Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus. Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud. Mitteaktiivsed ehk väljaspool tööjõudu on isikud, kes ei tööta ning ei ole end tööotsijana registreerinud. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed, kes töötavad või on registreeritud töötutena. Tööealine rahvastik jaguneb:Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik ja Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik. protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Sisuliselt iseloomustab see määr nii seda, kui palju on saadaval töökohti kui
Põhjala heaoluriik kas saavutamatu ideaal Eestile? Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid ...
· maastikuesemed (ka loodusvormid): Hea Lootuse neem, Suur Munamägi · taevakehad ja nende süsteemid: Suur Vanker, Linnutee; tähtkujud: Kaksikud · ehitised: Jumalaema Uinumise klooster · ruumid: Tuhande Samba saal · kohtade ümberütlevad nimetused püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · E! Must Mander , Metsik Lääs · NB! Suurbritannia, Valgevene. · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, Eesti Päevalehe sporditoimetus · Väikese algustähega kirjutatakse ka (ettevõtete, ühenduste jne) juhatuste, nõukogude jne nimetused, nt Emakeele Seltsi juhatus, Eesti Panga nõukogu, Tallinna Sadama nõukogu.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Kodutöö nr 1 aines „Äri planeerimine“ KLIENTIDE JA KONKURENTIDE UURING Üliõpilased: Tallinn 2014 Klientide ja konkurentide uuring Klientide uuring Sihtturg Meie potentsiaalseteks klientideks on väikelastega vanemad, kes ei soovi või ei saa mingil põhjusel enda last riiklikku lasteaeda panna. Samuti moodustavad meie sihtgrupi pered, kelle lapsed on dibeedikud või allergikud. Info turukeskkonna ja klientide kohta Turul on lastehoidudega tegelevad ettevõtteid palju, kuid keskkond on pigem vahetuv. Tekib tihedalt uusi sarnaseid ettevõtteid, kuid samuti on palju tegevuse lõpetajaid. Kliente on pigem suuremate asulate läheduses ning peamiseks sihtgrupiks on pered, kus mõlemad vanemad käivad tööl. Sihtturu suurus Eestis elab hetkel umbes 76 4...
kaoksid ka igasugused tingimused ja võib olla isegi tahe üldse hakkama saada - tekiks ahastus, loobumistunne. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et kuna vastanuid oli ainult 20, siis ei saa teha antud tulemustest üldistavaid järeldusi. Kui võtta arvesse pidevalt tõusujoones liikuvat elukallinemist, siis on kindlasti aasta pärast sama küsimust esitades vastused hoopis teistsugused. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Leibkonna tarbimiskulutused suurenesid 2011. aastal - statistikaamet.wordpress.com (04.04.2012) 2. Palgastatistika - tarkjapalk.ee (16.12.2011)
Maal elavate eakate väärkohtlemise sotsiaalpoliitiline analüüs. Seoses Eesti rahvastiku kiire vananemisega on esile kerkinud rida erinevaid probleeme meie ühiskonnas. Üks muret tekitavatest probleemidest on maal elavate eakate väärkohtlemine, mida on Eestis vähe uuritud ja sellele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Üksi elavaid 65 aastaseid ja vanemaid inimesi on Statistikaameti 2011 aasta seisuga 6,1% Eesti elanikkonnast, 19,6% vanaduspensionäridest elab alla suhtelise vaesuse piiri ja eluaseme kehv seisukord on 6,6%-l üksi elavatel eakatel. Samuti on 40,1% vanaduspensionäridest halb tervis ja 3,5% neist ei saanud vajadusel perearstiabi. Turvalisuse tunne puudub 8%-l üle viiekümne aastastel inimestel (Statistikaamet). M. Tuherma järgi ei ole saladus, et mõnedes kodudes kannatavad eakad väärkohtlemise all, ja neid olukordi peavad lahendama kohalikud konstaablid ja sotsiaaltöötajad. Eakad ise ei julge või ei soovi s...
