Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad relvad. Algul NSVL tavarelvastus, USA tuumapomm
lähedale. Elatise teenimiseks kirjutas ta ajalehtedele följetone. 1925. aastal lahutas Bulgakov oma esimesest naisest ning abiellus Ljubov Belozerskajaga. Aastatel 1922–1926 kirjutas Bulgakov mitmeid näidendeid, mida lavale ei lubatud. Sõjakoledustest rääkiv "Põgenemine" keelati Jossif Stalini poolt, sest kunstinõukogu hinnangul ilustas näidend emigratsiooni ning valgekaartlust. Kui üks Moskva teatrijuht Bulgakovit kritiseeris, astus Stalin aga kirjaniku poolele, öeldes, et nii andekat kirjanikku nagu Bulgakov ei saa suruda poliitiliste parteide raamidesse. Stalin leidis Bulgakovile teatrites tööd ning tema 1926. aastal esietendunud "Turbinite päevad" oli Stalini suur lemmik. Väidetavalt käis ta etendust vaatamas 15 korda. Kolme järgmise näidendi lavale toomine aga keelati taas ning XVII sajandi Pariisist rääkiv "Molière" sai hävitavate hinnangute osaliseks. 1929. aastal sai Bulgakovi karjäär suure löögi, sest
Algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri.Soome osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. 11/30 Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome talvesõda /1939 Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi. 9. aprill 1940 alustab Saksamaa operatsiooni ''Weserübung'' Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus kiiresti. Norras 04/09 Taani ja Norra kestsid lahingud 10.juunini. Norrakad osutasid sakslastele
Stalingradi lahing juuli 1942- veebruar 1943 ?sakslaste suurim ebaõnnestumine idarindel ?u. 300 000 Saksa sõdurit satub Punaarmee piiramisrõngasse ?saavutatakse jõudude tasakaal idarindel ?Kurski lahing 1943 juuli ?saksa armee püüab oma positsiooni taastada. Alguses on edukas pealetung, kuid see tuli Sitsiilia kammi tõttu lõpetada ?algab sakslaste taganemine idarindel, sest algab venelaste pealetung. ?Teherani konverents 1943 ?nüüd kus idarindel on võim Venemaa käes ja Stalin nägi, et Hitleriga kokkulepet ei saavutata oli ta nõus liitlaste ettepaneku vastu võtma ja osales konverentil ?kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill ?Liitlased loobuvad Balti riikidest ?põhiline päevakorrapunkt: kus avada teine rinne? ?Venemaa tahtis Prantsusmaa Normandias ?seal saaks ta vabastada ainuisikuliselt Ida-Euroopa ?Churchill Balkanil, kus ühineda idarindega ?Churchill teadis, et sellega kaasneb väga palju hukkunuid ?rinne avati Normandias juunis
Saksamaa peale Teist maailmasõda. 1946-1947 toimus Pariisi rahukonverents, kus kirjutati alla rahulepingud Saksamaa liitlastega (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome), kuid Saksamaa endaga rahu ei sõlmitud. Seega formaalselt jäi sõjaseisukord Saksamaa ja liitlasvägede vahel püsima. Saksamaa tuleviku üle oli mäletatavasti otsustatud Potsdami konverentsil (17.07-02.08), kus osalesid Suurbritannia poolelt Churchill (alates 29.07 uus peaminister Clement Attlee), Stalin ja ameeriklastest president Truman. Osa Ida-Preisimaast koos Königsbergi linnaga läks NSVL-i koosseisu. Ülejäänud Ida-Preisimaa ja alad Oder-Neisse jõgede joonest ida pool läksid Poolale. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaal viidi läbi nn 4 D-poliitika: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine ja demonteerimine. Otsustatakse siiski võtta ka reparatsioonimakseid. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks oli otsustatud juba
Autoritaalne riigikord enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute rühma kätte. Erakondade tegevus kas lõpetaud või piiratud. Rahval puudub otsene võimalus juhtide otsuseid õjutada. Tolitaarne riigikorraldus diktatuur. Lisaks võimu koondumisele ühele isikule ka inimeste mõtteavalduste ja tegevuse, elu üle kontroll. Hirmuvalitsus. Diktaatori suva. Stalin · 1924 suri Lenin · Esile tõusis partei peasekretär Stalin · Kehtestas kontroli komparte liikmete üle · Ainus eesmärk saavutada võim · 1929 ainuvõim Hitler · Natsionaalsotsialistliku Saksa töölispartei juht · Saadeti vangi, kuna üritan Münhenis võimu haarata · Kirjutas ,,Mein Kampfi" · 1933 kantsler · Haaras kogu võimu · 1933 märts sai erakorralised volitused · Saksama diktaator e füürer Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma
ITAALIA SAKSAMAA NSVL EESTI I NSVL aastal algas nõukogude korra Adolf Hitler (1934-30.04 1945) Jossif Stalin (1928-5. 03. 1953) sisseseadmine. Riigivolikogu muudeti Benito Mussolini (1925-1943) ENSV Ülemnõukoguks, valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks. EKP liikmete arv kasvas
Lääneriigid olid rahul. Kuid Hitler võttis seda märgina Lääne nõrkusest ja muutis tegevuses veelgi agressiivsemaks Kolmandaks põhjuseks Teises maailmasõjas võib nimetada Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist.See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled neile piiritletud maid vallutama. Näiteks okupeeris Stalin peale Bessaraabia ka Ees-Karpaatias Rumeeniale kuulunud Bukoviina ja see oli täiesti midagi uut, mis tekitas Saksamaale ärevust. Kindlasti ei olnud Teise maailmasõja põhjustajaks mitte ainult Molotov-Ribbentropi pakt , Rahvasteliit või Hitler. Juba varasematel aegadel olid paljud riigid vallutushimulised
Berliini müür-Jagas Saksamaa kaheks:Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks. Tehti selleks et Ida-Saksamaalt ei põgeneks inimesi Lääne-Saksamaale. Kõik kes üritasid seda teha oli käsk maha lasta. Heaoluühiskond-Ühiskond,kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Massihävitusrelvad- Suure häbitamisvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Teemad: Külmasõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine- Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad)
Erakonnad on keelatud Üksainus erakond e. partei Maailmavaade on igaühe Üksainus lubatud eraasi maailmavaade Kontroll inimeste eraelu üle, Inimeste eraelu ei terror ja hirmuõhkkond kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti) Diktatuuririigi tunnused Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine) Parlamenti pole või on võimuta (n. Ülemnõukogu NSV Liidus) Üksainus erakond (n. Saksamaal natsipartei, NSV Liidus kommunistlik partei) Üksainus ametlik maailmavaade (n. natsionaalsotsialism, kommunism, fasism) Tsensuur (kontroll ajakirjanduse ja hariduse üle) ning propaganda (oma riigi ja riigikorra ülistamine) Salapolitsei suur mõju (n. Gestapo Saksamaal) Teisitimõtlejate ja vähemuste (n. juudid Saksamaal) tagakiusamine
Oktoobrirevolutsioon kommunistid e punased e bolsevikud e enamlased Benito Mussolini lubas Adolf Hitler Josif Stalin *korra majalöömist *lubas suurt tulevikku (majandus, Lenin 1921-1928 nep *majanduslikku heaolu tööpuudus x, Versailles' rahulepingu 1924 Stalin *hiilgus (Rooma impeerium) tühistamine) *ehitada üles võimsa tööstus 1919 fasistlik liikumine *territooriumi laiendamine sõjalise potentsiaaliga riik
• Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14
See õnnestus ja pärast seda moodustati esimene nõukogude valitsus, mille juhiks sai Lenin. · 1918-1921. a organiseeris ta riiki ning juhtis võitlust välismaise interventsiooni ja sisemise kontrrevolutsiooni vastu (Venemaa kodusõda). · 1921. a kavandas Lenin uue majanduspoliitika ja järgmisel aastal moodustati tema juhtimisel Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). · Ta suri aastal 1924, 21. jaanuaril ning peale teda asus riiki juhtima Jossif Stalin. pildil: Lenin ja Stalin 1920. a alguses Pildid aastast 1920 15. mai 1923, üks viimaseid pilte Leninist. Leninism · Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt loodud ideoloogia, mida ta kasutas oma valitsemise ajal ning mis jätkus ka peale tema surma Nõukogude Venemaal. Leninismi järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. · Leninism oli ühtlasi ka Lenini kultus. · Lenini nime kandsid Nõukogude Liidus mitmed linnad,
● 1942. aasta hakkas sõjaline ülekaal kalduma liitlaste poolele ● USA-Briti ühisjõud alistasid Põhja-Aafrikas Saksa-Itaalia väed ● Staligradi lahing https://www.youtube.com/watch?v=tz4VD7m8X7 4&feature=youtu.be ● Leningradi blokaad II maailmasõja lõpuaastad Enne täielikku lõppu ● Liitlaste pealetung ● Teine rinne ● Vastupanuliikumised okupeeritud aladel Saksamaa purustamine ● 1945. aasta Jalta konverent ● Stalin, Churchill, Roosevelt ● ÜRO ● 1945. alguses alustati Saksamaa täielikku hävitamist ● 7.-8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimuste kapitulieerumise aktidele ● Hitleri surm ● Potsdami konverents 1945 Jaapani purustamine ● Kamikazed ● Hiroshima ja Nagasaki tuumapommid Hiroshima peale tuumapommi Nagasaki ● 2. sept 1945. aastal allkirjastasid Jaapani ja
