suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stalin haarata ka Prantsusmaad ning Inglismaad. · Inglaste ja venelaste vastastikune umbusaldus aga põhjustas selle,et mõlema riigi diplomaadid pidasid samal ajal salajasi läbirääkimisi sakslastega. Saksamaal õnnestus need läbirääkimised oma huvides ära kasutada. · Hitleril oli kavas rünnata Poolat ning selleks vajas ta koostööd Staliniga. Stalin aga otsustas, et on saabunud õige aeg naaberriikide alistamiseks. Mittekallaletungileping sakslastega sobis täielikult:
GULAG Gulag on aastatel 1930-1960 NSV Liidus eksisteerinud vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. NSV liidus oli kokku 476 laagrikompleksi miljonite vangidega. Gulagi eestvedajaks oli Stalin. Stalin oli veendunud, et vägivald on sotsialistliku riigi loomulik osa, mis aitab ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida, vägivallapoliitikat viisid ellu omakorda julgeolekuorganid. Loodi vangilaagrite süsteem- Gulag. Stalin uskus, et Punaarmeega on võimalik maailm kommunistlikuks muuta, sellega muudeti maailmarevolutsiooni strateegiat. Gulagi esimesed laagrid rajati 1930.a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide tööle suunamine, eesmärkideks oli laiem industrialiseerimine ning Kasahstani maavarade kasutuselevõtt.Vangide tööd kasutati Siberis ja polaaraladel asuvatel tööstusobjektide rajamisel. 1940date aastate keskpaigast hakati kasutusele võtma väga range korraga laagreid- kaevandati
võimsaks muuta. Itaaliat juhtinud diktaatorit Benito Mussolinit ja Saksamaad Adolf Hitlerit ning Nõukogude Liitu Jossif Stalinit ühendab suure, võimsa, "karmi käe" poliitikaga riigi idee ning ulatusliku propaganda elluviimine. Mussolini eesmärgiks oli muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise tugevuse saavutamise ja Versailles' rahulepingu "ahelatest" vabastamise poole. Stalin võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks. Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis kindlustada ning saavutama ka majanduslikud eeldused. Kõigis kolmes riigis kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Ebasobivate inimeste vaoshoidmiseks loodi Itaalias salapolitsei, Saksamaal julgeolekuamet ja
kaasa peale majanduslike raskuste veel ka pettumine Versailles' süsteemis ja kergemini suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Diktatuurid tekkisid sellistes suurriikides nagu Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Itaalias tulid võimule fasistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolsevikud. Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini, Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid. Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin. Mindi üle käsumajandusele, hakati kiiresti tööstust arendama (eelkõige rasketööstus), kehtestati plaanimajandus ning moodustati kolhoose, alustati Punaarmee moderniseerimisega. Kuna eelisarendati rasketööstust, hakkas tootlikkus langema, tekkisid raskused viljavarumisega, Stalin hakkas vilja kogumiseks vägivalda kasutama, mis viis suure nälja tekkimiseni
Samal aastal kuulutas USA riigisekretär G. Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid aastail 1948- 1952 seitsmekümnele Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel keelas Stalin Marshalli plaanis osaleda (keeldus Jugoslaavia). Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur. Valitsevaks ideoloogiaks lootis NSV Liit kogu Euroopas panna kommunismi. 1948 juunis Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne Berliini