kindlasti hakkepuiduga tunduvalt väiksem, valla 2012 a. eelarves oli soojamajanduse personalikulu 77 000 eurot aastas = 6417 eur/kuus. Osa sellest rahast saab vald kütjate töötasult arvestatud füüsilise isiku tulumaksu näol tagasi. Hakkepuidule üleminek nõuaks suuri investeeringuid uutesse seadmetesse ning suurem oleks ka kütuse transpordikulu. Kasutatud internetiallikad: 1. Koonga valla kodulehekülg: http://www.koongavald.ee/ 2. Statistikaamet: http://www.stat.ee/ppe-51612 3. Veebientsüklopeedia Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Koonga_vald
Siin oleks vaja looma hakata arendama ja planeerima kinnisvara, et inimesi tagasi meelitada ning samas säilitada kõik looduskaunid kohad. Loodan, et saan tulevikus olla uhke oma kodukoha üle. KASUTATUD KIRJANDUS Joonis 1. Laheda vald, Maaamet, , kättesaadav 18.10.2013 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU82&user_id=at&bbox=666106.242971888,6421964,689942.757028112,64342 27&setlegend=SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS08_82=1&LANG=1 Joonis 2. Laheda valla vanuspüramiid, Statistikaamet, www.stat.ee, kättesaadav 18.10.2013 Joonis 3. Väike-konnakotkas, Arne Ader, http://www.looduskalender.ee/node/7260, kättesaadav 18.10.2013 Tahkjärve soo hoiuala, Keskkonnaamet, kättesaadav 18.10.2013 http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/getfile.aspx?fail=-1075991510 Laheda valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Laheda vallavalitsus 2008, kättesaadav 18.10.2013 http://laheda.ee/upload/uldplaneering/laheda__ksh_aruanne_23072008.pdf
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte..........................................
ja katusekattematerjalid) kui ka siseviimistlus, pakkematerjalid ja DIY (do it yourself) mööblidetailid. Eesti puitplaaditööstus on viimastel aastatel tootnud maksimumvõimsustel, kuid tootmismahtude laiendamisega ollakse väga ettevaatlikud. (Eamets et al. 2005) 4 Nagu graafikult (Joonis 1) näha võib on tootmismahud pidevalt kasvanud, tehes seda viimastel aastatel keskmiselt 8% aastas. Eesti Statistikaamet esitab puitkiudplaatide andmed kahjuks ruutmeetrites nii, et võrdlus FAO-ga muutub keeruliseks. Puitkiudplaatide toodangu langemine poole võrra FAOSTAT andmetes on arvatavasti seotud andmete esitamiskorra muutustega - tuuletõkkeplaat arvati eraldi kategooria alla kuuluvaks. Statistikaameti tabelist ( joonis 2) joonistub ilmekalt välja AS Repo Vabrikute 2006. aasta otsus puitkiudplaatide tootmine lõpetada ja keskenduda oma põhitootele puitlaastplaadile. Joonis 1
Et Eestis on üksikvanemaks kahjuks enamasti naine (viimase rahvaloenduse andmetel moodustasid kõikidest üksikvanematest naised ligi 91%), mõjutab see otseselt üksikvanemaleibkondade toimetulekut ja heaolu. Soolise palgaerinevuse kui tõsise probleemi teadvustamine ühiskonnas on vajalik edendamaks naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ning parandamaks nende olukorda, kes on asjaolude sunnil naise palgast sõltuvad.(Eesti Statistikaamet 2015 ) 5 Joonis 1. Brutopalk soo järgi (koostatud Eesti Statistikaameti poolt ) Väiksemat töötasu saavad madalama haridusega inimesed, sellest lähtuvalt on teiseks vaesust põhjustavaks teguriks madal haridustase. Üksikisikute kontekstis peetakse mõningaid võtmetegureid inimese „suuremasse vaesusohtu“ asetamisena. Nende tegurite hulka kuulub ka madal hariduse ja oskuste
