reflektoorsed käitumised. Hirm – eesmine vöökäär, ärevus – tagumine vöökäär. Võpatusrefleks – tingimatu reaktsiooni ootamatu stiimuli peale. Ajusilla tasandil, mandelkeha reguleerib intensiivsust võimendunud võpatus – nii üldistunud kui hetkelise ärevusseisundi indikaator, koletsüstokiniin süstimisel esineb. Taalamusest lähevad erinevate sensoorsete modaalsuste närviteed otse mandelkehasse ilma ajukoort läbimata. St teatud stiimulid (ere valgus, tugev heli, valu) põhjustavad tingimatut hirmu. Prefrontaalne koor – frontaalkoore kahjustusega ahvid sots. ebaadekvaatsed, domineerimist ei esine, vähenenud suhtlemine, emotsiooniväljenduste ja zestide vähenemine, häälitsuste harvenemine. Prefronaalkoore kahjustuse korral pseudopsühhopaatia : emotsionaalne ebastabiilsus, pidurdamatus, tähelepanu hajuvus, alanenud otsustus
See on protsess, teised mudelid ei olnud protsessikesksed. On võimalik ka tagasilangus mööda seda redelit. Kuuendast ei saa tagasi langeda. Kui langed, pead jälle sealt pihta hakkama, kuhu kukkusid. Esimestes staadiumites on kulu, alates viiendast mõtleb ta juba tulule. Kognitiivkäitumuslikud meetodid Pavlovi klassikaline tingimine kaks stiimulit: tingimatu ja tingitud. Õppimine toimub siis, kui kaks sündmust esinesid ajas koos. Saab rääkida stiimulite generalisatsioon e stiimulid, mis on sarnased algsele tingitud stiimulile hakkavad esile kutsuma sarnast reaktsiooni. Läheb valgeks, hakkab sülge eritama. Kõrgema järgu tingimine tingitud stiimule seostumine mingi muu stiimuliga, mis hakkab esialgset reaktsiooni esile kutsuma. Kustumine kui korduvalt esineb tingitud stiimul ilma tingimatu stiimulita. Operantne käitumine See käitumisviis, mida keskkond karistab või ei kinnita, esineb vähem.
Motivatsioonisüsteemi loomisel tuleks arvestada ettevõtte strateegia, tegevusala, töö iseloomu, tööturul toimuva, organisatsioonikultuuri, palgasüsteemi, ettevõtte finantsolukorra, majandusliku edukuse, töötajate haridustaseme ja töötajaid esindava organisatsiooni (ametiühingu) olemasolu või selle puudumisega. Sellega peaks tegelema ettevõtte juhtkond. 4. Mille poolest erinevad välised ja sisemised motivatsioonitegurid? • Välised motiveerimisvahendid ehk stiimulid võivad olla nii majanduslikud (palk, preemia, kindlustused, töövahendid jms) kui ka sotsiaalsed (edutamine, karjäär, töö rikastamine, töö sisu muutmine, töökeskkond jt). • Sisemised motivatsioonivahendid ehk motivaatorid on seotud nn vaimses sfääris tasuga: inimene rakendab oma teadmisi, oskusi ja kogemusi ning areneb tunnustuse ja tähelepanu saamise kaudu. • Tahe ehk pühendumine on sisemise motivatsiooni edasiarendus: sihikindel, kõigutamatu ja
soodustamine (innustamine) (nt Bobo katse) • 2. Uurija ettevalmistus, pädevus, kvalifikatsioon! – intervjueerija koolitus – Tunneb meetodit, oskab tulemusi analüüsida Eetika standardid laste uurimiseks • 1. mitte-kahjustavad protseduurid – – Uurimuse eesmärgil teadlikult halvemasse olukorda jätmine? • 2. informeeritud nõusolek • 3. vanemate nõusolek- – Kui vanade laste puhul peab küsima? – HEV uuritavad? • 4. täiendav nõusolek • 5. stiimulid – mitte ületada tavapärast määra • 6. petmine – info varjamine või valetamine. – Miks? – Pärast uurimust seletada ja põhjendada (nt Milgrimi katse) – Laste puhul? • 7. anonüümsus • 8. vastastikune vastutus • 9. oht lapse heaolule • 10. ettenägematud tagajärjed • 11. konfidentsiaalsus - andmete kaitse • 12. osalejate informeerimine • 13. tulemustest teatamine, nõuannete andmine • 14. leitu mõjud • 15. teaduslik väärkäitumine – – andmete
Ökosüsteemide majandajad peaksid arvestama oma tegevuse tegelikku ja võimalikku mõju kõrvalasuvatele ja muudele ökosüsteemidele. Ökosüsteemide kasutamise võimalikku kasulikkust tunnistades on vaja mõista ökosüsteemi majandusliku kontekstis. Igasugune ökosüsteemi majandamine peaks: o Vähendama bioloogilisele mitmekesisusele galvasti mõjuvad turumoonutusi o Leidma säästlikku kasutamist soodustavad stiimulid o Võimalikkuse piires arvestama konkreetse ökosüsteemi majandamise kuludega ja tuludega. Ökosüsteemse lähenemise põhijooneks on ökosüsteemi struktuuri ja talitlemise säilitamine Ökosüsteeme tuleb majandada nende talitlemise piirides. Ökosüsteemset lähenemist tuleb rakendada mõistlikus ulatuses. Ökosüsteemseid protsesse iseloomustavate ajaliste mastaapide varieeruvust ja