imperialismileeriks ja rahuleeriks, mille moodustasid NSV Liit koos idablokiga ja millest pidi lähtuma igasugune areng. See tõi kaasa NSV Liidu eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Lausa mõõdutundetult juurutati juhikultust. Stalini-keskses ühiskonnas räägiti ja kirjutati hommikust õhtuni "suure juhi" põhimõtetest, tema targast ja isalikust hoolitsusest nõukogude rahva eest jne. Stalin sai keskseks tegelaseks kirjandusteostes, kunstis, kinolinal ja teatrilaval. Stalinist lauldi laule. POLIITILINE ELU. NSV Liit oli autoritaarne riik. Kogu võimutäius oli koondunud Stalini kätte. Ta oli üheaegselt nii Kommunistliku Partei juht (1922-1953) kui ka Ministrite Nõukogu esimees.(kuni 1946. a. Rahvakomissaride Nõukogu). Võimu teostamisel tugines Stalin lähikondsete kitsale ringile - ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroole
näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste
molotovi kokteil. PÄRITOLU JA VARAJANE ELU Molotov sündis külas nimega Kukarka, kauplusetöötaja pojana. Ta õppis keskkoolis Kazanis ja liitus kommunistliku parteiga 1906. Aastal. Oma poliitise töö tarvis, võttis ta endale pseudonüümi Molotov. Ta arreteeriti 1909. Aastal ja veetis kaks aastat eksiilis Vologdas. Aastal 1911 pani ta ennast kirja St. Petersburgi polütehnikumi ja ühines ka Pravda toimetusega (Pravda oli põrandaalune radikaalide ajaleht, kus Joseph Stalin oli toimetaja). 1913. Aastal Molotov arreteeriti uuesti ja küüditati Irkutski, kuid 1915. Aastal ta põgenes ja naases pealinna. VARAJANE KARJÄÄR 1918. aastal saadeti Molotov Ukrainasse võtmaks osa niinimetatud kodusõjas (Ukraina-Nõukogude Liidu sõda aastatel 1918-1921). Kuna ta ei olnud sõjamees, ei võtnud Molotov võitlusest osa. 1920. Aastal sai ta Ukraina radikaalide erakonna Keskkomitee sekretäriks. Lenin kutsus ta tagasi Moskvasse 1921. aastal, edutades
Selle sõja üks suuremaid pöördelahinguid on Stalingradi lahing 1942-1943. aastal Nõukogude Punaarmee ja Saksa armee Süd vahel. Lahing toimus Nõukogude Liidu pinnal, Stalingradi linnatänavatel. Hukkus palju sõdureid ja ka tsiviilisikuid. Hävitati palju elamiskõlblikke maju. Linn tehti maatasa ainult selle pärast, et kumbki diktaator ei tahtnud kaotada linna, mis oli Nõukogude Liidu patriotismiga lahutamatult seotud. Hitler tahtis kätte saada linna, mis oli vastase nimeline. Stalin ei tahtnud sellest lahti öelda ning käskis linna viimse veretilgani kaitsta. Tänapäeval on Stalingradi asemel Volgograd, mis on suuruselt kolmas linn Venemaa pinnal. Referaadis on käsitletud lahingu kõik etapid. Alates eelloost kuni sakslaste alistumiseni välja. Kirjeldatud on sõjalisi operatsioone Blau ja Koltso, osapoolte eesmärke ja suurusi ning loomulikult ka sõjakäiku. Stalingradi lahingu kaotus oli Hitleri suurim lüüasaamine idarindel, mis viis ka tema
Paljudes töökohtades ta vallandati. 1928. aastal vahistati Tito kommunistliku tegevuse pärast ja saadeti vangi. Ta oli viis aastat Lepoglava vanglas, kus ta kohtas Mosa Pijadet. Viimane sai Tito eeskujuks. 1934. aastal saadeti Josep Viini kommunistide komiteega kohtuma. Aasta hiljem rändas ta Nõukogude Liitu. Kaks aastat peale komiteega kohtumist saadeti ta uuesti tagasi Jugoslaaviasse, et puhastada sealne kommunistlik partei. 1937. aastal lasi Stalin Jugoslaavia kommunistliku partei peasekretäri tappa ning tema asemel sai võimule Tito. Teine maailmasõda 1941. aasta 6. aprillil ründasid Saksamaa, Itaalia ja Ungari väed Jugoslaaviat. Saksamaa väed ründasid Belgradi kolme harulise jalaväega samal ajal, kui Saksa lennuvägi pommitas Belgradi ja teisi suuremaid Jugoslaavia linnasid. Jugoslaavia väed said lüüa ning 17. aprillil otsustati Saksa ohvitseridega kohtudes vastupanu lõpetada.
