Teadlikult ja tahtlikult kasutavad paljud inimesed mürkaineid mis kahjustavad nende aju ja kutsuvad esile ka raskeid psüühikahäireid. Nii võib tõdeda et nii mõnelgi juhul on kehaline või psüühiline häire inimese enda põhjustatud. 5)Psüühikahäirete kehalised põhjused Inimese psüühilise tegevuse alus ja vältimatu lähe on sensoorne stimulatsioon, s.t kogu informatsioon, mis saabub peaajju meeleelundite kaudu. Sensoorse stimulatsiooni mahu, intensiivsuse ja/või iseloomu muutused võivad põhjustada peaaju tegevuse häireid. Sensoorne vaegus põhjustab psüühilisi hälbeid: teadvuse hägunemine, ärevuse-ja hirmutunnet, meelepettelisi elamusi jms. Kuigi liikumisvaegus vahetult psüühilisi häireid ei põhjusta , loob ta ajutoonuse vähenemisega soodsa pinnase hälvete tekkimiseks. Kahjulik toime võib aga olla ka sensoorsel ülekoormusel. Nt: 25-aastane naine töötas puidutööstuses väga mürarikkas ruumis
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad
kui kasutatakse mitte loomulike vahendeid, näiteks raamatud, pildid, videod j.n.e. e) Mida tähendab väljend "open-ended" arengukeskkonna planeerimisel? a. Väljend tähendab seda, et interjöör peab olema lõpetatud, kuid ei tohi olema konkreetset teemat. Et laps ise suundaks oma tähelepanu sinna kuhu tahab. f) Kuidas saab tänapäeval meie lasteaia õuekeskkonnas pakkuda lastele väljakutset ja stimulatsiooni (Taani metsakooli näitel)? a. Kuna me ei hakka ehitama lasteaedasi metsas, lasteaiad peavad rohkem organiseerima metsades jalutamist ja metsaekskursioone. Samuti võib istutada lastehoovides rohkem puid, ehitada parke. Võib ka olla rohkem kontakte loomadega, näiteks, hobustega, lehmadeha, lambadega. g) Mida õppisid videost valguse ja valgustuse kohta arengukeskkonnas? a
Lihase üksikkontrakstioon mitte eriti tugev ja ühekordne kontraktsioon mis vastab ühekordsele ärritusele. Faasid: latentsifaas (ajaintervall ärrituse momendist kuni jõuarenduse alguseni), kontraktsioonifaas (ajaintervall jõuarenduse algusest, kuni selle maksimumini), lõõgastusfaas (ajaintervall jõuarenduse maksimumist kuni selle kadumiseni) Trepifenomen seisneb üksikkontraktsiooni jõu järkjärgulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. Teetanuse järgne potenseerumine seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemises vahetult peale lühiajalist teetaanilist kontraktsiooni. Tetaaniline kontraktsioon tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis,kui kahe ärrituse aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab AP kestuse ja langeb eelmine kontraktsiooni lõõgastusfaasi.
Keskmiste näitajate järgi kuulevad tüdrukud paremini kui poisid; samuti tunnevad paremini lõhna ning on taktiliselt tundlikumad. Tüdrukute aju kasutab oma ressursse kiiremini, sagedamini ja rohkemates aju piirkondades, nende reaktsioon on keerulisem. Tüdrukute aju on puhkeseisundis sama aktiivne kui poiste aju aktiivses seisundis. Seega on tüdrukutel teatud eeliseid õppimisel. Poiste aju ei ole piirkonniti sama aktiivne, mille tõttu aju saab kohati liigset stimulatsiooni. Ta on sunnitud otsustama, milline stimulaatoritest on oluline ja millele tuleb reageerida. Toimub stimulaatorite töötlemine viisil, mida nimetatakse "ülesandele keskendumiseks". Sellise käitumise eeliseks on kiire tee eesmärgile, kuid probleemiks paindumatus. Sootundlik pedagoogika Sootundliku pedagoogika mõiste on tihedalt seotud soolise võrdõiguslikkuse mõistega.
vaiksemaks, kuni heli enam ei kuulda. Seejärel kuulatakse heli kõrgemast väiksemaks määratud vahemike kaupa ning iga väärtust korratakse konkreetne arv kordi. 20. Millise matemaatilise Weberi seadus on määratud valmi kujul : Δ I / I funktsiooni kujuline on = k, kus I tähistab stimulatsiooni algset tajuelamuse ja füüsikalise intensiivsust, Δ I on lisa, mis on tarvilik stimulatsiooni vaheline seos erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, Weberi-Fechneri seadusest et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, lähtuvalt? Selgitage seda seost kui I suureneb. ühe näitega.
