Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"statistika" - 1716 õppematerjali

Õppeained

Statistika -Eesti Maaülikool
Statistika -Tallinna Tehnikakõrgkool
Statistika -Tallinna Majanduskool
Statistika -Kutsekool
Statistika -Tallinna Pedagoogiline Seminar
Statistika -Tallinna Tehnikaülikool
Statistika -Euroülikool
Statistika -Eesti Mereakadeemia
Statistika

Kasutaja: Statistika

Faile: 0
9
pdf

MINIMAALNE rahasumma - Statistiline uurimus

SISSEJUHATUS Minu uuringu teemaks oli ,,Mis oleks Sinu jaoks MINIMAALNE rahasumma, millega oleksid võimeline ära elama kuu aega?" Tänapäeval on väga aktuaalne teema liiga kiire elukallinemine ja igakuine sissetulek. Teadaolevalt ei taha teine esimesele aga mitte kuidagi järele jõuda. Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod,...

Statistika - Tallinna Majanduskool
33 allalaadimist
30
xlsx

Hüpoteesid ül 8 ja 9

Kartuli Aasta Ettevõte saagikus 2003 236 50,0 2003 423 50,0 max 400 2003 220 60,0 min 50 2003 237 60,0 r 8,7302202834 2003 563 62,5 2003 591 62,5 2003 442 63,6 2003 608 64,0 2003 585 65,2 2003 440 75,0 intervall int. Ül. Piir sagedus 2003 355 80,0 kuni 80 80 11 2003 574 82,5 80-120 120 24 2003 322 85,0 120-160 160 38 2003 421 85,2 160-200 200 53 2003 820...

Statistika - Eesti Maaülikool
84 allalaadimist
51
xls

Rühmitamine kodus

Keskmine koguhulgast saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 (blank) 103 41,04761905 108 208,2 123 134 109 160 120 110 65 108,6956522 114 92,22222222 116 133,3333333 157,1428571 195,4545455 133,3333333 118 160 123 220 230 126 200 131 155 134 78,28185328 119,6112311 142...

Statistika - Eesti Maaülikool
22 allalaadimist
2
xlsx

Sademed

Leida tõenäoseim sademeteta päevade arv septembri esimeses dekaadis, kui mitmeaastaste vaatluste põhjal es Kuna septembris on 30 päeva ja dekaad on 10päeva jagad 16 sademete päeva 3-ga. 16/3= 5,33 Ja küsitud on sademeteta päeva siis 10-5,33=4,67 astaste vaatluste põhjal esineb septembris sademeid keskmiselt 16 päeval. ...

Statistika - Eesti Maaülikool
44 allalaadimist
15
pdf

Tõenäosusteooria vihik

...

Tõenäosusteooria ja... - Tallinna Tehnikaülikool
243 allalaadimist
2
docx

Matemaatika-statistika mõisted

Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Valim peab olema küllalt arvukas ming igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. Arvtunnused(väärtuseks on arvud) on näiteks pikkus, kaal, vanus, keskmine hinne, kinganumber, rahvaarv ja riigi pindala. Mittearvulised tunnused(ei ole arvulised) on näiteks sugu, rahvus, haridus, juuste värv, perekonnaseis jne. Mittearvulised tunnused jagunevad a) nominaalseteks tunnusteks; b) järjestustunnusteks. Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Diskreetse tunnuse väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel, näiteks elanike arv majas, õpilaste...

Statistika - Põhikool
14 allalaadimist
18
xlsx

Statisika ülesanded

Parfüümid Kogus(ml)(diskreetne) Pikkus(cm)(pidev) 5th Avenue  125 19 1 Million 100 14.5 Yellow Diamond  50 14.5 Double Dare 75 15.5 NL'Elixir  50 8 Crystal Noir  90 8.5 Passion Struck 250 19.5 Fizzy Energy 30 11 Touch Of Pink 100 16 Tropical Passion 30 11 Coconut Passion 250...

Matemaatika ja statistika - Keskkool
3 allalaadimist
2
docx

Keskväärtuste võrdlemine

Ülesanne 1 Uuringus, mille käigus tuleb lahendada teatud tüüpi ülesanne, osaleb 10 inimest. Keskmiselt kulus ülesande lahendamiseks aega 17 minutit standardhälbega 4,5. Leidke, millistesse piiridesse jääb olulisuse nivool 0,05 ülesande lahendamiseks kulunud aeg. 14,2...19,8 Selle ülesande kohta oli õppejõu kommentaar et väike valim. Ilmselt pole siis esimene ülesanne päris õige, sain 9 punkti 10-st punktist. Kaotasin siin siis 1 punkti. Ülesanne 2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 150 kr standardhälbega 75 kr. Leidke keskmine kulu kaupadele usaldatavusega 0,95. 135...165 Ülesanne 3 160 ostja küsitlemisel selgus, et 20 nendest pidasid toote hinda liiga kõrgeks. Kui suur osa vastanutest (mitu protsenti) pidas toodet liiga kalliks (leidke vahemikhinnang usaldusnivool 0,95). 6,5%...18,5% ...