Aasta tuhat tonni eurot/tonn 2010 621,1 277,13 2011 642,3 322,73 2012 665,1 299,97 2013 705,5 338,11 Allikas: Eesti Statistikaamet 2013. aasta novembris kehtestas Venemaa kahele Eesti ettevõttele sisseveopiirangud. Üheks neist ettevõtetest oli ka E-Piim, põhjenduseks toodi kvaliteeti kontrollisüsteemides ja järelevalvet nende üle. E-Piima juht Jaanus Murakas oli ise aga novembris positiivsete ootustega ning leidis, et 30% nende toodangust, mis varem Venemaale eksporditi suudetakse maha müüa ka mujal, kuna globaalsel turul oli nõudlus piimatoodetele suur. (Gabral 2014) 2014
kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga. 8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni Statistikaamet, kes avaldab igakuiselt andmed tarbijahinnaindeksi ning selle osakomponentide muutuste kohta. Lühiajaline hinnataseme muutuse mõju varahindadele ei ole üheselt määratav, sest varade hinnad sõltuvad paljudest teguritest peale hinnataseme. Pikaajalise ning kõrge inflatsiooni korral on mõju varahindadele negatiivne. Kuigi lühiajaliselt võivad hinnataset mõjutada mitmed tegurid, on pikas perspektiivis kõige olulisem hinnataseme determinant rahapakkumine
Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö pealkiri Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, Aasta Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Tallinn, Aasta Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid õpilaste arv klass klassis osalenud osalus õpilaste%arv 1a klass 16 16 100,0 2a klass 14 13 92,9 3a klass 22 20 90,9 4a klass 18 18 100,0 120...
Riigikogus läbib riigieelarve kolm põhjalikku arutelu. Vastavalt seadusele peab Riigikogu eelarveprojekti heaks kiitma enne järgneva aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ning korraldatakse erakorralised valimised. Majanduse kokkuvõte (märtsi kuu seisuga) Joonis 1. Eesti majandus Allika s: Eesti Konjunktuuriinstituut, Statistikaamet. Väliskeskkonnas nii USA, Euroopa Liidu kui ka Eurotsooni majandusolukord 2008. aasta neljandas kvartalis halvenes. Nafta hind püsis veebruaris vahemikus 40-50 dollarit barreli kohta. Majanduse kindlustunde indikaator Euroopas langes oma madalaima tasemeni alates 1985. aasta jaanuarist, mil näitaja kasutusele võeti. SKP-Eesti sisemajanduse koguprodukt vähenes 2008. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,7%. 2008
Maksukeskkond ei ole kummist, maksukoormust ei saa lõpmatuseni tõsta. Öeldu ei tähenda muidugi seda, et riigi maksutulu tuleks vähendada, vaid pigem seda, et selle kasv peaks olema mõõdukam ja vaoshoitum, kui see viimastel aastatel on olnud. ·Kasutatud kirjandus 1. O. Raju. Ettevõtluskeskkond Eestis, loengukonspekt 2010 2.Riigikogu toimetused 2007-2010 3.Eesti Statistikaameti pressiteated. 2006 - 2010. / ToimS. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. 4.T. Rõõm. Tootmistegurite maksustamine ja tööpuudus eestis. 2005 5.V. Haavasalu. Suur maksukoormus õõnestab eesti jalgealust, Äripäev 2010 6.
