2 meetri paksustele raudbetoonist taladele, mis on taganud ka selle, et hoone pole kunagi vajunud. 2001. aastast tegutseb hoones haridus- ja teadusministeerium. Stalinism Laevastiku ohvitseride maja 1945 – 1955 oli stalinistliku arhitektuuri kümnend. Lõpetati hulk enne 1940. aastat alustatud projekte, kuid nüüd juba nõukoguliku sümboolikaga dekooriga kaetud ja tihti esialgsest erinevas funktsioonis. Kui 1940. aastate lõpu stalinistlik arhitektuur oli olemuselt vaoshoitud ja välimuselt tagasihoidlik, siis 1950. aastate alguse kasvav poliitline surve moskvast ja tahe suunata elu liiduvabariikides, väljendus suurejoonelisemates ehitusplaanides. Eesti Stalinistliku arhitektuuri näitena saab välja tuua endise Laevastiku Ohvitseride maja Mere pst. 5. Algselt asus asus seal 1910-1940 tegutsenud Eesti suurim kino, mis hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas tulekahju tagajärjel. 1952. aastal alustati arhitekt A. Kuznetsov
Vilde jne. Uuendused kirjanduselus: Kõige julgemini hakkasid uuendusi ja kultuuri normaliseerimist taotlema kirjanikud ja luuletajad. Esimese tähelepanuväärse aktsiooni võtsid ette Jaan Kross, Ellen Niit ja Ain Kaalep. Uuendajate rühma sobis nii oma vaimsuse kui laadi poolest Artur Alliksaar, kuid tema looming ei jõudnud avalikkuse ette. Kunst Jaak Kangilaski arvates algas uus ajajärk kunstis 1955, mil mõisteti hukka stalinistlik arhitektuur ja propaganda asemele tuli tagasi ilutaotlus. Uuendused arhitektuuris: Stalinistliku arhitektuuri aeg lõppes Stalini surmaga. Kogu senine arhitektuur tunnistati valeks ja minevikku vaatleva esteetilise arhitektuuri asemele pidi saama uus, industriaalne. Kirik NLKP KK XX kongressi järel suurenes märksa ateismi osa ideoloogilise töö hulgas. 1957. uued olustikutraditsioonid. Alteistlik mõte elavnes ka üld- ja kõrgharidussüsteemis.
Looming tugineb tegelaste sisevaatlustele. Tegelane on üldiselt üksik, välismaailmast psühholoogilise või füüsilise barjääriga eraldatud inimene, kel on ka lähedaste inimestega vaid katkendlik side. Lähedastest suhetest jääb ajapikku vaid ettekujutus, reaalsuse mõõde kaob. Inimene ja tema kujutluste ning mälestuste maailm saavad üha olulisemaks. Siseelu määrab välise ümbruse ja loob tegelikkuse. 25) Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja autorid Sotsialistlik realism ei lasknud kirjandusel vabalt areneda, sest see pidi arenema oma sisemise loogika järgi. Nõukogude kirjanduse ainuvõimalik loomingumeetod oli sotsialistlik realism, mida juurutati jõuga. Realismi puhtuse üle valvas kriitika. Kehtis nõue näidata soovitavat ja ideaalset juba teostununa ja tegelikuks saanuna. Selle tagajärg oli mõõdutundetu
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkiri...