kognitiivsetele protsessidele, mida rakendatakse ühtviisi nii koolis kui intelligentsustesti sooritades - Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kõige ettevaatlikum järeldus, mida intelligentsuse ja kooliskäimise uuringutest saab teha, on see, et kool sobib hästi keskkonnaks, kus intelligentsus saab areneda. Võimalik, et kool ei ole selleks ainumõeldav keskkond ja laste võimed areneksid sama edukalt ka mõnes muus piisavat vaimset stimulatsiooni pakkuvas keskkonnas - Põhjuslikkusest - 1) seos võib peegeldada intelligentsuse ja akadeemilise edukuse konstruktide sarnasust või koguni samasust; - 2) seos võib tuleneda intelligentsuse põhjuslikust mõjust haridusalastele saavutustele; - 3) seos võib olla põhjustatud hariduse mõjust intelligentsusele või vähemalt intelligentsuse ja hariduse vastastikmõjust. - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - kreegipuu - Tarkuse ja iseloomuomadustelpole seost
Pshhodünaamiline teraapia aitab lahendada konflikte patsiendi tundeelus. Ravi valik sõltub uuringute tulemustest. Elekterkrampravi kasutatakse juhul, kui ravimitega ei ole saavutatud mingit paranemist. Enne lühiajalise narkoosi läbiviimist manustatakse patsiendile lihaseid lõõgastavat ravimit. Pähe asetatakse kindlatesse kohtadesse elektroodid, mis ellastavad elektriimpulsse. Magnetstimulatsioon on suhteliselt harv ja peamiselt kasutatakase seda ülikooli kliinikutes. Uitnärvi stimulatsiooni viiakse läbi südamerütmide sarnaselt naha alla siirdatud stimulaatoriga. Unest võõrutamise teraapia puhul hoitakse patsienti üks kuni kaks korda nädalas öösiti ärkvel ja magada ei lasta ka päeval. Valgusravi korral viibib patsient kuni kaks tundi heleda, päevavalgusega sarnase valguse käes. Sageli kombineeritakse valgusravi medikamentoosse raviga. Kokkuvõte Alati on lootust. Sageli juhtub,et depressioon võtab inimeselt lootuse. Kui tunnete end
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
Põhjused: Mehhaaniline (lihaste treening)b) Kasv (kasvufaktorid). Hüperplaasia-A: Füsioloogiline hüperplaasia Kompensatoorne hüperplaasia: suureneb koe mass kahjustuse või osalise eemaldamise järgselt (maksa osalise resektsiooni järel) Hormonaalne hüperplaasia: rinna näärmerakkude paljunemine raseduse ajal B: Patoloogiline hüperplaasia Kasvufaktorite ja hormoonide suurenud stimulatsiooni koostoime tagajärg (nt. emaka endometrioos) Atroofia- Rakkude, koe, organi atroofia, so. eelnevalt normaalselt väljaarenenud koe/elundi mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral. Rakusurm (variandid)- Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus –
lähedasemat kontakti. ( Viide: Vägivallatseja lapsevanemana (2007) Lundy Bancroft, Jay G. Silverman, Tartu Naiste Varjupaik ) 6 Seksuaalne väärkohtlemine Lapse seksuaalne kuritarvitamine ehk lapse seksuaalne väärkohtlemine on väärkohtlemise vorm, mille puhul täiskasvanu või nooruk kuritarvitab last seksuaalse stimulatsiooni eesmärgil. Lapse seksuaalse kuritarvitamise vormide seas on lapse kutsumine seksuaalsesse tegevusse või tema sundimine selleks (sõltumata tulemusest), suguelundite paljastamine lapse ees, pornograafia näitamine lapsele, seksuaalne kontakt lapsega, füüsiline kokkupuude lapse suguelunditega, lapse suguelundite vaatamine ilma füüsilise kokkupuuteta ja lapse kasutamine lapspornograafia valmistamiseks. (Viide: http://et.wikipedia.org/wiki/Lapse_seksuaalne_kuritarvitamine )
Müeliniseerumine: Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliniseeritud aksonis 120 m/s, müelimiseerimata aksonis 30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Dendriitide kasv: Dendriitide areng suurim 5.-21. nädalal, täiskasvanu tase 5.-6. elukuuks Dendriitide areng sõltub keskkondlikust sisendist Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalsne areng: Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevas ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid. Varases postnataalses perioodis “kogemust ootav” areng: kuigi kortikaalsed seoste mustrid on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas “kogemusest sõltuv” õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot
Gray - arendab eysencki teooriat edasi - reg keskkonnast tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment, eneseregulatsioon - Lähenev VS vältiv käitumine BIS- käitumusliku inhibitsiooni süst: vältimine, ebameeldivate sündm vältimine, neg emots, serotoniin ja noradrenaliin BAS- käitumusliku aktivatsiooni süst: lähenemine, eesmärkide saavutamine, pos emots, impulsiisvsus, ekstraverts. Dopamiin - ekstraverts on paremaks soorituseks vaja rohkem stimulatsiooni. Aktiivsus ja tähelepanu häire korral aitavad stimulandid, kuna aitavad väheaktiivseid neurotransmitterite süsteeme aktiviseerida Võitle- ja põgene reaktsioon emots käitumine on seletatav 3 neuroloogilise süsteemiga BIS, BAS ja Fight or flight system Kalat - emotsioonide asukoht: limbiline süsteem, enim uuritud amügdalat Jaak Panksepp - afektiivne neuroteadus - rotikõdistamine (loomade emotsioonid) - teadvus on evoluts käigus ehitatud emotsionaalsele baasile
Meestel: kuulmislävi kõrgem, heledas valguses parem nägemisteravus, ruumi- ja kujunditaju parem, peitepilte lahendavad paremini, testosterooni sisalduse suurenemisel suureneb keskendumisvõime ja ruumis orienteerumise võime. 6. Temperament ja isiksuse tüüp introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem, taju on kestva aja vältel püsivam, keskendunum, eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja ümbrust kui ekstraverdid, kes otsivad vaheldust ja stimulatsiooni. - kunstnikutüüp on oma kirjeldustes üldised ja tajuvad kontraste, täppisteadlased on oma kirjeldustes detailsed. - taju sõltub oluliselt isiksuse kognitiivsest stiilist. Väärtaju ehk illusioonid: ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui nad on tegelikkuses. Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt): Võrreldes esemete ja nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja seega ka ebatäpsem.
tutvustaks ja veenaks toodet kasutama. Kuid kindlasti peab olema see arvamusliider oma grupi jaoks autoriteetne ja asjakohane. Riskide vähendamisel ja ostuotsuste kinnitamisel on oluline analüüsida toodet/teenust järgmistest aspektidest: *sobivus sihtrühma eeldavate mõtte- ja toimimismallidega, * paremus, eelised konkurentidega võrreldes, * vahetu kasutuskogemuse saamise võimalus väikeste omapoolsete riskidega, * emotsionaalse või intellektuaalse stimulatsiooni tekkimise/ tekitamise võimalused, * saadavate hüvede kogemise kiirus, * toote olemuse arusaadavus, kasutamise hõlpsus, * toote sümbolism- võime genereerida seonduvaid tähendusi. Reklaami mudel Eelpool mainitud Mayeri pesupulbri kampaania on loodud peamiselt vastavalt müügimudeli (sales response model) ja veenmise mudeli (persuasion model) kontekstis. Kui algse kampaania peamiseks eesmärgiks oli tootest teavitamine, siis tundub, et algselt kasutati peamiselt müügimudelit
agonist. Tamoksifeeni ja östrogeeni retseptrori kompleks ei dissotsieeru kergesti, seega esineb retseptorite taaskasutamise häire. Tamoksifeen kasutatakse östrogeeni sõltuva rinnanäärme kasvaja ravis. Klomifeen inhibeerib östrogeeni seondumist hüpofüüsis ja seega ei lase normaalsel negatiivsel tagasisidestusel toimuda ja seega põhjustab suurenenud GnRH ja gonadotropiinide sekretsiooni. Suurendab märkimisväärselt K. Vahenõmm 2018 munasarjade stimulatsiooni ja suurenemist ning suurendab östrogeenide sekretsiooni. Peamine toime on see, et indutseerivad ovulatsiooni. Kasutatakse viljatuse ravis. Sageli sünnib neil lastel kaksikuid aga mitte mitmikuid. Raloksifeen on selektiivne östrogeeni retseptori modulaator. Sellel ainel on antiöstrogeensed efektid rindadele ja emakale, aga östrogeensed efektid luudele, lipiidide metabolismile ja vere hüübimisele. Seda kasutatakse, et
Aju närvijätkete kogupikkus on võrdne 4-kordse maakera ümbermõõduga. Ajukoor kataks lahtivoldituna ära 20 ruutmeetrise ala. 3 Aju plastilisus Aju maht suureneb sünnijärgselt uute närvijätkete tekkimise arvelt ja peamised juhteteed on lapse ajus tuvastatavad 3. eluaastal, kuid närviringete areng ja täiustumine (uute tekkimine ja vanade ümberkohastumine) jätkub õppimise ja stimulatsiooni mõjul läbi elu ning on aluseks uute oskuste kujunemisele ja ka aju plastilisusele. Mida rohkem aju stimuleeritakse, seda rohkem loovad närvirakud omavahel ühendusi ja seda paremini edeneb õppimine. Spetsiifiline keskkond ja kogemused määravad ära, millised närvirakud aktiveeruvad ja loovad uusi närviühendusi - s.t. tarbetud hävivad, funktsionaalsed tugevnevad. Kui inimesed midagi õpivad, siis muutub nende ajude toimemehhanism. Isegi
3. Stage of exhaustion väsimusfaas Kriitika stressil pole väga kindlat definitsiooni, sellest sai sünonüüm paljudele teistele sõnadele. Teiseks loomade ja inimeste tajutud stress pole alati sama. Kriitilised elusündmused. Kriitilised elusündmused põhjustavad muutusi, mis omakorda põhjustavad väljakutseid organismile. Psühholoogiline stress (Lazarus). Stress on relational kontsept ehk stressi ei defineerita kui spetsiifilist välist stimulatsiooni ega ka spetsiifilist füsioloogilist, käitumuslikku või subjektiivset reaktsiooni. Stress on pigem suhe individuaali ja keskkonna vahel. Hinnang (appraisal) ja toimetulek (coping). Emotsionaalsed protsessid on sõltuvad reaalsetest ootustest, mis inimestel on. Sinna arvestatakse ka tõsidust ja tulemust kindla olukorra puhul. Esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne) hinnang. Primaarne hinnang: eesmärgi tähtsus, eesmärgi kongruentsus (ehk kui väga inimene on kooskõlas oma personaalsete
mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms
Müoglobiin on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Lihastes tekitavad väsimust kuhjuvad ainevahetuse lõppproduktid(piimhape, CO2, fofaadid). Väsimus tekib, kuna väheneb glükogeeni hulk ja halveneb O2 varustamine ning ülemäärane pingutus tekitab lihastes miktrotraumasid(põletik) 26.Kuidas reguleerib lihasjõudu lihaskiudude suurus, stimulatsiooni sagedus ja venitatuse mõju? Lihaskiudude suurus mida pikem on lihas, seda väiksem on ta lihasjõud. Stimulatsiooni sagedus-suurendab lihasjõudu Venitatuse mõju- 27.Millised on kiired ja aeglased lihaskiud? Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad(näiteks selgroosirgestaja). Valged lihased on kiired, kuid kiired väsija(näiteks silmaliigutajalihas) 28.Millised on suuremad kerelihased?
tõekspidamistega kooskõlas olev 6) ratsionlisatsioon ehk sellise info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget. 7) dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad Kui hiljem vastu võetud teave põhjustab eelneva ununemist on tegemist RETROAKTIIVSE INTERFERENTSIGA. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist PROAKTVIISE PIDURDUSEGA. SENSOORNE MÄLU – objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. LÜHIMÄLU – sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. PÜSIMÄLU – informatsioon võib säilida aastaid või aastakümneid, olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on 3peamist allsüsteemi: 1)protseduurimälu-
järel söömisega ja unumisega pärast liigvarast ärkamist. (samas) 14 Uinumisraskusi võib põhjustada ka nutiseadmete kasutamine hilja õhtul, kuna nutiseadmete hele valgus pärsib melatoniini tootmist. (Technologyguide, 2012) 5.3. Lapse uni 5.-10. eluaasta vahel on ülekaalus REM uni. Unele tuleb laste seisukohast erilist tähelepanu pöörata, kuna puhanud laps on vastuvõtlikum välise stimulatsiooni suhtes. (Veldi & Paavle, 2012) Lapseea sagedasemad unehäired on unelämbus, uneskõndimine, uneterror ja luupainaja, mis esineb koguni 50% 3. - 6. aastastel lastel. Seda soodustavad mitmesugused läbielamised. Hirmuunenäoatakki iseloomustavad hirmusündmustega lõppevale pikale unenäole järgnev äkk-ärkamine, mis jääb painama. (samas) Lapseea unetus on seotud ka piirangute kehtestamata jätmisega, häire on tingitud lapse
Millised stimuleerivad, pidurdavad ja on universaalsed? · Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad e erutavad või pärssivad e pidurdavad. Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast. 7. GEENID. · Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad? Geen on pärilikkuse tegur, geneetilis struktuuri(DNA) funktsionaalne osa, mis kodeerib mingit valku ja selle kaudu määrab mingi tunnuse iseloomu. Geenid koosnevad desoksüribonukleiinhappest (DNA), mis sisaldab kombinatsioone neljast erinevast lämmastikalusest (A, T, C ja G) Igas rakutuumas asub genoom, mis on koondatud kromosoomidesse- inimesel 23 paari kromosoome
Koosneb gliiarakkudest, isoleerib juhtetee ära. Signaal liigub tänu sellele aksionis kiiremini. (sellepärast ei ole võimalik 3 nädalasel lapsel kõndida – müeliniseerumist ei ole toimunud) Juhteteede areng – projektsioonikiud, assotsiatsioonikiud, talamokortikaalsed kiud Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalne areng: - Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui seda pole siis arenevad ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid - Varases postnataalses perioodis „kogemust ootav“ areng – kortikaalsed mustrid on olemas aga need on muudetavad. Normaalseks arenguks on vaja ootuspärast stimulatsiooni - Hilisemalt ja täiskasvanueas „kogemusest sõltuv“ õppimine: vaja on sisendit, et sudaksime uut infot omandada ja neutraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse
nervus vaguse stimulatsioonile. Vatsakeste juhtesüsteem on kõige vähem tundlikum parasümpaatilisele inervatsioonile. Kojad on seejuures tundlikkumad võrreldes vatsakeste juhtesüsteemiga ning vähem tundlikumad, kui sinuatriaalsõlm ja atrioventrikulaarsõlm, parasümpatilisele stimulatsioonile. Seega mõõdukas parasümpaatiline stimulatsioon aeglustab normaalset siinusrütmi ja võimaldab kodades paikneval sammuandjal ülevõtta erutuse tekke. Väga tugev parasümpaatiline stimulatsiooni korral peab sammuandja funktsiooni ülevõtma hoopis vatsakeses paiknev latente sammuandja. 2.1.1.4.Latentsete sammuandjate suurenenud automatism Kui latentne sammuandja omab kiiremat spontaanset depolarisatsiooni faasi kui sinuatriaalsõlm, siis võib esineda olukord, kus latentne sammuandja võib üle võtta erutuse tekke funktsioon. Impulssi, mis tekib varem võrreldes normaalse südame rütmiga, nimetatakse ektoopiliseks löögiks ning sarnaste ektoopiliste löökide jada nimetatakse
Seda liiki käitumist nimetatakse enesestimulatsiooniliseks käitumiseks. Selline käitumine võib kesta aastaid. Järeldatakse, et kui laps ei saa väljastpoolt seda sündsast käitumisest, rakendab ta enesestimulatsiooni kuna vajab seda oma närvisüsteemi elushoidmiseks. Negatiivsemaks pooleks selle juures on see, et sel ajal kui laps tegeleb enesestimulatsiooniga ei ole ta vastuvõtlik uuele informatsioonile ja blokeerib selle. Stimulatsiooni on võimalik ka preemiaks kasutada. Lubatakse ka füüsilist ja sõnalist ohjeldamist, et lapse tähelepanu saavutada. (Lovaas, 1998) 2.1. Põhjused Põhjuseid on väga erinevaid ja alati ei ole võimalik kõigile küsimustele, mis puudutab vaimupuuet isegi vastuseid leida. Kuid psüühikahäirete kaasasündinud tegurid mõjutavad kesknärvisüsteemi kahjustavalt või häirivalt kuni ilmale tulekuni ja nendeks on geneetilised s.t. pärilikud hälbed, loote- ja sünnikahjustused
Suhtlemisoskus. Nendega peaks tegelema algklassidest peale. Kõike seda peaks tegema õpetajad igapäevategevuste kaudu, sest esiteks ei ole meil selliseid programme, mis konkreetselt selliste asjadega tegeleksid. Teiseks kui need programmid oleksid, peaksid õpetajad nagunii seda toetama oma tegevuse kaudu. Ühesõnaga mistahes probleemide vältimisel taandub asi lõpuks lapse enesehinnagule ja väärtustele. On leitud, et elamustejanu (need, kes vajavad pidevalt stimulatsiooni, väldivad igavust, otsivad põnevust, neil pole nii lähedased suhted oma vanematega) ja impulsiivsus on omadused, mis viivad ka riskivale seksuaalkäitumisele. Impulsiivsed jällegi tegutsevad enne mõtlemist Uuriti programmi mõju, milles põhikooli (14-15a) õppetegevusse pandi sisse HIV-i ennetuse elemendid: rollimängud (riskisituatsioonidest), teemad raseduse vältimisest, grupiarutelud, videod, noored HIV+ esinejad, vanemate kaasamine.
võpatusrefleksile (gating efect) · PPI (prepulse inhibition) ehk nõrga eelärritusega võpatustest AP antagoniseerivad apomorfiinist tingitud vähenemist · Apomorfiinistereotüüpia antagoniseerimine · Amfetamiinistimulatsiooni antagoniseerimine · PCP-stimulatsiooni antagoniseerimine · Ajukahjustuse-paradigmad (näiteks ventraalse hippokampuse kahjustus), eriti noorloomadel - AP vähendavad muutusi vastustes ärritustele keskkonnast · Kõrge õhurõhu tekitatud psühhomotoorse stimulatsiooni antagoniseerimine Psühhioosiravimid peamiste kliiniliste omaduste järgi · Nõrgema toimega esimese põlvkonna AP: kloorpromasiin, tioridasiin · Tugevama toimega esimese põlvkonna AP: haloperidool, flufenasiin · Esmajärjekorras kasutatavad teise põlvkonna19 AP:risperidoon, olansapiin, sertraliin, kvetiapiin, amisulpriid, tsiprasidoon, aripiprasool · Teises järjekorras kasutatavad teise põlvkonna AP: klosapiin
olla, sest iga inimene on erinev ja igal inimesel on omad põhjused ja motiivid, aga põhilisteks on vaba aja põnevalt veetmine, teise reaalsusesse põgenemine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamine, identiteet ja kõrge enesehinnangu saavutamine, inimestevahelised motiivid ja kõige levinum põhjus raha teenimine. 1. Põnevalt vaba aja veetmine Võimalus suurelt võita ja kaotusrisk tekitavad üldiselt erutust, mida mängur naudib. Nii mõndagi mängurit iseloomustab kõrge põnevuse ja stimulatsiooni vajadus ja elamuste otsimine. (Federman, Drebing & Krebs 2005:47) Osadele inimestele on hasartmängud omapärane intellektuaalne treening, mis toidab teadmisjanu ja sellega kaasnev risk teravdab tundeid ja annab võimaluse end elusana tunda(Sepel 2007: 30) "See mängimise motiiv on ilmselt levinum noorte ja noorte täiskasvanute seas ning tähelepanukontsentratsioonihäiretega inimeste hulgas" (Federman, Drebing & Krebs 2005: 47) 2.Põgenemine teise reaalsusesse