võimaluste loomine inimeste elujärje parandamiseks, inimkapitali arenguks ja paremaks rakendamiseks. Vastavate tegevuste eesmärgiks on seatud vaesuspiirist allpool oleva elanikkonna minimaalse toimetuleku tagamine ja üldiste vaesusriskide vähendamine ja ennetamine. Kasutatud kirjandus: 1. Vaesuse leevendamine Eestis. Taust ja sihiseaded (1999). 2. Kreitzberg, M.ja Tiit, E.-M. (2004). Vaesus ja ebavõrdsus. Leibkonna elujärg 2003. Tallinn: Eesti Statistikaamet. 3. Zygmunt Bauman, Tim May ,,Mõeldes Sotsioloogiliselt" (2005) 4. http://www.sm.ee/est/HtmlPages/toimetised_20068/$file/toimetised_20068.pdf 5. http://www.tlu.ee/files/arts/726/Vaesu1225bb6244e4089d6539424ba37c3408.rtf
väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine e. Majandusaasta aruande taksonoomia · Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum · Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega · Erandid Statistikaamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b
aastast hakkab eratarbimiskulutuste kasv aeglustuma, mille põhjuseks on suurenevad laenuteeninduskulud, kaasa arvatud intressimäärade tõus. Pikemas perioodis jääb eratarbimise reaalkasv SKP kasvust mõnel määral aeglasemaks ning intressimäärade tõus annab tõuke säästude suurendamiseks. Eratarbimise osakaal SKPst on viimasel kahel aastal püsinud 56% juures, kuid pikas perspektiivis on oodata vähenemist ühe protsendipunkti võrra. Rahandusministeeriumi prognoos Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat. 9 Majanduskasv ja selle allikad 2002-2008 (protsenti) 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 * * * * * * Majanduse põhinäitajad 1. SKP reaalkasv 6,0 4,5 5,3 5,8 5,6 5,9 5,8 2
suhtes nõustama ja nõu andma ja kindlasti peaks olema minu arvates meditsiinitöötajal kohustus sellest politseid teavitada. 2 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinna Politseiprefektuuri töötajate küsitlus 2002. Üleeestiline meditsiinitöötajate küsitlus 2003. 8 Statistika 3 Tabel I Tabel II 3 Allikas: Statistikaamet 9 Statistika 4 Tabel III Tabel IV 4 Allikas: Statistikaamet 10 Tabelid I-II Aastatel 2001-2005 on vägistamiste arv järsult tõusnud ja tõusvas joones püsib kuni 2005 aastani, mil saavutab kõrgtaseme: 159 registreeritud avaldust aastas. Alates 2005 aastast hakkab tase jälle langema ning on jätkunud langusega kuni 2007 aastani. Võib ainult loota, et see ka samas vaimus jätkuks
Viited 1. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 20072013 http://www.agri.ee/public/juurkataloog/BIOENERGEETIKA/bioenergia.pdf (24.03.2012) 2. Biomassi assotsiatsiooni infoleht http://www.erec.org/fileadmin/erec_docs/Projcet_Documents/RES_in_EU_and_CC/EEbi oenergy.pdf (24.03.2012) 3. Bioenergybaltic koduleht http://www.bioenergybaltic.ee/?id=1437#_ftnref1 (24.03.2012) 4. Bioenegybaltic koduleht http://www.bioenergybaltic.ee/?id=1310 (24.03.2012) 5.Eesti Statistikaamet http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/ 01Aastastatistika/&lang=2 (01.04.2012) 6. Eesti Statistikaamet http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/ 01Aastastatistika/&lang=2 (01.04.2012)
