameetri. 1921 Tsehhi näitekirjanik Capek tutvustab sõna "robot".
Väljakujunenud reaktsioonide kõrvaldamist nimetatakse nagu ka klaasikalise tingituse juures kustutamiseks. Operantse õppimise 6 põhiseadust: 1. Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnistavat stiimulit rakendatakse. 2. Õppimine toimub seda kindlamini, mida vahetumalt kinnistavat stiimuli rakendatakse. 3. Õpitu kinnistub seda paremini, mida harvemini ja vahendatumalt stiimulite rakendamist vajatakse harvemini stimuleeritud käitumisviis säilib stiimulite kõrvaldamisel suhteliselt kauem. 4. Õpetamise algul tuleks stimuleerida iga õiget käitumisviisi 5. Selleks et stiimulid tegusana hoida, tuleks nende rakendamist edaspidi kord-korralt harvemaks ja reeglipäratumaks muuta. Stiimulite äratõmbamist märgib mõiste fading 6. Soovimatust käitumisest võõrutamisel tuleks oodatud tasust ilmajätmist rakendada järjekindlalt, vastasel korral tajutakse seda lünkliku premeerimisena. B
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. ...
(Nt inimese kasvuhormooni ja insuliini tootmine mikroorganismides; inimese verehüübefaktori IX ja alfa-1- antitrüpsiini tootmine lammastes.) Transgeensete organismide konstrueerimine bioloogiliste protsesside molekulaarsete mehhanismide uurimiseks. (Nt transgeensete hiirte kasutamine imetajate geeniekspressiooni uurimisel.) · Kloonimisel viiakse munarakku somaatilise raku geneetiline materjal ning jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid on identsed som. raku tuuma doonoriga. 1997- ndal aastal sündis kloonitud lammas Dolly. Ühelt utelt võeti udarast rakke, teistelt võeti munarakke, millelt kõrvaldati tuum. Need rakud liideti omavahel ja implanteeriti kolmandale utele (asendusemale). Nii sündiski lammas, kes oli identne udararaku doonoriga. Inimese kloonimine on paljudes riikides veel seadusega keelatud. Kuid ka inimestega
des. Eeldatakse, et seda, mis läheb arvesse viisina, kuidas mahl x-le maitseb, saab eristada sellest, mis on pelgalt täiendav, kaasa-aitav põhjus või selle "keskse" viisi kaasprodukt. Ähmases kujutluses võetakse sellised juhtumid [2662] ette ja kooritakse neid järk-järgult põhituumani, jättes järele nen- de ühisjäägi, viisi, kuidas asjad paistavad, kõlavad, tunduvad, maitsevad, lõhnavad eri isikutele eri aegadel, sõltumatult sellest, kuidas neid isikuid on stimuleeritud või mittetajumuslikult mõjutatud, ja sõltumatult sellest, kuidas nad seejärel kalduvad käituma või mida uskuma. Eksituseks pole eel- dus, et me üldse või alati seda puhastusakti täie kindlusega praktiliselt sooritada võime, märksa põ- hilisema tähtsusega eksitus on eeldada, et selline tõsiseltvõetav jäänuk-omadus olemas on, olgu meie tegelikud katsed üksikjuhte isoleerida kui tahes ebakindlad. Meid võrgutavaid näiteid leidub rikkalikult igas meelemodaalsuses
Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 43. XIX sajandi psühhologism keeleteaduses Steinthal rajaja, toetus Humboldtile; Steinthal võttis omaks Herbarti käsitluse inimvaimu ,,assotsiatiivsusest" organistastioonist (so välismuljete poolt stimuleeritud mõtted arenevad ajus spontaanselt üksteise järel, üks mõte tekib teisest vastavalt alateadvuslikele assotsiatsioonidele). Lazarus koos Steinthaliga rahvapsühholoogia ja keeleteaduse ajakiri, mida võib lugeda kõige tähtsamaks sündmuseks psühhologismi propageerimisel keeleteadustes. Tõi teadusliku huvi valdkonda individuaalse kõneakti mõiste; Sõnade tähendused ei ole rangelt määratletud: kasutades sõna, vajutab iga
1. Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. Tahked tomatid. 2. Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas. Raviomadustega piim lammastel. 3. Transgeensete organismide konstrueerimine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme. Kloonimine - somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku, millest on eelnevalt eemaldatud munarakus olev geneetiline materjal. Jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid, kes on geneetiliselt identsed doonoriga. 1997 esimene kloonitud organism lammas Dolly. Inimest kloonida ei või, küll aga tegeletakse embrüonaalsete tüvirakkudega, mida saab hiljem suunata diferentseeruma erineva funktsiooniga rakkudes kasutatakse nt kunstlikul kudede kasvatamisel, et asendada kahjustatud/kärbunud kude. 3. Geneetika väärkasutused.
