ülejääke võis turul müüa · eraettevõtluse võis arendeda Mida tähendavad mõisted Industraliseerimine - raske tööstuse eelisarendamine. ,,industraliseerimine" ja Kollektiviseerimine - talupoegade sunniviisiline ,,kollektiviseerimine"? ühendamine kolhoosidesse. Miks algas suur terror 1934.aastast Stalin organiseeris Kirovi tapmise. alates? Mis oli Bulaar? Kes kirjutas sellest Sunnitöölaagrite süsteem. süsteemist raamatu? Aleksandr Solzenitsõn.
Ajalugu Pärast 1. Maailmasõda (1914-1918) tuli Euroopasse majanduskriis. Demokraatia tekkis paljudesse riikidesse ning loodeti, et see riigikord lahendab riigi ja inimeste probleemid. Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930...
Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi.Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia armee ei suutnud näidata erilist sõjalist oskust: kogu sõja jooksul võitsid nad vaid ühe lahingu.Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Pidevalt vahetuvad valitsused ebaõnnestusid üksteise järel ,seepärast leidis rahva poolehoidu fasistlik liikumine, mille etteotsa sai Benito Mussolini. 1920. aastate võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin, kelle eestvedamisel rajati sotsialistlik suurtööstus ning eraomandusele tuginev talumajapidamine asendati kolhoosikorraga.Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalise võimsuse tugevnemisele. Uue ühiskonna ülesehitamisega kaasnes pidev vägivald ja poliitiliste vastaste hävitamine, mis lõpes 1930. Aastate keskpaigas ,, suure puhastusega,,. Majanduslikult ja sõjaliselt tugevnenud Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele.
Teine maailmasõda/ tööleht 11.kl 1. Millist rolli mängis II maailmasõja puhkemisel 23.08.1939.a Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud leping ? - Riigid jagati Venemaa ja Saksamaa vahel ära. Poola jagati kaheks, Eesti, Läti, Soome jäid venemaale. 2. Millega õigustas NSV Liit vajadust, paigutada sõjaväebaasid Eesti Vabariigi territooriumile? Kuidas mõjutas see otsus Eesti iseseisvust? - 28. sept.1939.a sõlmiti NL ja Eesti vahel vastastiku abistamise pakt mille alusel loodi Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastikubaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eest...
Kuna enamik asutajaid peeti varsti politsei poolt kinni, ei hakanudki partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena. 1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus kuid lõhestatus jäi püsima. Parteijuhid 1918–1924 Vladimir Lenin 1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär 1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär 1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär 1982–1984 Juri Andropov 1984–1985 Konstantin Tšernenko 1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Organisatsioon Partei kõrgeimaks organiks oli partei kongress. Selle istungitel moodustati partei juht - NLKP KK I sekretär ja tähtsaim juhtorgan:
septembril 1939. aastal, kui Saksamaa tungis kallale Poolale ja sellest said alguse sündmused, mis panid sõja levima üle maailma. See lõppes 2. septembril 1945. aastal Jaapani kapituleerumisega. Enne sõja puhkemist oli aeg, mil kõigil suurriikidel oli hirmus soov laiendada enda territooriumi. Itaalia, Mussolini eesotsas, soovis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu seda oli teinud Rooma keisririik. Saksamaa ja Hitleri eesmärk oli luua Suur-Saksamaa. Nõukogude Liit ja Stalin soovis allutada kogu maailma kommunismi alla. Jaapan soovis tol ajal Ida-Aasiast luua ühtne majanduspiirkond ning allutada sealsed riigid Jaapani võimu alla. Juba sellised soovid ja eesmärgid tegid nendest riikidest ja inimestest mingil määral süüdlased sõja puhkemises. 23. augustil 1939 kirjutasid Saksamaa ja NL välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all
Gerontokraatia valitsejad on oluliselt vanemad, kui on enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast Otto Tiefi valitsus sept. 44 , üritati taastada iseseisvust enne okupeerimist Kresteni komisjon 1000 lk raport , mis tegelikult toimus baltimaades 1940 Rahvamajandusnõukogu vähendada üleriigiliste keskministeeriumide võimu ning võimaldada kohalikele suuremat autonoomiat Balti apell kiri ÜRO'le, avaldada MRP aegne lisaprotokoll NLKP juhid: · 18-24 Lenin · 24-53 Stalin - stalinism · 53 Beria · 53- 64 Hrustsov sulaaeg · 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon · Johnson 63-69 (demokraat) Suur Ühiskond( leevendada
