Kui hakkame endale hommikusööki tegema ja muna pannile katki lööme, siis mõistame, et vedelast munast saab natukese aja pärast tahke praemuna. Jälle toimub denaturatsioon, kus teise ja kolmanda järgu struktuurid hävinevad. Sama juhtub muna vahustamisel. Kui oleme haigeks jäänud, tekib meil palavik, mis denaturiseerib haigustekitajaid valke (võitleb nendega). 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad(4) rasvad, õlid, vahad, steroidid 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismis kõige rohkem sahhariide valke V 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed peptiidsidemed V 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õ 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide antikehade teke V 5. DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid V 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Õ 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õ
Katab liigesepindu ja on kõhrkoe ainevahetuses. Kondriotiin – kõhrede ja luukoe osa Hepariin – pärsib vere hüübimist (maksas, arterite ja kopsude seintes). Kasutatakse selleks, et ei tekiks veenilaiendeid. Verevarustus: 70% veenid (et vajadusel verevarustust suurendada saaks), 20% arterid ja 10% kapillaarid (ainevahetus käib kähku). Liigestes pole veresooni, sest need läheks suure koormuse tõttu katki. RASVHAPPED (lipiidid) Orgaaniline aine. Sinna kuuluvad rasvad, õlid, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Organismide energiaallikas. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb energia (38,9kJ/g). 1) Neutraalsed rasvad -Lihtlipiid – koosneb glütseroolist ja rasvhapete jääkidest - Liitlipiid – tekib kui üks rasvhappejäägi rühm on asendatud (nt fosforiga). 2) Steroidid – vees mittelahustuvad. Nende arv väheneb kui rasvkude suureneb. Toodetakse väikestes kogustes kuna efekt suur.
Rakus valitsevatel tingimustel on ATP hüdrolüüsi G reeglina vahemikus 45 kJ/mol kuni 50 kJ/mol Pumba kasutegur vahemikus 85% kuni 95% Kuidas Na+-K+ ATP-aas töötab? Pump võib esineda kahe konformatsioonilise vormina: Sisekeskkonda avatud kõrge afiinsus Na+ suhtes Väliskeskkonda avatud kõrge afiinsus K+ suhtes Valgu fosforüleerimine põhjustab sisse avatud konformatsiooni ülemineku välja avatud konformatsiooniks Kardiotoonsed steroidid nagu ouabaiin ja digitoksiin seostuvad pumbale ja lukustavad selle välja avatud konformatsiooni Kotransport süsteemid: sekundaarne aktiivne transport ATP hüdrolüüsi energia arvel töötavad ioonpumbad genereeivad membraanile ioonide gradiente (primaarne aktiivne transport) Ioongradiendid asuvad tasakaaluolekust kaugel ja kujutavad endast potentsiaalseid energiaallikaid Ioongradientides sisalduvat energiat on võimalik kasutada minite teiste
BIOLOOGIA(kreeka k) bio-elu loogia-teadus Elusorganismide riigid 1)loomad(nt. karu) 2)protistid( 3)bakterid(nt piihappebakter) 4)seened(ämmatoss) 5)taimed(kadakas) elu omadused elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada 1.Rakuline ehitus rakk-väiksei üksus elu omadustega. Elu omadused: ainurkased ja hulkraksed 2. Kõrge organiseerituse tase(keeruline ehitus) 3. aine ja energiavahetus:autotroofid(isetootjad) ja heterotroofid(loomad, seened) 4.stabiilne sisekeskkond(temperatuur, vererõhk) -püsiv keemiline koostis, püsiv happesusereaktsioon,püsiv temperatuur [kõigusoojased, püsisoojased(imetajad,linnud,inimesed)] 5. reageerimine keskkonna muutustele 6.paljunemine[suguline ja mittesuguline] 7.Areng ORGANISMIDE KEEMILINE ...
enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahustes, küll aga apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, eeter, jt. Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida nii: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, loomades talletatakse see rasvadepoosse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsed rasvad sisaldavad nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Linool- ja -linoolhape on asendamatud, kuna neid inimorganism ise ei sünteesi. Looduslikud küllastumata rasvhapped on reeglina cis- konfiguratsioonis
Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud...