Statistika - Tallinna Tehnikaülikool
160 allalaadimist
2
doc

TN teooria III kordamisküsimused

Kirjeldava statistika põhimõisted: Aritmeetiline keskimine X=(x1+x2+...+xN)/N=( i=1N xi)/N Kaalutud keskmine- keskmiste keskmine. On teada rühmade keskmised ja objektide arvud. Mediaan ­ Kui N on paaritu, siis on mediaan järjestatud statistilise rea keskmine liige. Kui N on paaris, siis on mediaan järjestatud arvrea kahe keskmise liikme poolsumma. Kvartiilid ­ p-protsentiil on arv, millest p protsenti andmetest on temast väiksem või võrdne ja (100-p) protsenti suurem või võrdne. 25- protsentiili nim. esimene kvartiil. Mediaan on 50-protsentiil e. teine kvartiil. 75-protsentiil nim. kolmas kvartiil. Mood ­ arvrea suurima sagedusega liige. Dispersioon ­ 2= ((x1-x)2+(x2-x)2+...+(xN-x)2)/N =(i=1N(xi-x)2)/N Standardhälve ­ =2 Haare ­ arvrea suurima ja vähima väärtuse vahe...

Tõenäosusteooria ja... - Tallinna Tehnikaülikool
245 allalaadimist
13
docx

TOITUMISHARJUMUSED, statistiline analüüs

2012 TOITUMISHARJUMUSED Matemaatika ja statistika Tallinn 2013 TOITUMISHARJUMUSED TOITUMISHARJUMUSED SISSEJUHATUS Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kättesaadavad objektid. Ankeet...

Matemaatika ja statistika - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
27 allalaadimist
4
docx

Kombinatoorika (matemaatika)

KOMBINATOORIKA k soodsate võimaluste arv P(A) = n = kõigi võimaluste arv Liitmislause – A või B, siis võimalusi n + m Korrutamislause – A ja B, siis võimalusi n  m Permutatsioonid – ühe hulga erinevate järjestuste arv Faktoriaal – n! = n  (n-1)  (n-2)  ... – 3  2  1 = n! nt 4! = 4  3  2  1 = 24 NB!  0! = 1, 1! = 1  3,7! – ei saa  (-8)! – ei saa ÜLESANDED 1. 8 õuna, 13 ploomi, 6 pirni Mitu võimalust on, kui võtta.. a) Üks õun või üks ploom või üks pirn? Liitmislause (või) – 8 + 13 + 6 = 27 võimalust b) Üks õun kui ka üks pirn kui ka üks ploom Korrutamislause (jakui ka) – 8  13  6 = 624 võimalust 2. Tähestikus on 27 täht, mitu võimalust on kahetähelise kombinatsiooni moodus...

Statistika - Keskkool
17 allalaadimist
12
pdf

Tõenäosus kodune kontrolltöö

Andmestik Sugu Vanus Toidukulud Eluaseme kulud x² y² xy M 25-34 19348,75187 468,048 374374198,9 219068,9303 9056144,615 M 25-34 9899,71287 1242,45408 98004314,91 1543692,141 12299938,65 M 25-34 4419,6841 2503,2294 19533607,54 6266157,429 11063483,18 M 25-34 4969,94606 2672,736 24700363,84 7143517,726 13283353,75 M 25-34 3114,08425 3472,386 9697520,716 12057464,53 10813302,55 M 25-34 7708,30996 4032,672 59418042,44 16262443,46 31085085,74 M 25-34 7317,55861 4291,872 53546664,01 18420165,26 31406024,91 M 2...

Tõenäosusteooria ja... - Tallinna Tehnikaülikool
83 allalaadimist
490
xlsx

Keskmised

Jõgeva maakonna vallad Sündinud Vald ettevõtted Jõgeva vald 5 Kasepää vald 3 Pajusi vald 1 Pala vald 4 Palamuse vald 3 Puurmani vald 3 Põltsamaa vald 4 Saare vald 0 Tabivere vald 6 Torma vald 3 10 32 kesk loodud ettevõtete arv ühe valla koht 3.2 Põlva maakonna vallad...

Statistika - Eesti Maaülikool
6 allalaadimist
85
pdf

Konspekt

Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...

Matemaatika ja statistika - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
547 allalaadimist
15
doc

Mat. tõestuse põhimõtted

Otsesed tõestuse meetodid M ate maa tiline s üs teem koos neb aks ioomides t, teoreemides t, definits ioonides t ja defineeri ma ta obj ektides t. A ks ioom on laus e, mid a eeldataks e tõene olevat. D ef in its ioon i kas utataks e uute konts epts ioonide ja mõis t ete s elgitamis eks teadaolev ate mõis te te kaudu. T eoreem on väide, mis on tões tatud. L em m a - väiks ema is es eis va tähts us ega teoree m, mis on enamas t i abiks teoree mi de tões ta mis e l. Järeld u s - toeree mis t ots es elt järelduv tule mus N äited: D efineeri ma ta obj ektid: punktid, jooned D efinits ioon: Kolmnurg a ümber mõ õt on võrdne s elle kol mnurga külgede s ummag a Teoree m: Täis nuks e kolmnurga kaatet ite ruutude s umma võrdub hüpotenuus i ruuduga. J äreldus : kui kolmnurg a külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimet ataks e tões tus eks . Loog...