NSVL; ENSV (pt. 31-35, 41) Pt. 31 1. Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? Stalin suri 5 märtsil 1953. Aastal. Kõige aktiivsemalt hakkas tegutsema Beria, kelle eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi. Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 2
1941-1944. Paljud inimesed surid nälga. 9) Eesti Leegion Saksa Riigi Relva-SS väeosa. 10) Eesti Laskurkorpus - Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. 11) Holokaust - Tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. 12) Jalta konverents Aeg: 1945 veebruar, Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin, Sisu: ÜRO loomine, Saksamaa purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. 13) Teherani konverents Aeg: 1943; Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin; Sisu: teise rinde avamine. 14) Potsdami konverents Aeg: 1945 juuli-august; Osalejad: Chruchill, Truman, Stalin; Sisu: territoriaalsed muutused, sõjaroimarite kohtualla andmine. 15) Teine rinne - Normandias avatud rinne Saksamaa vastu.
Seda hakkas korraldama Benito Mussolini, kes oli samuti ka Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Ta kogus palju pooldajaid, sest ta lubas majanduslikust madalseisust välja tulla ja muuta Itaalia võimsaks riigiks. Mussolinil oli 2 põhiseisukorda. 1) Rahvus oli tähtis ning kõik huvid tuli rakendada rahvuse teenimisele. 2) Diktatuur, totalitaarne diktatuur oli ainuõige valitsemisviis - iga inimene loovutab elu riigi ja rahvuse nimel. Sellepärast kehtestati Itaalias diktatuur. Stalin oli see mees, kes pani Nõukogude Liidus totalitaarse diktatuurile aluse. Venemaal toimus 1918-1920 kodusõda, mille võitsid enamlased ehk punased. Peale Lenini surma sai Venemaa valitsejaks Stalin, kes tõrjus eemale kõik konkurendid ja kindlustas enda võimu. Ta oli karm mees. Kuna Stalin tahtis, et kogu maailm oleks kommunistlik, tuli teostada Maailma revolutsioon. Selleks alustas ta tööstuse eelisarendamist, loobus NEP-i poliitikast. Nii pidi Venemaa saama kiiresti tööstusriigiks
MÄNGISID LOODUSEGA SUPERVILI · Agronoom Trofim Denissovits Lõssenko lubas 1930. aastatel lõpetada nälja Nõukogude liidus. · Mattes seemned lumehange, aretas ta talinisu, mida võis külvata sügisel ja mis jäi maapinda kogu talveks. · Pikem kasvuperiood tõi suurema saagi. · Lõssenko arvas, et koristatud talinisu seemned on külmas kasvamise ära õppinud. · Järgmine saak ikaldus, sest seemned hävisid külmunud maapinnas. SUPERSOLDAT · Stalin soovis omale armeed, kes ei esitaks küsimusi. · 1925. aastal võttis Stalin ühendust Leningradi Teaduste Akadeemia bioloogi ja kunstliku seemendamise eksperdi Ilja Ivanovits Ivanoviga. · 1926. aastal ekspeditsioon Lääne- Aafrikasse. (3 ebaõnnestunud katset, 15 ahviga NSVLi) · 1929. aastal suri ainus ellujäänud ahv orangutan Tarzan. · Katsed peatati ja 1930. a saadeti Ivanov eksiili, kus ta 2 aastat hiljem insulti suri.
Esimese maailmasõja järel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles’ süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP, Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP). Hitler ja Stalin saavutasid oma võimuletuleku erinevalt. Kommunistlik partei kehtestas oma võimu 1917.aasta vägivaldse riigipöördega. Natsid tulid võimule hoopiski demokraatliku valitsemise läbi. 1932.aastal toimusid Saksamaal valimised, kus rahvas hääletas Natsionaalsotsialistliku Töölistepartei poolt.
