Liivi Paris ÕIII-2 LOR PRAKTIKUMI TOIMINGU JUHEND KÕRVASIDEMED Toimingu eesmärk ja näidustused: · Haavainfektsiooni, selle vältimine · Verejooks, selle peatamine Toimingu teostamiseks vajalikud vahendid: · Kandik · Tehaspuhtad kindad; · Neerukauss; · Steriilsed näpitsad · Steriilne rätik · Steriilsed kindad · Steriilne pintsett; · Steriilne sidumismaterjal; · Steriilsed tutikud; · Füsioloogiline lahus või vesinikperoksüüd; · Desinfitseerimisvahend Toimingu teostamise põhimõtted: 1. Identifitseeri patsient, küsides tema ees- ja perekonnanime (Moreau 2001: 245); 2. Selgita protseduuri käiku patsiendile, taga privaatsus, pese käed ja vajadusel pane kindad kätte (Moreau 2001: 245); 3. Anna patsiendile mugav asend, mis võimaldab sidumiseks kõrvale juurdepääsu (Moreau 2001: 248); 4
arvu kohane. (mõlemad võivad põhjustada fenotüübi muutusi) Arvu muutus 47, (+21.) Downi sündroom 47, (+13.) Patau sündroom 47, (+18.) Edwardsi sündroom 45, (XO) Turneri sündroom 47, (XXY) Klinefelteri sündroom 47, (XXX) sündroom Downi sündroom keharakkudes 47 kromosoomi 21. kromosoomi on 3! väike kasv, mongoliidne nägu, vaimne alaareng, mehed steriilsed, naised vahel viljakad Sõltub ema vanusest! Klinefelteri sündroom keharakkudes 3 sugukromosoomi XXY naiselikud kehaproportsioonid, kerge vaimne alaareng, steriilsed keharakkudes 1 sugukromosoom Turneri X sündroom: sekundaarseid sugutunnuseid pole, steriilsed
Veredoonorlus Doonorlus on ülimalt oluline tegevus. Inimverd ei suuda miski täielikult asendada. Vere loovutamine on seega ainulaadne ja väga oluline abinõu, mis aitab päästa elusid. Seda nimetatakse veredoonorluseks. Prantsusmaal saab igal aastal vereülekandest abi 500 000 patsienti. Verevõtmise vahendid on steriilsed ja ühekordselt kasutatavad (süstlad, voolikud, kotid). Vereandmisega ei kaasne mingeid riske. Vere loovutamine :re loovutamine: Tegemist on kõige levinuma doonorlusviisiga, mis kestab 45 minutist 1 tunnini. Doonorilt võetakse 450 ml verd. Natuke verd võetakse ka analüüsimiseks ja kontrollimiseks. - Mehed võivad verd anda viis korda, naised aga kolm korda aastas. - Doonoriks võivad olla inimesed vanuses 1865 aastat. Eelmisest vereloovutusest peab olema möödunud vähemalt 8 nädalat.
kütteks toorturvast või briketti, samuti sobib turvas loomadele allapanekuks ja töödelduna taimedele kasvupinnaseks. · Turvas on tooraineks keemiatööstusele. · Vett võib turbasammal endasse imeda 10 20 korda rohkem, kui ta ise kaalub. Turbasammal sobib hästi aknaklaaside vahele liigset niiskust imama. · Suure veeimamisvõime tõttu on turbasammalt rahvameditsiinis kasutatud vati asemel. Kõrge happelisuse tõttu on nad praktiliselt steriilsed. · Meditsiinis kasutatakse ka turbamuda. See sobib tugi ja liikumiselundite, mõnede närvihaiguste ja naistehaiguste ravimiseks. Kasutatud kirjandus: http://www.elfond.ee/muraste/index.php? option=com_content&task=view&id=52 http://bio.edu.ee/taimed/sammal/turbas.htm
Jaak Timberg Stud med IV Tartu, 2010 Peritoniit Difuusne või lokaliseeritud kõhukelme põletik Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20%
hapetega komplekse. Eetri inertsuse ja tema elektrodonoorsete omaduste tõttu on nad kasutusel metallorgaaniliste (eriti Grignardi reaktiivi) reaktsioonide läbiviimisel, tagades komplekseerumise kaudu metallorgaaniliste ühendite lahustuvuse. näide 2. Eetrid lõhustuvad happekatalüütiliselt vesinikhaliidide toimel. HI ja HBr toimel karmides tingimustes eetrid lõhustuvad andes haliidi ja hüdroksüülühendi (alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide Antud reaktsioon on SN1 tüüpi, sest eeter on tertsiaalne. näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1 Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB. A + :B AB + + H + :NH3 NH4
Sugulisel paljun. saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid,
