· Tõlkeküsimustikus otsetõlge pole alati võimalik, tuleb arvestada kohaliku keele ja kultuuriga. · Vormistus korrektne, ühtne stiil. Valim on mõõtmiseks valitud (uuringusse kaasatud) üldkogumi osa. Valimit kasutatakse, kuna koguvalimit mõõta on liiga kallis ja mahult võimatu. Statistilise analüüsi jaoks peab olema vähemalt 60-100 vastust. Vastuseid peab olema muutujatest vähemalt viis korda rohkem. Kvantitatiivne andmeanalüüs: · Statistilised andmetöötlusprogrammid, näiteks SPSS · Atribuudid o sõltumatu atribuut - manipuleeritav atribuut o sõltuv atribuut - see, mida mõõdetakse · Eeldused (normaaljaotus) · Andmeanalüüsid o Parameetrilised testid (peavad vastama eeldustele) o Testid muutujate vaheliste seoste leidmiseks (pideva atribuudi keskväärtuste võrdlemine) Korrelatsioon - seose tugevus kahe pideva atribuudi vahel
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk kui palju on varieeruvust selle tüüpilise väärtuse “ümber”? Statistika jagunemine: Kirjeldav statistika (descriptive stat.) meetodid andmetest kokkuvõtete tegemiseks ning kirjeldamiseks. („65-70% US...
konstrueeritud tähendussüsteemile. ** Emic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uuritava subjekti poolt antavale tähendussüsteemile. Terminid pärinevad lingvistikast: phonetic – foneetika; phonemic – foneem. Kvantitatiivne uurimus Hüpoteesi testimine Numbrilise andmestiku kasutamine Protseduuriline objektiivsus Üldistatavus 4 Süstemaatiline mudelite identifitseerimine – statistilised tehnikad on kasutusel selleks, et kirjeldada andmestikus leitavaid mudeleid põhjus-tagajärg seostes, mitte juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal?
· Tihtipeale seotud andmelaoga 52. Mida võimaldab multidimensionaalne andmeanalüüs? · Reaalajas analüütilist töötlust · Kogutud andmete kõrgetasemelist analüüs · Andmebaasitabelite linkimist selliselt, et tekivad multidimensionaalsedandmestruktuurid (nn andmekuubid) Tulemused esitatakse üldjuhul graafiliselt, andmekuupe on võimalik sobiva nurga alt vaadelda. Andmekuubi viilutamine andmete vaatlemiseks alamosade kaupa. Statistilised töötlusvahendid võimaldavad andmetel rakendada erinevaid matemaatilisi mudeleid -> vastused erinevatele küsimustele. Multidimensionaalneanalüüs annab vastuse küsimusele ,,Mis toimub?" 53. Mida võimaldab andmekaeve? Väärtusliku ärilise informatsiooni otsimist mahukast andmebaasist, andmelaost või turult. Üldise suuna ennustamist: suunatud turustamine mineviku reklaammeilide alusel ennustamine, millised kliendid reageerivad tulevastele reklaammeilidele positiivselt.
The baltic churches in the process of transformation and consolidation of democracy since 1985. - Contemporary Church History. Kirchliche Zeitgeschichte. International Journal for theology and history. 1/2007. intraneti vahendusel), mis on teinud nende kättesaamise oluliselt kergemaks ja mugavamaks. Lisaks EELK Konsistooriumi arhiivile on kirjalike materjale alles hoitud ka koguduste juures. Töös kasutatavad statistilised andmed on samuti leitud peamiselt EK vahendusel ja nende allikaks on EELK Konsistoorium (Konsistooriumis on arvandmed arvutisse sisestatud alates aastast 1996 Lea Jürgenstein, EK 15/99). Viimase aastakümne jooksul on oluliste allikatena lisandunud internetiportaalid Meie Kirik ja Kirik & Teoloogia, mis esindades teoloogiliselt erinevaid (isegi vastakaid) positsioone, kajastavad kirikumaastiku uudiseid ning arvamuslugusid.
................................................... 53 8.1 Statistiline mõtteviis .............................................................................................................. 53 8.2 Statistika olemus ja tegevusvaldkonnad ............................................................................... 53 8.3 Kirjeldav ja järeldav statistika ................................................................................................ 54 8.4 Statistilised tunnused, tunnuste tüübid ................................................................................ 55 8.5 Kõikne vaatlus ja valimvaatlus............................................................................................... 57 9 Andmete kogumine ja esitamine ......................................................................................... 59 9.1 Statistilise uurimistöö etapid.......................................................................