NSVL läksid natuke Soomet(Karjala, Petsemo), Eesti, Läti, Leedu(II ms lakkasid olemast),Ida-Preisimaa, Ida-Poola, Besaraabia. Külm sõda- USA ja NSVL vahel, Lääs ei tahtnud konflikti, oli valmis järeleandmisi tegema NSVL-ile. Stalin sai hoogu juurde. Lääs hakkas mõistma, et vaja teha midagi.Trumani doktriin 1947- USA seisukoht, mis ütles et kui mõnes riigis sisemised või välimised jõud ohustuvad demokraatiat siis USA sekkub ja annab abi.(Henry Truman-esimene kes venelased pikalt saatis. Usa president, neli korda valitud.).Marshalli plaan 1947- abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, taheti majandust tõsta ja seeläbi kommunismi mõju vähendada.NSVL
· Septembris 1938 nõudis Hitler TS-lt Sudeedimaa loovutamist. · 29.sept. 1938.a. sõlmisid Inglismaa, Pr. ja Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe- TS peab ära andma Sudeedimaa, ülejäänud TS jääb puutumata. · 23.märts 1939.a. esitas Saksmaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. · 31.märts 1939.a. SB ja Pr. tõotasid, et kaitsevad Poolat ja alustavad läbirääkimisi NSVL-ga. · Stalin teadis, et kui ta Hitleriga lepingut ei loo, ei söanda too Poolat rünnata. · 23.aug. 1939.a. sõlmiti MRP. · NSVL sai Saksamaa loa Eesti, Soome, Läti ning Bessaraabia hõivamiseks, Poola pidi pooleks ja · kuu hiljem müüs Saksamaa Leedu NSVL-le, saades endale osa NSVL-u Poola territooriumist. 3. Sõja käik 1939- 1941 Euroopas. 6. Murrangulised lahingud II MS käigus. Stalingradi lahing · Aeg ja koht: 19.nov 1942 Venemaal Stalingradis · Lõpp: 2
nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini ainuvõim
ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsirežiimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2) Kes oli süüdi uue maailmasõja puhkemises? Vanameelsete Venemaa ajaloolaste reaktsioon väitele, et tegelikult kavatses Stalin esimesena rünnata Saksamaad [ja Euroopa riike], on olnud raevukas ning üleolev ja nad lootsid selle teesi kergelt ümber lükata. Kuid ootamatult on asunud seda väidet kaitsma ka mitmed noorema põlvkonna kutselised ajaloolased.
Riik NSVL Fasistlik Itaalia Natsionaalsotsialislik Saksamaa Riigi juhid Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Juhtiv partei Kommunistlik partei Rahvuslik fasistlik Natsionaalsotsialistlik partei Saksa töölispartei Diktatuuri algus 1918 1921 1933 Iseloomulikud Võim koondub ühe Mustsärklased, Võim koondub ühe jooned inimese kätte, rahvus oli peamine, inimese kätte,
Stalinit. Pärast Lenini surma 1924. a. polnud mehe võimule saamise sansid suured. Seda eriti, arvestades Lenini testamenti ja selles leidunud soovitusi. Lenin oli juba varem soovinud Stalini kõrvaldamist peasekretäri kohalt, kuid teine ja kolmas rabandus muutsid ta teovõimetuks enne, kui Lenin midagi teha jõudis. Mees soovis Stalini asemele kedagi, kes oleks tolerantsem, lojaalsem ja viisakam kaaslaste vastu. Tema tollane käitumine pani Leninit muretsema Lenin oletas, et Stalin pole piisavalt ettevaatlik sellise võimu hoidmisel. Võimu kindlustamiseks hakkas Stalin konkurente kõrvaldama. Esimesena võttis ta ette tõenäoliseima konurendi Trotski ja saatis ta riigist välja. Teada on, et mees lasi ta ka 1940. a. tappa.1 Pärast Trotski eksiili saatmist liikus Stalin järgmiste Kamenevi ja Zinovjevi juurde ja kõrvaldas ka nemad nad parteibüroost välja visates. Sellele järgnes pöörane
AJALUGU 9. KLASSILE – KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS II MAAILMASÕDA (1.09.1939-2.09.1945) 1. Puhkemise eeldused ja põhjused Versailles’ süsteem oli kokku varisemas, ka Rahvasteliit ei suutnud suurriike ohjeldada. Hitler soovis I maailmasõja järel loodud süsteemi likvideerida ning MRP sõlmimine lisas talle veelgi kindlust. Stalin kavatses laiendada oma piire läände. Et tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 2. II maailmasõjale eelnenud sündmused Hitler okupeeris 1938. aastal Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud. Hitler tahtis endale Tšehhoslovakkia osasid, kus elasid sakslased. Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida sõda. Müncheni kokkulepe (29.09
riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea, Mongoolia. Markatism- USA senaator J. McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 2.Kaart: NSV Liidule liidetud alad- Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Taga-Karpaatia ja Põhja- Bukoviina. Poolale liidetud- Danzig 3.Küsimused: 1)Miks puhkes külm sõda? Stalin üritas kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, aga lääneliitlastele see ei meeldinud. Stalin tugevdas kommunistliku kihutustööd ja likvideeris viimased dem. jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas valmistudes sõjaks, külma sõjani viis lõpuks Berliini blokaad, millega lõikas NSV Liit Lääne-Berliini ära muust maailmast. 2) Kriisikolle Osalejad Aeg Põhjused Sündmused Lahenemine
Möödus vaid nädal MRP-st kui Hitler kogus väed ning suundus Poolasse. Poola oli kaitsetu ning ka Lääneriikidelt ei olnud kiiret abi oodata. Ka NSVL ei jäänud passiivseks, vaid alustas paar nädalat pärast Välksõja kampaaniat ka oma territooriumi laiendamisega. Ületati Balti riigid ning kohtuti Poolas Saksa vägedega omavahel kokkulepitud piirjoonel. Poola riiki enam ei eksisteerinud. Nähes, et sõda on aktiivne Lääne-Euroopas, võis Stalin end üsna rahulikuna tunda. Siiski ta jälgis sõda, nii Hitleri rünnakuid Taani, Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa vastu kui ka õhusõda Suurbritannia kohal. Aastal 1941 tegi Jossif Stalin ka sõjalisi käike, sest temani jõudsid teated nagu sooviks Saksamaa eesotsas Hitleriga mittekallaletungilepingut murda. Samuti oli kummaline ka Saksa vägede koondamine NSVL läänepiiridele. Paraku ei tahtnud Stalin Hitlerit ärritada, arvestades Wehrmachti lahingukogemusi. Stalin keeldus
Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Jossif Stalin- kommunistliku partei peasekretär 1922. aastal. Kindlustas enda lõplikult võimul, konkurendid väljas. Lev Trotski- stalini vaenlane, riigipöördel oluline roll 1917. aastal. Stalini võimuletulek- riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel- kas edendada majandust tasakaalukalt, arvestab rahva ja majandusharude vajadustega, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Industrialiseerimine- loobuti NEP- ist. 1. Venemaa agraarmaast- tööstusriigiks 2. Plaanimajandus 3. Kollektiviseerimine- linnadesse tööle ja maalt lahkumine talupoegadel 4. Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi 5. Riigireeturid hukati 6. Vägivallapoliitika- julgeolekuorganid, vangilaagrid 7. Punaarmee- maailm kommunistlikuks muutmine
Venemaa linnades korter, teater, transport tasuta, pärast kodusõda see poliitika ei õigustanud enam ennast. nüüd kehtestati talupoegadele kindlad maksud, ja ülejäägid võis talupoeg turule viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Selline osaline majanduslik vabadus lepitas talupoega nõukogude võimuga. Nõukogude võimu esimestel aastatel oli võimul Lenin. Ta jäi aga raskelt haigeks, ning suri 1924. aastal tuberkuloosi. Tema asemel sai võimule Stalin. Ta kehtestas täieliku ainuvõimu. Ainuke usaldusisik oli Stalinil Molotov: Stalini võimuletulekuga muudeti ka majanduspoliitikt. ta asus tööstust eelisarendama. Arendati suurtööstusi- INDUSTRIALISEERITI. Selline arendamine pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse ja võimaldama edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduses toimis plaanimajandus, kõik oli paika pandud. Tekkisid aga probleemid viljavarumisega
Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Rinded: Idarinne- seal toimusid suuremad lahinud, NSVL Suur Isamaasõda: Leningradi piiramine,Talvelahing (41-42), Sevastoopoli ründamine,Stalingradi lahing, Talvelahing (42-43) (43-44), Narva lahing (1944), Sinimägede lahing Läänerinne-Kummalinesõda(39-40), Saksa okupeerib Taani ja Norra, vallutab Belgia, Lukemburgi ja Hollandi Liitlaste kokkusaamised: Teherani konverts-28.november-1.detsember 1943, Churchill, Stalin, Roosvelt. Otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus päast Saksamaa pustamist välja astuda Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõud tunnustama NSVLi 1941.a piire (st ka Baltimumi okupeerimist) 4) otsustatoi ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Jalta konverents-4.-11. Veebruar 1945, Roosvelt, Churchill, Stalin, kuulutaisd kavatsusest taastada demokraatliku korra vabade valmiste teel kõikides Saksa okupatsioonist. Potsdami konveents-17.juuli-2
ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm riigijuhti väga karismaatilised liidrid. Nad olid juhid, keda vaadati, usuti ja kuulati. Nad oskasid inimestega väga hästi manipuleerida. Läbiviidud muudatustes viidi läbi uus valitsuskorraldus, kus võimu sai enda kätte üks partei või isik, kõigis kolmes diktatuuri riigis
jooksvate poliitiliste küsimustega Keskkomitee istungite vahepeal). Lisaks poliitbüroole moodustati veel orgbüroo tegelemaks organisatsiooniliste ja kaadriküsimustega (1952 läksid orgbüroo ülesanded sekretariaadile, büroo ise kaotati). Administratiivküsimustega tegeles partei sekretariaat, mis loodi augustis 1917. Enne märtsi 1919 oli juhtiv roll seega Keskkomitee käes, sinna kuulusid Lenin, Trotski, Zinovjev, Buhharin, Sverdlov (ühtlasi KK sekretär), Stalin, Dzerzinski, Krestinski, Fjodor Artjom (1883-1921), Grigori Sokolnikov (1888-1939), Ivar Smilga (1892-1938), Mihhail Vladimirski (1874-1951), Jelena Stasova (1873-1966; ühtlasi KK sekretär), Mihhail Lasevits (1884-1928) ja Otto Schmidt (1891-1956). Lisaks liikmetele oli kombeks valida ka kandidaatliikmeid, seda hiljem ka poliitbüroosse. 7
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks, kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946
kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) NEPi lõpp Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli nepi peamine toetaja Nikolai Buhharin. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud nepist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed,
hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, nad arreteeriti ja viidi koonduslaagritesse. NSV Liit moodustati 1922.aastal. Juhiks oli Lenin. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. 1924.aastal Lenin suri, riigis tekkis võimuvõitlus ning üheks võimule tuleku soovijaks oli Jossif Stalin, kellel 1929.aastal see ka õnnestus. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, kaasa arvatud põllumajanduses. Stalini suurimaks sooviks oli vallutada maailm ning saada maailma ainuvalitsejaks. Ta tegi panuse industrialiseerimisele
Venemaa Itaalia saksamaa Nimi Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Partei nimetus Bolsevike partei Rahvuslike Fashistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööpartei Aeg 1917 kommunistid 1922 peaminister 1932 Riigipäeva suurim
(Eesti, Läti, Leedu, Soome). Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused:Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP,Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused:Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin, Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Lepingud ja paktid: 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta., 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid, 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping,
Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. Ta viis oma väed Klaipedasse. Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks ja kohe hõivasid Saksamaa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Oli selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast Tsehhoslovakkia hävitamist said lääneriigid aru, et nad on Hitlerit alahinnanud. Et rünnata Poolat vajas Hitler kindlat seljatagust. Seda sai talle pakkuda ainult NSVLi juht Stalin. MRP. NSVL oli loonud maailma suurima armee. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et see neid nõrgestaks. Sobival hetkel lootis Stalin ülekaalukate jõududega sekkuda ja kogu Euroopa vallutada. Stalin mõistis, et kui ta lükkab tagasi Hitleri ettepaneku, mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. 23. augustil 1939. aastal sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSVLi mittekallaletungileping, mis läks ajalukku kui Molotov-Ribbentropi pakt. Hitler ja Stalin lubasid teineteist kümne aasta jooksul
1. Konverentsid a) Teherani konverents 1943. aasta lõpus tugevdas liitlaste (USA, GBR, USSR) omavahelisi suhteid b) Jalta konverentsil veebruaris 1945 kavatseti taastada kõikides riikides demokraatlikud valitsused Saksamaalt tagasi saadud piirkondades. c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman, Attlee ja Stalin. Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides. 2. Atlandi harta Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL-i okupeeritud territooriumide (sh. Eesti) puhul neid põhimõtteid ei järgitud.