modifikatsioonid b) DNA metüleerimine (metüülgrupi lisamine nukleotiid tsüosiinile DNA järjestuses) Mõisted 2: - Multifaktoriaalsed tunnused tunnus, mis on hääratud rea geneetiliste ja keskkonnafaktorite kombinatsiooniga - Polümorfsus kahe või enama geneetilise variandi olemasolu populatsiooni isendite hulgas, kusjuures vähemalt kahe variandi sagedus on suurem kui 1% - Steriilsed mutatsioonid rida mutatsioone, mis vähendavad organismi paljunemisvõimet, kuni paljunemisvõime kaoni. - Geenide interaktsioon - - Epistaas mittealleelsete geenide produktide vastastikune mõju - Genotüüp organismi geneetiline struktuur - Fenotüüp genotüüp + keskkond - Pseudoautosoomsed regioonid sugukromosoomidel - - Epigeneetiline toime geeniekspressiooni ja rakufenotüübi muutused organismi
Kehasisesed puudused või defektid: · pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; · liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga isikud leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad.agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad. Ennetamine 15. rasedusnädalal saab raseda verest määrata hormoone alfa-fetoproteiini ja platsentas moodustuvat kooriongonadotropiini. Kui fetoproteiini on liiga vähe ja kooriongonadatropiini palju, on võimalik, et lootel esineb Downi sündroom. Kromosoomanalüüsiks võetakse
nendest on HIV- viiruse suur levik Eesti inimeste hulgas. Lk. 3 Mis on HIV- viirus? HIV- viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nakkuse hilises järgus põhjustab AIDS- iks nimetavat haigust. HIV võib levida kõigi kehavedelikega, mis sisaldavad verd. Nii ei tohiks kasutada teise habemeajamisriistu, hambaharja jne. Seetõttu peab koht, kus selliseid teenuseid pakutakse olema puhas, kasutatavad instrumendid ühekordsed või steriilsed. HIV ei ole isiklik probleem ja see puudutab ka teisi inimesi. Keegi pole kaitstud ka juhul, kui HIV- positiivne nakatub samal ajal tuberkuloosi. Siis mõjutab see veel kaugemaid inimesi. Nakkust on saadud juba esimesest vahekorrast ainsa seksuaalpartneriga, oma abikaasalt, vigastatut abistades, vägistamise ohvrina, põhjusi on veelgi. HIV- viirus levib ka narkomaanide seas. Süstija on kõige sagedamini poiss. Noor inimene, kellel on veel säilinud soov ja võimekus seksida
etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Suguline paljunemine? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristiviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt päritud geneetilise info. Eri liikide esindajad omavahel tavaliselt ei ristu, kuid kui see siiski toimub, on järglased steriilsed (nt. Hobune + eesel = steriilne muul) Vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Seda kasutatakse palju kultuurtaimede paljundamisel (nt. Kartulite paljundamine mugulate abil) Organismi varustamine energiaga? Vahetult kasutatav energia saadakse makroergilistest ühenditest
rakendust leidnud peaaegu kõigis selle eriharudes, nii haiguste diagnostikas kui ka ravis, eriti kirurgias. Suhteliselt nõrga laserkiirituse seansid, mis ei avalda kudedele esialgu nähtavat toimet, parandavad või leevendavad mitmeid hädasi: kiirendavad haavandite tervenemist, ravitsevad nahahaigusi. Laseritega kõrvaldatakse ka tänapäeval nahakortse, kõrvaldatakse tätoveeringuid ja sünnipäraseid pigmendiplekke. Kirurgias kasutatakse laserskalpelle, kuna need on täielikult steriilsed ja veretud: kõrvetades peenemate veresoonte lõikekohti, ta ühtlasi suleb ka need. Laserite eelis kirurgias on ka see, et peeni kiudvalgusjuhtmeid kaudu saab laserkiirt juhtida tõvestatud kohta mitmesugustes kehaõõntes, soontes jne., ilma neid lõikeriiistaga avamata. Saab ka pihustada neeru-, sapi- ja põiekive, kõrvaldada lubiladestusi veresoontes. Viies ohtlikesse kasvajatesse sobivaid pigmente, lagunevad kasvajad paljudel juhtudel laserkiirituse toimel.
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasva...
tumenemise vältimiseks nõrga sidrunhappelahusega. Tumenemist põhjustab puuviljade lõikepindadele mõjuv tugev oksüdeerija-hapnik. Sidrunhappe lahus toimib antioksüdandina ja takistab värvuse muutumist. Maitsetaimi on kõige soodsam kuivatada loomulikus soojuses ja tuulises kohas. Kalade kuivatamisele eelneb nende soolamine, suurematel kaladel ka rookimine. Kuivatatud toiduained ei ole mikroobivabad ehk steriilsed. Kui neid süüakse naturaalselt, siis tuleb neid eelnevalt pesta, eriti kehtib see lahtiselt müüdava kuivatatud puuvilja suhtes.
funktsiooni. 3) Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. Üks inimese kõige sagedasemaid genoommutatsioone põhjustab Downi sündroom. Selle tulemusena on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47. See tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest. Selline inimene on väikest kasvu, mongoliidse silmalõikega, lameda näo ja kõrgete põsesarnade ning vaimse alaarenguga. Sündroomi all kannatavad mehed on steriilsed, naised aga võivad vahel lapsi saada. Tunnuseks on samuti "ahvivagu". Downi sündroom tuleneb 21. kromosoomi lahknemise häiretest ovogeneesi meioosis. Samuti avaldab mõju ka vanemate naiste rasestumine ja sünnitamine. Klinefelteri sündroomiga meestel on kolm sugukromosoomi (XXY). Selle sündroomiga mehed on naiselike kehaproportsioonidega, enamasti mõningase vaimse alaarenguga ning suguvõimetud. Turneni sündroomiga naistel on ainult üks Xkromosoom, teine puudub
Tuleb jälgida ka säilvusaega ja õiget annustamist. 1 RAVIMIKAPI SISU Järgnevalt on kirja pandud raamatu ,, Pere tervis ja esmaabi", peatükis ,, Esmaabivahendite komplekteerimine", välja toodud olulised esmaabivahendid ja proviisori Anu Hoop`i soovitused, millised ravimid võiksid kuuluda kodusesse apteeki: 1. Elavhõbe- või tigitaaltermomeeter kehatemperatuuri mõõtmiseks; 2. Plaastrid ehk kleepuvad haavakattematerjalid; 3. Mittekleepuvad haavakattematerjalid ja steriilsed marlilapid. Neid on hõlpus panna lahtistele haavadele võimaliku infektsiooni ärahoidmiseks, nad ei liibu haava külge; 4. Sidumisvahendid- erineva suurusega ja erinevat tüüpi sidemed, eriti kolmnurkrätikud ( lingsidemeks ja peahaavade jaoks), elastsed torusidemed vigastatud liigeste jaoks ning rullsidemed marlilappide kinnitamiseks ja verejooksu seiskamiseks; 5
MÕISTED: Genotüüp - isendi geneetiline kogum/informatsioon Fenotüüp - isendi tunnuste (füsioloogilised, käitumuslikud, arengulised ja ehituslikud) kogum, mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel päran...
· vaimse alaareguga 3.2. Kehasisesed defektid: · pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja puusaliigeste arenguhäire; · liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini erinevaid haigusi näiteks kasvajaid, nakkushaigusi ja soole avanematust. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga indiviidid leebed, kuid vahel võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad kuid võivad vahel lapsi saada. 4. Diagnostika 5 Diagnoosimine on võimalik vahetult pärast sündi. Downi sündroomiga laste diagnoosimiseks kasutatakse kas füüsilist läbivaatust (kui on ilmsed tunnused eristatavad), kromosoomide analüüsimist, EKG-d, või geneetilist konsultatsiooni. Diagnoosi kinnitab siiski vaid tsütogeneetiline analüüs. 5. Tõve avastamine
Nad toituvad lihast, juustust, rasvadest, suhkrust, meest ,moosist, sokolaadist jt. Haiglates toituvad ka verest, veenisisestest toiduvedelikest, vedelikest, mis on segunenud haavade ja oksega.Veel võivad toiduks olla surnud putukad, hiired, hiire ekskremendid.Võivad tungida riietesse ja pesusse.Närimisega rikuvad riideid. Sipelgad võivad lapsi hammustada,eriti silmalaugudelt. Saadetised võivad olla kahjustatud, sest sipelgad võivad tungida läbi kilekoti, milles on steriilsed sidumis-materjalid ja instrumendid.Vaaraosipelgad võivad põhjustada tervisele ohtu. Kuna sipelgad saavad toitu eba-hügeenilistest kohtadest, siis kannavad ka automaatselt edasi patogeenseid organisme. Kõige suuremat muret teeb nende pesitsemine haiglates steriilsete varude läheduses. Elutsükkel. Vaaraosipelgad on ühiselulised putukad ja elavad kolooniates,kus võib olla mõni tosin kuni 300 000 sipelgat.Kolooniates on töölised (sigimatud emased), viljakad isased ja