Ajalugu Puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotov - Ribbentropi pakt.) Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945)
Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris
Churchill) poolt 1941.a. augustis sõlmitud Atlandi Harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 2. Sõjategevuse iseloomustus: Vt.õpik lk.4-39. 3. Murrang II maailmasõjas: · Kuni 1941.a
Märts 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941
peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste ja üldse kogu elu üle, hirmuvalitsus (pidev inimõiguste rikkumine), kõrgemaks seaduseks diktaatori suva (Näited Hitler SM, Stalin NSVL) Fasistlik doktatuur Itaalias 1. Esimene diktatuur Lääne-Euroopas; Itaalia oli kandnud raskeid kaotusi, ei tunnustatud panust sõjas, majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus 2. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaotusesse. Nende vastu astus välja fasistide liikumine (Benito Mussolini) 3. Mussolini lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma
Pre-mature deaths during famine of '21-'22, '31-'33, 7 years of war, emigration up to 1924 (vast majority to West, 3rd and 4th aliyahs). J pop growth still significant, high birth rates, but pop static. Grows more in SU than anywhere else few leaving, pop growth significant. Vast majority in W borderlands. Very few emigrate during year and a half from annexed areas. Germans occupied Leningrad-Moscow-Stalingrad, all and more of former Pale. 1939, started evacuating. Stalin thought 43-44, war. Purges, Winter War, military needed improvement, military industrial complex and factories and personnel moved E. Disassemble, move by rail beginning 1939. They know what happened in Spain, total war. Disproportionate # of Js in SU industry, moved E. Js involved in evacuation because of potential for betraying, wealthy capitalists? Crimean factories moved on kurdish straits. Uk factories not moved, Ger war too fast. Month and a half, most J kolkhozes moved
et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. · Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumaj. · Kommunistid said Ida ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttue nende võim oli ebakindel. Stalini surm 1953 ja võimuvõitlus NSV Liidus Võimuvõitlus · Stalin plaanis vabeneda Lavrenti Beriast ja kavandas juutide ulatuslikumat represeerimist. · Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Piikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tummapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Stalini surm 5. Märts 1953
· juuni 1944 idarindel Punaarmee suurpealetung sügiseks Punaarmee Ida-Euroopas - Poola, Rumeenia, Bulgaaria jne · 06.06.1944 Normandia dessant 25. aug. Pariisi vabastamine Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus Teherani konverents nov.-dets. 1943 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia) Otsused: tunnustati NSVL-i piire 1941. aasta seisuga nõuti Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni lepiti kokku edasises sõjapidamises - nt. Stalin nõudis teise rinde avamist; NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu Jalta konverents (Krimmi konverents) 4. 11. veebruar 1945 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W
Juurutati ka mitmeid tasuta teenuseid, lühikest aega olid korterid, transport, teatrid jms tasuta. Seda nimetati sõjakommunismiks. NEP oli uus majanduspoliititka, mida alustati pärast kodusõda 1921. NEP'ga kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg viia oma ülejäägid turule. Taastati kauplemise vabadus. NEP leevendas majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga. 5)Millal ja kelle järglasena tuli võimule Stalin? Stalin tuli võimule 1927.aastal pärast Leninit. Algselt oli Stalin kommunistliku partei peasekretär, kuid 1927ndaks aastaks suutis ta kõik konkrendid kõrvale tõrjuda ning end lõplikult võimul kindlustada. 6) Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Industrialiseerimine tööstuse eelisareng