Võistluse ajal keelatud ained ja meetodid S6. Stimuleeriva toimega ained S7. Narkootilise toimega ained S8. Kannabinoidid S9. Glükokortikosteroidid Ainult teatavatel spordialadel keelatud ained P1. Alkohol (keelatud nt vibuspordis, autospordis, mootorrattaspordis jne) P2. Beeta-blokaatorid (keelatud näiteks bobisõidus, suusatamises ja lumelauasõidus 5 (3). 2.2 Näiteid keelatud ainetest ning nende seletused Androgeense toimega anaboolsed steroidid (AAS) on hormoonid. Nii nagu enamik homoone liiguvad nad vereinges, et reguleerida teatud organismide funktsioone. Nende kasutamine spordis on seotud valgu ainevahetuse mõjutamisega, anaboolne toime avaldub lihasjõu ja lihasmassi kasvus. Lisaks kutsuvad ained esile eufoorilise seisundi, suureneb agressiivsus ja motivatsioon. Anaboolse toimega ainete kasutamine võib esile kutsuda maksakahjustusi, avaldab negatiivset mõju maksa ainevahetusele, suureneb südamehaiguste risk. Naistel
Lipiidid Koosnevad: 1. Alkohol a. OH 2. Rasvadest ja hapetest 1. Lihtlipiidid (neutraalsed rasvad) a. Glütserool + 3 rasvhappe jääki( ainult üksik sidemed) (nt sea rasv) 2. Liitlipiidid a. Glütseroolist + 2RH-jäägist+mingi muu happe jääk a.i. NT fosforlipiid a.ii. Glükolipiid 3. Vahad a. Teine alkohol a.i. Nt. Mesilas vaha a.ii. Taimsed vahad 4. Steroidid a. Sugu hormoonid b. Kolesterool (põhjustab infarkti) Ülesanded: 1. Energeetiline ülesanne ja energia varu a. nt: Lihtlipiidid (õlid, rasvadrasvkude) 2. ehituslik ülesanne ja kaitse ül a. nt: fosforlipiid (raku kudedes) kaitseb vee aurustumise eest taimedel 3. bioregulatsioorne ülesanne a. nt: suguhormoonid b. vitamiinid valgu struktuurid 1. järku struktuur primaar struktuur a
risoomis). · Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest). Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. · Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb glükoosijääkidest). · Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes LIPIIDID EHK RASVAD Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% raku kuivainest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, nagu näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Lihtlipiidideks e. rasvadeks nim. glütserooli ja rasvhapete estreid
Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, steroidid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org lahustites, nt alkoholis ja eetris. Organismide energia-allikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keem üh moodustuvad liitlipiidid, nt rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Steroidid on madalmol üh, nt kolesterool, hormoonid, vitamiin D. 3. Aminohapete lühiiseloomustus
tärklis glükoos saharoos tselluloos kitiin glükogeen Süsivesikute tähtsamad ülesanded: 1. Energeetiline (loomadel varuaineks glükogeen) 2. Ehituslik (taimedel rakukestas tselluloos) 3. Kaitse (putukate välisskelett kitiinist) · Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (38,9 kJ/g) Lipiidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline (nt. talveuneks valmistuvatel loomadel) 2. Hoiab püsivat temperatuuri 3. Kaitseb siseelundeid Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis moodustavad siserektsiooninäärmetes. Steroidid on hormoonid · Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped (17,6 kJ/g) Aminohapete vahel on tugev peptiidside. I Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus
Lipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute
Kuid Sydney OMist võttis osa kirev rahvaste paabel - Austraaliasse kogunes ka nende rahvuste esindajaid, kes juba usulistel kaalutlustel ei saa verd anda, mistõttu oli ebatõenäoline, et saaks rakendada uusimat võimalust tõestada vereanalüüsi teel, et atleet on kasutanud dopingut. Berliinis jätkuval kohtuprotsessil endise Ida-Saksamaa ujumistreenerite ja arstide üle tunnistas eksmaailmarekordiomanik Christiane Knacke-Sommer esimese sportlasena, kuidas steroidid muutsid hääle jämedamaks. Knacke-Sommer väitis, et Ida-Saksamaa noorsportlasi sunniti järjepidevalt dopingut pruukima. Tema langes kommunismi väärastunud spordisüsteemi ohvriks 15 eluaastast. "Meile räägiti, et rohud aitavad kergemini treeningukoormust taluda." Knacke-Sommerile soovitas pille tema treener Rolf Gläser, üks kohtualustest. Enne rahvusvahelisi võistlusi saatis juhendaja teda alati arstilt süsti saama. Keeldujatel ei lubatud Berliini Dynamo
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
1 g valke annab 4 kcal Päevasest energiavajadusest peaksime valkudest saama ca 10-15% Vähese kehalise koormuse korral on keskeas inimese valguvajadus valgu kvaliteedist sõltuvalt 50-90 g/p Meestel 70-100 g Naistel 50-75 g Suure füüsilise koormuse korral on valkude vajadus suurem Palavaga on valkude vajadus väiksem, külmaga suurem Rasvad e. lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid jne. Lipiidid on nii taimse kui loomse päritoluga toiduainetes Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest 1 g rasva annab 9 kcal => suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust Süsivesikud e. sahhariidid on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass Taimede massist moodustavad süsivesikud 75-90%, inimorganismi koostises on ca 1,5% süsivesikuid
6.2. Lipiidid 6.2.1. Mis on lipiidid Mõiste lipiidid ei ole päris identne mõistega rasv. Mõiste lipiidid haarab endasse kõik loomorganismile iseloomulikud hüdrofoobsed vees lahustumatud ained. Rasva all mõistetakse looduslikke triglütseriidide segusid (loomarasvad, või, taimeõlid) ja triglütseriidid e. triatsüülglütseroolid on glütserooli estrid rasvhapetega. ~95 % toidu lipiididest on triglütseriidid. Ülejäänud toidu lipiidid on nendega kaasnevad rasvlahustuvad vitamiinid, steroidid ja pindaktiivsed, emulgeerivad lipiidid. Inimese kehamassist moodustavad lipiidid ~15 % (saledatel 8-12, tüsedatel 20-25 %). Nälgimise korral jätkub neist 5-7 nädalaks. 6.2.2. Tarbimissoovitused · Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast, (varasem soovitus 30-32%) · kusjuures rasvhapete osa koguenergiast on 28%, · seejuures küllastunud rasvhappeid ja trans-rasvhappeid võib toit sisaldada kuni 10% · trans-ras...
SPORDIBIOKEEMIA EKSAMI PROGRAMM 2010 (Kontrolltöö I: punktid 1, 2, 3, 4, 5; kontrolltöö II: punktid 6, 7, 8, 9, 10; kontrolltöö III: punktid 11, 12) 1. Inimese organismi keemiline koostis. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid. 2. Süsivesikud. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga amino...
organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseksenergeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste
sahharoos. -) Kaitsefunktsioon Madalmolekulaarsed süsivesikud on osmoosselt aktiivsed ained ja nende kontsentratsiooni suurenemine rakumahlas alandab selle külmumistemperatuuri. -) Biosünteetiline funktsioon süsivesikud on ainevahetuse vaheproduktideks. -) Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse. Lipiidid * Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees mitte lahustuvad ühendid. * Lipiidid jagunevad: -) Lihtlipiidid ehk rasvad propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estreid ning rasvad erinevd üksteisesest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest (mida rohkem kaksiksidemeid jääkides, seda vedelam rasv). *) Glütserool hüdrofiilne ehk armastab vett. *) Rasvhappejääk hüdrofoobne ehk kardab vett. -) Liitlipiidid moodustunud lihtlipiidi ühinemisel mõne teise keemilise ühendiga.