Sümptomid ehk avaldumine jätk pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga isikud leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad. Diagnostika , Ravivõimalused Downi sündroomiga laste diagnoosimiseks kasutatakse kas füüsilist läbivaatust (kui on ilmsed tunnused eristatavad), kromosoomide analüüsimist, EKG-d, või geneetilist konsultatsiooni. Downi sündroomi vastu otsest ravimit veel ei teata. Püütakse vältida võimalikke tüsistusi. Südamerikke ravi on sageli operatsiooniga, kus suletakse valed avaused südame seinas või laiendatakse vajalikke avausi
01.069)" Peale hamba eemaldamist korrastatakse alveool, s.t. kirurgilise lusikaga eemaldatakse granulatsioonkoed, võimalikud luuosised, vajadusel loputatakse kas füsioloogilise lahuse või kloorheksidiiniga, surutakse kokku haava servad ( antakse limaskestale suund), haavale steriilsed marlitupsud ( NB! mitte panna vatti, mille kiudusid hiljem haavast raske eemaldada!) TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
on see element vajalik enda kaitseks. Selle peamine eesmärk on kaitsta piisk- ja õhklevinakkuste eest, samuti kaitseb see ka puutenakkuse eest, kuna katab suuremat osa näopiirkonnast. Kaitseprillide eesmärk on kaitsta silmi vere- ja eripritsmetel silma sattumist. Kaitsekindad kaitsevad käte saastumisest ja verenakkuste saamise riskist. Kindad jagunevad oma korda ühekordseks kasutamiseks ja korduvkasutatavateks. Ühekordseks kasutamiseks kindad on tehase poolt steriilsed, korduvkasutamiseks mõeldud kindad ei ole tehase poolt steriliseeritud. Enda ohutuse tagamiseks on vaja tunda kaitsevahendite õiget kasutamist. (Iivanainen jt 2003: 93). „Kõik töötajad on varustatud kaasaegsete EU standardile vastavate tööriietega eraldi suviseks ja talviseks perioodiks. Kõigile töötajatele on tulenevalt ameti eripärast ja sellest tulenevatest terviseriskidest vastavad kaitsevahendid“. (Kruup 2010: 34). 6 ARUTELU
kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk, südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus, arteri punktsioon ja hematoom, infektsioon, õhkrind, infusioon patsiendi pleurasse, õhkemboolia, kateerteremboolia, rütmihäired, närvikahjustus vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kanüülimispiirkonna ääristamiseks; tsentraalne kateeter ja sisseviija (tavaliselt valmispakend); süstal hepariinilahus/NaCl loputamiseks; õmblusvahendid ja niit, millega kateeter kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); rõhumõõtmissüsteem ja aparatuur kui jälgitakse pidevat CVP-d; kolmikkraanid vedeliku ülekandeks; infusioonisüsteem ja vedelikupudel 8
Bioloogiline isepuhastumine: protsesside kompleks, mis toimub organismide elutegevuse tagajärjel ning viib teatud (reo-)ainete kontsentratsiooni muutumisele (vähenemisele): · Puhastamata reovesi sisaldab juba iseenesest suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevadki ühe osa isepuhastusega lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. · Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. · Asjaosalisi bakterite tüüpe (füsioloogilisi rühmi) on palju ning paljud neist on spetsiifilised (näit. nitrifitseerijad, tselluloosi lagundajad, fenoolide lagundajad, jne.). Mikroobid on isepuhastusprotsessidega seotud kahest aspektist: · mikroobid etendavad olulist osa isepuhastumisel, lagundavad orgaanilist ainet lülitades seda aineringesse jne.
o Pleuradreeniga · Tuuakse pleuradreeni paigaldamise vahendid: o Naha puhastamiseks o Naha tuimastamiseks 10-20ml süstal, lidokaiinhüdrokloriidilahus, tuimastusnõel o Naha pesemiseks värvitud kloorheksidiinilahus o Instrumendid: Péani näpitsad, Crile´i klemm, skalpell, käärid ja 2 voolikuklemmi. Lisaks torakaalkateeter, õmblusmaterjal, steriilsed tupsud ja liimside dreeni kohalekinnitamiseks, steriilsed linad ja lisatupsud. · Dreenipudelid pannakse kokku ja dreen paigaldatakse steriilselt · Aspiraatori tööd kontrollitakse enne paigaldamist ja töö käigus: o Õhukindlus, vee hulk o Õhuvool o Võimalikud eritised o Nahaalune õhkemfüseem o Hingeldus o Kas dreen on püsinud paigal, sidemed o Kas sümptomid kaovad
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed Eoskupar- sammaltaimede organ, milles valmivad eosed.