Müügitulu 2012. aasta käibe ärirentaablus: 181 055 =0,130 x 100 = 13% 1 385 941 2013. aasta käibe ärirentaablus: 201 465 =0,142 x 100 = 14,2% 1 419 502 2014. aasta käibe ärirentaablus: 101 320 =0,064 x 100 = 6,4% 1 573 295 1 Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabneeme: Forenia, 2007. 2 Statistikaamet. http://www.stat.ee/ee 18 Võrreldes Eesti keskmisega on tulemus eriti hea aastatel 2012 ja 2013 ning võib arvata, et ettevõte tegutseb küllaltki efektiivselt ja kasumlikult. Muret tekitab asjaolu, et käibe ärirentaablus on 2014. aastal langenud võrreldes 2013. aastaga üle kahe korra, mis tähendab ühtlasi, et ettevõtte äritegevuse efektiivsus 2014. aastal on olnud üle korra madalam kui 2013
php/Norway:Single_Structure_ Education_(Integrated_Primary_and_Lower_Secondary_Education) 3. Система образования Норвегии. (2015) http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/ 4. Образование в Норвегии. (2015) http://www.norge.ru/norsk_uddannelse/ 5. Eesti haridussüsteem. (2016) https://ec.europa.eu/eures/main.jsp? lang=et&level=0&acro=eures&showRegion=false&acro1=eures&catId=4406&myTitle= EURES&chatRoom=enter 6. Statistikaamet. Haridussüsteemist varakult lahkunud. https://www.stat.ee/57299 7. Норвегия. http://www.oecdbetterlifeindex.org/ru/countries/norway-ru/ 11
Mäetaguse 1547 285,04 5,4 Sonda 1019 148,08 6,9 Toila 2304 159,66 14,4 Tudulinna 629 269,38 2,3 Vaivara 1580 397,97 4 KOKKU 32036 3202,35 10 Allikas: Statistikaamet 5 Ida-Virumaa on rikas ja vastuoluline maakond. Pikkade tööstustraditsioonide ja kauni loodusega maakond on ka suure potentsiaaliga turismipiirkond. Maakonnas asuvad: · Eesti veerohkeim jõgi Narva jõgi (400 m3 vett sekundis) · Eesti suurim järvestik Kurtna järvestik (40 järve 30 km2 kohta) · Eesti sügavaim allmaakaevandus Estonia kaevandus (70 meetrit) · Eesti kõrgeimad korstnad Eesti Elektrijaam (250 meetrit)
aastal on ekvivalentne aasta lõpu varu lahutamise teel. Eestis tegeleb riikliku statistikaga kui tegemist on aastati võrdsete sissetulekute, 146,4 krooniga nelja aasta pärast aastal Statistikaamet, mille töö korraldamiseks on 2003 (F4 = 100·(1+0,1)4 =146,4). ehk nn aastamaksetega. Tasuvusaeg 2.Energia statistika põhimõisted. igal statistikaharul oma objektide hulk rahasissevoogude diskonteerimata väärtuste Lõpptarbimine majandussektorite kaupa (üldkogum), mille kohta andmeid kogutakse
4. Kes on välismaalased? Kuidas jagunevad? Osakaal Eestis. Isikud, kes ei ole selle riigi kodanikud, mõne teise riigi kodanikud. Jagunemine: välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Välismaalaste osakaal on kõrge umbes 20% rahvastikust. §3.6 Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Miks võib nimetada meie ühiskonda teabeühiskonnaks? Sest meie ühiskonnas omab teave erilist kohta nüüdisaegse ühiskonna juhtimises ning argielus. 2. Mis on statistikaamet? Selle ülesanded? Kõikehaarava ja tõese teave (informatsiooni) hankimise ja töötlemisega tegelev asutus. · Korraldada rahvaloendusi · Kogub asutustelt ja organisatsioonidelt aruandeid ning teeb nende põhjal üldistusi. 3. Millised on peamised registrid? · Maaregister maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta. · Äriregister Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed.
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politikē (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm ...
