inimesi, näiteks: Terry, Elanor. 3. Karim sai peamiselt tunnustust just laval olles ja näideldes. Tihtipeale olid inimesed peale etendusi rõõmsad ning lähedased tundsid uhkust Karimi üle. 4. Karimit tõrjus Elanor, kui Elanor teda Pykega pettis ning käis pidevalt Pyke juures. Jamila tõrjus teda samuti mõnda aega, sest ta ei võtnud Demonstratsioonist osa, kuhu ta lubas tulla. Kolm episoodi, mis Karimi sotsiaalset staatus kõige enam muudavad 1. Üks olulisene aspekt Karimi sotsiaalse saatuse muutumisel on kindlasti Äärelinnast Londonisse(Kensingtoni) kolimine, sest siis hakkab nii tema kui ka tema perekond kokku puutuma rohkem keskklassi inimestega. Seda kõike muidugi tänu Evale, kes üritab iga hinna eest keskklassi sulanduda ja sellest osa saada. (Lk 193-223) 2. Teine oluline aspekt oli kindlasti see, kui Karim sai osa Shadwelli lavastatud näidendis.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ...............................
Rooma eraõiguse alused Isikute staatus ning õiguslik seisund ja juriidilised isikud Roomas Juhendaja: Hesi SiimetsGross Koostas: Andres Linnard Õigusi kandvaid isikuid iseloomustavad: 1. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi. 2. Teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Õigusvõime Caput võime olla tsiviilõiguse subjektiks (õigusvõime). Status isiku seisund, millest sõltus füüsiliste isikute õigusvõime. Status' ed Täieliku õigusvõime jaoks pidi Rooma kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3. status familiae tähendab Rooma kodaniku perekondlikku seisundit. Sellest status' est lähtuvalt jagunesid isikud: ...
Õnnepank) Ühiskonna kihistus: * Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: * Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. * Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. * Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) * Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk kindlale positsioonile. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või inimrühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise, mis võib olla: * Horisontaalne (ühest linnast teise) * Vertikaalne (keskklassist kõrgklassi)
Jane Austen Pride and Prejudice Class and social status in Pride and Prejudice Mankind has been acknowledging one another's superiority since the dawn of time. In the novel under the discussion, social status has a great importance in the turn of events. Everyone in the novel is somehow influenced by the topic of fortune or social class. To start with, even though "Pride and Prejudice" touches on many different subjects and characters, its main events are related to or caused by the dogmas of class distinctions. The main characters are influenced by that on numerous occasions. Mr. Darcy, of noble descent, finds it hard at first to cope with the relatives and social status of the woman he falls in love with, Elizabeth. He goes as far as mentioning his superiority to her in his first marriage proposal, as was described ...
mittetulundusühingud(MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de asutamine ja asjaajamine on kõige lihtsam, seetõttu on neid ka kõige rohkem. Seltsingud on mitteformaalsed ühendused , mida ei registreerita , seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed. Ühiskonna kihistus ; sotsiaalne staatus ja sotsiaane roll Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. a) majandusressursside alusel klassideks b)Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatukihid nagu eliit ja mass. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt
domineerida *Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. *Kodanikuühiskond kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. *Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Õp.lk.37 (1,2) Tv ül. 23, 24. 2.4. Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll Missugused rahvastikumuutused toimusid tööstusühiskonna asendumisel postindustriaalsega ja postindustriaalse ühiskonna asendusmisel teadmusühiskonnaga? Sotsioloogia-teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise
Juhtimise tööleht 1) Leia mõistele õige seletus. Lisa tühja kastikesse õige täht. 1 D Roll a)rühmaliikme positsioon, mille . määrab rühmasisene staatuse hierarhia. 2 A b) kõigi asjaosaliste suunamine ja . Staatus motiveerimine ning konfliktide lahendamine. 3 C . c)määrab ära, mis on õige ja mis Juhtimiseetika on vale on üldtunnustatud 4 E kõlblus- normide kogum. . Plaan d) on isiku käitumismudel suhetes
4. piirangud rahvustunnuste alusel 5. piirangud mis tulenevad elukohast Sotsiaalne mobiilsus Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne Sotsiaalne klass ja staatus *staatus-oõhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. *klass-samal majanduslikul tasemel inimesed. - Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. -Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud -Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed Omistatud ja omandatud staatus
Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm
Inimesed tarbijana Elame maailmas, kus päevastpäeva puutume kokku tarbimise ning pakkumisega. See on moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Tarbija staatus käib meiega kõikjal kaasas, iseasi, kui palju me seda ise tähele paneme. Liikudes ringi kaubanduskeskustes on tarbimine lihtsasti märgatav. Hoolimata faktist, et on majanduslikult keerulised ajad terves maailmas on kauplused puupüsti inimesi täis. Alles olid jõulud ehk aeg, mil tervet planeeti valdas ostu ja tarbimishullus. Kuigi täna on jõulud möödas, ei ole külastajate arv poodides sugugi vähenenud, sest nüüd meelitatakse inimesi allahinnatud kaupadega
..............................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused............................................................................................8 Mänguaeg-viigiline seis ja lisaajad........................................................................................8 Palli staatus............................................................................................................................10 Palli valdamine......................................................................................................................10 Korv - visatud korv ja selle väärtus.......................................................................................11 Loobumiskaotus.............................................................................................