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr
Fasistlikus Itaalias lubas Benito Mussolini taastada riigis korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui olnud Rooma impeerium. Natside populaarsus Saksamaal kasvas, kui Hitleri löögirühm peatas kommunistid. Hitleri võimule tulekule aitas kaasa ka see, et ta oli hiilgav kõneleja ning hea masside manipuleerija. NSV Liidus alahindasid konkurendid Stalinit ja see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Stalin oli liigse võimuahnusega ning oskas teha kõik, et oma võimu kindlustada. Majanduse riigi kontrolli alla võtmine oli omane kõigile kolmele riigile. Itaalias organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakati majandust juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Stalini NSV Liidus loobuti NEP-ist ja liiguti industrialiseerimise poole, hakati hehtestama viisaastaku plaane. Sellele
NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3
Hitler kuulutas sakslastele suurt tulevikku. Tuli vaid tühistada Versailles' rahu ning teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aasja rass kuulutati teistest kõrgemaks. Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis.1930 suurendasid nad Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitmekordselt. Hitleri peatamiseks oleks piisanud Saksa sotsiaaldemokraatide ja kommunistide tagasihoidlikust koostööst, kuid selle oli Stalin ära keelanud. 1933 nimetati Hitler kantsleriks. Esialgu tegutses ta põhiseaduse raamides. Hitler kasutas ära riigipäevahoone süütamist, asus ta piirama demokraatiat. 1933 märtsis võeti vastu seadus, millega Hitler sai erakorralised volitused: - Kehtestati üheparteisüsteem (NSDAP) - Hitlerist sai füürer Hitleri Saksamaa Kaotati demokraatlikud vabadused, kehtestati riiklik meelsusjärelvalve. Majandust hakkas kontrollima riik ja loodi nelja- aasta plaanid
Stalini võimuletulek Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimir Lenin (Uljanov). Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku parte tegelik juht. 1921. Aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, millega algas tema taandumine poliitiliselt areenilt.1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale 1922. Aastal kommunistliku partei peasekretäriks saanud Jossif Stalin, Kes suutis 1927. aastaks end võimul lõplikult kindlustada. Sellega kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane oli Lev Trotski, kes oli 1917. aasta riigipöördes ja kodusõja võidus olulist rolli etendanud, saadeti 1929. aastal riigist välja. Stalini ustava abilisena tõusis 1930. Aastatel esile Vjatseslav Molotov. Tema oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. Suund tööstuse eelisarendamisele
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
Põhjused- poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tulnud oma ül toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin, hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised: hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida-aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria.