Teadlased teatasid, et kui ema läks tööle imiku esimesel eluaastal, siis oli sel „oluline negatiivne mõju kognitiivsetele ja käitumuslikele omadustele“, ja kui ema lükkas tööleminekut edasi lapse teisele või kolmandale eluaastale, siis seda ei täheldatud (ema hoolitsusest järgmisena andis parimaid tulemusi vanaema hoolitsus). Kolmeaastased lasteaias hoiul viibivad lapsed said jätkuvalt vähem keelelist stimulatsiooni. Nende sõnavara oli kõige vähem arenenud, kuigi teiste keeleliste näitajate poolest nad ei erinenud. Kognitiivses arengus olulisi erinevusi ei olnud, kuid lasteaialastel oli koos teistega rohkem prosotsiaalseid käitumisviise, nagu jagamine, koostöö ja empaatia. Kaks peamist põhjust, miks isad osalevad vähem laste kasvatamises on - esiteks on isadel sageli rohkem töötunde. Teiseks hakkavad isad kergesti
2) REPRODUTSEERIMINE teabe taastamine või kasutamine hilisemas või praktilises tegevuses informatsiooni reprodutseerimise kolm alaliiki: 1) äratundmine – käivitub mingi objekti tajumisel selle tuttavana või teadaolevana kogemises 2) meenumine – mälus säiliv aktualiseerub iseenesest, kergesti, ilma pingutuseta 3) mäletamine/meenutamine – teadlik, eesmärgipärane materjali väljatoomine mälust Olemas on kolm mälusüsteemi: 1) sensoorne mälu – Tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Kustumisprotsess on 100-350millisekundit (0.1-0.35sek). Sensoorset mälu on uurinud George Sperling. 2) lühimälu – Üldistatum, vähem detailine informatsioon sensoorsest mälust. Informatsioon püsib lühimälus 20-40 sekundit (kauem võimalik ülekordamisega). Töömälu on käimasoleva vaimse või praktiliseks tegevuseks vajalik psüühiline mehhanism. 3) püsimälu – Informatsioon püsib mälus aastaid või terve elu
– painduvus tagab haaradevahelise distantsi muutumise vastavalt vajadusele, antigeeni efektiivne seostumine Milleks on antikehal vajalik Fc regioon? – osaleb signaali edastamises Millist tüüpi immuunoglobuliine on inimese vereseerumis kõige rohkem? - IgG Millised immuunoglobuliinid tagavad kauakestva immuunvastuse? - IgG Millised immunoglobuliinid sekreteeritakse limaskestale? - IgA Millised immunoglobuliinid ilmuvad verre esimesena peale antigeenset stimulatsiooni ja kaovad kõige kiiremini? – IgM Millised immunoglobuliinid on seotud allergilise reaktsiooniga? – IgE Võrdle imetaja immunoglobuliine (kus leidub, ülesanne, kas mono-,di- või pentameer)? Leidub Mono, di, penta Ül IgA Limaskestadel, Vereseerumis mõni, Takistavad mikroobide vereseerumis osadel imetajatel di kinnitumist epiteelrakkudele ja
mustad laigud peale. Ka käitumuslikud teadusharud ei ole pettustest puhtad. Näiteks juhtum Põhja-Carolina J.B. Rhine Instituut Parapsühholoogia alal. Sealne instituudi juht tõi laboritesse sisse uusima tehnoloogia, et vältida inimlikke eksitusi uuringute läbiviimisel, jäädes seejärel hiljem ise vahele andmetega manipuleerimisega. Tema uuringu jaoks oli roti ,,mõnualadele" sisestatud elektroodid, et mõõta kas loom mõjutab generaatorit, et saada mõnutekitavat stimulatsiooni. Teadlane aga lülitas andmeteloenduri kindlatel hetkedel välja, jättes seega mulje, et suuremal osal kordadest mõjutab rott ise generaatorit. Vähem teadaolev juhtum on psühholoog Stephen Breuningi poolt läbiviidud pettus, kus teadlane, töötades psühhotroopsete ainete uuringu kallal vaimse alaarenguga patsientidele, jäi vahele andmete võltsimisega. Tema assistentidel tekkis andmete õigsuse osas kahtlus kui nad
vajalikku tähelepanu rahvausunditele. Tänapäeva inimestel on esivanemate uskumustest paljugi õppida. Seal leid põhjapanevaid väärtushinnanguid ja norme, mis meiegi moodsas kultuuris välja paistavad ja võivad tiht mõitmatutena tunduda. Seoste otsimine on ka hädavajalik, kui tahame tungida sügavamale küsimustesse, kuidas on inimene hingeliselt loodud ja kuidas tema koosmäng looduse ja selle jõududega võis toimida. Oleme kaotanud selle eluisu ja stimulatsiooni, mis meie esivanematel oli ja mida me siiani vajame. Vajame lähedast kontakti elava looduse- ja kultuurimaastikuga kogu selle lummavas mitmekesisuses koos luule ja fantaasiaga, kui endastmõistetavate saatjatega. Traditsiooniline rahvausund Põhijoontes järgis traditsiooniline rahvausund üsna kindlaid mõttemalle, mis küll varieeruvad üksikasjades ühest kandist teise. Teatud situatsioonides on aspekteeritud rahvausundeid, teistes mitte
mis tekitavad maksimaalselt selge ja tugeva ajuvastuse eelistusele viitavates ajukeskustes, siis oleks lihtne tootmist ja marketing selliselt planeerida, et "määritakse pähe" kaubad/teenused, mis inimesele intuitiivselt meeldivad. Neuroturunduslikud mõõtevahendid Funktsionaalse magnetresonants-kuvamise (fMRI), (fMRI nagu aju dekooder); Positronide emissiooni tomograafia (PET); Transcranial magnet stimulatsiooni (TMS) Magnetoentsefalograafia (MEG) või EEG aparatuuri abil saadud ärritussündmustega seotud aju biopotentsiaalide registreerimise. (ERP, Nt Neurosan seadmete abil) aparatuuriga tehakse kindlaks ja kuvatakse katseisiku aju eri piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see katseisik tajub reklaamspetsialistide jaoks huvitavaid objekte. Näiteks reklaamsõnumid või kaubanäidised või siis poliitikute näod, erakondade nimetused, mingid kindlad märksõnad vms
lõtvumine on tahtega juhitav. Südamelihaskude Silelihaskude silelihaste kokkutõmbed laiendavad või ahendavad veresooni, peenestavad ja liigutavad toitu seedetraktis, liigutavad kehavedelikke ja kõrvaldavad jääkaineid. Ei allu tahtele. 4. Närvikude tuvastab kehasiseseid ja väliseid muutusi ning reageerib neile tegevuspotentsiaalidega, käivitades lihaste ja näärmete tööd. Funktsiooniks on stimulatsiooni tõlkimine närviimpulsside keelde, juhtides neid mööda teisi neuroneid lihaskoe või näärmeteni. Kõik koed arenevad kolmest esmasest lootelehest, mis on inimlootes formeerunud 16 päeva pärast viljastumist välimine looteleht ehk ektoderm, sisemine looteleht ehk endoderm ja kesmine looteleht ehk mesoderm. Epiteelkude saab oma osa kõigist kolmest. Side- ja lihaskoed tekivad mesodermist. Närvikude tekib ektodermist.
SO SOOJAVEELINE JA JAHEDAVEELINE - opt. kasvutemp. üle 20o - opt. kasvutemp 17o juures, hapnikunõudlik talub hapnikuvaest toitaineterikast vett PA PALJUNDAMINE Kudemine üle 16o - loote kiire areng, Kudemine 10o juures - aeglane areng, pikk lühike inkubeerimisaeg (4 päeva) inkubeerimisaeg (üle kuu aja) Vajab hormonaalset stimulatsiooni marja Hõlpsasti lüpstav küpsemiseks Suur viljakus, peen mari - 150 000 Väike viljakus, suureteraline mari - marjatera/emaskala kaalu kg 1500 marjatera/emaskala kaalu kg Kleepuv mari – enne haudeaparaati Mari ei ole kleepuv paigutamist vajab töötlust kleepuvuse eemaldamiseks Söötmine Taimse valgu osa on söödas suur, Loomse valgu vajadus suur (sööt kalajahust
Kui meeled on ära kodeerinud, signaal saadetakse ajju teistsugusel kujul e neuronitevaheline suhtlus, närviimpulsid mööda aksonit edasi sünapsite kaudu infovahetus. - Kuidas pilt teadvusesse jõuab? Valguse langemisest läbi pupilli reetinale, fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni. Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust. Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee.
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
edasi, muutuvad tuimemaks, kokkupuutekohas sidekoelised muutused, aine ei lähe nii kiiresti edasi. Risttolerantsus kui ühe uimasti suhtes sõltuvus juba tekkinud, siis teinest ainest kujuneb kiiremini Eufooria põhjendamatu heaolutunne, lõbusus. Enesekontrolli kaotus. Flashback seostub LSDga, vahel kanepiga. Taastub joobeseisund kui ainet tegelikult kasutatud pole, kui meeleorganid saavad tugevat stimulatsiooni. 3. Uimastite erinevad manustamisviisid Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4
tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast.