b. Erinevused: NSVLiidus hakati rajama tohutul hulgal rasketööstust, Saksamaal mitte nii suurtes mastaapides; Saksamaa industrialiseerimine oli pealtnäha täpselt sama nagu Venemaal keelati ära eraettevõtted; Saksamaal neljaaastakuplaan, NSVLiidus viisaastakuplaan; 2. Poliitika: a. Sarnasused: Mõlemas riigis oli valitsemisvormiks totalitaarne diktatuur; ülistati kõrgemaid riigimehi ja juhte. NSVLiidus oli riigijuhiks Stalin ja Saksamaal Hitler; b. Erinevused: Saksamaal sai valitsemisvormiks diktatuur läbi varjatud vägivalla, seevastu NSVLiidus arenes diktatuur välja läbi kodusõja ja riigipöörde; NSVLiidu välispoliitika agressiivsus jäi toona alla Saksamaa omale; 3. Ideoloogia a. Sarnasused: Nii totalitaarse režiimiga Saksamaal kui ka NSVLiidus oli riigielus tähtsal kohal töölisrahvas; isikukultus; b
Koostaja: Argo Pihtjõe VLE- 3 1917.-1921.a. Venemaa kodusõda. Kodusõjas saavutasid võidu punased. Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja l...
1. Pärast II MS'i muutusid paljude riikide piirid, mistõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Samuti muutis II MS jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit. Juba II MS'i käigus jahenesid NSVL'i ja läänebloki riikide suhted. 1946 a. pidas Stalin kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et NSVL on valmis konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas kõnne Churchill, kus kutsus liitlasti kommunismile vastu seisma. Läänes Churchilli ei toetatud, ei tahetud konflikti NSVL'iga. Stalin sai sellistest järeleandmistest aina hoogu juurde. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas,
alguseks pealinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele. Saksa vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad. Teiseks olid pikad sõdimisest kurnatud Saksa üksused ilma talvevarustuseta, sest Hitleri arvates pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Sõja algul pea kaotanud Stalin oli taas teovõimeline. Õhutamaks patriootilisi tundeid, kuulutas ta käimasoleva sõja Suureks Isamaasõjaks ja leevendas mõnel alal terrorireziimi. Kiiresti pandi Siberis käima läänealadelt evakueeritud sõjatehased, Punaarmee sõjamasina taastamisele aitasid kaasa NSV Liiduga koostööle asunud lääneriikide abitarned. Saanud teada, et Jaapan ei kavatse NSV Liitu rünnata tõi Stalin Siberist ära osa üksusi ning paiskas need Moskva alla. 6
tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). - Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. - Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Põhjused: - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. - Sõlmiti MRP. - Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. - Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) - Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. - Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Demokraatlike Lääneriikide lepituspoliitika nurjumine - Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa pidasid läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks - Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).
ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan
16. NSV Liit ja Saksamaa: sarnasused ja erinevused. Võrdle järgmisi aspekte: · Võimulesaamise eeldused ja meetodid · Ideoloogia (kommunism ja natsism) · Poliitiline elu · Sisevaenlased ja repressioonid · Majandus · Välispoliitika (eesmärgid ja saavutused) Sarnasused: * Majandus allutatud riigikontrollile, kehtestatud plaanimajandus * Välispoliitika agressiivne (Hitler seisis vastu Versailles' rahulepingule, Stalin maailmarevolutsiooni korraldamiseks ning oma ideest, et terror on sotsialistliku riigi loomulikuks osaks) * Sisepoliitika: mõlemal riigil võim koondunud 1 isiku kätte, üheparteisüsteem Saksamaa Venemaa Võimulesaamine: diktatuur hakkas kommunistid, kes eesotsas Leniniga kujunema 1923.a, mil 1917a. relvastatud riigipöörde Natsionaalsotsialistlik Saksa tagajärjel võimule said
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujä...