Viimastel aastatel on teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal hakanud suurenema. 3.Kartuli kasvupind on pidevalt vähenenud. 4.Lina kasvupind on kõige rohkem vähenenud -; peaaegu 260 korda. 5.Muude kultuuride kasvupind on suurenenud ligikaudu 8 korda. 16. Kogusaaki ja saagikust isel. näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad. Eristatakse 4 erinevat kategooriat: 1) kogusaagikuse ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist. Valik-vaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak; 2)bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust. Bioloogiline kogusaak ja saagikus on kogusaagi ja
vajalikus / piisavas koguses, nende maksumus ja tootmise ökonoomsus je nendest valmistatud toodete omaduste vastavus tarbija ootustele. Tekstiilkiudude tootmise kohta on saadaval suurel hulgal mitmesuguseid statistilisi andmeid, mis põhinevad kiutootjate, kiu- või tekstiilitöötlejate, tolliasutuste või mitmesuguste uurimisasutuste andmetel. Statistikas käsitletakse tekstiilkiudusid tavaliselt looduslikeks ja keemilisteks kiududeks liigitatuna. Looduslikest kiududest käsitlevad statistilised andmed enamasti üksnes puuvilla ja lambavilla, sest teiste looduslike kiudude osatähtsus maailmakaubanduses on tühine (va dzuut). Tekstiilkiudude põhiomadused Nagu ütleb üks tekstiilkiudude definitsioonidest, on tekstiilkiud painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks. Kiud aitavad kujundada tekstiili kasutusomadusi. Näiteks tugevad kiud muudavad kanga vastupidavamaks; niiskust
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused võivad olla nii valikvastustega testi vormis kui lühiküsimused, mis eeldavad lühivastust, milleks võib olla üks või paar sõna või numbrit. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaat...
saavad aru, tegelikult mitte); Sotsiaalne murdeahel Heteronoomia ja autonoomia Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine Lähtub murrete arengust; Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega: tärn ksi – eP ks (üks, läks); EL ts (üts, läts); Dialektomeetria Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus; Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Prantslane Jean Séguy 1970ndatel. Eestis Sirje Ainsaar 1980ndatel, Karl Pajusalu, Arvo Krikmann; Materjali kogumine Nõuded keelejuhtidele: vanad, taust, et on sealt pärit; o sotsiolingvistika: lindistatakse kõiki ja vaadatakse nt ühe piirkonna keelekasutust. Vanusest ei lähtuta Murdepäevikud: koha kohta, keelejuhtide andmed: nimed, vanus, sugu, päritolu, haridus; keelenäited: lindistused foneetilises transkriptsioonis;
* entrepreneurial firms – eesmärgiks hõlvata ja luua turul võimalusi et teenida palju raha 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? MIKRO 0-9 (92%); VÄIKE 10-49 (7%); KESK 50-249 (<1%); SUUR 250 (ca 0,2%) 6
ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. · Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) · Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. 5
avastades ja luues võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal jooksvalt on kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, OÜ, AS, tulundusühistu. – sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid. ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? 92% Mikroettevõte 0-9 töötajat 7% Väikeettevõte 10-49 <1% Keskettevõte 50-249 0,2% Suurettevõte 250-... VKEd 0-249 6. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus.
selles toimunud nihkeid( autod remondivahelise aja jooksul läbisõidetud tee pikkuse järgi) 3) ANALÜÜTILINE, eesmärgiks avastada nähtuse kujunemises valitsevaid varjatuid seoseid ja seaduspärasusi 4) LIHTNE (rühmitatakse inimesed soo järgi) 5) KOMBINEERITUD, kasutatakse sama kogumi suhtes mitut erinevat rühmitamise viisi (nt inimesed jaotatakse juukse värvuse järgi ja siis veel soo järgi) 6. Statistilised tabelid Tabeli koostisesse kuuluvad peamised osad: pealkiri/ alllkiri; number (kui rohkem kui 1 tabel); tabel(read, veerud,lahtrid); lisamärkused, viited ja allikaviide. Tabeleid liigitatakse : 1) Lihttabelid(üksiknähtuste andmete loendid), rühmtabelid( kogumi elemente rühmitatakse 1 tunnuse järgi), kombinatsioonitabelid (rohkem kui 1 tunnuse järgi rümitatud kogumi andmed)
Üldistus annab uusi teadmis ühiskonna toimimise kohta. Õpetamise eesmärk on mõista õigust kui arenevat tervikut, saada lahti mõttest, et õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Uurimis meetodid: allikakriitika (kes, millal, miks, vastuolud), süntees (analoogiad, parim seletus), statistilised meetodid (kohtuskäijad) Õpetamise eesmärk on mõista õigust kui arenevat tervikut, saada lahti mõttest, et õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest, teha tutvust põhiliste ajalooliste õigustekstidega, tutvuda meie kultuuriruumi olulisemate õigusajaloo uurijatega. Periodiseerimine pole absoluutne, ühes valdkonnas võivad toimuda kiired muutused ja teine võib püsida muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta.
