Sama garnituuriga võib olla väliselt naine. Alates 1968.aastast hakati naistelt nõudma kromosoomtesti. Asi sai algus vene kuulitõukajatest, kes olid küll pealtnäha naised, kuid osa neist ei saanud võistlema Mexico olümpiamängudekele, sest selgus, et nad olid nn.Klinefelderi naised (XXY või XXXY). Algul on nad täiesti poisid, kuid alates murdeeast algavad naiselikud muutused- suurenevad rinnad ja laienevad puusad. Neil säilub poistele omane kile hääl, nad on steriilsed, sest nende suguorganid (penis ja munandid) ei funktsioneeri. Diplo-y sündroom (Supermehe sündroom)- tõenäosus 1/250. Mehed. Tugev kehaehitus, Võivad olla vaimselt normaalsed. Iseloomulik antisotsiaalne hoiak. 60.- ndate keskel avastati, et neid on palju USA vanglates. See tingitud sellest, et nad on agressivsemad. Kes süüdi- naine või mees? Naine- naisel tekivad munarakud ainult üks kord elus- prenataalsel perioodil- ja seetõttu rakuvad väsivad naise vananedes
suuruse, kuju ja vöödistusmustri järgi. Kromosoomide erinev töötlus annab G-, R-, C-bändid. G-bändid - eükarüootse kromosoomid, mis on saadud Gimsa värviga töödeldes. C-bändimine - tsentromeeride ümbruse värvimise meetod. 43. Mis on Kleinfelteri ja Downi sündroomid, mono- ja trisoomia-X? Kleinfelteri sündroom - indiviidid on fenotüübilt mehed, kui omavad ka mningaid naissoo sekundaarseid tunnuseid ja on enamasti steriilsed. XXY kromosoomid. Kui X kromosoome > 2, siis ka vaimsed puuded. Mehel X kromosoome > 1. Downi sündroom - 21. kromosoom on kolmekordistunud; vaimselt alaarenenud, lühikest kasvu ja muidu pisut värdjaliku kehaehitusega. Monosoomia-X - üks X kromosoom on esindatud ühekordselt (normaalne) Trisoomia-X - üks X kromosoom on esindatud kolmekordselt (ei ole eluvimeline). 44. Mis on Edwardsi ja Patau sündroomid? Edwardsi sündroom - 18. kromosoomis on trisoomia (47, +18 1/8000) e. 2n+1.
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad haploidsed eosed ja elateerid pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees. · II- KLASS LEHTSAMBLAD. Umbes 2/3 maailma sammastikust. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel
) Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning kuni 20 cm tüvediameetriga roniv või mööda maapinda väänduv igihaljas tugevakasvuline liaan kasvab Eestis oma areaali kirdepiiril, esinedes Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas varjulistes ja niisketes segametsades. Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Tunnused: Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised lihtlehed, pealt tumerohelised, alt kollakasrohelised, noorelt karvased. Leheroots sageli lehelaba pikkune. Õitsvatel võrsetel on lehed tavaliselt kitsad ja hõlmadeta (erilehisus e. heterofüllia). Õied: kollakasrohelised, väikesed, asuvad kerajates, sarikjates õisikutes, IX-X.
inaktiveerib surfaktanti, kuid samas liiga pikkade aspireerimise vahede korral võivad kuivanud limakorgid topistada intubatsioonitoru ja hingamisteed (Howard 1994, Matilainen 2001). Intubeeritud lapse aspireerimise ajal peab õde järgima a- ja antiseptika reegleid ning andma lapsele lisahapnikku (tõstma FiO2), et vältida protseduuriaegset hüpoksiat ja/või bradükardiat. Aspireerimiseks vajalikud vahendid: 5-ml süstal, mittesteriilsed ja steriilsed kindad, aspiratsioonisüsteem, steriilne lahus steriilses süstlas, aspiratsioonikateeter vastsündinutel nr.6- 12, suurematel lastel nr.14-16, kaitsekittel ja prillid. (MacDonald 2002.) Aspireerimine: · Selgita patsiendile protseduuri · Pese käed ja kontrolli, et kõik vajalikud vahendid oleksid käepärast · Kontrolli aspiratsioonikateetri sisestamise sügavust nasotrahheal: ninatipust kõrvalestani
