proksimaalses osas Sülg koosneb: vesi, elektrolüüdid, lima. Liigilised erinevused: mäletsejalistel tugevasti aluseline (CHO3), vatsa hapete neutraliseerimine, kogus 100- 200 l/ööpäevas, isotooniline. Koertel nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon: parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooride saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta-adrenergiliste reseptorite vahendusel. Endokriine regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 48) Ühekambrilise mao seede. Maonäärmed, maonõre koostis ja toime. Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus
Normi usaldatavus, usaldatavuse metadoloogilised probleemid Kontrolli korraldamise eelduseks: mõõdetava ja kontrollitava näitaja olemasolu, mille kohta on olemas standard/ norm. normimise põhieesmärk kavandatud töömeetodite kohandamine kvalifitseeritud töölisele konkreetse töö tegemiseks ettenähtud aja ja kvaliteedi piiranguid arvestades : · määrata (ehitus)tööle sobiv inimtöö ajakulu (ajanorm) · sobivalt tasakaalustada masina ja inimese osalemine · kujundada majanduslikud stiimulid (tasustamine seostada töökorraldusega) · siduda töökorraldus kvaliteedi- ja kulukontrolliga · näha alternatiive ja teada eelistuskriteeriume töötades erinevates oludes Normi usaldatavuse metadoloogilised probleemid: normi aluseks võetav etalon milline sündmus võtta aluseks otsuse tegemisel · kas etalon on piisavalt üldistava iseloomuga · kas on kasutatav ka teiste kohandatavate objektide (millised pole korraldatava vaatlusobjektid) puhul
o Emotsioonid kui õppimine käib üle jõu tekivad emotsioonide probleemid Häiritud on õppimisprotsess tervikuna. Probleemid ilmnevad eelkõige kokkupuutes uuega. Lapsed saavad hakkama õppides eritingimustes. Kognitiivsed probleemid Puudutavad ka intellektipuudega lapsi, väljenduvad seal raskemalt. Raskema intellektipuude korral peab arendama taju. Kergema intellektipuudega avalduvad raskused reeglina koolis. o Tähelepanu: lapsed ei suuda keskenduda olulisele, uued stiimulid tõmbavad tähelepanu; vähene püsivus eelkõige pingutust nõudvates olukordades, ei saa planeerida sama pikkasid õppimistegevusi kui teiste laste jaoks Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 18 o Taju: vähene maht ja kiirus, töötlevad vähem infot kui teised lapsed ühes ajaühikus, neile tuleb anda oluliselt rohkem aega ja vähendada tajutavat infot; taju vähene
Suhetes olek on kujuteldavate persoondega. Isiklike suhete arengurada B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll Iga suhtes olek saab kuskilt alguse. Murstein tema loogika järgi on 3 sammu (SVR skeem): Stiimulite periood saadan välja enda poolt signaale ja saan neid (signaale/stiimuleid) ka vastu (määratlen ära, et on poiss/tüdruk, must/valge, noor/vana, linnast/maalt). Nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed stiimulid (nt lõhn). See võib toimuda isegi siis, kui verbaalset suhtumist ei ole. Otsitakse sarnast/ühisosa (ühine huviala, koht, kus tulnud oled...) 21 Väärtuste kujunemine stiimulite väärtustamine. Hakatakse paika panema, mis on oluline/tähtis (nt laulukooris käimine, kui mõlemad seal käivad). Väärtuste põhjal kujuneb 3.staadium
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
1.Ühenduste rikked; 2.Purunenud komponendid; 3.Tootmisel tekkivad rikked; 4.Disaini vead. Mitepüsivad rikked: 1.Keskond (temp. Niiskus, rõhk ...); 2.Vibratsioon; 3.Toide; 4.El. magn väli, staatiline elekter, maandus; 5.Halvad ühendused; 6.Kriitilised ajad (timing); 7.Takistuse ja mahtuvuse muutused, 8.Müra; 9.Vananemine. · Testimine. Millal testitakse : · Normaalses tööreziimiz. (Online testing,Concurrent testing) · Spetsiaalses testimise reziimis. (Off-line testing) Kus on stiimulid : · Süsteemi sees (Self-testing) 48 · Eraldi testri mälus (External testing) Milliseid rikkeid testitakse : · Projekteerimise vigu. (Design verification) · Tootmise vigu · Tootmise praaki · Rikkeid (Field testing, Mintenance testing) Milline on testimise objekt : · Mikroskeem IC (Component level testing) · Plaat (Board level testing) · Süsteem (System-level testing) Kuidas saadakse testid/oodatavad reakstsioonid : · Mälust