SARNASUSED JA ERINEVUSED. NÕUKOGUDE LIIT, ITAALIA JA SAKSAMAA. Esimesest maailmasõjast tekkinud majanduse languse likvideerimiseks võtsid mitmed riigid kasutusele plaanimajanduse. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Plaanimajandust hakkasid kasutama nii Nõukogude Liit, Saksamaa kui ka Itaalia. Hitler, Stalin ja Mussolini olid suurte vaadetega mehed. Nad ei mõelnud ainult enda riigi valitsemisele vaid kogu maailma valitsemisele ning endile omase ideoloogia rakendamist. Aga millised sarnasused ja erinevused valitsesid kahe maailmasõja vahel diktatuuririikides? Paanimajanduse eelisarendamine Itaalias, Venemaal ja Saksamaal toimus eelkõige suurtööstuses, rõhku pöörati masinate ja relvade tootmisele, aga inimestele vajalike tarbekaupade tootmine jäi tahaplaanile
neilt võeti ära kogu vara ning küüditati sunnitöölaagritesse või koos perekondadega pagendusse Siberisse. 1932. aasta augustis anti välja dekreet, mis nägi ette surmanuhtluse või kümneaastase sunnitöölaagri igasuguse sotsialistliku omandi varguse või lõhkumise eest (sh kas või üksikud viljakõrred, mida nälgivad talupojad põldudelt ellu jäämiseks näppasid). Talupoegade vastuseisu murdmiseks Ukrainas, Põhja-Kaukaasias ja Kasahstanis kutsus Stalin neil aladel 1932-33 esile kunstliku näljahäda, milles hukkus ligikaudu 6-7 miljonit inimest. Suure Terrori haripunktis anti välja "kvoodid", mis näitasid, kui suur protsent mingi piirkonna elanikest tuleb maha lasta või laagritesse saata. 2. juunil 1937 määrati kindlaks, et Moskva linnas ja oblastis tuleb represseerida 35 000 inimest, kellest 5000 kuulus mahalaskmisele. Juulis varustati iga regioon isikute normarvuga, kelle hulgast 70 000 pidi ilma kohtuotsuseta hukatama.
17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USABriti vägede edu PõhjaAafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitlerivastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi
vastastele liikumistele, sest rahvas lootis, et pärast I Maailmasõda, majandus tõuseb kiiresti, kuid seda ei juhtunud. Rahvas pettus demokraatias ning lubasid, et kui nad pääsevad võimule, löövad korra majja. Nad tahtsid diktatuuri kehtestada, mis hävitaks rahva vaenlased ning kindlustaks majandusliku õitsengu. c) Kindlasti oli sarnaseks jooneks võimas juht. Nõukogude liidus oli Jossif Stalin ning Saksamaal Adolf Hitler. Juhi toetus oli lubatud ainult ühele parteile. NSV Liidus oli selleks kommunistlik partei, Saksamaal aga natsionaalsotsialistlik partei. Nii Saksamaa kui NSV Liit, hirmutasid oma rahvast übritseva vaelase eest, mida tegelikult alati ei olnud. See kõik selleks, et rahvas täidaks diktaatorite soovid. d) Demokraatia ja diktatuur on nagu öö ja päev. Täielikud vastandid. Mõned näited.
sõja lõpu tingimused. · Juuli 1941 lasi sõjandusministril Henry Stimsonil hakata ettevalmistama USA täielikku sekkumist sõtta. Sündinud plaan nimega ,,Võidu programm" valmistas USA ette üldmobilatsiooniks ja suurendas abi välisriikidele. / Ülimalt tähtis õpetaja sõnul · 7. Dets. 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris. 8. Dets kuulutas USA Jaapanile sõja. · Nov.-Dets. 1943 Teherani konverents, Roosevelt, Churchill ja Stalin leppisid kokku 2. rinde avamise ja lubasid NVS Liidule Balti riigid. Roosevelt leppis nende järeleandmistega kuna ta lootis, et Stalin tegelikkuses ei hakka Ida-Euroopat okupeerima. · Veebr. 1945 Osales Jalta konverentsil. Lepiti kokku sõjajärgne maailmakord. Pärast Jalta konverentsi kohtus Roosevelt Egiptuse, Etioopia ja Saudi-Araabia valitsejatega, pannes aluse nende diplomaatilistele suhetele. · 12
Vastupanuliikumine-osutasid sakslaste vallutatud aladel elavad rahvad. Vormideks olid propaganda, diversioonid, relvavõitlus ja ka ülestõusud(Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus) Stalingradi lahing- (nov 1942-veebr 1943) Teherani konverents (28.nov-1.dets 1943)- osapooled:NL(Stalin), USA(Roosevelt) ja SB(Churchill). Otsused: Stalinile anti vabad käed Eesri, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks; lepiti kokku edasises sõjapidamises; Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist;NL alustas Euroopas sõjapidamist Jaapani vastu.