tavaolukorras tema haigestumist. Sõtlub vanusest toidust jne. Mõjutab kehapiirkonna mikrokeskkond, selle hapniku-, vee- ja toitainetesisaldus. Tinglik patogeen mikroobid, kes põhjustavad inimese haigestumist ainult ekstreemsetes tingimustes. Oportunistid ehk juhuseotsijad. Kui organismi kaitsevõime on nõrk, või kui nahka või limaskesti vigastada, võivad nad organismi nakatada. Gnotobiondid on organismid, kelle mikrofloora on määratletud. Nad võivad olla steriilsed ehk mikroobivabad loomad, aga ka loomad, keda on eksperimentaalselt nakatatud mingite kindlate mikroobidega. Mikroobivabu hiiri, rotte, merisigu, küülikuid. Lindudel hautakse pojad munast välja steriilsetes tingimustes. Mikroobivabad loomad elavad steriilsetes tingimustes kauem, kui nende tavalised liigikaaslased (u 2x kauem) asteriilsetes tingimustes. Neil on õhem soole limaskest ja toitained imenduvad kiiremini
olemas kutiikula,olemas õhulõhed EOSTAIMED SOONTAIMED SOONEOSTAIMED LEHTSOONEOSTAIMED 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist ( gametofaasi ) ja mittesugulist ( sporofaasi ). Sammaltaimede arengutsükkel 22. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Kahekojaline taim.Sporogooni kupra sees arenevad eosed (n) ja steriilsed rakud elateerid , mis aitavad eostel toituda ja hiljem suruvad valminud eosed kuprast välja. Niiskust imab kogu pinnaga. Õhulõhed mittesulguvad KõdersambladMeenutavad helviksamblaid, gametofüüt on lihtne dorsoventraalne tallus, ainult sporogoonid (eoskuprad) on püstised, piklikud, pulgavõi sarvekujulised Maailmas100 liiki, Eestis kaks; nt põldkõdersammal Lehtsamblad Hmk lehtsammaltaimed ( Bryophyta ). Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest
Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika...
Perekond Thuja L. ELUPUU Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad. Lehed soomusjad, kinnituvad lapikutele võrsetele vastakuti. Emas- (käbid) ja isasõisikud asuvad võrsete tipus. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 37 Käbid on väikesed, munajasovaalsed, valmivad õitsemisaasta sügisel. Käbide ülemised ja alumised soomustepaarid on steriilsed, 2...4 keskmisel soomustepaaril on 1...2 (atroopset) seemnealget. Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad. Levinud Põhja-Ameerikas (2 liiki), Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Paljundatakse seemneist, pistikuist ja ka pookimise teel. Puit on kerge, pehme, lõhnav ja vaiguta. Vanadelt puudelt saadud puit on mädanemi kindel. Pärimused: Elupuud on olnud Kanada põlisrahvaste pühad puud, millest nad tegid tootemisambaid.
Vartele kinnituvad lehed vastakuti. Enamasti tumerohelised lehed muutuvad sügise tulekul punaseks. Lehekuju on ümmargune kuni munajas, ning 3 või 5 terava tipuga hõlmaga, rootsuga, sõrmroodne ja pealt paljas, alt pehmete karvakestega. Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm. Õied on valged, roheka või punaka varjundiga, ning paiknevad suurtes, u 15cm läbimõõduga, lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed putukate meelitamiseks. Õitseb taim mai lõpus ja juunis, ning viljub septembris. Viljad on marjataolised pikliku kujuga lihakad luuviljad, ühe lapiku seemnega. Maitselt mõruhapud, kuid söödavad, ning värvuselt erepunased Harilik lodjapuu kuulub sugukonda kuslapuulised ja perekonda lodjapuu. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel õispuuks, koerõispuuks, lodjapiks, leedripuuks, hullukoeramarjapuuks, hundimarjapuuks (bio.edu.ee). 34.2. Tagasilõikamine
kinnituskohaks ECMile-hüaluroonhape, kollageen ja teised ECM valgud · antibiootikumid · Konfluentne (samasuunaline, koos kulgev) kultuur · Osad kasvavad ka suspensioonis ja 3D-geelis Rakkude kasvatamiseks on vaja: · Tagada kontrollitud keskkond (inkubaatorkapid) · Tagada steriilsus (vertikaalne laminaarne õhuvool) · Tagada töötaja turvalisus patogeensete mikroorganismide või rakukultuuride korral (horisontaalne õhukardin) · Steriilsed töövahendid 6. Defineeri primaarne rakukultuur ja rakuliin. · Primaarsed rakukultuurid on saadud loomsetest kudedest · Suurem osa loomsest koest eraldatud rakke jaguneb piiratud kordi piiratud aja jooksul (keskmiselt 50 jagunemist), pärast seda rakud surevad · Nn. "transformeeritud rakud" jagunevad lõpmatult ja selliseid ühest rakust alguse saanud immortaliseeritud kloone nimetatakse rakuliiniks