Meeldejäävus sõltub oluliselt sellest, mis köidab meie tähelepanu. Siin mängivad olulist rolli 3 tegurit: ’Silmapaistvus... seostub sellega kuivõrd mingi stiimul tuleb antud kontekstis teiste hulgast esile. *nad on antud kontekstis uudsed *nad käituvad viisil, mis ei sobi kokku eelnevate ootustega või kategooriatega *nad on teie eesmärkide jaoks olulised või nad domineerivad teie visuaalsel väljal või kästakse teil neile tähelepanu pöörata. Eredus Eredad on sellised stiimulid, mis.. *on emotsionaalselt huvitavad *on konkreetsed ja kujundlikud *on teile ajas ja ruumis lähedal (nt mingi sündmus, mis on toimunud teie lähiümbruses). Kättesaadavus...st kui kiiresti see skeem meile meenub. Mida sagedamini me mingit skeemi kasutame, seda kättesaadavam ta on. Skeemide mõju käitumisele - eneseteostuslikud ennustused. Mõnikord käituvad inimesed tänu sellistele skeemidele viisil, mis aitab kaasa sellele, et nende skeemid leiaksid reaalsuses kinnitust
Finantseerimine uued äriettevõtted nõuavad raha arenguks Konkurentsi toetavad turud Raamistik, milles äriettevõtted, tarbijad ja töötajad tegutsevad on määrav tootlikkuse ja konkurentsivõime seisukohalt. See raamistik määratleb osalejate õigused ning vastutuse, annab neile kindluse tegutseda. See kindlustab, et lepinguid täidetakse, tarbijad omavad õigust hüvitusele, intellektuaalne omand on kaitstud, töötajatel on tagatud õiguste miinimum ning juhtidel stiimulid, mis panevad neid pingutama. Nõrkused selles raamistikus nõrgendavad usaldust ja teevad ettevõtetele heade töötlustulemuste saavutamise kulukamaks. Konkurents vaba majandus tugeva sisemaise ja rahvusvahelise võistlusega aitab levida parimal kogemusel ning tõstab tulemuslikkust. Samuti toetab see uute toodete ning protsesside loomist. Tööjõuturg kaasaegne, kiirelt muutuv majandus vajab paindlikku ja efektiivset tööjõuturgu
· Juhi pealekäi mine ("teil pole valikut") · NB! Val misolek varjatult mitte kuuletuda · Varase m ko ge mus tingi musteta kuuletumisest aitab mitte kuuletuda · Situatsiooni m õju Fundamentaalne o mistusviga tule muste seletamisel Konformismi mõjurid ·Ühtsustunne ·Staatus ·Avalik esitamine ·Varasem avaldatud arvamuste puudumine Konformismi põhjused ·Nor matiivne m õju grupinor mide järgi mine ·Infor matiivne m õju mitmetähenduslikud stiimulid, soov olla täpne PERSONAALSED ERINEVUSED ·Soolised erinevused ·Isiksusest tulenevad erinevused ·Kultuurilised erinevused Vastupanu sotsiaalsele survele ·Reaktiivne vastupanu ·Unikaalsuse taotlus Rahvuslikud erinevused Grupp ·Ühiskonna sotsiaalse struktuuri ele m entidena esinevad ini m ühendused ·Igasugused ini meste kogu mid, mida seob o mavahel ühine sotsiaalsete suhete v õrgustik
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate
kusjuures tihti on eesmärgid vastandlikud ning vaid üldjoontes määratletavad (näiteks heaolu tõus, kindlustunde kasv); * Huvigruppide mõju otsustamisprotsessis- huvigruppidel on avaliku sektori otsustamisprotsessile suurem mõju kui erasektoris. * Avaliku sektori tuleb strateegilisi plaane kooskõlastada ja jagada paljude teiste organisatsioonidega. *Erasektor kujundab stiimulid turu signaalide põhjal ning sageli on motivatsiooniallikaks soov turuosa suurendada või kindlustada. Riigi tasandi lähtutakse vajadusest reageerida avalikkuse ja poliitikute survele ja vajadustele. *Erinevalt erasektorist ei ole konkurentsistrateegiate (nt madal hind jne) kujundamine avalikus sektoris vajalik. * Lühi- ja pikaajalised plaanid võivad avalikus sektoris olla vastuolus. * Meedia suur mõju, eelkõige ebaõnnestumiste võimendamine.