signaalide abil. Selle kommunikatsiooni juures mängivad keskset osa hormoonid ja on seetõttu tähtsad homeostaasi säilitamisel Diferentseerumine protsess, mille jooksul rakk kujuneb spetsialiseeritud rakuks Apoptoos raku programmeeritud surm, ebavajalike rakkude eemaldamine Apoptoosi kutsuvad esile füsioloogilised (surmaretseptorite aktiveerimine) ja patoloogilised stiimulid (mutatsioonid, nakkused). Apoptoosi teel surevad tavalised,terved rakud, mida pole enam vaja või siis haiged ja stressis rakud, mida on küll vaja, aga mis muutuvad kahjulikuks või mittefunktsionaalseks. Apoptoosil on kaks varianti (rohkem uuritud) sisemine (intrinsic - otsus surra tuleb raku seest, mitokondrid asjaga seotud) ja välimine (extrinsic - rakusurm aktiveeritakse rakupinnal teiste rakkude poolt) 6
sarnanevad eukarüootidest leitud kinaasidele. 36. Signaaliülekande mehhanismid bakterirakus raku liikumisel kemoatraktandi kontsentratsiooni tõusu suunas. Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis), mehhaanilised stiimulid (tigmotaksis), elektrivool (galvanotaksis) või magnetväli (magnetotaksis). Bakterirakud liiguvad kas viburite abil (enamus graampositiivseid ja graamnegatiivseid baktereid) või libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline. Viburite pöörlemissuund vahetub perioodiliselt. E
muu õppimine. Õppimine Klassikaline ja operaatne tingimus teatud käitumisele järgneb tasu või karistus kui järgneb tasu siis käitumine peab paranema. Mis on tasu ja mis on karistus sõltub konkreetsest indiviidist. Uusi trikke karistuse kaudu ei saa õppida, uusi trikke saab õppida ainutt tasustamise kaudu. Pavlov ja koerad stiimul eelneb reaktsioonile. Antakse mingi stiimul ja eeldatakse, et sellele järgneb mingi kindel tegu. Teatud loomulikud stiimulid, millele järgnevad loomulikd reaktsioonid. Kui loomulikku stiimulit ennetab kunstlik stiimul, siis mõne aja pärast pole vaja 31 enam loomuliku stiimult esitada, sest kunstlik stiimul kutsub esile reaktsiooni. Oluline on just ajaline järgnevus. Tingitud refleks koer hakkab ilastama juba enne kui kuuleb kausside kolinat. Sedasi toimub õppimine. Thorndike'i kassid Lisaks on ka sotsiaalse õppimise teooriad
loodud eeldused 40 mõjuda sokeerivalt, tavatus ja uudsus ... Tähelepanu on sõltuvuses esitatud info suutlikkusest stimuleerida . Mõttetegevust Tähelepanu sõltub elamuslikkusest e. kujundatud eeldustest stimuleerida elamuse saamist. Veel tähelepanu haaramisest: · Visuaalse tähelepanu korral: ootamatult ilmuvad stiimulid ja uued objektid äratavad tahtmatult tähelepanu (Yantis & Jonides, 1984; Yantis & Hillstom, 1994) · Tähelepanu tahtmatu tõmbamine sõltub lisaks stiimuli omadustele ka tähelepanu kontrollseadistusest, mille määravad nt ülesande nõuded (teaser-reklaamid jmt) · Ootamatu objekt võib tähelepanu haarata ka teadvustamatult ning meie käitumist mõjutada, kuid ta jõuab teadvusesse
tähtsust kaotanud siiani. Neurobioloogiline meetod. Konkreetsete närviteede ja füsioloogiliste mehhanismide uurimine, mille abil meeleelundeis tekkinud erutus transleeritakse käitumuslikeks liigutusteks. Areneb kiiresti, kuid meetod on kallis ja aeganõudev ning väga palju veel tundmatut. Kumbki meetod ei asenda teist, vaid nad täiendavad teineteist vastastikku. Varased etoloogid mõistsid, et käitumist mõjutavad nii välised kui ka sisemised stiimulid omavahelises koostoimes märkasid, et looma motivatsioon ühe või teise käitumise sooritamiseks varieerub ajas ja ruumis töötasid välja kõikehõlmava motivatsiooniteooria. Tänapäeva etoloogid on leidnud, et käitumise põhjuslikkus on väga keeruline nähtus, mida ei saa seletada omaaegse lihtsa kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid.