mastaab mõjule pääseks. Reljeefi languse tõttu pole hoone ka kaugvaates vaadeldav, kuigi ta on orienteeritud peafassaadiga Riia tänavale." Valitud lahendus tundub siiski linnavalitsuslikult loogiline ja antud situatsioonis lausa klassikaline, smama võtet kordasid sõja järel A.Volberg ja Peeter Tarvas Tallinna kino "Sõprus" juures. Stalinism Kino Sõprus Tallinnas Monumentaalse esifassaadiga esinduslik kahe saaliga stalinistlik kino Tallinna vanalinnas on üks väheseid nõukogude loosungi "sisult sotsialistlik, võrmilt rahvuslik" elluviidud näiteid. Hoone klassitsistlikku vormiarsenali täiendavad sammaste etnograafilise hõnguga ornamendivöö, maja Joonis 7 kultuurifunktsiooni kajastavad kirjandust, teatrit ja kunsti sümboliseerivad embleemid
Palju probleeme tekitasid uued stiili- ja keelenõuded. See oli omamoodi võitluse aeg, nad on arrogantsed ja süüdistati ülbuses. Vabariigiaeg-kirjandusest nõutakse küllaltki palju rahvuslikkust. Kui Eesti kirjandust tabab taas uus laine, siis Eesti kirjandus sinna konteksti eriti ei sobi. Nõukogude aeg- nende suhtumine kaheks: 50ndad- Stalinistlik- oldi täiesti eitaval seisukohal. Kogu selle liikumise ja kirjanduse kohta kasutati sõnu formalistlik ja dekadentlik. Stalinistlik räägib Noor Eestist kui manduvast esteetikast. Nõukogude aja edenedes on näha selgelt, et Noor Eesti kirjanikud rehabiliteeritakse. 60ndatest alates Tuglas saavutab taas oma kirjandusliku tausta. Paguluses on suhtumine nendesse positiivne. Noor Eesti on enesekoloniseerimise projekt. Opositsioonis eelnevate seisukohtadega. Hennaste kontseptsioonis on see negatiivne. 27. Juhan Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus Juhal Liiv (1864-1913) Tuntuse on saavutanud oma luulega
Kui Eesti sai iseseisvaks, siis igavene tuli kustutati ja pronksplaadi teksti muudeti: "Teises maailmasõjas langenuile". Monument sümboliseeris Eesti venelastele maa vabastamist Saksa okupatsiooni alt, eestlastele aga vabaduse kaotamist ja Nõukogude okupatsiooni, nii et 2000. aastate alguses muutus monument Eesti ja Venemaa pin gestunud suhete konkreetseks valupunktiks. (Foto: Seppo Zetterberg) EES T I AJ ALU G U r Arhitektuuris soosis stalinistlik suund hiiglaslikke keskväljakuid ja kolossaalseid klassit- 571 sistlikke ehitisi. Pärast Stalini aega hakkas eesti arhitektuur 1950. aastate lõpul taas kosuma ning võib rääkida ka ameerika vaimus modernismi või niinimetatud rahvusvahelise stiili tulekust. Seda esindavad sellised ehitised nagu Tallinna laululava (Alar Kodi ja Henno Sepmann), mis valmis 1960. aastal. Ka kino Kosmos (1964) ja isegi 1968. aastal valminud Eestimaa Kommunistliku Partei
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
veelgi vähem oli avalikke taksofone. Oma koht oli telegraafil, palju asju aeti kirja teel. Ajalehed minetasid suurema osa oma algsest tähendusest ja kujunesid kommunistliku propaganda üheks põhikanaliks. See võttis enda alla suurema osa ajalehepinnast, ja paljud lugejad harjusid lehte lugema tagant ettepoole, kuivõrd vähegi huvipakkuv info oli pagendatud viimastele lehekülgedele. (Ibid.) Elu-olu uueks komponendiks kujuneski väga mitmesugustesse vormidesse valatud stalinistlik ajuloputus. Linnadesse kerkisid Stalini kujud, kõikjal võis näha tema portreesid ja punaseid loosungeid. Igas asutuses pidi olema nn. Punanurk- punane kangas mingi loosungiga, Stalini portree jms. (Ibid.) Paljud teoreetiliselt vabatahtlikud asjad olid tegelikult kohustuslikud, näiteks riigilaenuobligatsioonide omandamine, mõnele ka nn. marksismi - leninismi klassikute lõputute teoste tellimine ja/ või nn. marksismi-leninismi õhtuülikoolides käimine
Kui Nõukogude Liit Tsehhoslovakkia vabadusliikumise maha surus, tähendas see paljude lootuste hääbumist ka Eestis. Kunstnikkond suutis siiski säilitada oma saavutatud vabadused ja kohati neid isegi laiendada. Nooremate kunstnike loomingusse tuli uuesti ümbritsev tegelikkus, mida tajuti ängistavana või veidrana. Skulptuuris olid muutused aeglasemad, sest see kunstiliik on alati rohkem sõltunud ametlikest tellijatest. Arhitektuuris asendus stalinistlik stiil labastatud funktsionalismiga, mis ujutas ka Eesti üle masendavate ühetaoliste kastmajadega. 28) EESTI KUNST 1975-1990 Eesti 1970. aastate maalikunstis kujunes oluliseks hüperrealism. Nagu Läänes, nii oli ka Eestis hüperrealismi üheks allikaks popkunst. Lisaks Lääne hüperrealismiga sarnasele jahedusele ja objektiivsusele oli eesti hüperrealismil ka ühiskonnakriitiline mõõde, sest see suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Sellega erines hüperrealism
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
Selle otsene põhjus: kodanlik natsionalism Üldisemad põhjused: NSVL üldine vaimne surutus, ideoloogiline võitlus, võitlus parteiridade puhtuse eest. Otsesed tagajärjed: ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes, parteiaparaadi puhastus Kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu, maha materdada inimeste ajalooline mälu. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla osaline heastamine ehk rehabiliteerimine, kolhoosikord, kohanemine süsteemiga, Eestist sai näidisliiduvabariik. 1956 Ungari ülestõusu verine mahasurumine mattis Eestis maha viimased lootused
Seda võib nimetada teguriks, mis ei tee Platoni riiki suletud seisuslikuks süsteemiks, vaid lubab võimekate inimeste tõusu kõrgematele positsioonidele ja vähemväärtuslike langemist. Platon lubas hariduses ja ka riigi juhiks saamisel võrdseid võimalusi nii meestele kui naistele. Jällegi polnud tähtis niivõrd sooline erinevus kui tarkuse (mõistuse) olemasolu. Platoni "ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu nt stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa jt, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad. Palju on vaieldud selle üle, mis oli Platoni eesmärk kirjutades sellise "Riiki". Kas tahtis ta tõesti luua ideaalriigi konseptsiooni või läbi selle kontseptsiooni kujutada õigluse olemust. Välja võib tuua mitmeid erinevaid seisukohti.