Tegutsemise ja kogemuste alusel omandatakse tavamõisted. Tunnetusprotsesside areng: Arvesta, et õpilastel on algselt kogemuslikud teadmised ning algul on raske abstrakset ja võõrast raske mõista. Varasematest kokkupuudetest õpitavaga võivad olla kujunenud väärteadmised ja -hoiakud, mida võib olla üsnagi raske muuta. Oluline on lapse sisemine aktiivsus- laps konstrueerib oma teadmised ise, täiskasvanu suhtleb, loob keskkonda, pakub stimulatsiooni. Tahtmatu ja tahtlik tähelepanu: Maht on piiratud (tõhustab automatiseerimine) Mõjutatud erutustaseme poolt, parim on optimaaltne Suunatud teadmiste, hoiakute, ootuste jms poolt subjektiivne tähelepanupimedus Integreerib infokillud mõtestatud tervikuks- tahtlik tähelepanu Vajalik teadlikuks tegutsemiseks Taju: Valikuline, subjektiivne Mõjutatud emotsioonidest, enesetundest Keeleliselt vahendatud (seos meeldejätmisega)
virionivalkudeks. Infitseeritud rakus toodetakse 10000 virioni, mis vabanevad raku lüüsil. Viirus kodeerib ka nukleotiidide raisaensüüme. Viirus pakitakse kokku inklusioonkehakestes, kus ta saab ka välismembraani. Patogenees. • Rõuged. Sissehingamine > replikatsioon ülemistes hingamisteedes. Disseminatsioon lümfisüsteemis, rakk-vahendatud vireemiaga. • Molluscum contagiosum ja zoonoosid levivad otsesel kontaktil. Viirus võib algselt põhjustada raku kasvu stimulatsiooni, siis raku lüüsi. Viirus kodeerib tegevusi, mis aitavad immuunsüsteemi eest peituda: rakust-rakku levik, valgud, mis vähendavad interferooni-, komplemendi- ja põletikuvastust. Haiguse lahenemiseks on oluline rakuline ja humoraalne immuunsus. Rõugete elimineerimiseni viisid järgmised tema omadused: loomreservuaaride ja vektorite puudumine, üks serotüüp (immuniseerimine kaitses kõigi infektsioonide eest), kindla kliinilise pildiga haigus (nakkuse leviku tõkestamiseks), vaktsiin
Paide Ühisgümnaasium Rasedus ja Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliealiste tüdrukute teadlikkus rasestumisest ja sellest hoidumisest Uurimistöö Autor: Krista Severev 11A Juhendaja: Liivi Aare, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .....................................
vedeliku kehast välja viimiseks. Hooldusvahendi koostises on Põhjamere mineraalid, soolad ja vetikate ekstraktid, mis on valmistatud innovatiivsete valemite järgi ja omavad kosmeetilist, lüpolüütilist ja turset alandavat toimet. Need soodustavad lümfivoolu ja takistavad liigse vedeliku kogunemist. Kombineerides kahte tüüpi hooldusvahendit (termo ja krüo), aktiveerub mikrotsirkulatsioon füsioloogilise stimulatsiooni kaudu, see aktiviseerib omakorda naharakkude metabolismi, parandab vereringet, takistab kapillaaride seinte lõtvumist, naha vananemist, rasva ja liigse vedeliku kogunemist, parandab armkude jne. D Darsonvalisatsioon - kasutatakse kõrgsageduslikku impulss-vahelduvvoolu. Protseduuril on verevarustust, kudede ainevahetust parandav, valuvaigistav, lihaspingeid lõõgastav ja rahustav toime. Darsonvalisatsiooni näidustused: hulginärvivalud; neurootilised peavalud; lokaalsed
inimene õpiks hirmutavates olukordades reageerima. Revonsuo 2000. Õppimise hüpotees- Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid. Uni kinnitab mälujälgi? Jouvet Unustamise hüpotees- Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu. Crick&Mitchison Kõrvalprodukti hüpotees- Unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni ja aktvivatsiooni kõrvalprodukt. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui püütakse interpreteerida juhuslikult aktiveerunud informatsiooni. Alateadlike soovide hüpotees- Unes leiavad kajastamist ainult egoistlikud vajadused. Ühiskond ei aktsepteeri kõiki vajadusi, need surutakse alateadvusesse. S. Freud. 13. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
lõpul 75%. Vastsündinu meeleline tundlikkus: Nägemine neljandaks kuuks on välja arenenud kahe silmaga üheaegselt nägemine, tajub vahemaad asja ja enda vahel.4.eluaastaks suudab näha nagu täiskasvanu. Kuulmine Meeldivad inimesehääled, kõrgemad hääletoonid, kuulevad rohkem helisid kui täiskasvanud, ei soovitata pidevat raadio või muusika taustal. Lõhnatundlikkus- väga erk, samuti ka emal. Puutetundlikkus- kõige tundlikum, sest areneb varem välja, saab kõige rohkem stimulatsiooni, naha pind on suur. Maitsetundlikkus- kõige rohkem meeldib magus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha- rindkere käsi ja jalgu ning pead ja kaela.
· Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. · Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. LISA Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutataud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt
Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, ...
Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni - Närvirakke tekib juurde ainult hippokampuses (õppimine, mõtlemine) rohkem närvirakke tekib kui inimesel on põhivajadused rahuldatud ja aju saab stimulatsiooni. Uued närvirakud aitavad õppida. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks - Aferentsed e sensoorsed neuronid – närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i. - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud, vaid vahendavad infot ühest neuronist teise. - Eferentsed e motoorsed neuronid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