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad...
Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile, nagu näiteks polaaralade lumeväljad (vt Joonis 9), tumedad "mered", atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved. Kuid ka Marsil puudub voolav vesi, kuigi seal on avastatud pinnavorme, mis oleksid justkui jõesängid. Vett võib leiduda vaid auru ja jääna. 15 Joonis 9. Marsi polaaralade lumeväljad Marsi statistilised andmed: · raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust) · mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi) · keskmine tihedus: 3, 95 g/cm3 (0, 72 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 7 m/s2 (0, 45 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 5, 0 km/s (0, 45 Maa paokiirust (6) Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Mõlemad Marsi kaaslased on
1) Perspektiivset infot ette valmistanud töötajate kogemused/oskused. 2) Kas ettevõtte tagasivaateline info lubab loogiliselt jõuda selliste arenguteni, mida juhtkond pakub. 3) Kas informatsioon, mida kasutatakse, ka. perspektiivne on kooskõlas seaduste ja normatiivaktidega. 4) Kas varasemate perioodide finantsaruanded on auditeeritud ja milliste tulemustega. 5) Milliseid arvestusmeetodeid, skeeme ja põhimõtteid kasutati, kust saadi statistilised andmed. 6) Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid. Juhul kui audiitor jõuab seisukohale, et juhtkonna tuleviku nägemus ei ole realistlik, siis tuleb see kindlasti fikseerida arvamuses koos selgitustega. 6 Riskitüübid 1. Tegevusrisk seisneb selles, et finantsarvestuses võivad tekkida tahtlikud ja
Sai u 18000 sõna. Sünonüümidega, ilma sai üle 4000. Omadusi inimese iseloomustamiseks jagatakse 3 gruppi tähtsuse järgi: 1) Kardinaalsed isiksuseomadused. Teised isiksuseomadused sellele allutatud. Üks võimukas 2) Tsentraalsed jooned. Rohkem kui 1, 5-10. Kesksed. Iseloomustavad tavaliselt inimest. 3) Sekundaarsed. Sõltuvalt olukorrast ilmnevad. Ei ole eriti tugevad, ei kasutata tavaliselt iseloomustamiseks. R. Cattell Võttis appi järgmise etapi- statistilised meetodid. Analüüs. Otsene seos kui on korrelatsioon. Leidisd teatud omaduste gruppe, isiksusefaktorid. Neid võib grupeerida. Faktor ongi grupp. Seotud omavehel omadused. Arvutas, palju selliseid gruppe olla võib. Neid oli tema arvutuste järgi 16. Tegi oma küsimustiku. Cattelli 16 pf testiks (pf- isiksuse faktor). Omadused taandatavad numbrilistele omadustele. H. Eysenck Inimest saab iseloomustada ka kahe faktoriga- neurootilisus ja intelligentsus.
· Probleemid, millega tegeleb: o Mida teha nendega, kes ei osale valimistel? o Mida teha üliaktiivsetea (kas see on probleem)? · Pluralism püstitab ohtralt küsimusi · Läbirääkimised on pluralismis võtmekohal (seega ka konsensus ja kokkulepped) · Nõudmised peavad olema mõistuspärased · Koolkonnad: 1)liberaalne keskendub eliidi uurimisele 2)radikaalne utoopilised ideed Meetodid: empiirilised ja statistilised uuringud. Püüavad tabada protsessi Strukturalism kasutab ka teisi teadusharusid(mite ainult politoloogia) Jooniselt: Sots. Struktuur on näiteks mehed ja näised. Uuritakse, kuidas on nad esindatud ühiskonnas, millest tulenevalt saame vaadata võrdõiguslikkust riigis · Strukturalism on tihedalt seotud semiootikaga. Uuritakse näiteks kasutatava keele eripärasid · Tuleb vaadelda erinevaid gruppe ning otsida erinevusi (varjatused tuleb välja tuua)
vastus, aga väikese tõenäosusega. Otsimine toimub juhuslikkuse printsiibil. Neid on 2 rühma: Las Vegas: juhuslikult võta 1, kuni tuleb “1”. Quicksort, krüptograafia. Sobib, kui on vähe võimalusi, aga raske leida õiget: alati õige vastus, aga võib minna väga palju aega. Monte Carlo: k korda vali 1 element, kui k korda on läbi, siis ei leidnud. Võib anda vale vastuse (aga alati saab ju korrata), aga aeg (ressursid) on mõistlikud. Algarvulisuse testid, statistilised simulatsioonid. 32 Fermat väike teoreem ja algarvulisuse testid. ap - a jagub p-ga, kui p on algarv. • a erinevat värvi pärlitest saab teha ap kombinatsiooni. (nt 2 värvilistest 8 kombinatsiooni) • lahutame neist a ühevärvilist kombinatsiooni. (ap - a) • saadud kombinatsioonid kuuluvad gruppidesse. saame (ap - a)/p ühesuurust (pxp) gruppi, mis kõik moodustavad p-sammulised tsüklid. (p sammu on vaja teha, et jõuda algsesse asendisse tagasi.)
töötajana. jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? Vastus järgmises küsimuses olemas. 6
· Georg Wenker saksa keeleatlas 1881 -> murdegeograafilise dialektoloogia alusepanija. · Andrus Saareste 1920ndate alguses. · Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline ehk ajalooline murdeuurimine: Lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dilektomeetria: Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. · Statistilised analüüsid. · Eelkõige sõnavarasuhted. · Prantslane Jean Séguy 1970ndad. · Eestis Sirje Ainsaar 1980ndad ning Karl Pajusalu ja Arvo Krikmann. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod, aga ka näiva aja ja reaalaja analüüs, suhtlusvõrgustike analüüs.
Uurimissuunad: Dialektoloogia: teoreetilise keeleteaduse võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuse leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine: lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dialektromeetria: murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõneleja ja nende päritolu. Tegeleb ka keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod. Suhtlusvõrgustike analüüs. Võrgustikuanalüüsi eesmärk: leida, mil määral mõjutavad erinevad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist (sh keelelise käitumise). 20
Select By Location... objektide valimine asukoha põhiselt Select By Graphics... objektide valimine teiste graaf iliste objektide alusel Zoo m To Selected Features automaatne suurendamine v alitud objektidele, mille tagajärjel muutub arvmõõtkav a Pan To Selected Features kaardipildi tsentseerimine v alitud objektide alusel ja nav igeerimine selliselt, et arvmõõtkav a ei muutu Statistics... v alitud kaardikihi (layer) ja andmevälja (field) alusel genereeritakse vastavad statistilised karakteristikud (üldarv/hulk, standardhälve ning min., max., keskmine ja summaarne väärtus) Set Selectable Layers... kaardiaknas seleteeritavate kihtide defineerimine Clear Selected Features valitud objektide selekteeringu tühistamine Interactive Selection Method interaktiiv ne objektide valimine Options... selekteeringuga seotud parameetrite määratlemine Tools menüü käskude lühikirjeldus Editor Toolbar Editor tööriistariba aktiveerimine ja ekraanile toomine
Seda kinnitas Tiggemanni ja Wilson-Barretti uuring (11), mis tõi esile oluliselt väljendunud paksu lapse negatiivse stereotüübi. Nii poisid kui ka tüdrukud arvasid, et paksud lapsed on laisemad ning arvasid, et nad on vähem sõbralikud, õnnelikud, populaarsed, meeldivad. Uuringud on ka näidanud naisüliõpilaste ja keskkoolitüdrukute laialdast rahulolematust oma kehaga ning selle seost söömishäirete sümptomatoloogiaga (8; 9; 10). Rahulolematus välimusega Eesti kohta üldised statistilised andmed puuduvad. Toetudes internetist pärinevatele APA Monitori andmetele, võib väita, et rahulolematus oma välimusega on üldlevinud. Nn ohutut rahulolematust oma kehaga, mis ei mõjuta elukvaliteeti, esineb 30–40% ameeriklastel: umbes 45%-l ameeriklastest tekitab rahulolematus oma välimusega ärevust või depressiooni, anoreksia vaevab umbes 1% naistest ja 0,1% meestest, buliimia all kannatavad 4–5% naistest ja 0,5% meestest.