Võib elu jooksul muutuda. On rohkem inimese kontrolli all. Staatus Mingi positsioon sotsiaalsed hierarhias. Selle positsiooniga seotud prestiiž. Roll Eeldused ja ootused mingi sotsiaalse staatuse suhtes. Nendest tulenevad kohustused. Apartheidirežiimid Omistatud staatuse alusel diskrimineerivad: - Lõuna-Aafrka vabariik kuni 1994 - Hitlerlik Saksamaa - Ruanda hutude režiim Omandatud staatuse alusel diskrimineerivad: - Stalinistlik Nõukogude Liit (aga vähem äärmuslikud enamus kaasaaegseid kapitalistlikke ühiskondi) Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika, mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948–1994. Sõna pärineb afrikaani keelest ning tähendab eraldiolekut. Apartheid on inimsusevastane kuritegu, mis küll klassikalises tähenduses viitab institutsionaalsele rassieraldusele, kuid selle tähendus on laienenud nõnda, et
ning kogu õppe- ja teadustöö koondus alates 1950. aastast üldajaloo ja NSV Liidu ajaloo kateedritesse. Eesti ajaloo kool ja NSV Liidu ajaloo kateedri alla. Ülikooli ajaloo-osakonna ülesanne õpetamine ja kateedri ettevalmistamine, põhiosas just ajalooõpetajate ettevalmistamine. Ajaloo Instituut (AI) ja Parteiajaloo Instituut (PAI) AI 1947-50 Richard Kleis 1950-51 Gustav Naan – jõuline sovetiseerimisprotsess, üdini stalinistlik ajalookäsitlus. Enne seda oli päevakorral eesti ajaloo õpiku koostamine jms, mitte ENSV ajalugu. Hiljem tegutseb kosmoloogiavallas, muretseb iibeküsimuste üle; pidi koostama 2 eesti ajaloo üldkäsitlust: 1 üheköiteline ja 1 kolmeköiteline. 1952. aastal avaldatu „Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani)“ 1951-68 Viktor Maamägi – ajaloolase haridusega, kuid õppinud Venemaal. Tema juhtimisel koostatakse 1950-60ndatel aastatel ajaloo üldkäsitlused
septembril 1944 Tallinnas", Estonia teatri laemaal) 50-datel tegelesid graafikaga: · Güntel Reindorf raamatillustratsioonid (muinasjuturaamatus, ,,eesti rahva ennemuistsetele juttudele" Tarbekunst pidi samuti alluma sotsialismi realismile, kuigi siin polnud see nii range. Ei tohtinud kasutada liigset dekoori. Rahvamotiivide kasutamine oli küll lubatud, kui ei tohtinud seda kuidagi interpreteerida või muuta (neid tohtis vaid kopeerida). 40- date ja 50-date alguses levis stalinistlik arhitektuur. Tunnusteks olid massiivsus, monumentaalsus, pompoossus, kaunistuslike elementide kasutamine, eklektilisus (kino Sõprus). Arhitektuuri üldised ettekirjutus: aknad pikad ja kitsad. 55-dast leidis aset teatav leevenemine, sula aeg. Ideoloogiline surve andis mõnevõrra järgi, ainuüksi ideoloogia jälgimine polnud enam niivõrd range kontrolli all. Elamuehitus ja elumajad: 1959 alustati Mustamäe ehitamist tüüpprojekt.