ebatüüpiliste tööaegadega. 3. Lähenemine või tagasitõmbumine: kuidas isik esialgu reageerib uutele stiimulitele, nagu näiteks uus mänguasi, toit või isik. Kontsentratsiooni (keskendumise) ja tähelepanelikkuse määr tuleb kõne alla kui laps ei ole eriti huvitatud aktiivsest tegevusest. See joon iseloomustab seda, kuivõrd kergelt välised stiimulid häirivad käitumise jätkamist. Kas laps on kergelt häiritav helide või nähtavate vaadete poolt kui ta joob pudelist? Kas last on kerge rahustada kui ta on ärritunud pakkudes talle alternatiivset tegevust? Kas laps leiab kergelt teise variandi kui püüab järgida rutiini kui tegeledes millegagi? Kõrge häiritavus on positiivne kui aitab lapse tähelepanu kõrvale
Euroopastumine olemasoleva kirjanduse järeldused. Eelnevalt on leitud seda, et EL mõjutab liikmesriikide valitsusi pigem kultuurilisel, mitteformaalsel ja normide tasemel. EL ei mõjuta nö. “Hardware” tasemel, nagu organisatsioonide struktuur, protseduurid, valitsusalas olevaid ametid jms. Nendes uuringutes on põhjuseks väljatoodud toodud see, et EL riiklikud poliitikad on pigem üldised ja kaudsed, ning tänu sellele ei mõjuta riikide valitsusi tõsisel määral. Stiimulid muutusteks on üldised väikesed ja siseriiklikud struktuurid kipuvad olema küllaltki kinnised. Eesti ELi seadusandluse rakendamise järelvalve (toon selle igaks juhuks välja, eksamil võib-olla ei ole vaja) Eestis tegelesid uurimuse hetkel Euroopa Liidu õiguse rakendamise koordineerimisega Riigikantselei ja selle alluvuses Euroopa Liidu Sekretariaat. Sekretariaat jälgis Euroopa liidu teatajat ja ige kahe nädala tagant tõi sealt välja uued ELi direktiivid, mis vajavad riigis rakendamist
mõjuvad ii sensoorne tundlikkus kui ka vaatamise kriteerium (kui range on otsustamine);mõõdetakse nii ,,puhast tundlikkust" kui ka kallutusi vastata konservatiivse või lõdva kriteeriumi järgi d' , B Aistingu ajaline viivis:latentne periood = 100-200 millisekundit Reaktsiooniaja katsed: · Lihtreaktsiooniaeg (0,15 0,25 sek.) nt.nii pea kui kuulete heli,vajutage nupule · Valikreaktsiooniaeg (0,2 0,5 sek.) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg stiimulid erinevad,aga ei pea valima · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev")/tajuteema/ Refraktaarsus:reageeringu aeglustumine vahetult pärast eelnenud reageerinut Aistingu intensiivsuse ja kvaligteedi muutumine ajas: · Adaptsioon (valgusadaptsioon,ruumisageduse adaptsioon) · Sensibilisatsioon:tundlikkuse tõus · Järelefektid;järelkujundid (negatiivne,kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia
riik. Selline keskvõim võib olla nii demokraatlik kui ka diktaatorlik. · Enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik. · Üksikisikute eraomandiõigus on äärmiselt piiratud või puudub. · Tootmine toimub riiklike, kohustuslike plaanide (plaanimajanduse) alusel, majan- duslikud stiimulid puuduvad. · Tururegulatsioonide puudumine (riiklikult kehtestatud hinnad jmt) tekitab kaupade ülejäägi ja defitsiidi. Käsumajanduse näiteks on need vähesed allesjäänud sotsialistlikud riigid, kus maa ja kapital on riigi omanduses. 112 SPORDI ÜLDAINED I TASE Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus turul osalejad suhtlevad NB!