Valuutakomitee kui jäigalt fikseeritud süsteem (Euro vs Kroon, ei muutunud enam 15,6466) Reaalvahetuskurss (REER) Mõõdab hinna taset mingi muu riigi hinnatasemega Reaalnevahetuskurss= E*valuutakursid Nominaalne vahetuskurss ei muutu, aga meil hinnad kasvavad kiiremini kui Lätis, siis pisike e (reaalne vahetuskurss) suureneb. Riigi konkurentsivõime langus. Annab meile infot, et Lätlastele on hea uudis. Soodustab kauba müüki teise riiki. Lätti eksport on soositud, stimuleeritud. Kui ma saan teises riigis rohkem raha, siis on see mõttekas. Import Lätist rohkem. Sisemajandusele= kodus saan rohkem raha, kui välisriigis. Siseturu hinnad kasvavad kiiremini kui välishinnad. Soodsam on tuua välismaalt asju sisse, kui riigist kaupa välja. Kui nominaalnekurss on ujuv, peaksime on valuutakurssi vähenema (E raha peab minema odavamaks, valuutakurss läheb lahjemaks sellevõrra) , et tagada oma konkurentsivõimet. Välismaalased muutuvad meie riigis ostuvõimekamaks
1 “Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid Valgusünteesi uurimise meetodid Rakuvaba valgusüntees Milliseid komponente peab sisaldama rakuvaba valgusünteesi ekstrakt (mis peab ekstraktis olema ja mida tuleb lisada) On olemas ribosoomid ja translatsiooni faktorid. Rakud lüüsitakse DNaasi juuresolekul, tsentrifuugitakse ja dialüüsitakse. Lisatakse: mRNA või DNA + RNAP (NTP), Aminohapped, ATP, GTP ja energia regeneratsiooni süsteem (PEP/PK, AcP/AK, KrP/KP) S12 puhul ka glükoos vms energia allikas, SH reagent (DTT, 2- ME), Mg2+, K+, Na või NH4+ Mille poolest erinevad bakterite ja eukarüootide rakuvaba valgusünteesi ekstraktid Bakterite lüsaadid saavad produtseerida vaid teatud komplekssusega valke, kuna puuduvad võimalused teatud protsessimisteks ja voltumisteks. Samas kõige kiiremini kasvatatav ...
mulla lämmastikku. Kui C:N suhe orgaanilises aines on alla 35-40:1, siis mikroorganismid saavad sealt piisavalt lämmastikku. Kitsa C:N suhtega materjal omab isegi suuremat potentsiaali denitrifikatsiooni suurendamiseks. Kergestilaguneva orgaanilise C ja kõrge N-sisaldusega sõnnik suurendab oluliselt denitrifikatsioonimäära. Kui mullas on rohkesti kergestilagunevat süsinikurikast materjali võrreldes mineraalse lämmastikuga, siis on stimuleeritud süsinikuühendeid lagundavate mikroorganismide kasv ja mineraalse lämmastiku kasutamine nende poolt biomassi tootmiseks. •Mulla algse või juurdeviidud orgaanilise materjali C:N suhe koos mikroorganismide elutegevust reguleerivate keskkonnatingimustega määrab olulisel määral ära mulla mineraalse lämmastiku koguse, mis on taimedele omastatav. Mineraalmuldade stabiilne orgaanilise aine C:N suhe on 10:1 kuni 12:1. Mulla elusorganismide vastav suhe on 5:1 kuni 8:1.
uute folliikulite küpsemist; emaka sisemus muutub selle mõjul embrüo vastuvõtmiseks sobivaks - emakakael avaneb, näärmed toodavad lima progesteroon (kollakeha) - vajalik raseduse säilitamiseks, inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; valmistab emakat ette embrüo vastuvõtuks, surub alla ovulatsiooni, takistab munasarjast järgmiste munarakkude eraldumist, emakakaela lima pakseneb ja moodustab korgi emakakaela ette; viib östrogeeni stimuleeritud endomeetriumi sekretoorsesse faasi, mis võimaldab viljastatud munarakud implanteeruda, vähendab emaka kontraktiilsust raseduse ajal. inhibiin (kollakeha) - inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist Viljastumine Viljastumine on isas- ja emasgenoomi konjugatsioon kahe gameedi liitumisejärel. Bioloogiliselt on fertilisatsioonil kaks tähendust: • kahe gameedi liitumisega taastatakse keharakkudele omane diploidne kromosoomistik;
Stressiga kohanemisel toimuvad füsioloogilised muutused ning muutused geenide ekspressiooni tasemes Esmane stressivastus seisneb selles, et toimuvad muutused teatavate biokeemiliste süsteemide ekspressioonitasemes. Muutub geenide transkriptsioonitase, tööle võidakse lülitada ka seni vaikivaid geene. Kui esialgsetest muutustest stressiga toimetulekuks ei piisa, toimuvad raku metabolismis juba globaalsemad ümberkorraldused. Sel juhul esineb kattuvus teiste stressifaktorite poolt stimuleeritud regulatoorsete ümberkorraldustega. Rakus tõuseb universaalsete stressivalkude ekspressioonitase. Suvaline stress, mis mõjutab rakkude kasvukiirust, kutsub esile globaalsed ümberkorraldused biokeemiliste süsteemide aktiivsuses, mis seostuvad rakkude kasvu aeglustumisega või peatumisega. Järk-järgulised muutused metaboolsete süsteemide aktiivsuses leiavad aset sõltuvalt sellest, milline on raku varustatus biosünteesiradade lõpp-produktidega
vahel – Z-ketaste vahelise vahemaa vähenemine sarkomeeris Libisevate filamentide teooria I: • Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri – Aktiin ja müosiin ei muutu pikkuses – Sarkomeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest • Lõõgastumise ajal sarkomeer pikeneb Lihaskontraktsiooni mõjutavad : 14 Stimuleeritud lihaskiudude arv – mida enam motoorseid ühikuid värvatakse, seda tugevam on kontraktsioon Lihaskiudude suhteline suurus – mida suuremad on lihased (suurem ristlõike pind), seda tugevam on jõud Ärrituse sagedus – lõtvusest üle saamine võtab aega, samuti nagu elastsete järjestikuste komponentide väljavenitamine Venituse astmest – lihaskontraktsioon on tugevaim kui lihas on vahemikus 80-120% oma puhkeoleku pikkusest (siin on oluline filamentide kattumine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