riikide huve. Lõppuks tekkisid majanduslikud raskused, kuigi inimesed uskusid, et elu läheb paremaks. Seda kibestumist kasu võtasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. Saksamaal oli selleks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSV Liidus aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhtituli igal võimalusel ülistada. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud-tema elulugu, välimus, harjumised ja isegi puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, millega mõnikord üritati õigustada juhi madalat haridustaset, kangelaslikke tegusid. Juht pidi teadma kõigist paremini, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Mõnikord jagtakse diktatuurid autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarses riigis
3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit
nõukogu esimehe asetäitja ning Poliitbüroo liikmena jäi ta siiski NSVL-i üheks olulisemaks juhiks. Lisaks sellele asus ta pärast aatomipommi valmimist juhtima ka vesinikupommi väljatöötamist. Beria teened tuumapommi loomisel tulenevad peamiselt oskuses hankida Ameerikast olulist luureinfot. Tegevus pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal Vahetult enne Jossif Stalini surma tekkisid Berial temaga vastuolud, peamiselt seetõttu, et Stalin kartis Beria võimu liigset suurenemist ning ei soovinud temast oma järglast. Seetõttu püüdis ta Beriat mässida fiktiivsetesse megreelide ja arstide süüasja vandenõudesse. Siiski polnud Beria hävitamine tema otsene eesmärk, vaid esmajoones püüdis Suur Juht hävitada Vjatseslav Molotovi ja Anastass Mikojani. Beriat kavatses ta ilmselt veel mõnda aega kasutada. Sellegipoolest kahtlustatakse Beriat mõnikord Stalini tapmises. 1953
rootslased, sakslased, juudid, kalmõkid. Religiooni poole pealt õigeusulised, katoliiklased, juudiusul, budistid. Isa oli külakoolide inspektor. Sai aadlitiitli. (Simbirski gümnaasiumis, kus õppis Lenin, oli direktoriks A. Kerenski isa). Lenin suri 21. jaan 1924. aastal. Lenini vanem vend Aleksandr hukati tsaar Aleksander III-le ettevalmistatud atentaadikatse pärast 1887. aastal 5 Stalin Tema elulugu on täis saladusi ja mõistatusi. Sünniaeg. Ametlikult oli teada, et Stalin sündis 21.dets 1879.a. Just 21. dets tähistati suure pidulikkusega tema 50. 60. ja 70. juubelit. Nüüd on leitud üles kiriku meetrikaraamatud, kus on kirjas sünniajana 6. dets 1878. Miks oli Stalin ennast rohkem kui aasta võrra nooremaks teinud, polegi selge. Isa oli grusiin või osseet, ema grusiinlanna. Isa oli kingsepp, jõi oma palga maha, pummeldas. Kui Jossif oli 5-a viskas ema oma mehe Vissarioni majast välja. Umbes 5 a hiljem suri Vissarion mingis joomakakluses.