Kui glükoos on veres otsas ja lihases ammendunud, siis hakkab veri maksast glükoosi lihastesse transportima. 10 Maris Kallus KKS 2010 Lipiidid 1. Lipiidide keemiline olemus, lipiidide klassifikatsioon: rasvhapped, vahad, triglütseriidid, fosfoglütseriidid, sfingolipiidid, steroidid, eikosanoidid: Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, näiteks kloroformis, metanoolis, etüüleetris, kuid on vees praktiliselt lahustumatu. Lipiidid on laialdaselt levinud nii taime- kui loomariigis. Inimese keha massist moodustavad nad normaalse keha koostise korral 17-30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16%. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam
muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus 7 · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid 8 UNEHÄIRETE MÕJUD INIMESELE Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva unega seotud häirivatest mõtetest, isiklikest probleemidest, oma tervisest ja vahel isegi surmakartusest
· Membraanide lipiidid arhedes eeter-seostega, eubakterites ester-seostega · rRNA ja ribosoomide valkude erinev koostis · valkude sünteesil esimene N-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin · eubakteritel membraanis peptidoglükaan, arhedel mitte 5. Kui paks on membraan? Maksimaalselt 10 nm 6. Nimeta 3 tegurit, mis soodustavad membraanide dünaamilisust · Steroidid kolesterool · Kaksiksidemed oluline cis konformatsioon, sest sealt toimub ahela paindumine väljapoole, see tagab selle, et üksikud molekulid poleks nii tihedalt üksteisega seotud · Sidemete küllastuvus et üks rasvhape oleks küllastunud, teie küllastumata 7. Millised valgud on membraanides? Integraalsed (läbivad kogu membraani) ja perifeersed (membraani ühel või teisel küljel seotud integraalsete valkude või lipiidide külge)
valgusüntees vabalt tsütoplasmas /karedal ER-l. replikatsioon(DNA2), transkriptsioonD/RNA, translatsioon Golgi *Endoplasmaatiline retiikulum = ER Kare ER- valgusüntees Lüsosoom Sile ER- rasvhapped, fosfolipiiid(maks), steroidid (neerupealised, Leydigi rakud), jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine. *Golgi aparaat/ Golgi kompleks Peroksüsoom proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine ja sorteerimine põiekesed e vesiikulid Tsütoskelett
· Loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamine energeetiline varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja
taimedes, glükogeen-loomades), Toite(piimsuhkur imetajate piimas), Kaitse(külmumise eest), Ligimeelitav(õistaimede nektar), Bioregulatoorne(hormoonid), Biosünteetiline(nukleiinhapped). 13.Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14. Kuidas jaotatakse lipiide? Lihtlipiidid e. neutraalrasvad, Liitlipiidid e. fosfolipiidid, Tsüklilised lipiidid e. steroidid. 15. Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep. Õli viljades oliivid, pähklid. 16
kolme monosahhariidi ühinemisel. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb aga glükoosist ja galaktoosist. 3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ning glükogeen. · Lipiidid on organismi energiaallikaks. · Lihtlipiidide ühinemisel moodustuvad liitlipiidid. · Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid, vitamiin D. · Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid. Valgud · Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. · Biopolümeerid on organismides moodustuvad polümeerid. · Aminorühm- aluseliste omadustega, karboksüülrühm- happeliste omadustega.