Stalingradi lahingus. Teine rinne avati USA ja SuurBritannia vägede poolt Prantsusmaal 6.juuni 1944. 1944.a. suvel jõudsid Punaarmee väed taas Eestisse, kus lõppes Saksa okupatsioon ja algas Nõukogude okupatsioon. Teine maailmasõda jätkus Kaug-Ida rindel võitlusega Jaapani vastu. Usa kasutas seal esmakordselt tuumarelva. Sõda lõppes 2.september 1945, Jaapani kapituleerumisega. 2. Ajaloolised isikud Natsi-Saksa välisministes, sõlmis MRP Ribbentrop NSV Liidu riigijuht Stalin Liitlasvägede ülemjuhataja teise rinde avamisel D. Eisenhower USA president 1933-1945 Roosevelt 3. Ajaloolised sündmused 1.sept. 1939 Teise maailmasõja algus Nov.-veebr 1941.a. Lahingud Moskva pärast 8.mai 1945 Salsamaa kapituleerus, Sõja lõpp Euroopas 22. juuni 1941 sõka algus NSV vastu 4. Mis on MRP 23. august 1939 Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungi leping, 10 aastaks. Sellel oli salajane lisaprotokoll 5. Nim
Kerenski. Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolsevike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolsevike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolsevike populaarsuse tohutu kasv, saavutati enamus Petrogradi Nõukogus, etteotsa sai Trotski. Oktoobrirevolutsioon 26. 10. 1917 Kuna bolsevikel oli nõukogus enamus seati kurss võimuhaaramisele. Ürituse läbiviijateks olid Trotski, Stalin, Zinovjev, Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema. Samal ajal toimus Smolnõis II Nõukogude Kongress, bols. teatasid kongressil, et AV on kukutatud. Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bols. Valitsust nimetati
võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin
(1918-1921) (NEP, 1921-1927) Toiduainete riigile andmise kohustus, Kindlaksmääratud maksud, sunduslik töökohustus, kauplemise vabadus, tööstusettevõtete riigistamine, erasektor, tasuta teenused toiduainetemaks, väiketootmise edendamine Peale Lenini surma tuli Venemaal võimule Jossif Stalin, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Välja kujunes Staini ainuvõim. Tema võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused senses majanduspoliitikas. Stalin hakkas tööstust eelisarendama industrialiseerima. See pidi muutma Venemaa kiirelt tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. Võeti kasutusele ka plaanimajandus.
E oli ilmselt teadlik MRP lisaprotokollist, kuid mobilisatsiooni poldud korraldatud(leppinud olukorraga) NSVL blokkis E merelt laevastikuga. Nõuti sõlmida NSVLga vastastikuse abistamise leping, mille alusel luuakse E alale NSVL sõjaväebaasid(ähvardati jõuga)E juhtkond nõudmised vastu(ei küsitud abi naabritelt)Nüüd aga loodi uued nõudmised süüdistades E matallist kaubalaeva põhjalaskmises.NSVL tahtis E paigutada 35000 punaväelast, E polnud nõus ja hakati sõjaks valmistuma. Stalin vähendas 25000ni.E nõustus ja 28.sept 1939 kirjutati baaside lepingule alla,18.okt alustati Punaarmee üksuste paigutamist E.2.okt nõuti Lätilt analoogset lepingut.Ilma E polnud Lätil erilist võimalust vastu hakata,5okt kirjutas Läti alla, juhtus sama nagu E(baasid,30000meest).Leedule pakuti tagasi sada Vilniuse piirkond,kui nõustub sarnase lepinguga. 10.okt kirjutati leping.Tgelt leedulased võitsid Vilniuse,kaotasid Leedu.Sama lepingut taheti ka Soomega
Väätsa 2015 Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi – Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi
materjalide põhjal raamatu ,,Kapitalismi areng Venemaal" Lenin 1895. aastal Siberisse saadetuna Tegevus emigratsioonise 1900. aastal asus Uljanov elama välismaale. Peamised elukohad olid Sveitsis, Austria-Ungaris, Inglismaal ja Prantsusmaa Seal andis ta 1902 välja raamatu "Mis teha?,, 1903. aastast alates oli Lenin üks bolsevike juhte Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolsevikega, kuid talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas, näiteks Jossif Stalin Viibides emigratsioonis tegeles Lenin ka bolsevike täiendõppega ning organiseeris 1911. aasta kevadel Prantsusmaal Pariisi lähedal Venemaalt Pariisi suunatud 13 väljavalitud bolsevikule ja 5 vabakuulajale täiendkoolituse Lenini propaganda 1917. Aasta Veebruarirevolutsioon 1917. aastal elas Lenin endiselt Sveitsis, kuid kuuldes Veebruarirevolutsioonist, otsis ta võimalusi Venemaale naasta Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