· avatud suu · lamendunud nina · kõõrdsilmsus. Ülemiste silmalau lihaste osaline halvatus · keskmisest lühem kasv (150cm) · ahvi käejoon · siseelundite väärarengud(süda, seedekulgla, luustik) · talituslikud häired(10 eluaastaks 50% surmajuhte, nõrgenenud immuunsussüsteem, nõrgamõistuslikkus, võivad teha lihtsamaid töid, leebed, mehed on steriilsed, naised on harva viljakad) · sündroom tekib olenevalt sünnitaja vanusest (riskivanus on üle 35) · tekib kuna sugurakkude meioosis vanematel naistel 21 kromosoom ei lahkne korralikult. b) sugukromosoomide genoommutatsioonid , hästi arenenud lihastik, suurenenud huvi vastassugupoole suhtes, enamasti viljakad. [1:1000] 2. kromosoommutatsioonid Kassikisa sündroom(5 kromosoomi teatud lõigu deletsioon)
populinus). 3 1. Välimus. Jalakapässik on üheaastane, kasvupinnale liibuv seen. Ta kasvab piki puutüve enam kui meetri pikkuseks.1 Nad moodustavad oma õhukese (0,5 1 cm) punakaspruuni siidiseläikega viljakeha kas tüvele või kõrgele oksaharule või hoopis2 puukoore alla ja suruvad selle siis tüve küljest lahti. Neil on viljakeha servas steriilsed kõrgemad vallid peale selle kasvavad pooride pinnast välja paarisentimeetrised seeneliistakud: need lükkavad koore viljakehast veelgi eemale, et eosed saaksid tekkinud tõmbetuules pooridest paremini välja langeda. Servavall viljakeha äärtes ja kühmudena ka keskel on 2-4 cm kõrge, seest on see vaskse läikega.3 Mikroskoopilise ehituse poolest on mütseel monomiitne ja seeneniidid pannaldeta. Torukesi on ühel millimeetril 3-5. Jalakapässik Joonis 1: Jalakapässiku viljakeha.
6.Eestis ei ole lubatud GM-taimede kasvatamine. Majandusele mõjuks see arvatavasti hästi, sest GM- taimede saagikus on suurem, viljad säilivad kauem (seetõttu saab neid kaugele transportida), taimed on vähem vastuvõtlikud viirus-,bakterhaigustele, mis kõik viib selleni, et talumehed saavad rohkem kasumit ja põllumajandusel läheks hästi. Mõju loodusele on nii ja naa. On teada, et osa GM taimesorte (nt mais ja sigur) on steriilsed, st nad ei ristu teiste sortide või loodulike liikidega, seega on nad küllaltki ohutud. Küll aga on tõestatud see, et GM põllukultuuride võõrgeenid võivad levida väljapoole liigipiire, saastada keskkonda ja häirida looduslikku toiduahelat. 7.Peamine erinevus nende kahe vahel on see, et GM-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt nt bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja loomadelt.
4. Meditsiin Paljuid keemiatööstuses valmivaid aineid kasutatakse ka meditsiinis. Neist loodakse erinevaid ravimeid. Looduslikest ainetest saab paremad ja rohekm toimivamaid ravimeid kui keegi tegelikult seda kunagi arvanud on. Vanas rahvameditsiinis kasutati ka ainult taimi. Nt. Turbasamblal on väga suur veeimemisvõime, mistõttu neid on kasutatud tahvameditsiinis sidumisvahendina vati asemel. Kõrge happelisuse tõttu on nad ka praktiliselt steriilsed. 5. Põllumajandus Keemiatööstuse seos põllumajandusega on see, et sealt saab palju mürke, mida kasutada putukate ja bakterloomade vastu. See on ka väga hea väetis põldudele. Tulevad suured viljakad viljad. 6. Olme Keemiatööstustes tehakse ka nendest tulevatest ainetest erinevaid tooteid. Pesuvahendid, puhastusvahendid ning ka erinevad definitseerivad vahendid. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas http://et.wikipedia
selle eest, et haige ei külmetuks. See on esimene reegel haigete hoolitsemises. Ilma selle reeglita iga ravimine muutub mõttetuks. 2. Toitumisrežiim Iga haigus nõuab erilist dieeti. Enne lõunat tuleb haigele anda kerget toitu (nt. puljong), et ette valmistada tema magu raskemale toidule. Samuti tuleb toita haigeid kindlaks määratud ajal. Haigel peab alati olema puhas vesi. 3. Puhtus palatides Palatid peavad alati olema puhtad ja steriilsed. Samuti peab vaibad tolmust puhtaks kloppima, sest see on peamine mustuse allikas. Peale selle higi, mis haige keha eritab muutub kiiresti kahjulikuks aineks ja imendub voodipesu sisse. Selle tõttu on vajalik vahetada voodipesu mitte vähem kui üks kord nädalas. Samuti aeg-ajalt peab madratsit tuulutama. 4. Tähelepanelik suhtumine Põetaja või õde peab skama patsiendi kuulata ning suhtuma tema kaebustele tõsiselt ja tähelepanelikult
Kehasisesed puudused või defektid Pooltel Downi sündroomiga lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire. Neil esineb liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga isikud leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed ning naised väga harva viljakad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s %C3%BCndroom#Tekkep.C3.B5hjused_ja_mehhanismid). 7 Diagnostika Downi sündroomiga laste diagnoosimiseks kasutatakse kas füüsilist läbivaatust (kui on ilmsed tunnused eristatavad), kromosoomide analüüsimist, EKG-d või geneetilist konsultatsiooni. (Mida oodata: esimene eluaasta, H.Murkoff, A