Sõjavangide saatus No kuulge! Poola valitsusega ei sõlminud ei natsid ega sovetid mingit rahulepingut. Rahvaarvult ligi 30 korda ja pindalalt üle kaheksa korra Eestist suurem Poola lakkas olemast. Stalin ja Hitler ei alustanud ühegi sõjaliselt löödud riigi valitsusega läbirääkimisi. Meie saatus olnuks tingimusteta kapitulatsioon ja 50 000 60 000 sõjavangi. Kui kaugele oleks türann läinud oma kättemaksus vastuhakanud rahvale, jäi õnneks nägemata. Ent see, mida tegi Stalin sõjavangidega poolakatest sakslasteni , pole kellelegi saladus. Kindlamast kindel, et need eestlastest relvakandjad, keda poleks maha lastud, oleksid Venemaale vangilaagritesse saadetud. Aga sõjavangide pered, sõjakurjategijateks tembeldatavad tsiviilelanikud... Mul on kuri kahtlus, et pärast kaotusega lõp-penud vastupanu oleks Eestist küüditatute hulk ületanud kümme või rohkemgi korda nende inimeste arvu, kes viidi Siberisse esimeses sovetlikus suurpuhastuses 1941. aastal.
3) Põllumajandus laastati. 4) NSV- Liitu tabasid näljahädad. 10. Miks talusid nõukogude inimesed ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat? Inimesed talusid vägivallapoliitikat, kuna : 1) Kardeti, sest levisid kuuldused sunnitöölaagritest ja nähti, et paljud tuttavad kadusid jäädavalt. 2) Paljud uskusid, et kommunismi ehitamiseks on see vajalik. 11. Kes oli Stalin? Millist osa mängis ta NSVL-s ajaloos 1920.-30. aastail? Stalin mängis määravat rolli, sest ta oli ainuvalitseja. 1) Tema käsul alustati industrialiseerimist ja kollektiviseerimist. 2) Alustas riigi relvastamist, et maailma vallutada. 3) NSV Liit muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks, kuid seda inimelusid hävitades.
ennem demilitariseeritud tsoon ehk kus kellegi sõjaväge ei tohi olla jne, neutraalne piirkond, kuid sakslased võtavad selle oma kätte. c. Anschluss tähendas siis Austria liitmist Saksamaaga 8. Chamberlain-Briti peaminister, kes nn müüs maha tsehhoslovakkia Hitler Hindenburg Saksamaa president enne Hitlerit Lenin enamlaste liider ja tsaarivõimu kukutaja ja kes oli enne Stalinit võimul Trotski- Lenin kaaskondlane, kes tahtis ka võimule, kuid Stalin lasi ta tappa Kirov-samamoodi tahtis võimule, Stalin lasi tappa
(nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmehhanismi ja puudusid ka sõjalised jõud 6. Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks ALGUS 1. septembril 1939. aastal ründas Sksm Poolat (Sksm süüdistas Poolat enda ründamises) 3. septembril 1939. aastal kuulutasid SB ja Pr Sksm-le sõja (,,kummaline sõda") 17. septembril 1939. aastal tungis Poolale kallale NSVL POOLA VALLUTAMINE (september 1939) 1
teljeriikide vastu (Saks + Jaapan + liitlased = agressorid!). NSVL (ei tohi sõlmida separaatrahu! NSVL rikub) ja USA vahel liidulepingud sõjas abistamiseks (NSVL sai 12% oma relvastusest, 4500 tööpinki, 2,6 miljonit tonni naftat, 0,5 miljonit tonni värvilisi metalle, toiduabi jne..); o 28.11.-1.12.1943 liitlaste Teherani konverents (kohtusid Stalin, Roosevelt (USA) ja Churchill (SB)): Churchillis krokodilli skeem pidada sõda, kuni Saksamaa tingimusteta kapituleerub; inglased ja ameeriklased lubasid NSVL survel avada II rinde Põhja- Prantsusmaal üle La-Manche väina, plaani nimeks ,,Overlord" ( I rindeks loetakse NSVL ja Saks rinnet). NSVL lubas alustada sõda Jaapani vastu, kui Saksamaa on kapituleerunud, vastutasuks sai Balti riigid.
Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (Maailma pank), makartism kommunismi leviku pidurdamine, sotsiaalne turumajandus Erhardi ,,Saksa majandusime", mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, PõhjaKorea, PõhjaVietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani
Saksa okupatsioon Eestis (19411944) Saksa okupatsioon oli saksa vägede võimuhaarang Eestis, mis sai alguse Teise maailmasõja ajal, aastal 1941. Eesti oli tol ajal NSV võimu all ning kuna Saksamaa alustas 22. juunil rünnakut NSV Liidule, toimus lahinguid ka Eesti aladel. Eestlased nägid selles võimalust pääseda Vene võimu alt ning liitusid sakslastega sõjas. 25. juunil liitusid ka soomlased ning lahti läks Vene-Soome Jätkusõda. Jossif Stalin kuulutas raadio kaudu välja niinimetatud põleva maataktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal põletada kõik ressurssid, et vaenlane võimalikult vähe kasu saaks. Eestis hakkas sellega tegelema hävituspataljon. Kuna Saksa vägedel oli palju liitlasi, õnnestus neil järkjärgult Vene võim Eesti linnadest ja küladest välja juurida. Taastati kohalikud maavalitsused ja Eesti noori mehi värvati Saksa sõjaväkke. Kuid sündmustel oli ka negatiivsem pool
EESTI NSV 1.)NSV struktuur : Kõrgeim seadusandlikvõim Eesti NSV Ülemnõukogu. Kõrgeim Täidesaatev organ- Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium: Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha
Ajaloo 20. Sajandi tähtsamad isikud A) Leonid Breznev b)NSVL c) 1964-1982 d) millega ta ajalukku läks või mis ta tegi? a)Franklin Delano Roosevelt B) USA C) 1930-1945 d) Tegi majanduskriisit välja tulemiseks uuendus kava New Deal a) Adolf Hitler b) Saksamaa c) 1933-1945 d) Ma olen natside iga ja natsionalismi välja töötaja ja Saksamaa ning okupeeritud alade diktaator a) Jossif Stalin b) NSVL c) 1920-1953 d) Sotsialismi eest vedaja Lenini järglane ja NSVL diktaator A) Winston Churchill B) Suurbritannis C) 1914-1960 D) Tema sõlmis koos USA-ga Hitleri -Vastase Koalitsiooni ja oli Suurbritannia aju sõdade ajal, samuti ka välisminster. a) Nikita Hrustsov b) NSVL c) NLKP peasekretär 1956-1964 d) Ma ei tea veel :D a) Mihhail Gorbatsov b) NSVL c) 1980-1991 NSVL juhtorganites d) Ei tea veel A) Boriss Jeltsin
Normandia dessant - 6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944. Tähistas USA, Kanada, Suurbritannia ja teiste liitlasvägede maabumist Normadiasse. Saksamaa ei oodanud seda lahingut. Sinimägede lahing - Toimus 25.juulist 19. septembrini 1944. aastal Eestis. Toimus Natsi- Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. NL võitis. 2. Liitlaste konverentsid Teherani konverents : Toimus 28. november - 1. detsember 1943 Teheranis (Iraani pealinn). Suurbritanniat esindas Churchill, USA-d Roosvelt ja NSVL-i Stalin. Nõudsid kapitulatsiooni Saksamaalt, arutasid ning leppisid teised sõjaplaanid kokku. Jalta konverents : Toimus 4.-11. veebruar 1945 NSV Liidus Krimmis Livaadia palees. Osalesid NL, USA ja Suurbritannia. Nende eesmärk oli ära jagada II maailmasõjajärgne Euroopa ja Aasia. Otsustati ka Baltiriikide saatus. Potsdamikonverents : Toimus 1945. Aasta 17. Juulist 2. Augustini Potsdamis. Kolm võitja riiki otsustasid Saksamaa
Mao Zedong Mao Zedong sündis 1893 Hunani provintsis praeguse Xiangtani alal Shaoshanis mõõdukalt jõuka talupoja perekonnast. Tema emakeel oli xiang'i keel. Mao oli radikaal ja romantik, kes otsustas sotsiaalse ja poliitilise käitumise üle moraalsete ja ideoloogiliste kavatsuste, mitte tegelike tulemuste põhjal. Ta ei hoolinud üksikisiku heaolust. Mao on vastutav rohkemate inimeste tapmise eest kui Stalin ja Hitler (ligikaudu kümnete miljonite). Mao oli ka suur unistaja ja dogmaatik, karismaatiline liider paljude silmis. Mao osales revolutsioonilises võitluses alates 1911. aastast.Tema kaasvõitlejaist on tuntumad Zhu De, kes juhatas Rahvavabastusarmeed, ja Zhou Enlai, kes tegeles diplomaatiaga. Mao Zedong oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani, aastani 1976. Stalini eeskujul viis läbi maareformi. Talupojad aeti vägisi rahvakommuunidesse, selle
Demokraati tunnusjooned: 1.Lubatud mitmeparteisüsteem, kehtid võimude lahusus. 2. Riigivõimu ja ametnike tegevus on avalik. Poliitilised jooned: 1.Kahe parteisüsteem 2. Vabariik, seadusi võtab vastu kongrass 3.Riigipea on president. 4. Pooldatakse vbaturu majandust. Miks tekkis diktatuur? V: 1. Muutused ühiskonnas 2.Sõja mõju 3. Pettumus Versailles` süsteemis 4. Majanduslikud raskused. 5.Teravad riigisisesne võimuvõitlus. 6. Valimiskünnise puudumine Autoritaarne- Võim on koondunud vaid ühe isiku kätte või siis ühe väikse grupi kätte. Totalitaarne- Võimul on aiult üks partei ja üks ideloogia. Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS-...
mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus see üleliia raskeks koormaks. Tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati nimetama Fasistideks. NSV Liidus plaanimajandus, industrialiseerimine ning kollektiviseerimine. Lubatud ainult Kommunistlik partei, juhiks Stalin ning uus vangilaagrite süsteem GULAG. Plaan läbi viia maailma revolutsioon ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. Valitseb Kommunism, teisiti mõtlemine keelatud. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas tööpuudus. Prantsuse majandus arenes soodsamates tingimustes, kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid
riigiaparaadi ühtekasvamine. Ühiskonna elu kõigi külgede range reguleesimine ja salapolitseilik jälgimine. Demokraatia , vabaduse ja õiguset mahasurumine. Trosksism- ta pooldas punast terrorit sõjakommunismi ja töölaagreid.Tuntud antitotalitaarne kirjanik George Orwell, kes kirjutas raamatu "Loomade farm" (Animal Farm) ja kus on allegooriana räägitud Oktoobrirevolutsioonist on Trotski karakterina kujutatud tegelast nimega "Lumepall" ja Stalin kui "Napoleon." Trotski esineb tegelaskujuna ka Orwellli raamatus "1984" Goldsteini nime all. 5. Kommunismi kuriteod Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud Nõukogude Liidus 1917–1991 valitsenud režiim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne Teise maailmasõja lõppu 1945).1917–1991 Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on 20. sajandi üks suurimaid inimsusevastaseid kuritegusid, mis on kommunismi mainet väga tugevalt blameerinud kogu
mõrvamisi nagu Saksamaal või Nõukogude Liidus. Nõukogude Liidus algas riigiaparaadi kujunemine 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani. Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle eestvedamisel rajati sotsialistlik suurtööstus ja talumajapidamised asendati kolhoosikorraga. Samal ajal tugevdati riigi sõjalist võimsust. Uue ühiskonna ülesehitamine toimus pideva vägivallaga ja poliitiliste vastaste hävitamisega. Majanduselu juhtis range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes, sellega kaasnes poliitiliste vastaste hävitamine, terror saavutas suure ulatuse. Rajati vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastail kandis karistust 1,7 miljont inimest
Pilsudski vastu hätta. Nii sõlmiti rahu, millega suur osa Valgevenest ja Ukrainast läks Poola koosseisu. Poola-sõjakäiguga olid olulisemad Kodusõja sündmused ka läbi ning Trotski keskendus enam tsiviilasjadele. Ta jäi ka edasi isepäiseks vabamõtlejaks, mis Lenini ja ta kollegide jaoks tundus väga ohtlik, sest kardeti, et ta võib partei lõhestada. Nõukogude Liidu algusperioodil oli Trotski üks populaarsemaid bolsevike liidreid, tuntud väga hea kõnemehena. Stalin oli suhteliselt vähemtuntud tegelane, kes juhtis partei administratiivset tööd. Pärast Lenini surma 1924. aastal kujunes parteis kaks gruppi, millest üht juhtis Trotski, teist Stalin. Aastast 1925 ühinesid Trotskiga ka Grigori Zinovjev ja Lev Kamenev. Stalini poolel oli enamik Keskkomiteed, sealhulgas ka suur NEP-i toetaja Nikolai Buhharin jpt. Kujunenud vastasseisus süüdistasid mõlemad pooled teineteist marksismi- leninismi õigelt teelt kõrvalekaldumises
Kummaline sõda. 9.apr.1940 tungis Saksamaa Taanile ja Norrale kallale, Kopenhaagen alistus kohe, Norra valitsusel õnnestus põgeneda, alustati vastupanu. Norra alistus juunis. 10.mail alustas Wehrmacht pealetungi Prantsuse ja Briti vägedele (Kummalise sõja lõpp). Kallale tungiti ka Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile. 12. juunil langes Prantsusmaa. 10.juunil kuulutas Prantsusmaale sõja ka Itaalia(Mussolini). Samal ajal viis NSV Liit lõpule Baltimaade anastamise. Juuni lõpul ühendas Stalin Venemaaga ka Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 22.juunil sõlmiti Prantsusmaa ja Saksamaa vahel vaherahu. 4.Kummalise sõja mõiste:Nii nimetas vastastikust passimist USA ajakirjandus(Suurbritannia & Prantsusmaa vs. Saksamaa). Esimesed kuulutasid Saksamaale sõja 3.sept. 1939. Sellega nende sammud Poola abiks piirdusidki. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustes-liitlased Maginot', sakslased Siegfriedi liinil- ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, näiteks mängisid valjusti oma muusikat
Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 päeva pärast blokaadi lõpetama. Külm sõda- Algas pärast Berliini blokaadi. Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi
Soome aladel. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Alles siis, kui Stalin vahetas välja väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kuid kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud. Suurbritannia ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida, sest kartis, et nende maa muudetakse suurriikidevahelise sõja tandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu
vanade revolutsionääride kaader o näidiskohtuprotsessid avalikult oli need suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis. · Ateismikampaania Välispoliitika · NSVL laiendamine · Idabloki teke · II MS · Korea sõda · Berliini blokaad · VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu - sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. · ,,Raudne eesriie" · Tuumarelv Majandus · Industraliseerimine mindi üle tehaselisele tootmisviisile
o Nõukogude liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn. Raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega · Raudne eesriie- Nõukogude liit lõikas ära kesk- ja ida-euroopa, osa aasiast ära läänemaailmast, tõkestades nende läbirääkimisi ja suhtlemist läänemaailmaga Külm sõda · Lääneliitlastele hakkas üha enam tunduma, et hitleri purustamise kõrval tahab stalin kehtestada kontrolli kogu euroopa üle, mis said ka tõeks kui NSV liit sedasi kesk ja ida-euroopas ametisse kommunistlikud valitsused · NSV liidus jäi esialgu kestma sõjaline seisukord (kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks) · Avalikuks alguseks võib lugeda berliini blokaadi. · Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasesisu
2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos. (1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei
pole seda võimalik läbi suruda, siis nad alustasid venitamistakstikat, arvates, et venemaa teda ei ründa. 30.november 1939 alustas venemaa talvesõda, tungides ilma põhjuseta soomlaste territooriumile. Nsv arvas, et sõda kestab vähe, aga soomlased osutasid suurt vastupanu. Venelased pidid tooma lisavägesid, sest nad polnud harjunud külma ilmaga ja nad polnud sõjaks hästi valmistunud. Kõik olid hämmingus ja isegi Prantsusmaa ja Inglismaa olid nõus oma väed appi saatma. Stalin lõi kartma ja tegi soomega vaherahu. Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest ja rajati Hankosse vene sõjaväebaas, aga iseseisvus säilus. Baltiriikide okupeerimine Kuna saksamaa tungis sisse prantsusmaale, siis kogu maailma pilgud olid seal ja nsv sai hea võimaluse baltimaade okupeerimiseks. Kõigepealt esitati ultimaatum leedule, kus nõuti punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile
Saksamaa võimupositsioon ühises euroopa majandusühenduses. Siinjuures olid talle eelkõige oluline Esimese maailmasõja territoriaalsete ja majanduslike repressioonide revideerimine, mis lõppesid Versaille diktaadiga ning tõukasid tollal majanduslikult rikka ja poliitiliselt esilekerkiva Saksamaa hädasse ja viletsusse. Olenemata kõigist saksa rahuettepanekutest (eelkõige inglastele), üritasid Prantsusmaa ja Inglismaa Nõukogude liitu oma liitlaseks saada. Stalin ja ta välisminister Molotov lasid aga läbirääkimistel ebaõnnestuda, kuna nad olid arvamusel, et Suurbritannial ja Prantsusmaal läheb Nõukogude liidu abi rohkem vaja kui lääne tuge. Stalin arvestas pika positsioonisõjaga nagu Esimeses maailmasõjas pärast 1914. aastat ja plaanis Punaarmeega Saksamaad alles siis rünnata, kui kõik ülejäänud sõjaosalised ärakurnatud on. Lisaks vajas ta aega, ta enda poolt korraldatud ,,puhastamist" Punaarmees selle reorganiseerimiseks.
silmas, et Inglismaa on saar). Juhul kui Inglismaa oleks vallutatud, kas see oleks siis sinu arvates taganud Saksamaa ülemvõimu kogu Euroopas ja lõppenud Saksamaa lõpliku võiduga? Arutle pikemalt ja too näiteid!Ma arvan, et Inglismaa vallutamine on siiski veidi utoopiline plaan, sest ka neil on sõjalisi jõude, samas õhust oli Sakslastel tugev löögirusikas, kuid Inglased oskasid kaitsta. Kui siiski oleks nii läinud, arvan ma, et Stalin poleks siiski lasknud Sakslastel Euroopat endale saada. 19. Miks ei õnnestunud Saksamaal vallutada 1940. a. Suurbritanniat? Millised kaugemad strateegilised tagajärjed olid sellel otsusel Saksamaa ja kogu maailma jaoks? Õhus allajäämine, hea vastupanu merel(inglaste poolt), suurbritannia geograafia. Saksamaa kaotas II Msja. 20. Nimeta kolm riiki koos juhtidega, kes moodustasid hiljem Hitleri-vastase koalitsiooni tuumiku.
seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaalsed. Tüüpilised totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit (Venemaa). Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ning hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhuks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid süütuid inimesi. Paljud neist hukati süüdistatuna riigivastases tegevuses. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning kaugemas tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Itaalias võimutsesid alates 1922. aastast fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Itaalias (nagu ka Nõukogude Liidus) oli lubatud vaid üks partei
esimese aasta jooksul? Tegid seadusi ümber ja kehvenesid suhted Soomega kuna nad olid Soomele ohtlik aga mitte eriti . 4. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal? Nõukogude liidus Saksamaal Soomes 5. Miks ei õnnestunud 1944.a. taastada Eesti Vabariiki? Kuna Saks lased ei olnud veel eestist lahkunud Mõisted 6. Umsiedlung Kui saksamaa viis enda väed eestist välja! 7. anneksioon Ühe riigi vägivaldne lähenemine teise riigi vastu 8. A.Zdanov Stalin saatis Eestisse okupeerumist teostama. 9. juunipööre Balti riigid andsid alla ja liitusid NSVL-ga 10. hävituspataljonid Tahtsid jätta Eestisse musta maad kuid se ei olnud nende kohustus! q Millised olid Eesti mehe võimalused ja valikud II maailmasõjas? Mida ise oleks teinud? (Arutlus) Vasta pöördel (10+3p) Pataljon Narva relvajõududesse nõukogude armee ja soome armee. Põgeneti metsa või välismaale ! Kontrolltöö rida B (Eesti II maailmasõjas 1939-1944) 1
II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami ...
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik...