eesmärk hoopis teistsuguseks. Peale diktatuuri kehtestamist oli Napoleoni eesmärgiks elada nagu inimene, mis tähendas salajast kapitalismi ja jõhkrat teiste loomade ekspluateerimist võrdse heaoluühiskonna loomise sildi all. Antud töö eesmärgiks on välja tuua võrdlusi totalitaarse Nõukogude Liidu ja Orwelli Loomade farmi vahel. Kas autor on kasutanud ajaloolisi seiku raamatu loomisel? Millist teed pidi said Stalin ja siga Napoleon võimule ning kuidas nad seda kasutasid? Milline oli Loomade farmi ühiskonnakorraldus võrdluses Stalini-aegse Nõukogude Liiduga? Miks oli Loomade farmi ja ka Nõukogude Liidu propagandamasin niivõrd efektiivne? Kuidas täitusid plaanimajanduslikust majandusmudelist loodetud ootused? Essee on jaotatud nelja peatükki, kus on välja toodud viis peamist valdkonda, milles loomade farmi ja ka Nõukogude Liidu diktatuurid toetusid. Nendeks valdkondadeks
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
Antant võttis enda kätte Venemaa sadamad; Antanti sekkumine elavndas ,,valgete" tegevust. Saksamaa toetas enamlasi ja enamlased pidid asuma vastupealetungile, vallutati Siber. Enamlased kuulutasid välja punase terrori, eesotsas Leniniga. Sõjakommunism- kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu teenuste eest. NSV LIIT: Ukraine, Valgevene, Taga-Kaukaasia (sotsialistlikud vabariigid). 11. Kes oli J. Stalin ja kuidas tal õnnestus haarata enda kätte juhtohjad NSV Liidus? Mida kujutas endast Stalini isikukultus? Miks loobus Stalin NEPi-poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati? Mis oli GULAG, kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930. aa NSV Liidus? Lenin suri ja ohjad haaras enda kätte peasekretäri kohal olnud Jossif Stalin.
andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12
Ennistati kauplemisvabadus, luba anti eraettevõtlusele, kuid suurtööstused jäid riigi kontrolli alla. Kommunistide jaoks oli see siiski ajutine lahendus, mis tuli esimesel võimalusel likvideerida. J. Stalini võimuletulekuga kaasnes lõputu isikukultus. Temast hakkasid igale poole ilmuma plakatid ning skulptuurid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Samuti likvideeriti NEP, et saavutada täielik kontroll ühiskonna üle. Stalin võttis suuna maailmarevolutsioonile, valmistuti maailma vallutama. Tehti panus suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele, seega loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Kehtestama hakati viis-aastakuplaane. Mahult oldi küll Euroopa riikidest üle (v.a USA), kuid kvaliteet jäi arenenud maadele alla. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, eelisarendati rasketööstust, sõjatehnikat, kuid turgu ei reguleeritud ja see tõi kaasa elanike vaesumise.
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välk...
Esmalt nimetati moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks. 1950 astast aga sotsialismimaadeks. Koos nõukogude liiduga moodustasid need maad sotsialismi leeri. SOTSIALISTLIKU SÕPRUSÜHENDUSE MAAD kõik sotsialismileeri kuuluvad maad ei olnud kuulekad käsutäitjad.juba 1948 tekkisid moskval konfliktid jugoslaaviaga. Jugoslaavia liider Tito isepäine käitumine ja kooskõlastamatta välispoliitika ajamie teravdasid suhteid NSVL ja jugoslaavia vahel äärmusteni. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Pärats Stalini surma leppis NSVL jugoslaavia sõltumatusega sotsialismileeris. Ka teised idaploki riigid nt. Saksa dem. Vabariik(1953) Poola ja Ungari(1956) Tsehhoslovakkia(1968) tegid vastupanukatseid Moskva mudeli juurutamisele. 1960 aastatel kujunes vastasseis ka Hiinaga. 1969-relvastatud piirikonflikt. Riigid kes Moskvale kuulekaks jäid hakati kutsuma sotsialistlikuks sõprusüheduseks.
Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei meeldinud kõigile*1953 Beria vahistati ja lasti maha *Võimule Hrustsov*Algas sulaperiood Kriisid/sõjad peale 2 ms-a *endised okupeeritud riigid tahtsid iseseisvust* Iisreali sünd(*14 mai 1948 loodi juutide riik*araablastele see ei meeldinud ja ründasid, nad ei võitnud)*vastuolud aasias Korea sõda: *1950 tungis P-Korea
· 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · isikukultus omandas seninägematu ulatuse · kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring · võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo Stalini surm 5. märts 1953 · Stalin valmistas ette juutide ulatuslikumat represseerimist, samuti vabanemist Beriast · surm saabus ootamatult · selget järglast Stalinile ei määratud · suurim võim läks julgeolekut juhtinud Lavrenti Beria kätte Lavrenti Beria uuendused · vabastati hulk Stalini ajal vangistatud isikuid · piirati julgeolekuorganite omavoli · astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega · alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga · üritati stalinistide asemel Kesk-ja Ida-Euroopas
Meediat kasutati ideoloogia propageerimiseks.Keelustati igasugune võimu vastane tegevus.Hävitati võimu vastased raamatud, koondati või suleti raamatukogusid ning kehtestati range kontroll trükikirjanduse üle.Kõik kirjanikud, muusikud ja lavastajad pidid looma ideoloogiat propageerivaid teoseid või vastasel korral ootas neid,kas siis Saksamaal koonduslaagrid või, siis NSV Liidus Gulag. Adolf Hitler ja ka Jossif Stalin kõrvaldasid kõik oma poliitilised vastased, et vältida vastuhakkusid.Saksamaal kõrvaldas Hitler ka need, kes olid tal aidanud võimule tulla, kuid kelle mõjuvõimu tõttu nägi ta nendes sisepoliitilist vaenlast.Näitena võib tuua endise Riigipanga juhi Hjalmar Schachti, kes sattus Hitleri käsul vangi.Sama moodi käitus ka Stalin, kes lasi hukata Lenini kaasvõitlajad, keda pidas sisepoliitilisteks vaenlasteks, kuid tegelikult kartis ta nende võimu positsiooni ühiskonnas
Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi
ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävitav. USA jätkas
Stalini kõnet Moskva linna Stalini valimisringkonna valijate valimiseelsel koosolekul. Me teame, et Isamaasõja karmidel päevadel olid sm. Stalini kõned jõu, kangelaslikkuse ning võiduveendumuse allikaiks Punaarmeele ja tagalas töötajaile. Sm. Stalini lihtsad, arusaadavad sõnad, milledega ta käsitles geniaalse sügavusega kõiki olulisemaid probleeme, näitasid kogu meie maale ja rahvale kätte õige tee ning viisid meie isamaa võidule. Meie kogemused on tõestanud, et sm. Stalin ei ole öelnud kunagi ühtki kaalumatut sõna, ükski tema ennustustest ei ole osutunud tühiseks, vaid kõik see, mida ta on ütelnud tuleviku kohta, on täitunud otse üllatava täpsusega. Selles teadmises kuulasid nõukogude inimesed sm. Stalini kõnet 9. veebruaril. Mida andis meile see kõne? Sm, Stalin analüüsib sügavalt sõdade põhjusi ja näitab, et need peituvad kapitalistliku süsteemi olemuses, et sõdade puhkemine ei ole mingite juhuslike asjaolude tulemus. Edasi näitab sm
·Punaarmee peatas Stalingradi varemete vahel sakslaste pealetungi, sealt alates sakslaste taganemine Berliini suunas ·Otsustav aspekt lahingu juures tulid ilmsiks poliitilise võimu piirid ·Stalin kindlustas oma võimu ,,poliitilise puhastusega`` - palju ohvitseri lasti lahti ja allutas sõjaväe poliitilisele juhtimisele ·Punaarmee õppis lõpuks oma vägede tegevust kordineerima ja koondama jõude vastase kõige nõrgema koha vastu. Stalin asus sõjategevust jälle ise juhtima, aga kuulas nüüdsest rohkem oma kindrale ka. Barbarossa 20.saj. kõige hävitusrohkem ja jõhkraim operatsioon. Hitler kujutas, et kui natsistlik Saksamaa hävitab Venemaa, oleks see ta ,,kingitus`` ülejäänud Euroopale ning sellega ootas kõigilt teistel riikidelt toetust. Mingil määral saigi. Hitleri väed oli täiesti ettevalmistamata puhuks, kui sõda peaks jätkuma ka talvel
Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusel anti õigus tegutseda. Enamik majandusest riigi kontrolli all. Mõnel alal väliskapital. Kujunes välja omapärane segamajandus. Majandus hakkas taastuma ebaühtlaselt, kiiresti põllumajanduses. Majanduse arengu nõuded sattusid vastuollu kommunistidega, nende jaoks oli NEP ajutine lahendus. Stalini tõus võimule 1924. suri Lenin, soovis järglaseks Trotskit, aga too ei suutnud end maksma panna. Esile tõusis Stalin, kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Stalin tõrjus tugevamad konkurendid eemale ning pöördus seniste liitlaste vastu. Ta muutis oma seisukohti, et saada võim. 1927. õnnestus tal Trotski ja tema toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. 1930-1941 Molotov NL valitsusjuht. 1929. saadeti Trotski NL välja. Stalin oli saanud ainuvõimu. Stalini ülistamine, ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks". Industrialiseerimine Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