Brändid – kaubad, kuulsad inimesed, mõjuvõimsad organisatsioonid, hästituntud regulaarsed üritused. Reklaamipsühholoogia – psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ja reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis Osalusmäär – reklaami erinev mõju madala ja kõrge osalusmäära ehk kaasamise tingimustes Hoiakud – reklaami toime käib hoiaku kaudu Emotsioonid – kauba/teenusega ning sihtrühma isiksusega sobiv meeleolu suurendab mõju Margiteadvus – mõjuressurss on suur tugeva margiteadvusega kaupadel, tee...
Diureetikumid - hüpoklakeemia, hüpotensioon BB (-lool) - bradükardia, nõrkus, väsimus, seksuaalne düsfunktsioon Nitraat - peavalu, nahaõhetus, hüpotensioon Digoksiin - rütmihäired, kõhulahtisus, iiveldus, peavalu, unisus, kurnatus, nägemishäired, psühhoosid 14. Miks tuleks beeta-blokaatoreid kasutades ravi lõpetada järk-järgult ja mis siis juhtub, kui seda mitte teha? Seedetrakti toimivad ravimid 1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? Neuroloogilised, füüsilised, hormonaalsed. 2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu? M-kolinoretseptorid; H-2 retseptorid; gastriini retseptorid 3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused? H. Pylori, MSPVR-id, stressihaavand 4. Tunne ära prootonpumba inhibiitorid. Milline on ravimite toimemehhanism (mida ravimid täpsemalt teevad). Millal neid
VÄLISMÕJUD LOENG 1 MAJANDUSE JA KESKKONNA SEOSED: keskkond majand kahjulik mõju kahjulik mõju keskkonnapoliitika ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED: kasu, mis saadakse otse ökosüsteemist (nt bioloogiline mitmekesisus, hingatav õhk, kvaliteetne vesi, süsiniku sidumine, jäätmete absorbeerimine, puhkevõimalused, esteetilised väärtused). KESKKONNAÖKONOOMIKA: saastamisprobleemi majanduslikud alused, poliitikad ja instrumendid saastamisprobleemiga tegelemiseks, keskkonnapoliitika majanduslikud efektid jms RESSURSIÖKONOOMIKA: loodusressurssi-de pakkumine, nõudlus ja jaotus, taastuvate ja taastumatute ressursside optimaalne kasutamine, ühiskasutuses ressursid jms ÖKOLOOGILINE MAJANDUSTEADUS: majandus ökosüsteemi osana, looduskapitali säilitamine, ökosüsteemi teenused jms JÄTKUSUUTLIKKUS: integreerib keskkonnakaitse, vaesuse vastu võitlemise ja põlvkondad...
lihtsatele, vähest ressurssi nõudvatele, kuid muutustele kindlat suunda rajavatele lahendustele. Alles tagantjärele on targutatud, et Eesti on oma majandusreformides juhindunud nn “Washingtoni konsensusest”. Viimase teoreetiliseks aluseks on omakorda traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine. Selleks tuleb anda ressursiomanikele kõigepealt stiimulid sellise olukorra poole püüdlemiseks (siit pärineb erastamise soovitus) ja tagada informatsiooni vaba lii-kumine. Et turumajanduses on infokandjateks hinnad, siis teiseks tähtsaks reformielemendiks on hindade ja väliskaubanduse liberaliseerimine. Range eelarve- ja rahapoliitika eesmärgiks on omakorda valitsuse tegevusest johtuva määramatuse vähendamine. Olles andnud firmadele ja tarbijatele stiimulid ning
etogramm: siksak-tants, pea alaspidi ähvarduspoos, pesa ehitamine, pesa õhutamine, pesast läbi pugemine, marja viljastamine jne. 5. Neli küsimust käitumise kohta. Väljakujunemine, vallandumine, funktsioon, evolutsioon 6. Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, vallandumise, funktsiooni ja evolutsiooni kohta. Väljakujunemine kas isaogaliku pesaehitamisfunktsioon on täielikult kaasasündinud või paraneb aja vältel. Vallandumine millised stiimulid vallandavad isaogaliku sigimiskäitumise. Funktsioon miks esitab isaogalik emasele siksak-tantsu. Evolutsioon kas siksak-tants oli ka ogaliku eellastel. 7. Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse. Etoloogid tuginesid põhiliselt vaatlustele looduses, samas kui psühholoogid keskendusid katsetele kontrollitud tingimustes. Psühholoogid uskusid, et loomade käitumise väljakujunemisel on määravaks kasvukeskkond, etoloogid uskusid, et tähtis on loomus. Tulemuseks oli süntees.
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soov...