Näiteks prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte. See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. 1.2 Teadvuse mehhanism ajus Kui inimene näeb magades und, siis ta on ju teadvusel. See tähendab seda, et aju kui süsteem loob teadvuse infost, mis ajus parajasti olemas on. Ajus olev informatsioon moodustab teadvuse. Aju loodud virtuaalreaalsus ( millega kaasneb teadvus ) ei moodustu välismaailmast, vaid hoopiski ajus olevast informatsioonist. Kuid info ise tuleb muidugi välismaailmast. Kuid on teada seda, et
Näiteks prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte. See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. Järgnevalt hakkamegi uurima seda, et kuidas erinevad ajupiirkonnad ja füüsikalised/keemilised protsessid on seotud teadvusega ( s.t. kuidas need mõjutavad ajus eksisteerivat teadvust ). Kuid peame seejuures arvestama seda, et mitte ükski nendest seostest ei anna meile teada teadvuse olemusest, selle tekkimisest ajus ja ka seda, et kus teadvus ajus tegelikult täpselt asub.
Niikaua, kui eksisteerib võimalus hüviseid vahetada, ilma, et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvel, räägitakse efektiivsest vahetusest. Seega võib vahetus olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotusest sõltub tootmisressursside pakkumine. Inimeste põhiliseks sissetulekuallikaks on tulu, mida nad saavad tootmistegurite müügist. Kui jaotus on ebaefektiivne, siis vähenevad inimeste töömotivatsioon või ettevõtluse stiimulid. Selle tagajärjel võib väheneda aga tootmisressursside pakkumine. Kõrvuti jaotuse efektiivsusega kerkib alati üles ka jaotuse õigluse küsimus. Siin on arvamusi mitmeid. Ühe võimaluse kohaselt on jaotus õiglane siis, kui kõik saavad võrdse osa toodetud hüvisest. Teise võimaluse kohaselt tuleks inimestele garanteerida minimaalne vajalik tulutase ning ülejäänu jaotada juba teistel alustel.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Näiteks prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte. See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. Ka tähelepanu ja teadvus on omavahel väga tihedalt seotud, kuid need ei ole oma olemuselt siiski üks ja sama nagu varem on seda arvatud. Järgnevalt hakkamegi uurima seda, et kuidas erinevad ajupiirkonnad ja füüsikalised/keemilised protsessid on seotud teadvusega ( s.t. kuidas need mõjutavad ajus eksisteerivat teadvust ). Kuid peame seejuures arvestama seda, et mitte ükski nendest seostest ei
Tõsisest ja kiirest vajadusest muuda- tuste järele kõneleb lojaalsete ja motiveeritud töötajate lahkumine ettevõttest. On tehtud kindlaks, et inimesi saab ergutada senisest paremini töötama järgmiste vahenditega: • Välised motiveerimisvahendid ehk stiimulid võivad olla nii majanduslikud (palk, preemia, kindlustused, töövahendid jms) kui ka sotsiaalsed (edutamine, karjäär, töö rikastamine, töö sisu muutmine, töökeskkond jt). Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR • Sisemised motivatsioonivahendid ehk motivaatorid on seotud nn vaimses sfääris tasuga:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