Bolsevike võimuletulek. Kommunistlik partei korraldas oktoobripöörde. Bolsevike poolt likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Riigi ametlikuks nimetuseks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ning hiljem moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Endine sõjakommunism asendati uue majanduspoliitikaga (NEP). Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin. Peaeesmärgiks oli kommunistliku mõtteviisi laiendamine kogu maailmas ja Venemaa mõjuvõimu suurendamine ja võimu laiendamine. 5. Millised põhjused viisid natsistliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal? Saksamaad hirmutas kommunism. Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Selle põhivaenlaseks oli Saksa Töölispartei, mis nimetati hiljem Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimees oli Adolf Hitler. Nad
ka olukordi, kus ähvardas Kolmanda maailmasõja puhkemine. Elati sõja ja rahu piiril. Külm sõda oli nö kahe leeri sõda: Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Oma võimu soovisid tõestada kaks üliriiki NSV Liit ja USA. USA abistas Euroopa riike, et ennetada kommunismi pealetungi. USA abiprogrammiga liitusid mitmed Euroopa riigid. Mõistagi NSV Liit keeldus. Euroopas loodi sõjaline organisatsioon NATO. Oli kujunenud kahepooluseline maailm. NL-s Stalin janunes võimu järele, ta lõi totalitaarse ainuparteisüsteemi. Ta ei aktsepteerinud kedagi peale iseenda. Tema eeskujul oldi haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu. N. Hrustsovi võimule tulekuga algas nö sula periood, ka haritlasringkondades oli tunda olude kergenemist. L. Breznevi valitsemisel laiendati sõjalist võimu NL-s. 1970. aastatel algas NSV Liidus aeglane stagnatsioon. Hiigelriigis tugevnes surve sulandada seal elavad rahvad ühtseks, Nõukogude
kes hakkas NSV Liidule vastu ja säilitas iseseisvuse. Kuid kahjuks puudus kolme balti riigi vahel praktiline sõjaline koostöö. Eestil ei jäänud muud üle kui valida see variant, mis NSV Liit pakkus ja lubada baasid sisse. Sest Eestil polnud võimalik üksinda neile vastu hakata ja selleks, et säästa inimelusid, oldi NSVL-i nõudmisega nõus. Igaks juhuks seati ka valmis Eesti sõjavägi ja tehti ettevalmistusi üldmobilisatsiooniks. Stalin nõustus ka vähendama sõjaväebaasidesse toodavate meeste arvu 35 000-lt 25 000-le ja Eesti kirjutasidki baaside lepingule alla. Sõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased sõdisid: Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt mobiliseeriti mehed Punaarmeesse. See toimus peamiselt sunniviisiliselt, sest eestlased ei tahtnud kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Oli ka neid, kes olid venemeelsed, need astusid hävituspataljonidesse võitlema
Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan ( midway atoll 1942),NSV-Saksamaa(Stalingrad 1942-1943) 01.09.1939-algas II maailmasõda 22.06.1941- tungib Saksamaa kallale NSVle. 07.12.1944-Pearl Harbori rünnak 06.06
1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu. Politsei koos vabatahtlikega suutis sells maha suruda. Rahva usku demokraatiasse tugevdas muidugi ka võit esimeses maailmasõjas. Suurbritannias oli juba 2 aastat kogemust demokraatia alal, seega ei olnud nendes kahes riigis diktatuuril pooldajaid. Karmimad diktatuurid olid Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Saksamaal ja Itaalias sai diktatuur sellepärast võimule, et seal olid majandusprobleemid. Venemaal tuli aga Stalin vägivaldsel teel võimule. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile ja nad suutsid toime tulla demokraatiaga, sest neil oli juba varemalt kogemused demokraatiaga.
Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm ,,Disko ja tuumasõda" 1. Millised märksõnad, sündmused, isikud vm seostuvad Teil külma sõja perioodiga (Eestis)? Vastus: NSVL , Stalin, televisiooni algus, fotograafia ( isa tegi valmis kõik enda pildistatud pildid- see oli nii põnev punane tuba). 2. Mida te saite filmist teada külma sõja aegse perioodi kohta? Vastus: Filmist külma sõja aegse perioodi märksõnad on: range eesriie, Nõukogude liit, ainus side oli raadio, viiekümnendatel alustab Eesti Televisioon, põrandaalune äri, disko levimine (vaenalase sammud selgeks), rock-kontsert, punkarid, Soome
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