Camara: ’kui ma annan vaestele süüa, siis kutsutakse mind pühakuks. Kui ma aga küsin, miks vaestel süüa ei ole, siis kutsutakse mind kommunistiks.’ Efektiivsuse argumendid vaesuse leevendamiseks: siisetulekust tulenevad välismõjud. Vabatahtlik ümberjaotuse tase ei pruugi olla optimaalne: avaliku hüvise probleemid, annetamine. Kuidas viia hoolekanne abivajajateni? 1) Sissetuleku test – tõestus, et pole piisavalt sissetulekut. Eelised: täpsus. Probleemid: negatiivsed stiimulid töötamiseks ja säästmiseks, tungib eraellu, administratiivselt aeganõudev ja kulukas. 2) Vaesusega seotud indikaatorite kasutamine – sellised, mida kerge kindlaks teha (kergem kui sissetulekut) ja mis vaesusega korreleeritud. Indikaatorid: vaesusega selgelt korreleeritud, et teada abivajajate sihtgruppide täpne kindlakstegemine. Peaksid oleks kergesti jälgitavad/mõõdetavad, et teha administreerimine kergemaks. Ei tohiks
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS T...
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Paljude psühholoogide meelest on õppimine põhiline determinant agressiivsuse kõigi aspektide puhul, olgu selleks siis agressiivsuse lähtekoht, seda esilekutsuvad asjaolud või need faktorid, mis moduleerivad juba vallandunud agressiivsust. - agressiivsus ja keskkonnastressorid: teooriad, mis eeldavad, et agressiivsust provotseerivad keskkonnast lähtuvad mittespetsiifilised stiimulid. Psühhoanalüütilised (freudistlikud) teooriad Psühhoanalüütiliste kontseptsioonide aluseks on tavaliselt 3 eeldust: - agressiivsus on sisemine tung; - ta on mõjutatud senise elu poolt; - kui see mõju on olnud negatiivne, siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivsus. Sotsioloogilised teooriad Sotsiaalteaduste raames arendatud agressiivsusteooriad tegelevad eranditult inimeste agressiivse
IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta...
- Turuosa - Suhteline turuosa - Patendid - Sihtgrupi katvus 2. Turu atraktiivsus - Turu kasv - Innovatsioon - Kliendi mõjujõud - Logistiline kompleksus 3. Lisandväärtusahel - Investeeringute suurus - Võimsuse ärakasutamine - Tootlikkus 4. Inimesed ja organisatsioon - Toetav organisatsioon - Osavõtlik kultuur - Stiimulid - Väljaõpe 5. 6. Turunduse roll organisatsioonis 7. ORGANISATSIOONI MISSIOON on juhis, mis määrab mida, kelle heaks ja miks tehakse; õigustab organisatsiooni olemasolu ja on seotud selle tuumikkompetentsi ning väärtustega 8. ORGANISATSIOONI VISIOON on vaade organisatsiooni tulevikule. See peegeldab organisatsiooni strateegilisi kavatsusi ning näitab, milliseks organisatsioon tahab kujuneda pikaajalises perspektiivis 9
Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele. Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu.Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond.Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. ! Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest. Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist
• Riigi tasandil eesmärkide seadmisel ja nende elluviimisel on huvigruppe rohkem kui ettevõttes ning nende vajaduste ja olemasolevate ressursside vahel tuleb leida tasakaal. Samuti on huvigruppidel avaliku sektori otsustamisprotsessile sageli suurem mõju kui erasektoris. • Avaliku sektori otsuste tegemisel on vaja leida konsensus, strateegilisi plaane tuleb kooskõlastada ja jagada paljude teiste organisatsioonidega • Erasektor kujundab stiimulid turu signaalide põhjal ning sageli on motivatsiooniallikaks soov turuosa suurendada või kindlustada. Seevastu riigi tasandi strateegilisel juhtimisel lähtutakse vajadusest reageerida avalikkuse ja poliitikute survele ja vajadustele 4. Milline on strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise erinevus? • Strateegiline planeerimine keskendub optimaalse strateegilise otsuse langetamisele • Strateegiline juhtimine keskendub strateegilistele tulemustele 5
Ülesöömine = kontrollikaota; liigsöömine = kontrollikaoga Teooriad: ● psühhosomaatiline teooria; igasugusele ebamugavale füsioloogilisele aktivatsioonile kiputakse söömisega reageerima ● söömise piiramine; fookuses söömise piiramine kaalu alandamise või madalal hoidmise eesmärgil → piiramine viib söömasööstudeni ● emotsioonide regulatsiooniga seotud teooriad: 1. põgenemisteooria; ego ohustavad stiimulid tekitavad ebameeldivat eneseteadlikkust → toiduga välditakse ebameeldivat ja stressi tekitavat eneseteadlikkust 2. afektiregulatsiooni mudel; liigsöömishood halva meeleolu leevendamiseks, ülesöömine on kutsutud esile negatiivse afekti poolt, sellega hoitakse käitumist alal ehk ülesöömine on õpitud käitumine 3. emotisooniregulatsiooni raskused; negatiivsed emotsioonid → söömishoog
Tänapäeval võib seda näha arengumaades, kuid sealgi mitte puhtal kujul. Käsumajanduses ehk plaanimajanduses otsustab mida, kuidas ja kellele toota? riik. Selline keskvõim võib olla nii demokraatlik kui ka diktaatorlik. Enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik. Üksikisikute eraomandiõigus on äärmiselt piiratud või puudub. Tootmine toimub riiklike, kohustuslike plaanide (plaanimajanduse) alusel, majanduslikud stiimulid puuduvad. tururegulatsioonide puudumine (riiklikult kehtestatud hinnad jmt.) tekitavad kaupade ülejäägi ja defitsiidi. Tarbimine piiratud. Käsumajanduse näiteks on need vähesed allesjäänud sotsialistlikud riigid, kus maa ja kapital on riigiomanduses. Turumajanduses otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel. Enamik ressurssidest kuulub eraomanikele (ka üksikisikutele).