MUUTLIKKUS I MÕISTED 1) Downi sündroom 21. kromosoomi kolmekordus (trisoomia), sümptomiteks vaimne alaareng (max 7a lapse tase), lühike eluiga (u 21a), mehed on steriilsed. 2) Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogumit. 3) Geenmutatsioon väikesed muutused DNA struktuuris, selle tulemusena võivad tekkida retsessiivsed alleelid, mis avalduvad järglaste genotüübis (nt sirprakuline aneemia). 4) Geneetiline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus. Genotüüpe on sageli rohkem kui tunnuseid, mida need mõjutavad (nt AB0 vererühmad). Geneetiline muutlikkus jaguneb
on kõrvad, käpad ja ninaots, c chcch küülikud on valgete karvadega, millel on mustad otsad, c+c+ - küülikud on tumedakarvalised. Nt: AB0 vererühmade süsteem. (Kusjuures IA ja IB on veel kodominantsed.) 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. · Mutatsioonide toime organismile Nähtavad mutatsioonid muudavad mõnda morfoloogilist tunnust (enamasti retsessiivsed) Steriilsed mutatsioonid takistavad organismi reproduktsioonivõimet neid on nii mõlemat sugupoolt mõjutavaid kui ka soospetsiifilisi Letaalsed mutatsioonid kahjustavad organismi elulisi funktsioone; fenotüüpselt väljenduvad organismi surmas (enamasti juba looteeas); dominantsed letaalsed mutatsioonid kaovad juba ühe põlvkonna vältel (kõik järglased surevad), retsessiivsed
Mikroevolutsioon Mikroevolutsiooi uutused viivad uue liigi tekkele. Muutused toimuvad populatsiooni tasandil. Mikroevolutsiooni materjal: 1) Uued alleelid (mutatsioonid annavad esmase päriliku muutlikkuse väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas ...
Kobarõisikuis ja tähkades avanevad õied järk-järgult alt ülespoole. Sgaeli on õisiku õied nii väikesed, et üksikult jääksid nad tolmeldajatel märkamata. Tervikuna on aga õisik putukatele hästi näha. Selleks, et teha õisikut tolmeldajatele veelgi ligitõmbavaks, võivad olla servmised õied keskmisest suuremad. Nii on see näiteks mitmesugustel korvikutel- karikakrail, teekummelil, rukkillel jt. Kõigis nende taimede korvikuis on servmised õied suured ja silmapaistvad, kuid steriilsed. Õisiku keskel aga on hulgaliselt väikesi, paljasilmaga raskesti eristatavaid õisi. Ka sarikõisikuis võivad servmised õied olla suuremad, näiteks karuputkel. (Martin et al,1998.lk 52) 8 LISAD 9 Kasutatud kirjandus http://narva.ut.ee/estica/est/loodus/taimed.html Mati Martin,Maie Toom,Urmas Kokassaar 1998.bioloogia XIII klassile.Avita,Tallinn. David Burnie 1994
specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine. Sugulisel teel paljunevate organismide puhul on uute liikide tekkimisel põhiosa geneetiliste muutuste populatsioonisisesel akumuleerumisel, mille tulemusena kujuneb geneetiliselt lahknenud isendite vahele ristumisbarjäär. Juhul, kui siiski omavahel järglasi saadakse, on need steriilsed. Geneetiline muutlikkus looduslikes populatsioonides. Populatsioonisiseselt on kõik isendid üksteisest mõnevõrra fenotüübiliselt erinevad. Inimesed erinevad üksteisest näiteks kaalult, kasvult, naha värvuselt, juuste värvuselt, silmade värvuselt ning paljude teiste tunnuste poolest. Fenotüübiline muutlikkus. Organismide fenotüübiline muutlikkus looduslikus populatsioonis võib olla pidev (kvantitatiivne) või alternatiivne (kvalitatiivne, diskreetne)
hilissuvel. Varjutaluv, põuakindel. niiskem pinnas, poolvari. Villane lodjapuu ( Viburnum) Põõsa kõrgus 2-3m. Lehed ovaalsed või munajad. Lehed alt tihedalt tähtkarvased ja hallikasrohelised Õitseb mai juunis, valged poolkumerad õisikud. Mustade mittesöödavate viljadega. Võrdlemisi kiirekasvuline, väga põuakindel. Annab kännu- ja juurevõsusid. H. lodjapuu ( Viburnum) 2-4m kõrgune kohalik liik Õitseb mais juunis. Õied on valged, äärmised õied steriilsed. Lehed 3-hõlmalised, alt enamasti tihedalt karvased. Viljad punased ja söödavad ning mõruhapu maitsega. Eelistab niiskeid muldi, teised kasvavad ka kuivematel kohtadel. Taluvad varju. Must leeder (Sambucus) Põõsas kõrgus kuni 5m. Kiirekasvuline liik. Kollakasvalged õisikud juunis-juulis. Viljad on mustad ning täisküpsetena söödavad. Must leeder eelistab lubjarikkaid muldi. Taluvad saastunud pinnast ja õhku. Punane leeder (Sambucus) 4m kõrgune
AKTINOMORFNE E. KIIRJAS E. KORRAPÄRANE ÕIS Kolmetine õis Kõiki õieosi kolm või kolmekordne arv 100. kõõlusleht Neljatine õis Kõiki õieosi neli või neljakordne arv 101. põldrõigas Viietine õis Kõiki õieosi viis või viiekordne arv 102. muulukas Täidisõis Õis, kus kroonlehti on tavalisest rohkem, enamasti on need muundunud tolmukad ja emakad, seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed 103. KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada sümmeetrilisteks osadeks 104. roomav tulikas SÜGOMORFNE ÕIS Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks 105. harilik murtudsüda HUULJAS ÕIS Sügomorfne kroon on kokku kasvanud viiest kroonlehest: ülahuul kahest, alahuul kolmest.
Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud emakates. Paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmlemine. See on õietolmu
*Pea tihedust määratakse pähikute arvu järgi, pea telje kümel. *Triticale on siledam kui rukis *Triticalel pähikus 3-6 õit, rukil 2-3(max) Oder(HORLEUM) *40 liiki erinevaid otrasid *Pähik 1-õieline *Pealülil 3 üheõielist pähikut 6-realised odrad jaotatakse: 6-tahulised, 4-tahulised(ristkülikuline) 3 korrapärast, vertikaalset teraderida *pea ristlõikes ristkülikukujuline Kaherealine oder *külgmised pähikud steriilsed *3 üheõielist pähikut kinnituvad peateljele Rühmad 1)nutantia *külgmistel pähikutel on arenenud sõklad *peatelg pole külgvaates nähtav 2)deficortia Kaer(AVENA) *Väga liigirikas (kultuurkaeraliike ja metsikkaeraliike) *Kultuurkaerte alla kuuluvad järgmised liigid: harilik kaer(avena sativa), bütsantsi kaer ja liivkaer ehk must kaer *Metsaliste alla: tuulekaer(avena fatua), lõuakaer, viljatu kaer, habejas kaer Kaera õisik: pööris
Metsiktüüpi c+ domineerib kõigi teiste üle. c on retsessiivne kõigi ülejäänute suhtes. c ch on osaliselt dominantne, ehk dominantne ainult ch suhtes. c+ > cch > ch > c 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Mutatsioon – muutus geneetilises materjalis. Mutatsioonide jaotus nende toime alusel: a. Nähtavad mutatsioonid – muudavad fenotüüpi b. Neutraalsed mutatsioonid – ei muuda fenotüüpi c. Steriilsed mutatsioonid – ei võimalda mutatsiooni kandvatel isenditel järglasi saada d. Letaalsed mutatsioonid – ei arene elujõulist organismi 1. Retsessiivne amorfne mutatsioon, funktsiooni kaotanud alleel – vajalikku valku ei sünteesita, tugev fenotüübiline efekt homosügootses olekus 2. Retsessiivne hüpomorfne mutatsioon, kus polüpeptiidi funktsioon osaliselt säilib. Mutantne fenotüüp võib ilmneda aga tunduvalt nõrgemalt. 3
Peavalu, migreen, kaela- ja alaseljavalud, lihaspinged, närvivalud, pearinglus, stress, unetus, krooniline väsimus, allergiad samuti alandab vererõhku. Vastunäidustused Kuna akupunktuuri nõelad läbistavad naha, siis sellega kaasnevad ka omad riskid. Vigastused on harv nähtus patsientide hulgas, kes ona käinud koolitatud arstide juures. Nõelad on seaduse järgi kohustatud olema steriilsed. Nõelravi oskamatu ümberkäimine võib põhjustada närvide vigastusi, mis tuleneb juhuslikul närvikanali torkamisel, ajukahjustus või insult, mis on võimalik kasutades sügavat nõelte sisestamist koljusse, kopsukahjustused, neerukahjustused sügava torke läbi alaseljas, raskeduse katkemise risk. Steriliseerimata nõelte kaudu võivad levida nakkushaigused. Igasugune sellise õnnetusjuhtumi tõenäosus on väga väike
kirjutajais, laserprinterites, skännerites, arvutihiirtes. Lisaks kasutatakse lasereid veel näiteks laser-kaardikepis. Tänu suurtele teabehulkadele, mida valguslained edastada suudavad, kasutatakse neid ka sidetehnikas, nimelt valguskaablites. Näiteks saab ainsat laserkanalit mööda edastada korraga kümneid tuhandeid telefonikõnesid. [5] 5.2 Laserid meditsiinis Kirurgias kasutatakse laserskalpelle, kuna need on täielikult steriilsed ja veretud, kõrvetades peenemate veresoonte lõikekohti, ta ühtlasi suleb ka need. Laserite eelis kirurgias on ka see, et peeni kiudvalgusjuhtmeid kaudu saab laserkiirt juhtida tõvestatud kohta mitmesugustes kehaõõntes, soontes, ilma neid lõikeriiistaga avamata. Saab ka pihustada neeru-, sapi- ja põiekive, kõrvaldada lubiladestusi veresoontes. Viies ohtlikesse kasvajatesse sobivaid pigmente, lagunevad kasvajad paljudel juhtudel laserkiirituse toimel