prostetiliste rühmade lisamine. XXIX HORMOONID. SIGNAALIÜLEKANNE 1. Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mida keskknärvisüsteemi kontrolli all sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone. Hormoonide klassid keemilise ehituse järgi. Steroidid sünteesitud kolesteroolist, reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni. Aminohapete derivaadid epinefriin jt reguleerivad silelihaste kontraktsioone, vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi. Peptiidid reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine. Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid,
laktoos (piimasuhkur) · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed ühendid polümeerid, mille ehituslikeks elementideks ehk monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Kuuluvad valkude ja nukleiinhapetega biopolümeeride hulka. Nt: Tärklis taimne energiaallikas Glükogeen loomne energiaallikas Ülesanded: · energeetiline 17,6 kJ/g · ehituslik Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lahustuvad enamasti apolaarsetes orgaanilistes lahustites (nt. benseen ja eeter) Ülesanded: · Energeetiline 38,9 kJ/g Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estreid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. nt. fosfolipiidid Steroidid tsüklilised ühendid, vees ei lahustu. Nt. mitmesugused hormoonid, vitamiin D 4
analgeetikume (kodeiin, morfiin), diureetikume (furosemiid), loomulikke kasvuhormoone ja anaboolseid steroide (nandroloon, stanosolool, testosteroon), mida kasutatakse kehakaalu ja lihasmassi suurendamiseks. Viimased on ohtlikud, võivad põhjustada kollatõbe, makshaigusi, kõrget vererõhku seoses vedeliku peetusega organismis, väheneb spermatosoidide teke meestel ja areneb maskuliinsus naistel. Lisaks võivad anaboolsed steroidid põhjustada psühhoosi. Kuna steroide manustatakse süstides, siis suureneb HIV viirusesse nakatumise oht. Mõnedes riikides on püütud keelustada steroidide kasutamist alla 18-aastastel noorukitel ning piirata nende reklaamimist spordiajakirjades. Sõltumusravimid töökohas. Sõltumusravimid, nagu kanep, alkohol ja trankvillisaatorid võivad nõrgendada intellekti, võimekust, mälu ja õppimisvõimet - sellest järeldub, et süstemaatiliselt narkootikume tarvitavate inimeste töö
Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide vees lahustumatus on põhjustatud hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluivad rakumembraanide koostisse, on loomsetes organismid4es energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse- ja regulatoorseid funktsioone. Seebistuvad lipiidid: rasvad, fosfoglütseriidid, stingolipiidid, vahad, mitteseebistuvad: steroidid, prostaglandiinid, isporenoidid Akroleiinproov: glütserooli kuumutamisel, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal ( akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfaadid, kuid ei anna gllütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Küllastumata rasvhappete tuvastamine lipiidides: Küllastunud
XhY isa XHXh ema Xh Y XH Xh XhXH XhXh YXH YXh Terve tütar haige tütar terve poeg haige poeg PILET 6 1.Lipiidide ehitus ja ülesanded organismis. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Ülesanded: lipiidid on organismide energiaallikas, loomadel varuaine (nahaalune rasv). 2.Morgani seadused. Kromosoomide ristsiire. Morgani seadus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Kromosoomide ristsiire: meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on
PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Gen...
esinemist. Lipiidid ei lahustu polaarsetes lahustites (vesi, etanool jne) kuid lahustuvad apolaarsetes lahustites (benseen, heptaan, tetraklorometaan ja teised). Lipiididel on oluline bioloogiline roll elusorganismides just struktuurse, suure energiamahu ja signaalide tõttu. Lipiide jaotatakse järgnevalt: - Rasvhapped - Rasvad - Glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid - Vahad - Steroidid - Terpenoidid Rasvad on keemiliselt ehituselt glütserüülestrid. Rasvhapped on pikad hüdrofoobse sabaga molekulid mille otsas on hüdrofiilne ,,peake" ja vesikeskkonnas moodustab mitselle. Steroidide ehitusaluseks on steraanituum mille kolmanda süsiniku küljes on hüdroksüülrühm. 9 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Töö käik
solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, loomsetes organismides ja taimsetes kudedes energeetilise varuainena. Lipiididel on ka kaitse- ja regulatoorsed ülesanded, nad on signaalimolekulid ning on olulised hormonaalses tasakaalus. Vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse lipiidid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Molekuli struktuuri järgi jaotatakse lipiidid ka liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Nad on hüdrofoobsed rasvamolekulid, mis sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa ning nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile veel ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja
Sünteesitud valgud pakitakse kokku (vajalik tsaipronite juuresolek) ja modifitseeritakse. Valmis valgud transporditakse erinevatesse rakuorganellidesse ning vajadusel lagundatakse proteosoomides ja lüsosoomides. Hormoonid Hormoonid on keemilised ühendid, mida toodetakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse sihtmärk-raku, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime. Keemilise ehituse järgi: · Steroidid sünteesitud kolesteroolist, reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsioone · Aminohapete derivaadid reguleerivad lhaste kontraktsioone, vererõhku · Peptiidid reguleerivad funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemist · Eikosanoidid rakuhormoonid, reguleerivad kudude homoöstaasi, mängivad rolli põletike ja vähkkasvajate tekkes Sünteesi- ja toimekoha järgi:
· Õli seemnetes raps, kanep · Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; · Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. · Hormoonid · Vitamiinid · Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse.