On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.(Pavlovi koera refleks) 8. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvuse omadused Intentsionaalsus tavaliselt ollakse teadlikud millestki. Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine selektiivne tähelepanu. Gestalt-struktuur ajju saabuvad stiimulid organiseeritakse teatud tervikuteks (väga väheste tunnuste põhjal on näiteks võimalik ära tunda nägusid). Enamik inimeste teadvustatud kogemusi on seotud mingi üldise meeleoluga, mis ei pruugi olla verbaliseeritav. Kõik teadvustatud kogemused on paigutatavad meeldiv-ebameeldiv seoste hulka. 9. Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus tekib inimese teisel eluaastal.
ja tasud, EK, OECD ja IEA (European Commission 2005), Energiamaksud , Transpordimaksud , Loodusvarade kasutamise ja saastamisega seotud maksud, saastemaksud ja ressursimaksud (Eurostat 2001. Keskkonnamaksude ja tasude eelised : Keskkonnakahju kui välismõju sisestamine toodete, teenuste ja tegevuste hinda . Teoorias on saaste vähendamise ühiskondlik kulu madalaim (Stiglitz 2000). Eelnev võimaldab saavutada keskkonna eesmärgid kõige madalama võimaliku kuluga. Stiimulid tarbijatele ja tootjatele oma käitumisharjumuste muutmiseks , Keskkonnasõbralikemate toodete, teenuste, tegevuste propageerimine , Innovatsioon ja õiglasem konkurents , Tugevdavad seadusekuulekust, Tulu saab kasutada keskkonnale mõeldud kulutuste suurendamiseks Kasutatavad mitmes erivaldkonnas (nt põllumajandus, transport, tööstus) Keskkonnamaksude ja -tasude puudused : Negatiivne mõju konkurentsivõimele,
vajaliku info töötlemise erinevatest teooriatest. Nn alt-üles info töötlusteooria järgi (bottom-up processing) moodustub tajupilt ainult sensoorse info analüüsist vastupidiselt info ülalt-alla töötlusteooriale (top-down processing), kus tajupilt moodustub sensoorse informatsiooni mõtestamises lähtudes kogemuses olevast. Taju protsess Sensoorse stiimuli vastuvõtt- Tulevad erinevad stiimulid Valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest)- Siin on tähelepanu rohkem suunatud. Tajuline töötlus- Pannakse kokku tervik. 20 21 Interpretatsioon (apertseptsioon)- See kuidas taju on sõltuvuses meie isiksusest ja kogemusest. Käitumine Taju valivus- meie taju on väga valiv. Võib ka peegelduda, mida soovime hetkel näha.