Kui inimene soovib streikida, siis see on tema enda asi. 6. Mis ühiskonnaelu tasanditega on seotud järgnevad organisatsioonid ja asutused: SEB Pank: Ühistasand; Eesti Energia: Eratasand; Eesti Pank: Ühistasand; Bioloogia Õpetajate Selts: Eratasand; Presidendi kantselei: Ühistasand; AS Rimi: Eratasand; Kultuuriministeerium: Ühistasand; Jalgpalliklubi ,,Flora": Eratasand; Kirjastus Avita: Ühistasand; Islami kogudus: Eratasand; Turu-uuringute AS: Ühistasand; Statistikaamet: Ühistasand; Tallinna Ülikool: Ühistasand; SA Pärnu haigla: Ühistasand; Mainori kõrgkool: Ühistasand; Töötukassa: Ühistasand; Rocca al Mare Kool: Ühistasand; 7. Sõnastage õhukese ja paksu riigi peamised erinevused. Paks riik: 1) suur riigiettevõtlussektor; 2) riigi aktiivsem sekkumine majandusellu; 3) laiaulatuslik riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteem; 4) suurem maksukorrmus kodanikele, et valitsuse tegevust finantseerida;
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Samojeedi rahvad Koostas: Katariina Ingerma G1 RE-LO Juhendaja: Jane Markus Tallinn 2018 Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. ...
nende derivatiividega kauplemiseks. Bilanss - Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Inflatsioon - Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni Statistikaamet Deflatsioon Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Dividend Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Defitsiit - Väliskaubanduse puudujääk ehk defitsiit on summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületab ekspordi oma.
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm ...
; Jõgi, K. Haridus, tööhõive ja karjääriteenused Eestis. Tallinn: Elukestva Õppe Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus, 2005, 104. 25.10.2007. 2. Malvet, M.; Mikkola M. Sotsiaalhoolekanne. Helsingi: AS Sinisukk, 1998, 141. 25.10.2007. 3. Paavel, V. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn: GREIF, 2004, 151. 29.10.2007. 4. Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste tööhõive. [http://www.sm.ee/est/pages/index.html]. 29.10.2007. 5. Statistikaamet. Vaegurlus.[http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/06Vaegurlus/06Vaegurlus.asp]. 29.10.2007. 13
Tegemist on põllumajandusliku uurimisega Lamba- ja kitsekasvatuse osas Eesti territooriumil. Lamba kasvatus on Eestis olnud populaarne aastasadu ja aretusega on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale. Käesoleva uurimistöö ülesandeks on uurida lamba- ja kitsekasvatuse näitajaid maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statistikaamet. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade lamba - ja kitsekasvatuse olemusest ja aretusest Eestis. Töö teises peatükis analüüsitakse konkreetsetele näitajatele toetudes statistikaameti andmetele lamba- ja kitsekasvatuses Eestis aastal 2010. 3 1. LAMMASTE JA KITSEDE KASVATAMINE JA EESTIS 1.1 Lammaste kasvatamine ja pidamine Eestis
ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine ...
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT............................................................................................................... 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND................................................................................. 4 1.1. Funktsionaalne struktuur.............................................................................. 4 1.2. Taristu...............................................
noore eemale tõukamine. Tean ja tunnen, et meil on neid ametnikke, kes teevad oma tööd südamega ja annavad oma panuse noorte heaolu tagamiseks nii olevikus kui loodetavasti ka tulevikus. 5 KASUTATUD ALLIKAD E.Eik, Riskikäitumisega noor - tema probleemide taust ja mõistmine esitlus. Lääne - Tallinna Keskhaigla Sõltuvusravikekus, alla laetud internetist 23.11.14 Laste heaolu. Statistikaamet, Tallinn 2013 I.E Rannala, Dialoogi olulisusest töös riskikäitumisega noortega. Alaealiste komisjonide näitel. Tallinna Ülikooli magistritöö, alla laetud internetist 23.11.14 Noorsootöö õpik. Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored, 2013, alla laetud internetist 23.11.14 NOVO noortestrateegia konverents kokkuvõte. Eesti Noorteühenduste Liit, alla laetud internetist 23.11.14 6
oluliselt paranenud jne. Ainuke asi, mille peale ma olen mõelnud on isapuhkuse kestus. Vastavalt § 60 on isal õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle- eelmise kvartali kohta. Minu arust on seda nagu niiiiiiiiii vähe – ainult kümme päeva ja ülejäänud aja peab naine lapsega üksi kodus passima. See aeg võiks ju ikkagi pikem olla – no vähemalt mingi 1 kuu, sest kui perre sünnib laps, siis muutub ju nii palju ning ma usun, et mõlemal vanemal kulub kohanemiseks aega ja kindlasti tahaks isa ka rohkem lapsega olla tema esimesel elukuul.
Komponentjoonis — milleks jaguneb mingisugune ruumiline objekt. (nt. lennuk slaidil) Voogdiagramm — millistest etappidest koosneb millegi tegemine. (nt. juustu tootmine) Geograafiline kaart — Terviklik maalapp ja millisteks üksusteks see jaguneb. (nt. Euroopa liikmesriikide kaart ja millised riigid tahavad / toetavad mingit otsust) Etapid: 1. Eeltoimetamine — Usaldusväärsed allikad: valideeritud küsitlusfirmad, statistikaamet jne. 2. Andmetöötlus — filtreerimine, üldistamine, lihtsustamine 3. Teabestruktuuri valik 4. Visuaalne disain Piktogramm — märgid, tähistused, tingmärgid. (nt. WC silt) Piktogramme kasutatakse 5-10 kaupa. (nt. üks märk = 50 000 inimest & 1 majake = 100 ehitist) ———————————————————- • Taust toetab konteksti • Esineja paigutatakse 2/3 sisse • Silmside peab olema ühtsustatud, et ei tekiks võimusuhet (nt
Hype: Practices of Online Content Creation and Consumption in Estonia. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace 5. Baym, N. K. (2002). Interpersonal Life Online. Lievrouw, L. A.& Livingstone, S. (toim.). Handbook of new media : social shaping and consequences of ICTs. London [etc.]: Sage, 62-76 6. Gauntlett, D. (2002). Media, gender and identity: an introduction.London; New York: Routledge. 7. Valgma, Ü.(2005). Laps ja perekond. Eesti Statistikaamet. 8. Beebi 2010. Ajakirja tutvustus. [2010]. 9. Lember, Ü. [2011]. Jooga raseduse ajal 10. Moffatt, J. F. (1980). Mass media influence on first-time mothers.Mater of Arts. Texas Tech University. A thesis in mass communications.
PÕHISEADUSE PÕHIPRINTSIIBID SOTSIAALRIIKLUS-VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAGAMINE Õiguse mõiste põhiseaduse kontekstis: õigust saab olla ühiskonnas niipalju, kui palju õiguse subjektid seda oma käitumise kaudu lõppastmes välja näitavad. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema õigusmõtlemisel. Õigusmõtlemise vundamendiks on kujunenud väärtused. Meist igaühel on väärtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita või hukka mõista. Põhiseaduses sisalduvad väärtused ei moodusta sellist väärtuskonda, mis oleks täiuslik ehk vaba lünkadest. Väärtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises. Nii pole väärtused identsed põhisedusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame. Nii võib eristada kõlbelisi, sotsiaalseid, õiguslikke jm väärtusi. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelisete...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Füsioterapeudi õppekava EAKATE PROBLEEMID EESTIS referaat Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK.................................................................6 3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT..............................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................
Osa/köide. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vahtre, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus. Vääri, E., Kleis, R., Silvet, J. (2000). Võõrsõnade leksikon. 6. tr. Tallinn: Valgus. 2. Pealkiri. (Ilmumisaasta). / Koostaja(d)/Toimetaja(d). Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Eesti statistika aastaraamat. 2006. Statistical Yearbook of Estonia. (2006). / Toim S. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. Kalevala. (1985). / Koost E. Lönnrot. 3. tr. Tallinn: Eesti Raamat. 3.5.3. Artikli bibliokirje 1. Artikli autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – või // Ajakirja nimi, köide, number ja artikli paiknemise leheküljed. Rebane, S. (2004). Terved juuksed viitavad heale tervisele. – Elukiri, nr 10, lk 54–55. Kagan, D. M. (1992). Professional Growth among Preservice and Beginning Teachers. – Review of Educational Research, Vol 62, No 2, pp. 129–169. 2
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTE...