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks ning kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Sellele lisaks täidavad nad ka kaitse- ja regulatoorseid funktsioone, on signaalmolekulideks ning olulisteks osatäitjateks hormonaalses tasakaalus. Lipiidide levinuim rühmitamine on järgmine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Samuti saab neid liigitada seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad) ja mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Lihtlipiidid - rasvad, vahad Liitlipiidid - fosfo- ja glükolipiidid Tsüklilised lipiidid - tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid ehk kolesteriidid. Rasvad e triatsüülglütseroolid/triglütseriidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.
Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · steroidid · terpenoidid · vahad Seebistumisvõime kohaselt jaotatakse: · seebistuvad: rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad · mitteseebistuvad: steroolid, prostaglaniidid, terpenoidid Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvapooridesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...
lämmastikku sisaldav suhkur. Sahhariididel on org põh 2 ül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nim propaamdiooli(glütserooli) ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad nende koostisse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappe jääkides kaksiksidemeid, seda vedeam on rasv. Lipiidid on org üh klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees (enamasti) mittelahustuvad ühendid.(lipiidid lah erinevates apolaarsetes üh, ntx benseen ja eeter) Lipiidid täidavad org põh energiaallika osa. Osküdeerimisel vabaneb 2x rohkem energeiat(38,9KJ/g) kui samakoguse sahhariidide või valkude lag. Lipiidid(rasvakiht) võivad omada ka kaitse funktsioone(ümbritseb siseorganeid), kaitseb liigse jahtumiseees(jääkarul naha all). Taimedes on suurim lipiidide sis. seemnetes(pähklid) Lihtlipiidide ühinimesil teise keem
LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime - Rasvhapped SEEBISTUVAD: - Rasvad 1. rasvad - Glütserofosfolipiidid 2. glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid 3. sfingolipiidid - Vahad 4. vahad - Steroidid MITTESEEBISTUVAD: - terpenoidid 1. steroolid 2. prostaglandiinid 3. terpenoidid ALUS: struktuur LIHTLIPIIDID LIITLIPIIDID TSÜKLILISED LIPIIDID nt neutraalrasvad nt fosfo-ja glükolipiidid nt kolesteriidid (tsükliliste
häiritud. Sekretsioon. Seda stimuleerivad GRH, füüsiline koormus, hüpoglükeemia, arginiin, glükagoon, uni, stress. STH sekretsiooni hüpofüüsist pärsib GHIH, aga ka hüperglükeemia. Ka melatoniin inhibeerib STH sekretsiooni. STH eritumine hüpofüüsist on pulseeriv ja suureneb une ajal. IGF-I pidurdab hüpotalamusele toimides STH sekretsiooni. · Testosteroon ja teised androgeensed hormoonid Toime: Stimuleerivad valkude sünteesi. Nad on seega aaboolsed steroidid (märklauad on lihased, luud ja neerud, ka aju) nii meestel, kui ka naistel. · Kilpnäärme hormoonid (türoksiin ja trijodotüroniin) Toime. T4 ja T3 toimekohaks on kogu keha rakud. Nende hormoonide summaarne efekt avaldub metabolismi üldregulatsioonis: arengu, kudede diferentseerumise ja seksuaalse küpsuse tagamises. Nende toimel aktiveeruvad ensüümsüsteemid, intensiivistub hapniku kasutamine kataboolseteks protsessideks ja kiireneb metabolism.