suuremad . Vartele kinnituvad lehed vastakuti. Enamasti tumerohelised lehed muutuvad sügise tulekul punaseks. Lehekuju on ümmargune kuni munajas, ning 3 või 5 terava tipuga hõlmaga, rootsuga, sõrmroodne ja pealt paljas, alt pehmete karvakestega. Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm. Õied on valged, roheka või punaka varjundiga, ning paiknevad suurtes, u 15cm läbimõõduga, lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed putukate meelitamiseks. Õitseb taim mai lõpus ja juunis, ning viljub septembris. Viljad on marjataolised pikliku kujuga lihakad luuviljad, ühe lapiku seemnega. Maitselt mõruhapud, kuid söödavad, ning värvuselt erepunased. Harilik lodjapuu kuulub sugukonda kuslapuulised ja perekonda lodjapuu. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel õispuuks, koerõispuuks, lodjapiks, leedripuuks, hullukoeramarjapuuks, hundimarjapuuks. Tagasilõikamine
Meningokoki kandjatel on uuritavaks materjaliks nina-neelu lima. Nina-neelust tampooniga võetud materjal tuleb panna aktiivsütt sisaldavasse transportsöötmesse, siis on patogeenide isoleerimise tõenäosus suurem. NB! Kuna meningokokk on väga termolabiilne, tuleb vältida ekstreemseid temperatuuri kõikumisi (mitte ≤18 ° C ja mitte ≥37 ° C). Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Kasutatakse juhul, kui uuritavaks materjaliks on steriilsed materjalid nagu liikvor või veri. Kuna liikvoris on meningiiditekitajaid tavaliselt vähe, tuleb see eelnevalt tsentrifuugida 20 minuti jooksul 1500–3000 ×g, saavutamaks uuritava materjali “tihenemist”. Tsentrifugaadist tehakse Grami järgi värvitud preparaat ja akridiinoranžiga 42 värvitud preparaat, tulemusest teavitatakse koheselt raviarsti. NB! Kui haige on juba saanud
o Vajalik nii Mülleri kui Wolffi juha arenguks ning fertiilsuse tagamiseks nii nais- kui meesorganismis o Reguleerib vee imendumist munandivõrgust (seemnejuha rakkude poolt), kontsentreerides seeläbi spermat. 72 o Östrogeeni tase isaste munandivõrgus on kõrgem kui emaste veres o Isastel hiirtel on östrogeeni retseptori geeni puudumisel sugurakkude tootmine kas häiritud või on nad steriilsed o Östrogeeni retseptori geeni puudumisel täiskasvanud emase hiire idurakud hukkuvad ning neid ümbritsenud granuloosarakud hakkavad arenema Sertoli rakkudeks Genitaalköbrukesest (genital tubercle) diferentseerub XX-karüotüübiga indiviidil kliitor (XY-indiviidil testosterooni mõjul peenis) (inimesel 9 nädalaks) ja urogenitaalsiinusest (lisaks kusepõiele ja kusitile) emastel
Annab rohkesti hübriide. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Põõsas, 2-4 m kõrge, rohkesti hargnev. Õitseb mais-juunis, õied valged. Viljad punakad, lihakad luuviljad, söödavad. C- vitamiin. Valmivad sept. Külmakindel, varjutaluv. Kasvab viljakatel, niisketel muldadel. Sage raiesmikel. Haljastuses Viburnum opulus ‘Roseum’ – lumepall (valged, steriilsed õied). Harilik vaarikas (Rubus idaeus) Püstine põõsas, 1-1,5 m kõrge. Õitseb juunis-juulis, õied valged, viljad punased, koguvili. Söödavad. Külmakindel ja poolvarju taluv. Viljakad, niisked mullad. Sage raiesmikel, juurevõsu. Palju kultuursorte. õitseb mais kuusk, ebatsuuga, jugapuu, kadakas, arukask,
Täiendava läbivaatuse käigus teeb kiirabi kindlaks, et valude vahel ei liigu lapse pea enam tagasi, seega on lähimate minutite jooksul oodata sünnitust. Kiirabibrigaad on sündmuste käiguga arvestades kaasa võtnud oma sünnitusabivahendid ning naise istmiku alla lükanud imamisvõimelise steriilse aluse. Naise toetamiseks palutakse tuppa ka tema abikaasa. Võimaliku episiotoomia ettevalmistuseks paneb kiirabibrigaadi juht valmis steriilse kirurgilise komplekti ning tõmbab kätte steriilsed kindad. Mõned minutid ja tänu perineumi kaitsele tuleb ilma episiotoomiata välja lapse pea. Pärast pea sündi teeb laps oma pöörde ja kiirabibrigaadi juht aitab kaasa õlgade sünnile toetades kätega lapse õlgu .Esimesena sünnib ülemine ehk sümfüüsi poolne õlg ja seejärel alumine õlg. Pärast õlgade sündi väljub kogu keha. Seejärel aspireeritakse lapse hingamisteed aspiraatoriga puhtaks ning kontrollitakse tema elutähtsaid funktsioone (Apgari skaala)