* kaks lähenemisviisi: 1) poliitilises tähenduses (tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondadele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks- seltsid, ühingud, ühistud, liidud) 2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja
Keila Kool Referaat Keila-Joa mõis Krister Klement 12a 2009 Sissejuhatus 1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Ee...
viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalriik). Õhuke riik on riik, kus riik võimalikult vähe majandusse sekkub ja maksud on madalad (liberaalne riik). Ühishüve on kaup või teenus, mida pakutakse turuvahenduseta ja on kõigile kättesaadav, näiteks valgusfoor. Mittemajanduslik ühishüve on näiteks kool, arstiabi, politsei. 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus, omistatud staatus. – omistatud staatus ehk kaasasündinud ehk bioloogiline erinevus: sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus, seksuaalne orientatsioon. Omandatud staatus ehk sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakonsus, religioossus, perekondlik staatus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine
tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalsed rollid Tõsiasi, et eliidist räägitakse alati positiivselt, massist aga sageli negatiivselt (nt hall mass), näitab, et staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad omandavad tähenduse vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. Samas ei anna staatus hinnangut ainult inimgrupile, vaid ka üksikisikule. Mõni staatus rajaneb tunnustel, mis on päritud või mille üle inimesel puudub kontroll. Näiteks ei saa muuta oma vanust, ka soo ja rassi muutmine on võimalik vaid keeruka arstliku sekkumise abil. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks, sest sellega seotud positsioon on inimesele omistatud sõltumata tema enese soovist või pingutusest. Näiteks 11-aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha. Iga kuningatütar on printsess, meeldib see talle või mitte.
F. Kaaristamine G. Muud a) Kuuluvus gruppi Grupi poolt aksept. persoonid Kõik indiviidid töögrupis b) Isiksustevahelised Tekivad spontaanselt Ettekirjutatud tööjuhendiga suhted Liider kujuneb rühma liikmete Juht määrtakse organisatsiooni c) Liidri/juhi kujunemine hulgast poolt Isiksusest tulenev staatus Funkts. Ülesanded või d) Vast. Mõjutamise baas Vastastikune tõmme, sümpaatia positsioon e) Seotus grupiga Lojaalsus Ametlikud e. Formaalsed grupid Tööülesannete täitmise grupid Toodand või vajalikud teenused suhted ei ole lähedussuhted võib olla mitu liidrit oluline koostöö Komiteed, nõukogud, komisjonid
Nad toetasid absolutistlikku valitsusviisi, et valgustud valitseja saaks teha vajalikud ümberkorraldused, mis tooksid alamatele üldise rahulolu. Füsiokraadid: riik ei või sekkuda majandusellu, sest see kahjustab üksikisiku majanduslikke õigusi ning ka majandust tervikuna. Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike privileegide ja monopolide kaotamist. Toetati kõige rohkem põllumajandust ning kaitsti talurahva õigusi. 7. Kuidas muutusid valgustusideede mõjul absolutistlike valitsejate staatus ja nägemus oma rollist? Valitseja ei olnud enam Jumala poolt määratud, vaid hoopis rahva teener, kes pidas ennast ühiskonna liikmeks, kellel oli lihtsalt suurem vastutus üleüldist heaolu tagada. p
Individualism näitab, mil määral toetub indiviid rühmale ning mil määral võtab initsiatiivi otsustamisel, probleemide lahendamisel ning tegutsemisel Afektiivne kultuur neutraalne kultuur Afektiivne emotsioone näidatakse organisatsioonis vabamalt välja Neutraalne väiksem emotsionaalsus Täpsus hajumine Täpsus töösuhted on isiklikest suhetest lahus Hajumine töösuhted mõjutavad vahekordi väljaspool tööaega Omandatav staatus omistatav staatus Omandatav saavutusi peetakse oluliseks Omistatud staatus sõltub muudest teguritest (nt vanus) Lineaarne aeg sünkroonne aeg Lineaarne eeldab ratsionaalset ja lineaarset suhtumist Sünkroonsus aega tajutakse sõõrjana Sissepoole suunatus väljapoole usunatus Inimene peab saavutama kontrolli loodus ja inimkeskkonna üle Kokkuvõte Rahvuskultuuri väärtused omandatakse lapseeas, organisatsioonikultuuri väärtused omandatakse organisatsioonis.
tööga, korralik kodus, korralikud riided. Küllaldane sissetulekuga inimeste kategooria. Kõrgelt haritud. *Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning vahel ka teistsuguse väärussüsteemi, kui on nende vanematel. *Alamklass- kõige madalam sotsiaalse staatusega inimgrupp. Madal palk,lihtne töö, haridustase madal. Staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Päritud- nt rass,vanus, sugu. *Omistatud staatus ehk muutumatu tunnus- on inimesele omistatud, tema enese soovist või pingutustest sõltumata. nt 11. aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha. *Omandatud staatus- vastupidine omistatule, teatavate teenete, pingutuste tulemus. Nt: Abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena saavutatud staatus. *Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt on koolis mõni õpetaja ka õpilase ema
suhtes otseseid või kaudseid sanktsioone, mis võivad olla positiivsed (heakskiit, toetus) kui ka negatiivsed (halvustamine, usaldamatus, karistamine) Rolli mõiste on tihedalt seotud kogu grupi tegevusega ja protsessidega. Rollid on grupi struktuuri üheks osaks. STAATUS lk. 35 Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Igal liikmel kujuneb rühmas oma teatud staatus süsteemis ehk hierarhias. Seega on määratud tema staatus teiste liikmete suhtes. Grupisisendi põhitüübid on järgmised: 1) liidrid- populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed; 2) kaaslased- keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad; 3) isoleeritud- liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed; 4) tõrjutud- liikmed, kellega ei taheta koos suhelda ega koos tegutseda. Staatus on inimesele väga tähtis. Inimesed on oma staatuse pärast väga mures
tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumine sotsiaalses straatumis. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset. Vertikaalne: putka müüja->putkade ülemjuhataja- >pangateller->panga saali juhataja Horisontaalne- nt maalt linna; ühest majandusharust teise. Sotsiaalne roll- sotsiaalse staatusega sobiv käitumisstandard. Staatus koostöös rolliga. Sotsiaalne tõrjutus- olukord, kus inimesed ei osale ühiskonnaelu korralduses(nt ei osale, kuna ei saa keelest aru; töötus; invaliidsus) Sotsiaalne dialoog- selleks, et konflikte vältida erinevate sotsiaalsete kihtide vahel(nt pensionäride ja noorte emade vahel) Rollikonflikt- staatusega kooskäivad nõuded, mis ei sobi kokku Staatus- hinnang ühele inimesele, mille annavad teised inimesed. #muutumatu staatus-nahavärv, sugu, päritolu #omandatud- haridus, emad/isad.
tururiskide mõju inimese toimetulekule polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud, erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühiskonna jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. ühiskonna sidusus sotsiaalne roll ja staatus- staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatus on alati sotsiaalne, sest tal on tähendus vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. On olemas ka saavutatud ehk omandatud staatus, mis on teatavate valikute, teenete või pingituste tulemus. On alamklass, keskklass ja kõrgklass.
