Tsellulloosi- ja paberitööstus Eestis Pikaajaline paberi- ja tselluloositootmise traditsioon, mis ulatub 1644. aastani. Nõukogude perioodil toimus vaid väga aeglane tehnoloogiline areng, mille tulemusena tselluloositööstused kaotasid rahvusvahelise konkurentsivõime, nad olid väga keskkonda reostavad ja kui 1990. aastate algul kadus endine Nõukogude Liidu turg kaasnes sellega Eesti tselluloosi ja paberitööstuse väga kiire kahanemine. Praktiliselt kogu Eestis toodetav tselluloos ja suur osa paberist toodetaksegi Kehras. Vaatamata Eesti paberitööstuse taandarengule andis see sektor 2001. aastal 2,1% kogu Eesti tööstussektori poolt loodud lisandväärtusest. Samal ajal on lisandväärtus ühe töötaja kohta tselluloosi- ja paberitööstuses kõrgem kui töötlevas tööstuses tervikuna. Kogu paberitööstuse ja kahe suurima ettevõtte areng on olnud kiiresti kasvav. Toodangu müük on suurenenud 2002. aastal võrreldes 1999. aastaga enam kui kaks ...
2008. aasta esimesel poolel 4% piires püsinud töötuse määr kasvas aasta teisel poolel hüppeliselt ja tõusis IV kvartalis viimase kolme aasta kõrgemaile tasemele. Aastakeskmine töötuse määr, mis aastatel 20012007 pidevalt kahanes, tõusis 2008. aastal 5,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4,7%. Maakonniti ulatus töötuse määr 4%-st Pärnumaal 10%-ni Ida-Virumaal. Märkimisväärselt kõrge oli töötuse määr ka Põlvamaal (8,9%) ja Valgamaal (8,5%), teatab statistikaamet. Töötute arv kasvas viimases kvartalis 54 000ni. Tööturuametis olid neist registreeritud vaid ligi pooled (26 000). Tööturuameti abita püüavad hakkama saada eelkõige noored töötud. Alla 25aastastest töötutest võttis end tööturuametis arvele vaid iga neljas, samal ajal üle 50aastastest töötutest ligi kaks kolmandikku. Aktiivsemalt registreeruvad need, kes äsja töötuks jäänud ja kel on õigus saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.
sotsiaalvõrgustik, üksindus, aktiivsus, sooline fenomen ja põlvkondadevaheline sidusus kuna minu arvates omavad need eaka elukvaliteedis suurt rolli. Oodatav eluiga, rahvastiku üks olulisemaid näitajaid, Eestis pikeneb. Viimase aastakümnendiga on oodatav eluiga sünnimomendil pikenenud naistel 4 ja meestel 4,7 aasta võrra. 2009 aasta oodatav eluiga sünnimomendil oli läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 80 ja meestel 70 eluaastani (Eesti Statistikaamet 2010). Vananevaks loetakse ühiskonda, kus ca 7% elanikest on 65-aastased või vanemad (Tulva, Viiralt 2003). Eesti Statistikaameti (2010) andmete järgi on 2009 aasta seisuga 65- aastaseid ja vanemaid kokku 17,2%. Mehi 12,3% ja naisi 21,5%. Ühiskonna vananemise põhjustena toob R. Sirotkina (2012) välja järgnevad tegurid: inimesed elavad kauem- keskmine eluiga on pikem, beebibuumi põlvkond on nüüdseks keskeas, sündivus on madal.
(Rand 2000) Naised ja kuritegevus * Naiste osatähtsus süüdistatavate isikute koguarvus (Eesti keskmine): 1996.a. 8, 5% 1997.a. 9, 3% 1998.a. 9, 5% 1999.a. 9, 0% * Tallinnas ja Harjumaal on naiste osakaal kuritegevuses Eesti kõrgeim: 1996.a. 9, 6% (Harjumaa), 10, 7% (Tallinn) 1997.a. 11,5%(H), 13, 6%(T) 1998.a. 13, 5%(H), 14, 6%(T) 1999.a. 13, 6%(H), 15, 4%(T) Allikas: Statistikaamet Kuritegevuses süüdistatavad 3 Aasta Naised(arv) 1999 1006 2000 1116 2001 1201 2002 947 2003 1042 2004 1446 Allikas: Statistikaamet 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED Naiste kuritegevus erineb meeste omast oma kuriteo laadiga, selle tagajärgiga, viisiga, vahenditega ja kannatanu valikuga, nagu ütles akadeemik N.V Kudrjavtsev. Naiste kuritegu on
SISUKORD 1 Ettevõtlusvaldkonna iseloomustus .......................................................................... 2 1.1 Lühiiseloomustus ............................................................................................ 2 1.1.1 Areng........................................................................................................ 2 1.1.2 Trend ........................................................................................................ 3 1.1.3 Esindatus Eestis ........................................................................................ 4 1.1.4 Esindatus Euroopas .................................................................................. 5 1.2 Konkreetne tegevusala .................................................................................... 5 1.2.1 Majanduslik seis .......................................
kokkupuutunud inimeste ning ekspertidega. Kvantitatiivne uuring näitas, et iga viies naine oli uuringule eelnenud aasta jooksul kannatanud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla all (Kase: 2001). Seni oli Eestis puudunud adekvaatne statistika perevägivalla leviku kohta, kuna politseistatistika liigitas perevägivallajuhtumid isikuvastaste kuritegude hulka, registreerimata neid eraldiseisva kuriteoliigina. 2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille raames uuriti vägivalla esinemist paarisuhtes. 2008. aastal pöördus kodus aset leidnud vägivalla tõttu politsei poole 65 meest ja 475 naist. Jättes kõrvale vaimse vägivalla paarisuhtes, koges 2009. aasta turvalisuse uuringu järgi viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist vägivalda 18 000 naist ja 5000 meest. 2009
riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangetega seotud tegevus, riiklik statistika, valitsuse sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine, riigiraamatupidamine, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud ning sellekohaste õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Maksu- ja Tolliamet, Riigihangete amet, Statistikaamet. Marko Pomerants siseminister Valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirireziimi tagamine, kriisireguleerimise, riigi tegevusvaru ning tuletõrje- ja päästeala tööde, kodakondsuse ja migratsiooni ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine, kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine, ruumilise planeerimise
(kuupäev puudub). Allikas: matemaatika: http://www.matemaatika.edu.ee/sisu/0026/index.html Innove, S. (kuupäev puudub). Töömaailm, elukutsed. Kasutamise kuupäev: 2002, allikas rajaleidja: http://www.rajaleidja.ee/toomaailm-elukutsed/ Lebedev, K. (2016). PA5211: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK PÕHITEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Allikas: statistikaamet: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PA5211&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKUUPALK+P %D5HITEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika /&lang=2 7
Maa rahvaarvu kasv Õp.ptk.2.1 Gümnaasium Kui palju inimesi elab maailmas? Rahvastikuarvestuse andmetel elab praegu 8.09.2013 maailmas 7 110 030 350 inimest, jooksvat rahvaarvu võib vaadata rahvastikukellalt: http://www.census.gov/main/www/popclock.html http://www.census.gov/popclock/ 2011.a 26.10. täitus 7 miljardit 18.09.2012 7 040 182 905 Mitmes inimene sina oled? http://www.bbc.co.uk/news/world-15391515 Kui mitu veel? http://www.bbc.co.uk/news/magazine- 15449959 Kuidas on maailma rahvaarv kasvanud? 9 arenenud riigid arengumaad 8 9 7 6 8 5 ...
Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid.........................................................................................4 1.2.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit......................................5 1.3.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis.....................................
aasta I kvartalis Töötute sotsiaalne kaitse Kuigi tänaseks on Eesti asunud uuesti jõudsa majanduskasvu teele, tuleb tõdeda, et tööpuuduse vähenemist see kaasa ei ole toonud. 2000. aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus tõusnud 15,1%ni, mis on kõrgem kui kunagi varem. See number ei erine küll oluliselt mitmete teiste Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikide näitajatest, kuid Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see üks kõrgemaid. (Siinkohal tuleb märkida, et Eesti statistikaamet korraldab perioodilisi tööjõu- uuringuid vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardile ning seega on toodud arvud teiste riikide näitajatega võrreldavad.) Tegelik tööpuudus erineb seejuures olulisel määral registreeritud töötusest, mis näiteks 2000. aasta juulikuus oli 4,8%. Tegelik ja registreeritud töötus erinevad omavahel seetõttu, et vastavalt töötu sotsiaalse kaitse seadusele on töötuks registreerimine võimalik ainult teatud tingimustel
asp?SpeciesID=35]. 13.03.2012. 3. Brown Trout. Daniel Blackstone Studio. [http://www.fishtaxidermytaxidermist.com/Brown_Trout_Replica1.JPG ]. 14.03.2012 4. Brown Trout. Wikipedia. [http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout]. 23.03.2012. 5. Farming of Brown Trout- The basics. [http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish %20Studies/brown_trout.htm]. 13.03.2012. 6. Jõeforell. Wikipedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell]. 13.03.2012. 7. Kalakasvatus ja toodang. Eesti Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp]. 08.04.2012. 8. Mikelsaar, Neeme-Önneleid. 1984. Eesti NSV kalad. Tallinn. 9. Ojaveer, Evald; Pihu, Ervin; Saat, Toomas (Ed.). 2003. Fishes of Estonia. Estonian Academy Publishers. 416 lk.
lühiküsimust (piisab seminariks ettevalmistatud vastustest, oluline on mõista teksti autori põhiväiteid ja nende üle lühidalt arutleda) Seminaritekstid: Eesti Inimarengu Aruanne 2014-2015, ptk. 2.6 Tammaru, T. ja Eamets R. Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 3 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 4
Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2 1. Mis tähendab tööjõud? Tööjõud hõlmab kõiki tööealisi, kes töötavad või on registeeritud töötutena. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed. 2. Brutopalga ja netopalga erinevus Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. 3. Miinimumpalga olemus ja suurus Eestis aastal 2012 Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 1,80 eurot tunnis. Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus. 4. Tööpuuduse olemus
ja väiksemal määral Saksamaa puhul tunduvalt rohkem inimesi rändab nendesse riikidesse kui nendest riikidest Eestisse (joonis 2). Eestlaste ränne Suurbritanniasse ja Soome on seletatav kõrgemate töötasude ja sealse parema hoolekandesüsteemiga (Statistikaamet 2012). 11 Joonis 1. Ränne 20082013 ALLIKAS: Statistikaamet. Joonis 2. Kümme peamist sisserände lähteriiki ja rändesaldo, 20082012 Aastail 20082013 oma elukoha aadressi Eestisse registreerinud Euroopa Liidu kodanikest moodustasid ligikaudu kolmandiku Soome kodanikud (3839 inimest, 12 28%) (tabel 1), neile järgnesid Saksamaa (1545 inimest, 11%) ja Läti kodanikud (1487 inimest, 11%).
Puutepunkt, (56), 10-15. Kättesaadav: https://www.yumpu.com/xx/document/view/58045879/pp56 5. Kangro, T. (2018) Miks hakkas lastefond teraapiaid rahastama? Puutepunkt, (64), 13. Kättesaadav: https://www.yumpu.com/xx/document/view/59859117/pp65 6. Riigi teataja (2016) Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll. [2018, aprill 20]. https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 7. Sport+4All koduleht. http://www.sportplus4all.eu/HomeEe.aspx 8. Statistikaamet (2018) Sotsiaalelu/ tervis. [2018, aprill 20]. https://www.stat.ee/63630 9. Sotsiaalkindlustusamet (2016) Puue ja hoolkanne. [2018, aprill 19]. http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puudega-inimesele 17
+ ühiskondlik töö + vaba aja kasv - kuritegevuse kulud - reostuse kulud - õnnetuste kulud - avariide kulud - kaitsekulud - kindlustusteenused 5. Varimajandus Ehk ,,must majandus", ,,põrandaalune majandus". Selline majandus, mis läheb tulude arvestamisel statistikaametist mööda. Maailmas on seda kusagil 6-12%. Varimajandust võib olla kahte sorti: kas on lubatud (legaalne), kuid seda lihtsalt ei deklareerita või siis on keelatud hoopiski. Eesti Statistikaamet arvestab seda tegelikult - kaubanduses, teeninduses, ehituses, hotellinduses ja restoranide majanduses. Hindamismeetodid, kuidas seda arvestada: * Võrdlusmeetod * Sensitiivse analüüsi meetod tehakse kindlaks pettuse koefitsiendid (näiteks jootraha, arstide palk väike, kuid patsiendid viivad neile igast nänni). * Käibeloleva rahamassi uurimine vaadatakse käibel olevat rahamassi. Must raha pestakse puhtaks ehk legaliseeritakse. * Statistilised uurimused ja vaatlused
Kokku 115.9 38.0 25.3 52.6 19.3 2011 Kokku 86.8 26.5 11.0 49.3 27.5 Märkus: Mõõtühik: tuhat aastakeskmine Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Tabel 1. Allikas: Statistikaamet Samuti on Eesti puhul probleemiks ka regionaalne töötus, kus äärealadel (n: Ida-Virumaa) on töö kaotanud inimestel tööturule naasmine raskendatud. Selle põhjusi on palju, aga ennekõike võib välja tuua kaks põhilist. Esiteks, olukord kus ühes regioonis on töö kaotanud konkreetse eriala ja majandusharu töötajad. Teiseks keelebarjäär, mis on kindlasti takistuseks uue töö leidmisel. Inimene, kes on olnud pikka aega töötu, kaotab usu töö leidmiseks
- Maakondlikud (ida-viru) - Piirkondlikud (tartu) - Kohalikud jne jne (kandid) Ruumistruktuuri kujunemine Linnad - Ajaloolised linnad kaubandus- ja haldusüksused - Industrialiseerumine ja ressursiasulad Vallad - Endised külanõukogud - Põllumajandusliku tootmise loogika - Järjestikused liitumised Maakonnad - Territoriaalsete tootmiskomplekside planeerimine Regioonid - Mitteformaalsed. Uuringute territoriaalne alus. Statistikaamet Ressursid Materiaalsed ja mittemateriaalsed Materiaalsed: maavarad ja muud Muud: tuul, vesi, mets, maa, vaatamisväärsused, õhk, päike jne Mittemateriaalsed: geograafiline asend, ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused, traditsioonid, maine Ressurside kasutamine: - Majanduslik spetsialiseerumine - Tööstus - Energeetika - Turism - Rahvusvaheline äri - Asutus - Elukeskkond Maavarade osatähtsus tööhõives
Eesti elanikud- sõbralikud või vaenulikud võõraste suhtes? Laura Koop Sissejuhatus Statistikaameti andmetel1 on 2015.aasta 1. jaanuari seisuga Eesti 1 313 271 elanikust eestlasi 907 937, venelasi 330 258 ning muid rahvusi kokku 64 232, nende hulgas kõige rohkem ukrainlasi, seejärel valgevenelasi, soomlasi ning vähemal määral tatarlasi, lätlasi, poolakaid jne. Arvestades tänast olukorda maailmas ja eriti Euroopas, mil mujalt maailmast on meie poole teel sadu tuhandeid põgenikke2 ning Euroopa Komisjoni programmi3, mis neid inimesi Euroopas ümberasustada kavatseb, on oluline arutleda, kuivõrd on meie ühiskond valmis ja jätkusuutlik võtmaks vastu teistsuguse kultuurilise tausta ja maailmavaatega inimesi. Elanike seisukohtade ja sõbralikkuse või vaenulikkuse analüüsimiseks tuleks esmalt defineerida mõiste „võõrad“ ehk eelkõige puudutab see mõiste juba siin elavaid vene rahvusest inimesi (arvestades ela...
STATISTIKA Statistika rakendusalad: 1) Statistikaamet 2) Laohoidjad 3) Sadamajuht 4) Majandusteadlased 5) Bioloogid 6) Kalandusteadlased 7) Sotsioloogid 8) Astroloogid 9) Kosmoloogid 10) Õppekeskuse spetsialist 11) Kokk 12) Üliõpilane ise Statistika piirangud: 1) Statistilised meetotid võivad vaid osaliselt mõjutada ja suunata spetsiaalsete seisukohtade kujunemist ja otsuste langetamist. (EMOR; Saar-Poll) 2) Statistika aitab kiita või laita hüpoteese teatud usaldavuse piires. 3) Statistika sobib massnähtuste hindamisel ainult küllaldase
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tule...
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
Suuremad ekspordiartiklid on lamamistoolid, diivanid, koosolekuruumide istmelahendused ja tervishoiusektori mööbel. Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90% riigi toodangust läheb ekspordiks. 8 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra statistikaamet on välja toonud sellise statistika sealsete elanike kohta: 62,9 % on Euroopa kodakontsusega. 20,6 % on Aasia kodakontsusega 9,5% on Aafrika kodakontsusega 4,0 % on Põja ja Kesk-Ameerika kodakontsusega 2,0 % on Lõuna-Ameerika kodakontsusega 0,5% on mereäärsete riikide kodakontsusega (täpset tõlget ei leidnud) 0,4% on tundmatu kodakontsusega elanikud. 9
Kui õiglane on õigus? Ning kas ta peabki olema õiglaseks? See, mis on õiglane ühe inimese silmis, ei pruugi aga olla seda teise silmis. Inimesed annavad hinnanguid olukordadele ja juhtumitele, lähtudes omaenese subjektiivsetest arusaamadest. Eriti selgelt näeb seda tsiviilasjades, sest igas juhtumis on vähemalt kaks osapoolt. Selle silmis, kelle taotlus rahuldatakse, on otsus õiglane, kuid teise arvates, kelle taotlust ei rahuldata, on otsus ja õigus ebaõiglased. Eesti Statistikaamet korraldas 2009. aastal turvalisuse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada elanike vastu suunatud kuritegevuse ulatust (STAT Turvalisuse uuring 2009). Uuringu käigus selgus, et elanikkonna küsitluse andmed ei ole otseselt võrreldavad politsei poolt registreeritud kuritegude arvuga. Antud olukorra üheks põhjuseks on see, et küsitluses võis vastaja märkida kuriteona ka selliseid juhtumeid, mida seaduses määratletakse väärteomenetlust või mille puhul seaduse tähenduses
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eduard Lehes Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Võrumaa näitel Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2017 SISUKORD: SISSEJUHATUS........................................................................................ HARJUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................... IDA-VIRUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................ TARTUMAA KESKMINE BRUTOPALK............................................................ VÕRUMAA KAESKMINE BRUTOPALK........................................................... BRUTOPALKADE VÕRDLUS........................................................................ KOK...
ohustades samuti majanduskasvu. (Rosenblad, 2014) 1600 1400 1200 1000 Tuhat 800 600 400 200 0 1990.0 2000.0 2013.0 2020.0 2030.0 2040.0 0-19 20-49 50-64 65-79 80+ Joonis 1. Rahvaarva vanuserühmaga järgi, 1990-2040 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet. Autori poolt koostatud. 6 Sama olukorraga seisab silmitsi ka Eesti. Joonisel 1, kus on esitatud rahvaarvu prognoos vanuse- rühma järgi aastatel 19902040, on kujukalt näha nii rahvastiku kahanemise kui ka vananemise trend. Selle järgi on Eesti rahvaarv 30 aasta pärast võrreldes praegusega ligi 125 000 inimese võrra ehk 10% väiksem. Käesolevas analüüsis on ennekõike tähelepanu all vanuserühmades 2049
arvu järgi 249,6 4,9 -2,0 -0,2 3,3 4,6 5,0 116 935 2) 25,8 14,1 1,6 4,6 8,4 8,5 6. Hüvitised töötajatele 7. Hüvitis töötaja kohta (6./1.) 178,4 3) 24,1 14,4 5,1 5,3 8,2 8,5 1) Tuhat inimest. 2) Mln EEK. 3) Tuhat EEK Joonis 2 Tööturu prognoos 2007-2012. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet Eesti majanduse lähiaastatel aeglustub majanduskasv kuni -5,3%ni, tänu sisenõudluse vähenemisele ning investeeringute negatiivse kasvu tõttu. Inflastiooni kõrge tase, mis saavutas 2008. aasta kevadel oma tipu hakkab tasapisi lanegma, mida ka näitavad hinnad toidupoodides ning 2010. aastaks langeb prognoositult 2,8%ni, mis on hea näitaja. Kahjuks, peab ära ka märkima töötuse kõrge taseme, mida anna tunda juba praegusel hetkel suured koondamised(Joonis 1)
Sissejuhatus Kommunikatsioon ehk suhtlemine ümbritseb meid igapäevaselt ning areneb ja muutub koos meiega. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest. (Facebook, 2012,/2/) Facebo...
regret among hospice patients. Death Studies, 35: 777–800. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Starkopf, J., Sipria, A., Reinhard, V. (2005). Taaselustamine kliinilisest surmast. http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/attachments/Taaselustamine_kliinilisest_sur mast__ravijuhis.pdf (10.11.2015). Surnud surmapõhjuse, soo ja vanuserühma järgi. Eesti Statistikaamet. http://pub.stat.ee/px- web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV56&ti=SURNUD+SURMAP%D5HJUSE %2C+SOO+JA+VANUSER%DCHMA+J %C4RGI&path=../database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/10Surmad/ (20.11.2015) 7
killustunud. Defineeritud sõltuvalt konkreetse ehituse tüübist (suurus, keerukus); geograafilisest asukohast; tellijast. 7 3.02.2014 EHITUSTURG JA SELLE KEERUKUS Eesti ehitussektori ettevõtete erinevatest näitajatest pakub ülevaadet Eesti Statistikaamet. Ettevõtteid jagatakse: mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat ning aastane käive ja/või bilansimaht mitte üle 2 miljoni euro); väikeettevõtted (10 kuni 49 töötajat ning aastane käive ja/või bilansimaht mitte üle 10 miljoni euro); keskettevõtted (50 kuni 249 töötajat ning aastane käive ja/või bilansimaht mitte üle 43 miljoni euro); suurettevõtted (250 või enam töötajat ning aastane käive
aasta detsembris palus ülemkogu komisjonil esitada 2009. aasta juuniks teise arenguaruande2 ELi säästva arengu strateegia kohta. Käesolev läbivaatamine toimub vastusena ülemkogu soovile. Käesoleva läbivaatamise täienduseks avaldab Eurostat 2009. aasta lõpuks ELi säästva arengu strateegia seirearuande, milles mõõdetakse edusamme kvantitatiivsete näitajate alusel. (5) Kasutatud materjalid 1. Riigikantselei - http://www.riigikantselei.ee/?id=72868 2. Statistikaamet - http://www.stat.ee/naidikulaud 3. Riigikantselei - http://www.riigikantselei.ee/?id=72897 4. Riigi Teataja - https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 (RT I 2005, 50, 396) 5. Keskkonnaministeerium - http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105581/EL_SA_Strat_y levaade2009.pdf
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus..............................................................................
4 200 11 181,74 11 181,74 5 200 13 390,77 12 310,80 6 200 16 069,40 13 233,15 7 200 16 235,06 12 683,79 8 200 13 969,72 10 895,59 9 201 14 371,13 11 175,06 0 2011 16 216,40 12 243,16 201 17 415,13 12 725,41 2 Allikas: Statistikaamet Jooniselt on näha, et hariduskulutuste tase SKP-s langes sujuvalt 2002–2007, mille järel tegi kahe aasta jooksul hüppe ning seejärel langes uuesti kuni 2011. aastani, pärast mida hakkas jälle tõusma. Kuna näitaja on toodud protsendina SKP-st, siis on see tihedalt seotud SKP suurusega. SKP suurenes stabiilselt alates 2002. aastast 2007. aastani, pärast mida jõudis Eestisse majanduskriis, mistõttu SKP langes. Võib eeldada, et hariduskulud
th=9&end_date_year=2015&end_date_month=9&county1=12&parish1=450 &city1=13251&county2=12&parish2=450&city2=0, kasutatud: 15.09- 19.09.215 15 OÜ Cumulus Consulting, “Uuring: Tartu ja Tartlased 2013”, 2013, lk 22-23, link: http://info.raad.tartu.ee/uurimused.nsf/236552664d75f727c2256c4b00207453/ a0115438530187e0c2257be90047ac09/$FILE/Tartu%20ja%20tartlased %202013%20aruanne.pdf, kasutatud 16.09.2015 Statistikaamet, “Tartu Linn”, 05.05.2015, link: http://www.stat.ee/ppe- tartu-linn, kasutatud 14.09.2015 T.Teslon, “KV.EE: Korteripakkumiste kasv tõmbab pidurit üürihindadele” , 09. 2014, link: http://www.kinnisvaraweb.ee/blog/kv-ee- korteripakkumiste-arvu-tous-paneb-uurihindade-tousule-pidurid-peale/ , kasutatud: 15.09.2015 Tammelinn.ee, link: http://www.tammelinn.ee/tutvustus, kasutatud 15.09.2015
Ikla KARULA 50 km Looduskaitseala Oandu-Ikla matkarada Maastikukaitseala Ikla Matkarajale jääv huvipunkt Rahvuspark SOOMAA Rahvuspargi nimi Allikad: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus Heitvee reostuskoormus, 2002–2011 Tonni 3000 2500 2000 Üld- lämmastik 1500 Orgaanilised
Kaheksakümnendatel aastatel kasutati kasvusumpasid hüdroelektrijaamade veehoidlates. (Martin, 2009) Kasutatud kirjandus: 1. Tartu Ülikooli loodusliku hariduse keskus [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm] 2. Wikipedia. 2012. Karpkala [http://et.wikipedia.org/wiki/Karpkala] 3. Martin, R. 2009. Karpkalakasvatus 1. osa [http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=17] 4. Eesti statistikaamet [www.stat.ee ] 5. Fisheries and Aquaculture Department [www.fao.org ] 6. Ojaveer, E., Pihu, E., Saat, T. (Eds.). 2003. Fishes of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 416 pp. 7. Paaver, T ,, Karpkalakasvatus"
väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine e. Majandusaasta aruande taksonoomia • Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum • Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega • Erandid – Statistikaamet – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; – Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b
05.2013) Toomas Hendrik Ilves, 2012. Saadaval: http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/7130-vabariigi-president-toomas- hendrik-ilves-eesti-vabariigi-94-aastapaeeval-tartu-vanemuises-24-veebruaril- 2012/index.html (viimati külastatud 01.05.2013) Rajaleidja kodulehekülg – Tänaste noorte väärtushinangud. Saadaval: http://www.rajaleidja.ee/tanaste-noorte-vaartushinnangud/ (viimati külastatud 01.05.2013) Eesti Statistikaamet. Saadaval: http://www.stat.ee/64054 (viimati külastatud 01.05.2013)
TERAVILI ÜLDINE SISSEJUHATUS 1 Sissejuhatus • Teravilju kasvatatakse kõikidel kontinentidel. • Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. • Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. 2 • Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. • Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. • Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 3 Tootmine maailmas • Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33% - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). • Kokku moodustavad ne...