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
ressursside hindamine. Samuti tuleks mõelda eeldatavale tootlusele ja tasuvusele. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 Äriidee turukõlblikkuse hindamine hinnangulehtede abil. Äriidee hindamiseks kasutatakse sageli kontrollküsimusi, mis on koondatud hinnangulehele. Info saamiseks võib paluda abi äriinfokeskustelt, konsultatsioonifirmadelt, pankadelt. Hea allikas on Statistikaamet. Paljud andmed on kättesaadavad internetis ja ajalehtedes- ajakirjades. Veenduge, et tegemist oleks tõsiselt võetava allikaga. Hinnanguleht “Äriidee turukõlblikkus“: 1.Asenduskaupade ja tegevuste olemasolu – mida vähem on asenduskaupu ja alternatiivseid tegevusi, seda parem. 2.Nõudluse muutus tulevikus – kas nõudlus taoliste toodete järele on eelkõige kasvav, kahanev või jääb samaks. Nõudluse kasv meelitab turule ka konkurente. 3
b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 32. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. võrdeliselt d. pöördvõrdeliselt 33. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: a. kui puuduvad rahalised vahendid kauplemiseks b. kui puudub usaldus raha vastu c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada d. mida pole võimalik kirjeldada 34. Kas Eesti Statistikaamet liidab varimajanduses saadud tulu sisemajandusliku kogutoodangu arvestamisel? a. arvestatakse koefitsiendiga 0,45 salaviina müügist saadud tulu b. ei arvestata üldse c. arvestatakse “ümbrikupalkade” maksmist restoranides d. arvestatakse avalikus sektoris 35. “Likviidsuslõks” Keynesi käsitluses tähendab a. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid b. keskpanga sekkumist kommertspankade tegevusse sularaha väljamaksete piiramisega c
ressursside hindamine. Samuti tuleks mõelda eeldatavale tootlusele ja tasuvusele. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 Äriidee turukõlblikkuse hindamine hinnangulehtede abil. Äriidee hindamiseks kasutatakse sageli kontrollküsimusi, mis on koondatud hinnangulehele. Info saamiseks võib paluda abi äriinfokeskustelt, konsultatsioonifirmadelt, pankadelt. Hea allikas on Statistikaamet. Paljud andmed on kättesaadavad internetis ja ajalehtedes- ajakirjades. Veenduge, et tegemist oleks tõsiselt võetava allikaga. Hinnanguleht "Äriidee turukõlblikkus": 1.Asenduskaupade ja tegevuste olemasolu mida vähem on asenduskaupu ja alternatiivseid tegevusi, seda parem. 2.Nõudluse muutus tulevikus kas nõudlus taoliste toodete järele on eelkõige kasvav, kahanev või jääb samaks. Nõudluse kasv meelitab turule ka konkurente. 3
Valgamaa RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS Statistikaamet http://www.stat.ee/ Võrumaa Toetudes graafikule ja oma teadmistele, vasta küsimustele: Regio 2005 http://www.regio
juuni 2009). Tehnoloogiline ja ökoloogiline faktor: OÜ Rekkakuningas kasutab remontimisel tänapäevast tehnikat, mis on suhteliselt heal tasemel. Masinate remondis ei teki ohtlikke ja raskesti lagunevaid jäätmeid, mis keskkonda oluliselt ei saastaks. Kasutatud õlid kogutakse kokku mahutitesse ning realiseeritakse vastavalt põletusseadmeid kasutavale katlamajale. Kasutatud materjalid o Annaabi.com o Statistikaamet 12 13
RAHAÜHIK: Vene rubla (RUB) TIPPDOMEEN: .ru TELEFONIKOOD: 7 RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 VENEMAAL HALDUSJAOTUS Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks VENEMAA RAHVASTIK Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 147 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