Kõige parem on silmalaugu puhastada puhta riidetüki või marlilapi nurgaga. Käsi lapsel kogu aeg alla vaadata see lõdvestab ülalau lihaseid. Hoides sõrmedega ülalau ripsmetest kinni, pööra silmalaug üles. Tee seda hea valguse käes. 4. Silma võib ka voolava vee all loputada. Soovitatav apteek 1. Erineva suurusega haavaplaastrid. 2. Erineva laiusega rullsidemed. 3. Elastiksidemed. 4. Steriilsed haavalapid või padjandiga sidemed suuremate haavade sidumiseks. 5. Kolmnurkrätikud. 6. Sõrmesidemed. 7. Antiseptilised lapikesed. 8. Pakk marlilapikesi haava ümbruse puhastamiseks või abivahendina verejooksu sulgemisel. 9. Tömbi otsaga käärid. 10. Pintsetid. 11. Kummikindad. 12. Näomask kunstliku hingamise tegemiseks. 13. Kraadiklaas. 14. Külmaaerosool või külmasalv. 15. Antiseptikavahendid. 16. 3%-line vesinikülihapend. 17. Saialillesalv/ briljantroheline kriimustuste jaoks. 18
suguelundid, loode, sugurakud või munarakud jne. Paljunemine on aga teatavasti üks elu põhitunnuseid. Amorphusolend ei ole võimeline paljunema ega jagunema. Kuid paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Planeet Maal elavad isendid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Kui liik ei suuda enam anda järglasi, siis ta sureb välja. Erinevate liikide vahel enamasti ei esine ristumisi. Vastasel juhul oleksid nende järglased steriilsed. Kuid selliseid steriilseid hübriide ei loeta omaette liigiks. Näiteks kui ristuvad hobune ja eesel, siis nende järglased ( muulad ) ei anna enam järglasi. Sellepärast ei peeta muula omaette liigiks. Kuid eukarüootsed organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Kui on tegemist sugulise paljunemisega, siis uus organism areneb välja viljastunud munarakust. Sugurakud, mis ühinevad viljastumisel, võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt
suguelundid, loode, sugurakud või munarakud jne. Paljunemine on aga teatavasti üks elu põhitunnuseid. Amorphusolend ei ole võimeline paljunema ega jagunema. Kuid paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Planeet Maal elavad isendid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Kui liik ei suuda enam anda järglasi, siis ta sureb välja. Erinevate liikide vahel enamasti ei esine ristumisi. Vastasel juhul oleksid nende järglased steriilsed. Kuid selliseid steriilseid hübriide ei loeta omaette liigiks. Näiteks kui ristuvad hobune ja eesel, siis nende järglased ( muulad ) ei anna enam järglasi. Sellepärast ei peeta muula omaette liigiks. Kuid eukarüootsed organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Kui on tegemist sugulise paljunemisega, siis uus organism areneb välja viljastunud munarakust. Sugurakud, mis ühinevad viljastumisel, võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt
suguelundid, loode, sugurakud või munarakud jne. Ja seetõttu puudub neil ka sugu. Paljunemine on aga teatavasti üks elu põhitunnuseid. Amorphusolend ei ole võimeline paljunema ega jagunema. Kuid paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Planeet Maal elavad isendid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Kui liik ei suuda enam anda järglasi, siis ta sureb välja. Erinevate liikide vahel enamasti ei esine ristumisi. Vastasel juhul oleksid nende järglased steriilsed. Kuid selliseid steriilseid hübriide ei loeta omaette liigiks. Näiteks kui ristuvad hobune ja eesel, siis nende järglased ( muulad ) ei anna enam järglasi. Sellepärast ei peeta muula omaette liigiks. Kuid eukarüootsed organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Kui on tegemist sugulise paljunemisega, siis uus organism areneb välja viljastunud munarakust. Sugurakud, mis ühinevad viljastumisel, võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