aga mitte). Mõju on ka keskkonnal. Seos päritavusega N: et sugupuul avalduvad geneetiliselt lähedastemal sugulastel teatud tunnused sagedamini. 12. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine & modaalklass, valimi varieeruvus & standardhälve. Kvantitatiivne kirjeldamine: võetakse populatsioonist juhuslikud esindajad ning nende analüüsist saadud tulemustest tehakse üldistused suuremale populatsioonile. Arvutatud väärtused on statistilised. Valimi keskmine X summeeritakse kõigi isendite andmed (SXi) & jagatakse need vaadeldud isendite arvuga n. X = SXi /n Modaalklass väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide. Varieeruvus s2 mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist s2 = S(Xi X)2 / (n 1). Standardhälve s kasut valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks, ruutjuur valimi varieeruvusest s = s2. 13. Päritavus
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab 1,5 punkti). Küsimused on valikvastustega testi vormis. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt...
Innovatsiooni levimist kirjeldatatkse enamasti S-kujulise (logistilise kõvera abil. Alguses on kasutuselevõtu kiirus madal ja see piirdub nn innovaatoritega. Järgmisteks rakendajateks on varajased kasutajad, seejärel hiline enamus, ja lõpuks kõver madaldub taas, kui jäävad ainult mahajääjad. Praktikas sõltub innovatsiooni rakendamise täpne muster nõudluspoole ja pakkumispoole vastastikmõjust: 1. Nõudluspoole mudelid, peamiselt statistilised. · Epideemiline, aluseks otsekontakt eelnevate rakendajatega või nende jäljendamisel; · Bassi mudel, aluseks rakendajate koosnemine innovaatoritest ja jäljendajatest; · Probiti mudel, aluseks on rakendajate erinevad kasulävendid; · Bayesi mudel, aluseks on rakendajate erinev kasu ja riski taju. 2. Pakkumispoole mudelid, peamiselt sotsioloogilised:
käsitlemine, mis põhineb WTO, OECD, UNCTAD, Eurostati jt rahvus-vaheliste organisatsioonide metoodikale. Maailma ja ka riikide majandusliku olulcorra põhjalikuks analüüsiks ning selle alusel õigetehinnangute ja otsuste tegemiseks on vaja üksikasjalikku ülevaatlikku ning kooskõlastatud infot majanduse hetkeolukorra, tema agregaatnäitajate omavaheliste seoste ja nende arengudünaamika kohta. Nendeks on rahvamajanduse arvepidamise näitajad.Majandust kirjeldavad makrotasandil mitmesugused statistilised süsteemid. Nende kõige üldisem on ÜRO poolt väljatöötatud rahvamajanduse arvepidamise 9 süsteem SNA 3. versioon, mille peamiseks koordineerimine ühteks kompleksiks, mis annab objektiivse ülevaate maailma, tema erinevate regioonide ning riigi majanduse arengust. Samuti võimaldab see teha makromajanduse analüüse ja vastu võtta otsuseid ja teha rahvusvahelisi võrdlusi.(Lembo, Toivo 2009, 12). 2
y0 - y koordinaat punktis kus paralleel lõikab meridiaanide alguspunkti, 0 - y0 vastav polaarraadius. 3.4 Võrgu tasandamine 2. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu tasandamiseks kasutati programmi XLocal Net+ (INPHO Technology OY). Vaatlusandmete eelkäsitlusele (reduktsioonidele) järgnes esialgsete koordinaatide arvutamine ning seejärel võrgu kõrguslik ja plaaniline tasandamine. Statistilistes testides ja võrgu täpsushinnangus kasutatud statistilised konstandid, jämedate vigade avastamiseks kasutatud Data Snooping testi kirjeldus ja tasanduse täpsushinnangu saamise lähteprintsiibid on esitatud P 3.1.4. 24 3.4.1 Kõrguslik tasandamine Tasanduse lähtepunktidena kasutati kolmkümmend kahte (32) 1. ja 2. järgu punkti (Tabel 9), millele arvutati kõrgused Balti 1977. a süsteemis geomeetrilise nivelleerimisega saadud kõrguskasvudest. Jrk
Valla- ja väikelinnakoolid 1794 57,8 Geograafia riigieksami 2011 tulemused osaülesannete kaupa Geograafia eksamitöös oli 29 ülesannet, mis jagunesid 87-ks osaülesandeks. Järgnevalt on esitatud geograafia riigieksamitulemused osaülesannete kaupa. Iga osaülesande juurde on sulgudes märgitud osaülesande number. Osaülesande numbri järgi on iga ülesande juures olevast tabelist hõlbus leida selle osaülesande statistilised näitajad. Kõikide ülesannete juures on ära toodud ka eeldatavad vastused. Osade ülesannete juurde on lisatud ka sagedasemad eksimused, juhul kui tööde hindamisel need ilmnesid. 1. (osaülesanne 1) Kirjutage majandustegevused tabelisse õigesse kohta. Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne sektor teraviljakasvatus leivatoodete valmistamine side- ja postiteenused
Noorsoouuringud nõukogudejärgsel ajastul NSVL-s oli Eestis võimalik riikliku finantseerimise toel ehitada HM ja TA kaudu üles suuremahulisi uuringuid. Osana suuremast süsteemist rahuldati selle vajadusi (üleliidulised ettevõtted→ tööjõuvajadus→ haridussüsteem)→ uurijate professionaalsuse väljakujunemine. • Taasiseseisvunud Eestis on laienenud noorsoouuringu teemade ja läbiviijate ring. Lisandunud on regulaarsed statistilised uurimused, avaliku arvamuse küsitlused, Eesti uurijad osalevad rahvusvahelistes võrdlevates uuringuprojektides. TLÜ RASI elustiilide uurimise keskuse tegevus noorte subkultuuride uurimisel TLÜ RASI uurimisteemad hõlmavad ühiskondliku ebavõrdsuse (või ka kihistumise) erinevaid tahke – sugu, rahvus, vanus, põlvkond, haridus, ametipositsioon. Ühiskondlikud probleemid on väga mitmekesise tagamaaga olles mõjutatud paljudest institutsioonidest samaaegselt,
ja kuidas nad kaotavad stabiilsuse. Selle programmi ühe funktsiooniga saab näiteks ka selgitada, mis juhtub laevaga teatud tingimustes, kui selle keres on auk. Niisugune analüüs on ilmselt väga oluline merelahingute puhuks, kuid üldiselt saab seda kasutada mis tahes laevad puhul. De Kat otsustas simuleerida FREDYN'i tarkvara abil parvlaeva Estonia hukkumise kolme stsenaariumi. Arvutisimulatsiooniks on vaja teada palju mitmesuguseid muutujaid. Arvutisse sisestatakse statistilised andmed laeva sisegeomeetria, ruumide maht, lainete jõud, tuule tugevus, sõukruvide veovõime. Laev on algul täiesti merekõlblik. Siis simuleeritakse vigastuse tekkimist ning jälgitakse iga poole sekundi järel sissevoolanud vee hulka, kiirust ja suunda. Esimese stsenaariumi aluseks valiti JAIC'i versioon valitsuskomisjoni ametlik selgitus. De Kat sisestas FREDYN'i tarkvaraga töötlemiseks kolmepoolse komisjoni aruandest pärit arvandmed
olgu see siis loomulikes või kunstlikes tingimustes (spetsiaalselt selleks loodud eksperimentaalses keskkonnas). Vaatlus on sündmuste otsene ja vahetu registreerimine. Vaatluseid liigitatakse : - bioloogilised vaatlused; - foto-videovaatlused; - geofüüsikalised vaatlused; - geoloogilised vaatlused; - hüdrograafilised vaatlused; - ilmavaatlused; - integreeritud vaatlused ( rahvastikuga seotud ); - keskkonnavaatlused; - loodusvaatlused; - statistilised vaatlused; - tehnoloogilised vaatlused. Vaatluse tunnetuslikud võimalused sõltuvad : --- vaatlusobjekti meelelise vastuvõtu iseloomust; vaatluse tingimustest; mõõtmise täiuslikkusest. Soodsatel tingimustel võimaldab vaatlusmeetod saada piisavalt laialdast ja mitmekülgset teavet teadusfaktide formeerimiseks ja registreerimiseks. Olemasoleva teooria baasil toimub faktide esialgne ülesmärkimine, seejärel nende klassifitseerimine teatud
Loeng nr 6. Ehitusmaksumuse modelleerimine Kui kavatsetakse hakata tootma midagi uut, tehakse kõigepealt näidis, seda põhjustel, et: 1.Kujutada ette kolme-mõõtmelisi proportsioone, mis pole joonisel tajutavad 2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse. Kui lõpptoodang on mahukas ja kallis, pole otstarbeks valmistada näidist, seda eriti sellise toodangu puhul nagu ehitised. Siis valmistatakse vaid üks toodangu ühik, sest täiendavaid kulusid näidise valmistamiseks pole otstarbekas lisada täiendava kuluna toodangu...
3) Kui palju on vaja aega? 4) Kui andmed kogutakse ise, tuleb valida kogumismeetod(id) 5) Tuleb õppida valitud meetodit kasutama. 6) Kuidas valida uuritavaid? Kui palju uuritavaid on vaja? 7) Kuidas uuritavatega ühendust saada ja neilt nõusolekut paluda? 8) Kellega korraldusküsimustest nõu pidada? 9) Hankida vajalikud vahendid. 10) Teha uurimuse eelarve. (2004: 164165) Kasutada on võimalik ka valmisandmestikke, neid saab liigitada viide klassi: 1) Ametlik statistika. 2) Statistilised andmebaasid. 3) Arhiivmaterjalid. 4) Varasemate uurijate poolt koostatud materjalid. 5) Muud dokumendikogud. (2004: 174176) ANDMESTIKU KOGUMINE On olemas kolm traditsioonilist uurimisstrateegiat: 1) Katseline uurimus. 2) Ülevaateuurimus (kvantitatiivne survey- uurimus). 3) Juhtumiuurimus (case study), mida võib teostada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. (2004: 125126) Kvantitatiivsete uurimuste traditsioonilised tüübid on eksperimentaalse uurimuse eri liigid
a. Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. b. Õigenurksed ehk konformsed (nurk kahe suuna vahel õige, kuju õige, moondeellips on ring, meridiaan risti paralleeliga, suuremõõtkavalised topograafilised kaardid) c. Õigepindsed ehk ekvivalentsed (pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väiksemõõtkavalised kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta)) d. Õigepikkuselised ehk ekvidistantsed (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon). e. Vähimmoondelised (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid) f. Sobedad projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid) 52. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? a
katsetes, kuna KI hakkab vastama rütmiliselt hoiatusele, mitte aga stiimulile endale); stiimuli intensiivsus ja kestus (optimaalsed väärtused, mis tagavad lühima RT); summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT); erinevate meelte RT. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...); palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus, temperatuur; hapnikuvaegus etc
müügile. Ülesande mõte on selles, et hinnata, kas stardikapitali hankimine kavandatud ettevõttele on realistlik. Lähedaste ettevõtete finantstulemused- Hindame kavandatava ettevõtte finantsväljavaateid võrreldes seda juba tegutsevate, sarnaste ettevõtetega. 5 Statistilised andmed. Ettevõtete majandusaasta aruanded Uuringud erinevate majandusharude arengutendentsidest. Vaatlus nt kui palju on analoogilises söögikohas kliente ja kui palju nad keskmiselt kulutavad. Kavandatava ettevõtte üldine finantsatraktiivsus- o Müügimahtude püsiv ja kiire kasv selgelt defineeritud turunisis esimese 5 kuni 7 aasta jooksul o Korduvate tulude suur osakaal võidetud kliendiga kaasnevad pidevad sissetulekud.
2. Enne sõda oli teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal suurim. Viimastel aastatel on teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal hakanud suurenema.3. Kartuli kasvupind on pidevalt vähenenud. 4. Lina kasvupind on kõige rohkem vähenenud -; peaaegu 260 korda. 5. Muude kultuuride kasvupind on suurenenud ligikaudu 8 korda. Kogusaaki ja saagikust iseloomustavad näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad.Statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (kehtivad eelkõige teravilja kohta):a) kogusaagi ja saagikuse prognoos b) bioloogiline kogusaak ja saagikus c) kogusaak ja saagikus esialgses kaalus d) kogusaak ja saagikus aidakaalus. Kogusaagi ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist, st. samal ajal kui määratakse kindlaks kasvupind. Valikvaatlustega
13. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve. Kvantitatiivsed tunnused – tunnuste pidev varieerumine populatsioonis. Esimene samm komplekssete tunnuste analüüsimisel ongi katse kirjeldada neid kvantitatiivselt. Et seda teha, võetakse populatsioonist juhuslikud esindajad ning nende analüüsist saadud tulemustest tehakse üldistused suuremale populatsioonile. Arvutatud väärtused on statistilised. Valimi keskmine X arvutatakse sel viisil, et summeeritakse kõigi isendite andmed ning jagatakse need vaadeldud isendite arvuga n. Modaalklass on väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide. Valimi varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. Valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks kasutatakse ka standardhälvet s. Standardhälve on ruutjuur valimi varieeruvusest. 14. Päritavus
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
Gümnaasium päevaõpe 765 58,1 Gümnaasium õhtune ja kaugõpe 253 43,5 Geograafia eksamitöös oli 26 ülesannet, mis jagunesid 81-ks osaülesandeks. Järgnevalt on esitatud geograafia riigieksamitulemused osaülesannete kaupa. Iga osaülesande juurde on sulgudes märgitud osaülesande number. Osaülesande numbri järgi on iga ülesande juures olevast tabelist hõlbus leida selle osaülesande statistilised näitajad. Kõikide ülesannete juures on ära toodud ka eeldatavad vastused. Ülesannete juurde on lisatud ka sagedasemad eksimused, juhul kui tööde hindamisel need ilmnesid. Eksamitöö ülesannete statistika põhjal saame teha järgmise kokkuvõtte: Raskeks (sooritus alla 40%) osutunud küsimused eeldasid protsesside, nähtuste mõistmist, ette antud info kasutamist, oskust olulist ebaolulisest eristada, üldistusi teha, võrrelda, kasutada suuremõõtkavalist kaarti
Abstraktne sõna – paha 7 5.05.2016 Tihedus Jäta välja kõik: - mida lugeja juba teab - mida ta ei peagi teadma - mida ta oskab tekstist ise välja lugeda Tõendusmaterjalid Kõik mida saab kontrollida otsesele vaatlusele toetudes või kogemusest lähtudes. Tõendusmaterjalid - faktid - katsetulemused - statistilised andmed - standardid, normid 8 5.05.2016 Tõendusmaterjalid - normatiivaktid - aksioomid - viited varem tõestatud asjaoludele - viited eksperdi, autoriteedi, klassiku arvamusele Teadustekst Lugeja: - on harjunud selliseid tekste lugema - omab ettekujutust, milline teadustekst peab olema Teadustekst Usaldusväärsus Põhjendus
Toote või teenuse järgi d. Tarbijagruppide järgi ja e. Tootearenduse alusel. 8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine - Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses - Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks.
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
müügile. Ülesande mõte on selles, et hinnata, kas stardikapitali hankimine kavandatud ettevõttele on realistlik. Lähedaste ettevõtete finantstulemused- Hindame kavandatava ettevõtte finantsväljavaateid võrreldes seda juba tegutsevate, sarnaste ettevõtetega. 5 Statistilised andmed. Ettevõtete majandusaasta aruanded Uuringud erinevate majandusharude arengutendentsidest. Vaatlus nt kui palju on analoogilises söögikohas kliente ja kui palju nad keskmiselt kulutavad. Kavandatava ettevõtte üldine finantsatraktiivsus- o Müügimahtude püsiv ja kiire kasv selgelt defineeritud turunisis esimese 5 kuni 7 aasta jooksul o Korduvate tulude suur osakaal võidetud kliendiga kaasnevad pidevad sissetulekud.
väljatöötamisel. PR-suhete arendamine, massiteabe informeerimine kõikidest tähtsamatest ELEA sündmustest. Mitmesuguste kontaktide ning välissidemete vahendamine oma liikmetele. Infovahetus naabermaade ekspedeerijate assotsiatsioonidega. Koostöö mitmesuguste valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonidega Eesti transiidi arendamiseks. Oma valdkonna töötajate perioodiline töötasuanalüüs. Iga-aastased statistilised kokkuvõtted ELEA liikmete tegevusest. 69 ELEA liikmete rahvusvahelise kaubaveo koolitus. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) · Maist 1996 annab ELEA välja järgmisi FIATA multimodaalse transpordi dokumente ja vorme: FIATA multimodaalse transpordi konossement ehk lastikiri (FIATA FBL; Multimodal bill of lading)
Tõestatud väide peab olema piisavalt põhendatud. Tõestuse struktuur Igal tõestusel on kolm osa: 1. Tees ehk tõestatav väide- see on esinemise põhiidee, mille tõesuses või vääruses püütakse kuulajat või väitluspartnerit veenda. 2. Argumendid ehk tõestuse alused-need on faktilised või teoreetilised lähtekohad, millele teesi põhjendades tuginetakse. Argumendid jagunevad nii: o Üksikfaktid- nende hulka kuuluvad statistilised andmed, teaduslikud faktid jne. Faktide osa ei saa aga absolutiseerida, sest olulised on ka seosed ja tähendused. o Määratlused- igas teaduses on oma põhimõisted, mida kasutatakse selle väidete tõestamisel argumentidena o Aksioomid ja postulaadid- seisukohad, mis on silmnähtavalt tõesed.(õige mõtlemise seadused) o Teaduse seadused ja varem tõestatud seisukohad-mida võib kasutada ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