sotsialistliku realismi kitsam kaanon ja asendati sotsialistliku realismi laiendatud võimalustega (Velsker 1998: 121). Sulaprotsessi alguses saab oluliseks endiste arbujate Kersti Merilaasi ja August Sanga tagasitulek kirjandusse, nooremast kirjandusest tõuseb diskussiooni objektiks Jaan Krossi, Ain Kaalepi ja Ellen Niidu looming. Samuti ka klassikalise luuletraditsiooni tagasitulek kirjandusse- pehmemas ja maalähedasemas vormis. Oluliseks saab Debora Vaarandi luule muutumine (varem oli stalinistlik poetess). Murrangut tähistavaks teoseks saab 1959. aastal ilmunud Unistaja aknal. Tolleaegne kirjandus leiab endale senisest rohkem ruumi ka perioodikas. Aastakümneteks jäävad kirjanduslikus kommunikatsioonis keskseteks ajakiri Looming ja ajaleht Sirp ja Vasar, samas tuleb juurde ka uusi regulaarseid kultuurivahendajaid. Näiteks loodi 1958. aastal teadusliku kallakuga ajakiri Keel ja Kirjandus. Märkimisväärne roll uute kirjandus- ja kunstisuundumuste edastajana on ajakirjal Noorus. 1957
tõsine tekst, kuid üldjuhul on tal pealiskaudne, eneseirooniliselt kujutatud armastajatüüp, nt ,,Tuba 427". See pole armastusluule klassikalises mõttes, vaid mängitakse armastusluule stereotüüpid ja võimalustega. Beieri esimestes kogudes on ka palju selliseid tekste nagu ,,Vali, mida tahad", kus tuleb arvestada nõukogude konteksti. Ta mängib ka 50ndate aastate eesti sotsrealistliku luulega, mida on kirjutanud Felix Kotta ja Erni Hiir. See stalinistlik luule tähendab ennekõike riimilist luulet, luulelaad on kogu aeg deklareeriv ja rütm raiuv. Sea pigem kirjeldatakse maailma, kui mõeldakse selle maailma üle. Beier aga pöörab kogu selle tõsiduse taas peapeale ja suhtub kogu stilistikasse ja temaatikasse Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi huumoriga
mälestusi kirjutanud. Lähiajaloo uurimisseis: olulisemad teemad, autorid ja perspektiivid. Mis puutub üldkäsitlustesse, siis nõukogude perioodil oli selleks kõige olulisemaks üldkäsitluseks Eesti NSV ajalugu. Tegelikult tähendas uue Eesti NSV ajaloo uurimine ka ajalooteaduse sovietiseerimist. Esimese resulataadinid jõuti 1952. aastal, kui ilmus esimene Eesti NSV ajaloo teos, üheköiteline, üdini stalinistlik raamat, see on päris huvitav lugemismaterjal. Paralleelselt hakati jõuliselt kokku panema 3 köitelist Eesti NSV ajalugu (1955-1971). Oluliseks on "Eesti NSV ajalugu. Õpik", mis ilmub alles 1959. aastal, partei ajaloo seisukohalt oluline "Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost" (1961-1972). Nendega see esindusväljeannete rida ka piirdub. Kui vaadata Eesti NSV ajalookirjutamist, siis tegu oli väga vaevalise ja pikaajalise protsessiga. Põhilised uurimisteemad: massirepressioonid (A
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
Peatoimetaja Hans Kruus 1935-1940 Hans Kruus Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. 1928 1 1944 M. Ojamaa, A.Varmas, T. Varmas pseudonüümid (Harri Moora, August Annist, Linda Annist) Viron historia, Helsinki 1944, Eesti ajalugu, Stockholm 1946 Eesti NSV Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toimetaja Gustav Naan, Tallinn 1952 Eesti ajalugu pöörati pea peale liialt Stalinistlik ja ülepingutatud Eesti NSV ajalugu kolmes köites. I-III, Tallinn 1955, 1963, 1971 Eesti NSV ajalugu: Kõrgkoolide õpik. I-II, Vastutav toimetaja Karl Siilivask, Tallinn 1976-1980 põhiliselt faktoloogiline materjal, Nõukogude aja kohta üsna vähe hinnanguid, suhteliselt kasutatav raamat. Välis-Eesti Evald Uustalu. The History of Estonian People. London 1952, Eesti rahva ajalugu, Tallinn 2005 Eesti Vabariik 1918-1940, koostanud Evald Uustalu, 1968 kästles peaaegu kõiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