Matemaatika ja statistika - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
40 allalaadimist
17
doc

Relatsioonid ja funktsioonid

Relatsioon Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in aars eks relats ioon ik s hu lgas t A hu lk a B K ui (a,b) R, s iis kirj utataks e ka aRb. J uhul kui a pole s eotud b-ga s iis kirj utataks e a R b . Erij uhul kui B=A , s iis R on binaars e relats ioon hulgal A . (alterna tiivne levinud tähis tus on A x B : A B ) Relatsiooni (vastavuse) määramispiirkond D om(R )= { a A |leidub b B nii et (a,b) R } (doma in of R) Relatsiooni (vastavuse) muutumispiirkond R ange(R )= { b B | leidub a A nii et (a,b) R} (range of R) N 2: A ntud on hulgad A= { 2,3,4} j a B={ 3,4,...

Matemaatika ja statistika - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
55 allalaadimist
7
doc

Hulgateooria põhimõisted

H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x...

Matemaatika ja statistika - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
57 allalaadimist
15
doc

Tõenäosusteooria

Kombinatoorika valemeid ja mõisteid · Variatsioonideks n erinevast elemendist k kaupa nimetame ühendeid, mis sisaldavad k elementi antud n elemendist ning erinevad kas elementide või nende järjestuse poolest. Erinevaid variatsioone on A =n(n-1) ...(n-k+1)=n!/(n-k)! · Permutatsioonideks n elemendilisest hulgast nimetame ühendeid, mis sisaldavad kõiki n elementi (üks kord) ja erinevad järjestuse poolest. Erinevaid permutatsioone on Pn=n (n-1) ...1 = n! · Kombinatsioonideks n elemendist k kaupa nimetame ühendeid, mis sisaldavad k elementi (antud n elemendi hulgast) ja erinevad vähemalt ühe elemendi poolest. n! · Erinevaid kombinatsioone on C =A /Pk C nk = ( n - k )!k! Tõenäosusteooria · Sündmuste hulka, kus alati üks sündmus toimub ja see välistab teiste toimumise nimetame sün...

Matemaatika ja statistika - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
396 allalaadimist
4
doc

Graafid

Kaarega võib ühendada suvalisi graafi tippe, sealhulgas on võimalik kaar samale tipule (iseendale). Iga kaar on määratud kahe tipuga. Orienteeritud graaf: kaared on järjestatud tipupaarid. Def: Graaf on paar (V,E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. Näide lk 47 (Palm) Tipu aste ­ tipust väljuvate servade arv. Teoreem: Igas graafis on kõigi tippude astmete summa võrdne servade arvu kahekordsega. Järeldus: Igas graafis on paaritu astemga tippe paarisarv. Ahel graafis ­ tippude järjend, kus iga kaks järjestikust tippu on servaga ühendatud (esimene ja viimane on otstipud vahepeal sisetipud). Ahela pikkus on k kui selles on k+1 tippu. Ahel võib läbida mõnda tippu mitu korda. Lihtahel ­ kõik tipud läbitakse üks kord. Tippude u ja v vaheline kaugus - tippude u ja v vahelise lihtahela pikkus Tsükkel ­ ahel mis lõpeb s...

Matemaatika ja statistika - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
47 allalaadimist
9
doc

Algoritmi ajaline keerukus

Algoritmi ajaline keerukus (jätk) 2.1. Olulisemad mõisted ([J.Kiho] põhjal ) Def: Algoritmi ajalist keerukust väljendab funktsioon f, mis igale antud algoritmi järgi lahendatavale konkreetsele ülesandele andmemahuga n seab vastavusse ülesande lahendamisel sooritatavate algoritmi sammude arvu f(n). Üldiselt eeldatakse,et antud algoritmi alusel koostatud programmide töö aeg on ajalise keerukuse funktsiooni kordne c*f(n), kus c on konstant. Eriti oluline on algoritmi ajalist keerukust väljendava funktsiooni käitumine alg- andmete mahu piiramatul kasvamisel. Vastavat hinnangut nimetatakse asümptootiliseks hinnanguks. Lahendusaja suhtelist kasvu kirjeldab järgmine tabel: Programmi töö aeg kujul c*f(n) Lahendamise aja suhteline kasv f(25)/f(5) c1*log(n) 2 c2*n2 25 c3*n3 125 c4*2n 1048...

Matemaatika ja statistika - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
51 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun