ning analüüs. Stabilitroni parameetrite Takisti määramine tunnusjoonte alusel. Pooljuhtstabilitron KC156A KC156A Milliampermeeter x2 ( ) Voltmeeter x2 (Metrahit 2+) UZ = 5…6,2 V IZ =10 mA IZmin = 3mA IZmax = 55 mA Pmax = 0,3 W Joonis 4.1 Stabilitron pingestabiliseerimislülituses 3. Võtta üles stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon UZ = f (IZ), kui IK = 0 ja RP = const. (Joonis 4.2). Katsetulemused kanda tabelisse 4.1. Tabel 4.1 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon IK = 0, RP = const IZ, mA 55 49 43 37 30 24 3 0 UZ, V 6,15 6.14 6.06 6.02 5.97 5.92 5.33 3.28 4
- baasiahela takistus Rbe=R1R2/(R1+R2) olgu võimalikult väike, ärgu ületagu emitteritakistust R4 rohkem kui 5 korda. - Emitteriahela takisti R4 tekitab astmes NEGATIIVSE TAGASISIDE ja on suurusjärgus 300 oomi ... 1k. Selline väärtus annab normaalse temperatuuristabiilsuse ja ka sõltumatuse konkreetse transi võimendusest. - Kui R4 skeemis puudub, on targem ühendada trans nagu järgmisel joonisel. Rakendused. Mingi skeemi toitepinget saab teatavasti stabiliseerida sellise jupiga nagu stabilitron. Suuremat voolu tarbivate seadmete puhul lülitus ei kõlba sest siis tuleks eeltakistit R1 vähendada. See aga viib voolu suurenemisele läbi stabilitroni ja lõpuks tarbib ta rohkem kui asi ise, kuumeneb üle ja põleb maha. Kasutame transistori omadust voolu võimendada. Skeemis hoitakse tarnsi baasipinge ja järelikult ka baasi vool paigal stbilitronil tekkiva muutumatu pingega. Väljundpinge püsib paigas, kuna baasivool oli paigas
· töösagedus ehk taastumisaeg. DIOODI SUGULASED LED, zener, schottky...Need kõik on dioodi sugulased. Isegi skeemitähis on neil enamasti sama või dioodi omaga väga sarnane. Sisuliselt on tegemist dioodiga, millel mõni omadus on «aretamise» käigus eriti esile toodud. Näiteks iga diood läheb lühisesse, kui talle rakendatud vastupinget tõsta üle taluvuspiiri (50 kuni mitu tuhat volti). Diood on siis omadega igaveseks läbi. Stabilitron (ehk Zener) aga taastub pärast lühist, see ongi tema põhiline tööreziim (tegelikult asi lühiseni ei lähe). Tõsi, koormustakistita põleks ka stabilitron heleda leegiga... LED-id ehk valgusdioodid on kõigile tuttavad. Seal kasutatakse vidinat päriühenduses. Pingelang on LED-il enamasti üle 1,6 V (nt 1,6 V punastel isenditel, 2...3 V muudel värvilistel jne). Ka tavaline klaaskestaga diood hakkab päripingel piisava voolu korral helendama, aga vaid hetkeks
võtmiseks. T toatemperatuuril on umbes 25V Schottky diood on diood siirdega metall-pooljuht Juhib ühes suunas hästi. Kasutatakse kiirete TTL lülituste saamiseks Dioode kasutatakse: 4 1. Vahelduvvoolu alaldamiseks, kus tekib pulseeriv vool, mida võib hiljem siluda 2. Alalispinge stabiliseerimiseks. Hästi sobib selleks stabilitron, mis töötab läbilöögireziimis 1.8. Stabilitron ja selle kasutamine Stabilitron alalispinge stabiliseerimiseks, töötab läbilöögi olukorras. Diood ei tohi selles piirkonnas rikneda => Lubatud max vastuvool läbilöögireziimis on paljudel 1mA...1A. Seda ei tohi ületada. 1.9. Varikap VARIKAP kasutatakse vastupingel C = var , voolu ei juhi, mahtuvuse muutmiseks muudame alalispinget. varikapi vastuvool on A murdosa 1.10
Õppeaine SKK0121 ”Elektroonika alused” Eksamiküsimused 1. Elektroonika passiivelemendid 2. Elektrolüütkondensaatorid 3. Transformaatorid 4. Alaldav pn-siire (tekkimise tingimus) 5. Bipolaartransistorid (tööpõhimõte) 6. Darlington´i lülitus (liittransistor) 7. Formeerkanaliga MOP väljatransistor 8. Indutseerkanaliga (n-tüüpi) MOP-transistor 9. Indutseerkanaliga väljatransistor 10. Pooljuhtdioodid 11. Stabilitron 12. Türistor (ehitusskeem, pinge-voolu karakteristikud) 13. Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega) 14. Elektronkiiretoru 15. Optronid 16. Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron 17. Valgusdioodid 18. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. 19. Resistiivne pingejagur 20. Bipolaartransistori töö lüliti režiimis 21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23
8. POOLJUHTOSISED Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Pooljuhtdiood PNP-transistor korpuses 12 Tunneldiood NPN-transistor korpuses Integraallülituse Pöörddiood transistor Stabilitron NPN-tüüpi laviintransistor Kahepolaarne stabilitron Ühesiirdega P-baasiga transistor Ühesiirdega N-baasiga Mahtuvusdiood transistor NPN-transistor põikisuu- Kahepolaarne diood
sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. • Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa
Voolu liigse suurenemise vältimiseks peab ioonseadistel olema alati lülitatud anoodringi voolu piirav takisti, et anoodvool ei ületaks seadmele lubatavat voolu. 8. Nimetage gaaslahenduse liigid. Lk 63 Elektrivoolu tekkimisel gaasis või aurus eristatakse sõltumatut ja sõltuvat lahendust. Sõltumatu jaguneb veel omakorda kolmeks liigiks: vaikne lahendus, huumlahendus ja kaarlahendus. 9. Millises gaaslahenduse piirkonnas töötab stabilitron? Lk 66 Normaalse huumlahenduse piirkonnas 10. Mis on pooljuht? Lk 86 Pooljuhid on kristallilise struktuuriga ja oma elektriliste omaduste poolest asuvad nad elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Neil on keelutsoon. (lk 87) 11. Milleks on tarvis viia pooljuhtmaterjalidesse lisandaineid? Lk 90 Doonor- ja aktseptorlisandid rikuvad kristallvõre õiget struktuuri ja muudavad pooljuhi omadusi. Tekivad n-tüüpi (elektronjuhtivus) ja p-tüüpi (aukjuhtivus) pooljuhid. 12
Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni. Schottky alaldusdioodid Lülitidioodid Lülitidioodid on ette nähtud vooluahelate katkestamiseks ja sulgemiseks, mistõttu on oluline kiire avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg- sagedusahelates. Lubatavad pärivoolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel. Stabilitronid ja stabistorid Stabilitron (ka Zeneri diood) on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust Uz ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav.
Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv v...
Parem kui R2->stabilitron (nool üles) ItIE=Ust- Ube/Re, Mõlemas skeemis UBE->-2mV/C. Et seda komp panna vasakule õlale diood(nool alla), siis It=~IE=UB-UBE/Re=IR2+UD-UBE/ReR2/RE*I=>vool It on proportsionaalne voolule I=>”voolupeegel”| VT ÜL, peale transsi Rl, mille tagant baasi ja välja Rl=Upl/I-lihtsaim voolugen VT. 4. Süst nimetus sõltub, mis elem alusel tehakse loogiline tehe: DL,DTL,TTL,TTLS,nMOP,pMOP,KMOP,ESL. Loogiline elem->võimendus 5. Pilet 13. 1. Stabilitron 2. ÜE väljund karakteristik 3. Integraator OV baasil 4. DTL 5. Registrid 1. STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. Muidu nagu diood 2. Baas emitteri siire pärisuunas, kollektori vastupinge. PNP: UKE=UBE<0-+, siis IK<0 ja kollektorist välja IB<0, baasist välja NPN korral vastupidi. IK=/(1-)IB+1/(1- )IKo=IB+(1+)IKo=>=IK/IB=/(1-)
keskväärtust. Jõudioodidelt nõutakse suurt lubatavat vastupinget ja väikest päripingelangu. Neid valmistatakse lubatud vooludega, mis ulatuvad kiloampritesse ja vastupingetega, mis ulatuvad kilovoltidesse. Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada jadamisi, siis võrdub stabiliseerpinge üksikute stabilitronide stabiliseerpingete summaga. Stabilitronide olulisemad tunnussuurused on järgmised:
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...
I I Elektri- hõõglamp Türistor U U I I VDR takisti- Stabilitron U varistor U U 17 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD
I I Elektri- hõõglamp Türistor U U I I VDR takisti- Stabilitron U varistor U U 17 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD
emitterijärgija läbiminekut. Is=Jtr*S-soojuslik vool, Ia=Is(exp(U/t)-1)-eksponent. VAK: U<0=Ub=>const Is 1. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv- natuke alla nulli kuni läbilöögini, nullilähedal teeb jõnksu ja U>0=>Ia exp pingelang dioodil on va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, exp laius(0,7V Si korral). STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. Siinuse generaator. 10pdf ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. VARIKAP- 2. TTL: ,,0"-0..0,4V ,,1"-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga mahtuvusdiood:(2 hor joont) kas vastupingel C=var
vastava faasi pinge ületab ülejäänud faaside oma. Voolu alaliskomponent Id=1,17 I2 , pinge alaliskomponent U=1,17 U2 Sildlülitusega alaldi, kus ventiilid töötavad paariti: U d=2,34 U2(faasipinge); URmas= sqrt3 U2max ja q=0,057 Paaritute numbritega ventiilide anoodid on ühendatud trfo sekundaarmähise otstega, kusjuures nende katoodise ühine punkt on välisahela positiivseks pooluseks. Paarisnumbriliste ventiilide ühendatud anoodid on välisahela negatiivseks pooluseks. 44. Stabilitron ja stabistor. Stabilitroniga pingestabilisaator Stabilitron on pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paraleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe 45. Bipolaartransitorid. ÜE-ühenduses transistori tunnusjooned ja parameetrid Bipolaartransistor on enamasti germaaniumist või ränist pooljuhtseadis, mis koodneb kolmest p- ja n-juhtivusega kihist ning kahest nendevahelisest pn-siirdest, kusjuures võimendusprotsessidest võtavad osa nii elektronid kui ka augud.
Tema väärtus sõltub dioodi tüübist ja on tavalistel räni dioodidel 0.7 kuni 1V. Schotchy dioodidel, millised leiavad kasutamist põhiliselt kõrgsagedus alaldites on ta 0.3 kuni 0.5V. 2.) Suurim lubatav vastuvool I Rmax. See on antud dioodi puhul suudim esineda võiv vastuvoolu väärtus, mille alusel toimub dioodide parakeerimine (reaalselt on vastuvool alati sellest väärtusest väiksem). 1.8 Stabilitron e. zener-diood Zener-diood on ettenähtud töötamiseks läbilöögi reziimis, kui teda läbiv vool ei ületa lubatut (joonis 4). Töötamisel selles piirkonnas, kui dioodi läbiv vool muutub miinimumist maksimumini muutub tema klemmi pinge väga vähe deltaUz võrra. Seda tööpiirkonda nimetatakse Zeneri piirkonnaks ja sellest ka dioodi nimetus. ?eldakse ka, et Zeneri piirkonnas on dioodi dünaamiline takistus väike (valem 1). Selline
Tähistussüsteemid on eri maades ja eri firmadel erinevad. Euroopa süsteemis koosneb dioodi tähis kolmest või viiest elemendist. Esimene element on täht, mis näitab kasutatud materjali: A - germaanium. B - räni, C - galliumarseniid, D - indiumantimoniid. Teine element koosneb kas ühest või kahest tähest, millest esimene määrab seadise liigi: A - üldotstarbeline diood, B - mahtuvusdiood, P - fotodiood. Q - valgusdiood, T - türistor, Y - suure võimsusega alaldusdiood, Z - stabilitron. Teine täht elemendis pole olulise tähtsusega ja see on tootja tähistus. Kolmas element on kahe või kolmekohaline number, mis on seadise registree- rimisnumber. Neljandat ja viiendat elementi kasutatakse ainult stabilitronidel, millest neljas element on täht ja määrab stabiliseerimispinge tolerantsi: A - ±1%, B - ± 2%, C - ±5%. D-±10%. Viies element on number, mis määrab stabiliseerimispinge. Kui see on antud kümnendkohaga, siis on koma kohal täht V
joonis 2.2). JOONIS 2.2. Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge Uz on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis-reziimis ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus Iz; 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool IZMIN on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus rz on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis-piirkonnas: rz = Uz / IZ ; 5. stabiliseerimispinge temperatuuritegur UZ näitab stabiliseerimispinge muutust protsentides temperatuuri muutumisel 1 C° võrra (tegur võidakse anda ka pingemuutusena millivoltides). Sõltuvalt läbilöögil esinevatest nähtustest võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne.
Parameetriline pinge stabilisaator Vt. joonis parameetriline pinge stabilisaator. 1. Kasutatud on stablitroni (Zeneri diood) omadusi p-n siirde läbilöögi piirkonnas st vastupingestatult. 2. Nominaalne stabiliseerimispinge on vahemikus 2,4 200/400 V +/- 20% 3. Selline stabilisaator tagab väljundpinge stabiilse oleku sisendpinge (toitepinge) ja koormusvoolu muutumise korral. 4. Tegemist on paralleelstabilisaatoriga, kuna stabilitron on ühendatud koormusega rööbiti Tööpõhimõte: 1. Kui muutumatu koormuse korral ( Ik = const.) sisendpinge e.toitepinge (Usis) väheneb siis selle tulemusena väheneb vool (Is) takistus Rb mille tulemusena omakorda väheneb vool stabilitronis Iz 2. Selle käigus muutub (suureneb) aga stabilitroni takistuse alalisvoolule, mille tulemusena väheneb pingelangu väärtus takistile Rb ning väljundpinge püsib
integraatori väljundile tekib nullpinge. Muundamise tulemuseks on ∆ t = t2 – t1, ajaline tulemus ∆ t muudetakse arvuks selle teel, et kogu teise integreerimise ajal täidetakse väljundloendurit konstantse sagedusega loendusimplussidega. Loenduri väljund on arvuline lõpptulemus. Lülitiga saavutame, et U 0 0 esimese integraali alguses. Integreerimise tulemus (kondensaatori pinge) T = RC. Pilet 13 1. Stabilitron Stabilitron on pooljuhtdiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus muutub suures ulatuses. Stabilitroni töö põhineb pn-siirde läbilöögil teatud kindlat väärtust ületava vastupinge U Z toimel. Siis väheneb järsult dioodi takistus ja vastavalt tugevneb teda läbiv vool. Kui seejuures siirdel hajuv võimsus ei ületa lubavat maksimaalset väärtust, siis voolu
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastup...
e) Tensotakisti on pooljuhtseadis, mille takistus sõltub deformatsioonist. Tensotakisteid kasutatakse väikeste deformatsioonide mõõtmiseks ja rõhuandurites. Kõiki eelnevalt kirjeldatud takisteid võib kasutada nii alalis- kui ka vahelduvvooluahelates. Igal takistil on lubatud võimsus: P = UI Pmax . 34) Pooljuhtdioodid. 35) Fototakistid, tensotakistid, varistorid vaata pooljuhttakistid 36) Stabilitronid - Stabilitron on eritüüpi ränidiood, mis töötab läbilöögipingega võrdse vastupingega ja hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni läbilöögipinged, mis on stabiliseerimispingeks, on vahemikus 2,4 kuni 91 V. Stabilitroni töö põhineb pn-siirde teatud kindla vastupinge U v ületamise järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel
Switching Diode 53. Lülitidioodid Lülitidioodid on ette nähtud vooluahelate katkestamiseks ja sulgemiseks, mistõttu on oluline kiire avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg-sagedusahelates. Lubatavad päri voolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel. Zener Diode 5.4. Stabilitronid ja stabistorid Stabilitron (ka Zeneri diood) on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtust Uz ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 5.2). JOONIS 5.2.
Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerg...
Siis kui Usis = 0 Uvälj = 0 Kompenseeriv pinge Ukomp tekib lisapingega - E ja jaguri R1, R2 abil. Pingelang takistil R1ongi Ukomp = UKp . Kahjuks pingejagur R1,R2 vähendab ka kasulikku signaali: R 2 IIRt = Uvälj = ·Uk ; Kus R1 + R 2 IIRt Üks võimalustest: R1 asemel kasutada stabilitron. Sel juhul: rdif << R1, ja Ust = UKp . ....................... Üldine võimendus väike, 2-3 astet, pinged 0,05-0,1V; (triiv segab). 91 Triiv kontrollimata Uvälj muudatus, kui Usis = const. Vasturohi: 1) Termostateerimine, 2) Termokompensatsioon, 3) Skeemiline termostabilisatsioon, 4) M DM süsteemid, 5) Tasakaalustusskeemid.
Dioodpiirikutega on võimalik saada ka 0 erinevat piiramis nivood selleks tuleb lülitusse viia täiendav pinge allikas, mille toimel muutub dioodi avanemispinge 0 erinevaks. Taolised lülitused on realiseerimiseks küllalt tülikad ja neid kasutatakse küllalt arva. Dioodi asemel võib kasutada ka stabilitrone, sel juhul võime lihtsalt saada kahe poolse piiramise. Vaadeldav lülituses saadakse ülalt piiramine siis kui stabilitron läheb stabiliseerimis reziimi sel juhul piiramisnivoo = stabiliseerimis pingega. Alt piiramine saadakse siis kui stabilitron läheb pärisuuna reziimi ja siis on nagu tavalisel paraleelpiirikul 0,7 V Piiravad võimendid Võimendus astet on võimalik viia piiramisreziimi 2 juhul 1. Kui transistor tüüritakse sulgereziimi 2. Kui transistor tüüritakse küllastusse Mõlemal juhul on vajalik sobiva koormussirge ja tööpunkti valik
Madalat stabiliseerpinget võib saada ka stabistoriga, mis samuti pingestatakse pärisuunas. Sealjuures tuleb arvestada, et madala Uz korral peab vajaliku püsivoolu säilitamiseks vähendama ka emittertakistust RE , kuid püsivooluallika sisetakistus on seda suurem ja vool vastavalt seda püsivam, mida suurem on RE. Kui on vaja püsivooluallikat negatiivse toitepinge E0 puhuks, sobivad samad skeemid (b, e), kuid neis tuleb kasutada npn-transistori ja ühendada stabilitron vastupidi. Liittransistoriga püsivooluallikas (joon. 6.27 d) annab veelgi stabiilsemat voolu, sest tema sisetakistus ulatub megaoomidesse. Vajadusel püsivoolu reguleerida tuleb RE kohal kasutada muuttakistit. See püsivooluallikas on kohane suhteliselt tugeva (kuni mõnekümne milliamprise) püsivoolu korral, mil võib osutuda tarvilikuks valida VT2-ks keskvõimsustransistor. Püsivooluallikas kaksklemmina. Mõnikord on vaja püsivooluallikat, mida saaks
Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 ...
kontakt Maksimaalvoolurelee või jõuahelasse lülitatud elektro- magneti mähis Kontaktori või elektromehaanilise relee mähis Viitega rakendumisel toimiva aegrelee mähis Viitega tagastumisel toimiva aegrelee mähis Pooljuhtdiood Sildlülituses pooljuhtalaldi Türistor Stabilitron pnp-transistor npn-transistor * - tähis ei ole standardne ning on kasutusele võetud ainult käesolevas õppevahendis tänu heale mõistetavusele. Peale graafiliste tingmärkide kantakse juhtimisskeemidele mitmesuguseid vooluliiki, juhtmestikku ja juhtimisaparaate tähistavaid täht- ja muid tähiseid. Neid kasutatakse kas iseseisvatena või kombineerituna teiste tähistega Olulisemad nendest on toodud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