kehavedelike, limaskestade ja mitteterve nahaga; · kaitsta personali vere ja koevedelikega levivate infektsioonide eest; · kaitsta personali käsi antiseptikumide ja pesemisainete kasutamisest tekkinud ärrituste eest 1 Kaitsekindad jagunevad kasutamise otstarbe järgi: · ühekordse kasutusega steriilsed kindad, mis kaitsevad patsienti ja personali nitriil- ja latekskindad 1. aseptilised protseduurid operatsioonid ja invasiivsed e. nahka või limaskesta läbistavad protseduurid 2. alla 24 h vanuse haava hooldus · ühekordse kasutusega mittesteriilsed tehaspuhtad kindad, mis kaitsevad patsienti ja personali nitriil- ja latekskindad 1
isolatsioon ilmselt põhiline -parapatriline külgnev tsoon -sümpatriline teise liigi asuala sees -mingi kamp evolutsioneerub järjest, nii et igaüks oma eelneva ja järgnevaga seguneb, kuni ühed omavahel enam ei segune ringliik (NB kõik need variandid on samaaegseltr olemas) Taimede puhul võib sümpatrilise liigitekke erilisteks moodusteks olla ka "puhtgeneetilised" mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsed, kuid steriilsuse saab ületada polüploisusega. See mehhanism esineb väikse, kuid märgatava sagedusega looduses Liigi säilumine: I. Geograafilis-ruumiline isolatsioon II. Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel nt taimedel pinnas (hape-alus, soolsus jne) 2. Aastaajaline isolatsioon - nt alamliigid õitsevad eri aastaaegadel 3. Subpopulatrioonide vahelise vastassooliste isendite vahelise "külgetõmbejõu" puudumine - nt laul lindudel 4
suhtes homosügoodid ainult N antigeeni. Heterosügootides üks alleel teist maha ei suru, vaid avalduvad mõlemad ning seetõttu on verest testitavad nii M kui ka N antigeen. Mitmealleelsus – ühel geenil on mitu alleeli, nt küülikute karvavärvus või inimeste veregrupid. 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Nähtavad mutatsioonid – muudavad morfoloogilisi tunnuseid, nt seemnete värvus ja kuju. Steriilsed mutatsioonid – takistavad organismi reproduktsioonivõimet. Mõned steriilsed mutatsioonid mõjutavad mõlemat sugupoolt, mõned on aga spetsiifilised kindlale soole. Toime soojätkamisele võib olla kas täielikult või ainult osaliselt pärssiv. Letaalsed mutatsioonid – kahjustavad organismi elulisi funktsioone, avaldub organismi surmaga tihti juba loote eas. Dominantsed letaalsed mutatsioonid kõrvalduvad ühe põlvkonna vältel, sest kõik
· sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otsepooldumine · pärmseened pungumine
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isaduse, kurjategijate tuvastamine: VNTR- Variable Number of Tandem Repeats, Meditsiinis: * geenmutatsioonid * geeniteraapia * molekulaarne diagnostika * Vähialased uuringud 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Spordi- ja tõuaretus, GMO. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele, Viljade säilivusaja pikenemine (tomat), "kuldne riis" toodab -karoteeni. Transgeensed mikroorganismid: Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika. ebasoovitavate isikute steriliseerimine, migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoodil on prokarüoodist mitukümmend korda suurem genoom, DNA on kaheaheline ja lineaarne, kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt k...
· lamendunud nina · kõõrdsilmsus. Ülemiste silmalau lihaste osaline halvatus · keskmisest lühem kasv (150cm) · ahvi käejoon · siseelundite väärarengud(süda, seedekulgla, luustik) · talituslikud häired(10 eluaastaks 50% surmajuhte, nõrgenenud immuunsussüsteem, nõrgamõistuslikkus, võivad teha lihtsamaid töid, leebed, mehed on steriilsed, naised on harva viljakad) · sündroom tekib olenevalt sünnitaja vanusest (riskivanus on üle 35) · tekib kuna sugurakkude meioosis vanematel naistel 21 kromosoom ei lahkne korralikult. b) sugukromosoomide genoommutatsioonid 1) Meestel XXY naiselik kehaehitus(rinnad, laiad puusad), steriilsed, intellekt keskmisest veidi madalam, lihasmass suurem kui naistel, kuuluvad siiski meeste hulka [1:800]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