pakub? c) Millistest finantsalastest teenustest on sinu kodukohas kõige enam puudus? d) Millise ettevõtte rajaksite Sina oma kodukohta, raamatupidamis- ja finantsalaste teenuste osutamiseks? Kirjelda lühidalt planeeritava tegevuse, teenuse olemust ja näit. hindu, mida teenuse osutamise eest võtaksid?! Jne. Millist ettevõtlusvormi oma ettevõtte rajamisel kasutaksite? Põhjenda! a) Kasutatud allikad: Eesti Statistikaamet (stat.ee) Äriregister (ariregister.rik.ee) http://www.tartu.ee/ https://www.google.ee/ Isiklik ja tuttvaate käest hangitud info b) Enamik kohalikud ettevõtted pakuvad raamatupidamisteenust ja maksualast nõustamist ning pangandusteenust. c) Mina rajaksin kodukohta raamatupidamisteenust pakkuva ettevõtte . Äriühinguks OÜ, sest seda on lihtne registreerida ning mul poleks isikliku varalist vastutust, vaid kõik osanikud vastutavad enda osalusega
URL: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72247 4. Eesti väliskaubandus ; 1996, Eesti Pank, lk 3-10. URL: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72250 5. Eesti väliskaubandus ; 1997, Eesti Pank, lk 4-10. URL: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72245 6. Eesti väliskaubanduse arengud ja probleemid. Statistikaamet. 2001. [https://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/majandusnt/valiskauba.html]. 15.10.2017. 7. Saks, U. Eesti väliskaubandus läbi kolmeteistkümne aasta . 2008. [https://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:us89ewwmX0UJ:https://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Arhiiv/kr oon_majandus/2008/_2.pdf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee]. 5
Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panusta...
hea. On kohti kuhu tuleks arenduste ja paranduste jaoks rohkem raha investeerida, aga muidu on valla elukvaliteet hea. Vallas on olemas kõik tähtsam eluks vajalik. Läheduses on olemas suuremad linnad. On olemas sadam, mille kaudu saab kaupu sisse ja välja vedada. 8 14. Kasutatud internetiallikad 1. Toila valla koduleht – www.toila.kovtp.ee 2. Statistikaamet – www.stat.ee/ppe-55963 3. Veebientsüklopeedia – www.entsyklopeedia.ee/artikkel/toila_vald 4. Ida-Virumaa internetileht - http://www.virumaa.ee/omavalitsused/toila/ 9
TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND Töö koosneb järgnevatest osadest: Sissejuhatus- töö eesmärk, hüpotees Kirjanduse ülevaade- uurimisobjekti taustinfo, mis uuritavas valdkonnas on juba varasemalt tehtud Materjal ja metoodika- Kus? Kuidas? Mida? Millal? Tulemused- töö sisu hinnanguteta (arvandmed, tabelid) Analüüs ja järeldused Kokkuvõte- sisu ülevaade, vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele Kasutatud kirjanduse loend, lisad Nõuded: · 3-5 lehekülge · Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva · Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB! Eesti keelne Vikipedia KEELATUD, inglise keelne lubatud) · Kõik kirjalikud tööd koostatakse arvutil ja prinditakse valge paberi ühele poolele formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olem...