on tarvis paljude ravimite lagundamiseks. Selle puuduse tõttu tõuseb ravimi tase veres ja ravimi mõju võimendub. Niisugust mõju on teadlased täheldanud peaaegu kõigile kaltsiumi kanalite blokaatoritele ehk grupile ravimitele, mida kasutatakse vererõhu kontrolli all hoidmiseks. Greipfruut võib suurendada ka mõnede immuunsüsteemi allasurumiseks mõeldud ravimite ja rahustite toimet. Samuti võivad greibimahlaga reageerida valuvaigistid, allergia ja astmaravimid ning steroidid. Kuid see ei tähenda veel probleemi kõigi nimetatud kategooriate ravimitega mõned reageerivad, mõned mitte, selgitas Aaron Burstein Ameerika üleriigilise terviseinstituudi farmaatsiaosakonnast. 11 "Greibimahlast täiesti loobuda ei maksa, sest see sisaldab nii paljusid kasulikke aineid," sõnas Burstein. "Seda teadmist tasub lihtsalt meeles pidada, kui võtate ravimeid." CVITAMIIN TSITRUSTELISTES ON HEA:
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
2) Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse 3) Steroidid – tsüklilised ühendid, vees ei lahustu Näiteks: kolesterool, sugu- ja neerupealiste hormoonid, vitamiin D Lipiidide ülesanded: Orgaanilised ained Organismide energiaallikaks – oksüdeerumisel vabaneb kaks korda 4) Retseptorfunktsioon – retseptorvalgud edastavad väliskeskkonna
- happeline radikaal (R) - igal erinev Lipiidid - Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Lipiid = alkohol + rasvhappejäägid. Lihtlipiidid: Vahad (pikaahelaline ühehüdroksüülne alkohol + rasvahappejäägid) ja neutraalrasvad (glütserool + rasvhappejäägid) Liitlipiidid: fosfolipiidid (glütserool + rasvhappejääk + fosforhappejääk) Steroidid - kolesterool, hormoonid Nukleiinhapped - biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust (DNA-desoksüriboos, RNA-riboos), lämmastikalusest (DNA A-adeniin ja T-tümiin, C-tsütosiin ja G-guaniin RNA A-adeniin jaU-uratsiil, C- tsütosiin ja G-guaniin) ja fosfaatrühmast o desoksüribonukleiinhape-DNA - koosneb süsivesikkust, fosfaatrühmast, lämmastikalusest
Biomolekulide ehitus, struktuur ja ülesanded organismis Sahhariidid organismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid: Glükoos (gly) C6H12O6, Fruktoos Disahhariidid: Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud Polüsahhariidid: Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Lipiidid annavad organismile energiat ja ehitusmaterjale Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA
Biomolekulide ehitus, struktuur ja ülesanded organismis Sahhariidid organismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid: Glükoos (gly) C6H12O6, Fruktoos Disahhariidid: Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud Polüsahhariidid: Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Lipiidid annavad organismile energiat ja ehitusmaterjale Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA
Kortikosteroidide süsteemne kasutamine (teatud patsientidel lokaalsed ei pruugi teatud perioodidel nt ägenemise korral mõjuda) • Prednisoloon. Metüülprednisoloon. Prednisoon • Eesmärk: Astma kontroll • Kaua manustada? Keskmiselt 3-10 päeva. Eesmärk kupeerida ägenemist, ei ole ravi. Teraapia lõpetamine peab toimuma aeglaselt (iga päev tuleb aeglaselt annust vähndada). See välistab neerupealiste reaktsiooni. Seega kõrvaltoimed minimaalsed. K. Vahenõmm 2018 • Steroidid kontrollivad põletikulises protsessis osalevate geenide transkriptsiooni: Tsütokiinide, lipooksügenaasi, endoteliini ja (võimalikult) tsüklooksügenaasi negatiivne regulatoorne efekt. Lipokortiini-1 ja - adrenoretseptorite positiivne regulatoorne efekt (stimuleeriv toime) • Toimemehhanism: ▪ PAF, LTC4, LTD4, tsütokiinide tootmist ▪ eosinofiilide ja teiste põletikuliste rakkude aktivatsiooni ▪ Eosinofiilide kontroll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