Hormonaalne regulatsioon on aeglasem, võtab minuteid ja tunde. Need neurokriinid, endokriinid ja parakriinid vabastatakse närvilõpmetest ja näärmerakkudest vastuseks erinevatele stiimulitele, mis on omakorda üle retseptorite toiminud. Nende stiimulite allikas võib pärineda nii väliskeskkonnast, kui ka organismist endast (hea näide on maosekretsiooni ajufaas, kus lisaks lõhnale on ka ettekujutusel, st kortikaalsel mõjul toime näärmerakkudele). Paljudel juhtudel on stiimulid sihtmärkrakkude enda sekretsiooni tulemus. Olenemata allikast, indutseerivad need stiimulid signaale, mis integreeritakse närvi- ja endokriinsüsteemi kaudu nii, et sihtmärkrakkude funktsioon saab vastavalt vajadusele reguleeritud. Neuraalne aktiivsus võib põhjustada hormoonide vallandumist, hormoonid moduleerivad neuraalset aktiivsust ja efektorraku aktiivsus saab mõjutatud nii neuraalsete kui hormonaalsete teede kaudu. 4.Seedeelundkonna talitluse uurimismeetodid 4.1
Interaktsioonidisiksusejavõimekusevahel: ekstravertsus ennustab kõrgemat diskonteerimismäära madalama võimekusega inimestel, neurotism kõrgema võimekusega inimestel Ärevus ja sellega toimetulek- repressiivse toimetulekustiiliga inimesed kalduvad info ohtlikkust vähendama Ärevuse kognitiivne teooria (M. W. Eysenck) ärevuse füsioloogilised, käit, ja introspektsioonil põhinevad indikaatorid ei lange sageli kokku Kogemine sõltub: 1. Välised stiimulid 2. Enda füsiol reaktsioonid 3. Käitumine 4. Mõtted Kognitiivne nihe (bias) ärevuse ja repressiivse toimetulekustiili korral . kõrge ärevuse korral välised ja sisemised stiimulid nähakse liialdatult ohtlikena. Sõltub seisundiärevuse tasemest. Kõrgem ärevus suurem nihe. Pole teadvustatud selektiivne tähelepanu- samaaegselt esitatakse neutraalne ja ohuga seotud stiimul, siis pööratakse tähel ohule
Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks. Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhisea...
Paljude psühholoogide meelest on õppimine põhiline determinant agressiivsuse kõigi aspektide puhul, olgu selleks siis agressiivsuse lähtekoht, seda esilekutsuvad asjaolud või need faktorid, mis moduleerivad juba vallandunud agressiivsust. - agressiivsus ja keskkonnastressorid: teooriad, mis eeldavad, et agressiivsust provotseerivad keskkonnast lähtuvad mittespetsiifilised stiimulid. 4 Psühhoanalüütilised (freudistlikud) teooriad Psühhoanalüütiliste kontseptsioonide aluseks on tavaliselt 3 eeldust: - agressiivsus on sisemine tung; - ta on mõjutatud senise elu poolt; - kui see mõju on olnud negatiivne, siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivsus. Sotsioloogilised teooriad
III sammas- vabatahtlikud pensioniskeemid Pensionisüsteemi III sambaks on vabatahtlikel sissemaksetel põhinevad kogumisprintsiibil pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil
Aasias ja mõnes Lõuna-Ameerika piirkonnas, aga ka näiteks Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Käsumajandus Käsumajanduses otsustab (mida, kuidas ja kellele toota?) riik. Selline keskvõim võib olla nii demokraatlik kui ka diktaatorlik. Iseloomulik: - Enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik. - Üksikisikute eraomandiõigus on äärmiselt piiratud või puudub. - Tootmine toimub riiklike, kohustuslike plaanide (plaanimajanduse) alusel, majanduslikud stiimulid puuduvad. - Tururegulatsioonide puudumine (riiklikult kehtestatud hinnad jmt) tekitavad kaupade ülejäägi ja defitsiidi. Käsumajanduse erivormiks on plaanimajandus. Sel juhul on kogu majandus mitme aasta peale ette planeeritud. Majanduse arendamise plaan tõstetakse seaduse tasemele ning mittetäitmine on karistatav. Seejuures ei planeerita mitte tarbija vajadusest lähtudes, vaid tootmise võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Näiteks on siniste kummikute
pärsitakse. Katekolamiinide produktsioon peatud. Psühholoogilised teooriad I Richard S. Lazarus (1966) rõhutas indiviidi ja keskkonnstressori vastastikkust toimet ja toimetulekut. Esmane hinnang ja tunnetatud stress. Stressiolukord, kui dünaamiline protsess. Lazarus ja Susan Folkman defineerisid stressi kui suhet indiviidi ja keskkonna vahel, mida indiviid hindab, kui tema ressursse koormavat või ületavat ning tema heaolu ohustavat Sündmuste stressilaadungi hindamine Pole stiimulid head, ega halvad, Stressoriteks muutuvadf nad hinnangute tulemustena. Ressursside säilitamise teooria ( HOBFOLL 1989 Inimesed püüdlevad ressursside saamise säilitamise ja kaitsmise poole. Psühholoogiapõhised lähenemised: Stress seotud: Eluga rahulolul Tunnetatud võimekusega Emotsionaalse intelligentsusega SÜMPTOMID Füüsilised: südame pekslemine, kuivav suu või kurk, iiveldus, kurguvalud jne. Emotsionaalsed: Ajataju muutumine, ärevus, ängistus, emotsionaalne labiilsus, viha,
lähenemine: kui tajuhäired või mõtlemise vead analüüsiprotsessis annavad ebasobiv käitumise siis tuleb tunnistada iga inimese õigust tajuda reaalsust omal viisil.) Beck(78),Ellis(62), -ratsionaal-emotiivne (hinnanguline) teraapiasuund Glasser(65) - reaalsusteraapia Berlin (80,82)-käitumise ratsionaalne kontroll Mõisted: Kognitiivsed teooriad tegelevad kognitsioonidega inimese mõtlemisega. KOGNITSIOON mõtlemine, taju ja analüüsi kontrollivõime, stiimulid käitumise möjutajatena, sotsiaalne õppimine ja muutus, taju, stiimul MIS? Inimkäitumise kognitiivne käsitlus lähtub eeldusest, et keskkonna ja iseenese tajumine ning analüüsimine on võimalik ja sealtkaudu on käitumine nii kontrollitav kui ka muutused õpitavad MIKS? KÄITUMISE MUUTUMISEKS SOOVITAVAS SUUNAS KUIDAS? Goldstein (1981) väidab, et käitumise muutmise teoorial peab olema 3 seostuvat osa: · Omada persononaalset moraalikoodeksit ehk sotsiaalne filosoofia;
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) M...
Seejärel anti hiirtele kemikaali, mis kutsus esile krampidega värinahood. Nad avastasid, et tavalistes hiirtes oli krampidega värinahoogude tekkeks vajalik lävend oluliselt kõrgem kui vigase Kv12.2 geeniga hiirtel. Sama tulemuseni jõuti ka siis, kui tavalistel hiirtel blokeeriti Kv12.2 kontrollitud kaaliumikanalid kemikaali abil. ,,Ilma töötava Kv12.2 geenita hiirtel oli närvirakkude reageerimislävend ebanormaalselt madal. Isegi väikesed stiimulid kutsusid esile värinahoo" seletas Jegla. ,,Usume, et kaaliumikanalid võimaldavad ajul jääda rahulikuks ning vastata valikuliselt vaid tugevatele stiimulitele". Selle pika jutu käsitluse eesmärgiks oli rääkida kuidas teadus areneb ja mida kõike tehakse, et epilepsia saladusele jälile saada. Epilepsia hoogude tekkepõhjuseid on palju, kuid teakse igapäev uusi katseid avastamaks taas uusi põhjuseid. Eeltoodud teadlaste katses avastati ka geenidega seotud põhjus. Mis lükkab ümber
arengumotivatsioon – on arengu kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. 2. sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse-, teiste tunnetele kaasaelamise e. empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu e. kiindumuse-ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Füsioloogilised tarbed ja nende regulatsioon: vee-, toidu-, une-, seksuaalvajadus jne. Ühed stiimulid tekitavad aistingu ja teised stiimulid teatavad, millal lõpetada. Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. Aktivatsioonitasemeks nim närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutumiseks.
Eristatakse nn sisulisi võimupiire, milleks on valimis- ja valitavusõigus; valijaskond; võrdsus seaduse ees. Põhiseaduslikud garantiid peavad tagama indiviidi arengu ja tema õigused (riigipoolne surve peab arvestama põhiseadust). Riigiõiguslike piiridena nimetatakse veel kolmikmõju, st riigi, üksikisikute ja ühiskondlike institutsioonide omavahelist vastastikust mõjutamist. Siin avaldavad mõju nii seadused kui ka vastastikused huvid, motivatsioon ja stiimulid. Riigiõiguslikuks piiriks on ka võimu mõjupiirkonna jagunemine riigiorganite – eelkõige parlamendi, valitsuse ja sõltumatute kohtute – vahel. Seda nimetatakse tihti ka seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahususe põhimõtteks. Just sellel põhines Euroopa edu. Kuna täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele, siis on riigiõiguslike piiride seisukohast lähtudes väga oluline, et mitte kogu ühiskonnaelu korraldamine ei sõltuks ainuüksi valitsusest. Rida
· Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata, tegelikult loovad väära pildi.
kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheiviorism: keskkonna võim. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest. Skinneri puur. S ----- R. Side stiimulite ja reaktsioonide vahel. Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs - S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: patsiendi asemel klient. Kliendikesksus. Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus. Puuduse ja
efekti seadus (seos stiimuli ja reaktsiooni vahel tekib siis, kui järgneb tasu, edu) ja valmisoleku seadus (hakatakse tegutsema vaid siis kui selleks on vajadus). Efekti seadus oli esimene samm motivatsiooni uurimise suunas. Kriitika: käsitleti vaid käitumise baasil, jäeti kõrvale psüühika talitusprintsiibid, jäeti välja isiksuse kui sisemine püsiv väärtus, mis tingib käitumise. Pidev kontroll väljastpoolt. Keerukamaid käitumisreaktsioone ei määra mitte stiimulid ise, vaid kuidas käituja neid tõlgendab. Klassikaline tingimine – õppimise viis, kus üks algselt neutaalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (Pavlovi refleks) Operantne tingimine – käitumist ei põhjusta tingitud või tingimata stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida tehakse tahtlikult millegi saamiseks – positiivse saamiseks või negatiivse vältimiseks (Thorndike tagajärje ehk
Vaja, et neutraliseerida fermeteerimisel tekkinud happeid vatsas. 100-200 l sülge eritavad lehmad päevas. Sülg ja elektrolüüdid tuleb taasimendada kiiresti, muidu tekib dehüdratatsioon. Koeral nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon Toimub parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Ehk näo ja keele-neelu närvikiud stimuleerivad sekretoorseid rakke koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta-adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!). Eelaimdus, et saab süüa, algatab parasümpaarilise vastuse süljeerituse näol (nt pavlovi eksperiment – kellahelina peale hakkas sülg jooksma). Sülje sekretoorsed rakud sisaldavad ka beeta-adreergilisi retseptoreid, mida aktiveerivad
kehake) ning spetsiaalsed retseptrorrakud nt kõrvas Retseptorrakud, kui neid aktiveeritakse, vabastavad neurotransmitterit, mis initsieerib aktsioonipotentsiaali. 3 7 Sensorite põhilised omadused: sensorit aktiveerivad vaid teatud laadi stiimulid, see on kvalitatiivne aspekt. On adekvaatsed ja mitteadekvaatsed stiimulid. kui sensor on tundlik teatud stiimulile, siis on tal selle suhtes mada lävi. Mitteadekvaatse puhul on lävi kõrge. Iseloomustab ka lävi ehk kvantitatiivne aspekt- stiimuli tugevus peab ületama teatud kriitilise väärtuse ehk lävi, et aktiveerida retseptorit. Sensoritele on omane TRANSDUKTSIOON- stiimuli energia konverteerimine bioelektriliseks protsessiks, mida KNS saab töödelda
Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? Neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest. Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks. Seotud ventraalse ja dorsaalse juhteteega. Hindamine: Prisko ’liidetud stiimulite’ ülesanne – järjestikku 2 stiimulit samas sensoorses modaalsuses nt kuulmine. Peab ütlema kas stiimulid olid samad - Liigutuste jäljendamine – keerukamad käe või näo liigutused - Moscovitchi interferentsi ülesanne – nimekirjad ja peavad uuesti lugema, alguses sarnased sõnad, pärast erinevad Ajupiirkonnad: Temporaalsagara posterioorne osa (järeldatud juhtumi KF põhjal kellel puudus võime järele korrata); Frontaalsagarad – raskused lühimälu testides. Milliste neuroloogiliste haiguste puhul võivad ilmneda pikaajalise mälu häired?
Elektrilised protsessid närvirakus Närviteate elektriline olemus on usaldusväärselt tõestatud. Seda on uuritud mikroelektroodide torkamisega rakukehasse ning jätketesse. Elektroodid võimaldavad registreerida närviraku sise- ja välispinna vahel toimuvaid elektriliste potentsiaalide muutusi. Normaalselt tekivad muutused närviraku potentsiaalides rakku saabuvate stiimulite mõjul. Stiimulid on jaotuvad olemuselt kaheks alalävisteks ja ülelävisteks. Alalävine on stiimul, mille intensiivsus ei kutsu esile muutusi närvirakus. Ülelävine ehk adekvaatne stiimul on sellise intensiivsusega, mis kutsub esile potentsiaalide muutuse närvirakus. Kiiret potentsiaalide muutust nimetatakse tegevus- ehk aktsioonipotentsiaaliks ehk närviimpulsiks. Membraanipotentsiaal (puhkepotentsiaal) on selline potentsiaal närviraku sise- ja välispinna vahel,
Mitmes varasemas uuringus samastati seda ärritava asjaolu põhjustatud adrenaliinidoosi sissepritsega, mis päästab valla sümpaatilise reaktsiooni koos kogu selle tagajärgedega puperdava südame, värisemise ja higistavate peopesadega. Vastavalt JamesLange teooriale, kuuluvad need nähtuste hulka, mida põhjustavad sisemised ärritavad, hirmu ja raevu tekitavad stiimulid. Kuid tegelikult ei koge sellele alluv isik mingeid emotsioone. Mõned isikud peavad neid lihtsalt oma füüsilise seisundi tundemärkideks. Teised isikud ütlevad, et nad ,,just nagu" oleksid vihased või hirmunud, kuid seda liiki ,,külm emotsioon", mida nad kogesid, polnud tõeline (Landis ja Hunt, 1932) Paistab, et need avastused said edasisteks vastuväideteks JamesLange teooriale. Organismisisesed reaktsioonid emotsioonide tekitamisel on ilmsed, ent mitte piisavad tingimused
Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võim elisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine klassikalise tingituse toimel- klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja toimima refleksi vallandava signaalina. Selle kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamise kasutamise e õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid võivad segi minna. Õpitud üldisus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Operantsel tingitusel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid vajadus reageerida kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda võimaldab aga suutlikkus õppida oma käitumise tagajärgedest. Tagajärgedeks võivad olla karistus või kinnitus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