efektiivsust; stimuleerida erasektori säästmist; suurendada investeeringuid inimkapitali ja teadus- ning arendustöösse. Kasutatud kirjandus 1. Aage, H. "Public Sector Development: Difficulties and Restrictions", In T. Haavisto, ed., The Transition to a Market Economy, Edward Elgar, Cheltenham, UK, Brookfield, US, 1997. 2. Dr. Gablers. Wirtschaftslexikon. Verlag Dr. Gabler KG, Wiesbaden, 1976. 3. Eesti statistika aastaraamat 2000. Statistikaamet, Tallinn, 2000. 4. Fakin, B., De Crombrugghe, A. "Fiscal Adjustments in Transition Economies: Social Transfers and the Efficiency of Public Spending A Comparison with OECD Countries", World Bank Policy Research Working Paper, No 1803, 1997. 5. Kaufmann, D., Kraay, A. Zoido-Lobaton, P. "Governance Matters", World Bank Policy Research Working Paper, No 2196, 1999. 6. K. Kerem. "Fiscal Policy and Economic Growth: The Estonian Case", BALT-ECON 2000, Canada, 2000. 7. Kerem, K., Püss, T
10-14 0-4 0000 40000 20000 0 20000 40000 60000 80000 Sektordiagramm Elanike sissetuleku suurus ja struktuur 1997.a. Allikas Statistika aastaraamat 1998. Tln, Eesti Statistikaamet 1998 Aastas kokku Ülesanne Tululiik leibkonnaliikme kohta, kr Konstrueeri sektordiagramm, kus oleks näidatud, m protsenti kogusissetulekust moodustab üks või tein Sissetulek palgatööst 11 888 sissetulekuallikas. Tulu ettevõtlusest 2 174
1991 2 763 839 1992 2 440 147 1993 1 814 215 1994 1 724 829 1995 1 566 714 1996 1 503 781 1997 1 434 154 1998 1 403 153 1999 1 274 144 2000 1 270 953 2001 1 265 213 2002 1 237 688 2003 1 390 902 2004 1 503 618 2005 1 363 697 2006 1 380 961 2007 1 634 809 2008 1 322 728 2009 1 093 462 2010 1 574 936 2011 1 623 248 Allikas: Eesti Statistikaamet http://www.stat.ee/ Tabel 1. Eesti veetarbimine läbi aastate.[4] Eestis on veetarbimine aastatega palju langenud ( vt tabel 1), sest tööstused on hakanud seda vähem kasutama ja mõtlema rohkem roheliselt. On ka palju tööstusi, mis peale Eesti iseseisvumist sulgeti, ning sellel on suur osakaal veekasutuse langemisel. Kokku on veekasutus kahekümmne aastaga langenud 42%. Harjumaakonna veekasutus. Mõõtühik: Aasta tuhat kuupmeetrit 1991 203776
6 36.5 Mõõtühik: miljonit eurot 2. Mis aastatel oli ehitustööde maht 2008. aastal võeti Euroopa Liidus kasutusele tegevusalade alla 1600? klassifikaatori uus versioon. Selles tabelis on andmed EMTAK 2008 Vastus: 2009, 2010 ja 2011 järgi. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). Viidatud allikad [1] Statistikaamet, „EH003: Omal jõul tehtud ehitustööd jooksevhindades - Maakond ning Aasta,“ [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 3. veebruar, 2017]. Viidatud allikad [1] Statistikaamet, „EH003: Omal jõul tehtud ehitustööd jooksevhindades - Maakond ning Aasta,“ [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 3. veebruar, 2017]. Virntulpdiagrammi
Võrrelge Eesti valitsusektori võlakoormuse taset ja dünaamikat läti, Leedu, Soome ja Rootsi valitsussektori võlakoormusega? Eurostat 48 224. Valitsussektori maksutulude tase SKP suhtes: Eesti tase ja dünaamika aastatel 1995-2006 ja võrdlus EL keskmise tasemega? 225. Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes? Eesti Statistikaamet 49 226. Millised maksuliigid on Eestis kasutusel ja milline on peamiste maksuliikide osatähtsus ja osatähtsuste dünaamika riigieelarve maksutuludes? Eesti Statistikaamet 227. Tulumaksulaekumiste suhe SKP-ga ja selle dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 50 228. Tööjõumaksude suhe SKP-ga:tase ja dünaamika Eestis ning nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