peeglist. Inimese arusaamad enda kohta pärinevad: 1). In. arvamusest selle kohta, kuidas ma teistele paistan. See ei pruugi alati kokku langeda. 2). Teiste hinnangust. 3). Meie arvamusest teiste hinnangute kohta. Kusjuures tähtsaks peetakse autoriteetide hinnangut. Arvamus iseendast ei ole fikseeritud, see on pigem protsess, oma mina-pilt muutub, kuigi aeglaselt. Ise valime samuti endast kujundeid, mida peame tähtsaks ja eirame neid, mida ei pea tähtsaks. 16. Mis on staatus ja staatuste liigid? Staatus esindab in. postitsiooni sotsiaalses süsteemis. Meil on palju staatusi, sest osaleme paljudes süsteemides. Staatused jagunevad: 1). Omistatud staatused, need on suhteliselt muutumatud ja nende üle puudub meil kontroll (sugu, vanus, aadlitiitlid). 2). Omandatud staatused. Neid saame oma valikute ja pingutuste tulemusena (näit. ema-staatus, üliõpilase staatus, töökoha valik, eriala staatus). 3)
Enim analüüsitakse tuntud vabakslastut nimega Trimalchio, kellest on kujunenud justkui vabakslastute sümbol. Paljud vabakslastutest olid varem töötanud põllumajanduses ning võisid saada maavaldajateks. Samas leidus vabaks- lastuid, kes olid täiesti varatud. Sellisel ühiskondlikul tegelaskujul on vähe kindlaid kontuure, erinevalt aristokraatiast. Ühest küljest oli vabakslastu olnud ori, mida ta ei unustanud iial, ning teisest küljest on tal mitmeti mõistetav staatus. Seega on ka arvamused lahknevad ühed peavad vabakslastuid ühte sotsiaalsesse gruppi kuuluvateks, teised näevad aga selle lõhenemist. Selge on see, et vabana sündinutest erinesid vabakslastud siiski palju. Roomlaste silmis oli enamik vabakslastutest vaesed ja väärtuseta inimesed, vaatamata majanduslikule edule või rikkusele. Ka Gaius jaotas 2. sajandil vabasid inimesi vabana sündinuteks ja vabakslastuteks. Esiteks tuleb rõhutada, et vabakslastu võlgnes oma isandale suurima
Demokraatia- valitsemisvorm mille puhul rahvas teostab võimu. Bürokraatia-Ametlik võim Diktatuur-õigusvastne valitsemisvorm mille puhulüks isik või grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Dogma.-vidlusse mitte kuuluv väide. Föderatiivne-võim ja funksioonid on keksvalitsuse ja mitmesuguste alamüksuste valitsemiste vahel jagatud. Idenditeet-ühiskonna või kogukonn vaimne ühtekuuluvus. Institutsioon-sotsioloogia termin ühiskondliku mõju omavate struktuuride ja mehanismide tähistamiseks mõeldud termin. Ideoloogia- kogum ideid, väärtustav. Integratsioon-ehk lõiming rahvastiku gruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste arusaamade ja eesnärkide baasil. Pluralism-e. Mitmekesisus mitmesuguste ideede arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Reform-muudatus mis viiakse läbi seaduse piires. Riik- avalik õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemis asutustes ja õigusloovate aktide alasüsteemist. ...
Kas eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Too mõni näide. On piisavalt mobiilne, Oleg Gross. Ajalehepoisist miljonäriks. Kõrgemat staatust omavad grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks. Eliidist eristub mass. Mis on teie arvates Eesti ühiskonnas olulisemad väärtused? Võim, raha, haridus. Sotsiaalsed rollid Omistatud staatus rajaneb tunnustustel, mis üle inimestel puudub kontroll( laps. Kuningatütar,naine,mustanahaline) Omandatud staatus on teatavate valikute või pingutuste tulemus(abikaasa,vaimulik,direktor,isa) Igale staatusele vastab teatud sobilik käitumine-sotsiaalne roll. Milline oleks sobilik käitumine firmajuhile, õpetajale, politseinikule jne? Rollikonflikt on olukord, kus inimesel on mitu staatust, mis ei sobi omavahel kokku nt õpetaja- ema,politseinik-kambajõmm.
aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased. Tallinnas oli palju soomlasi ja karjalasi, kuna see oli oluliseks kaubanduskeskuseks. · Venemaalt tulid Liivimaale vene käsitöölised, kaupmehed ja lihtrahvas. Õiguslikud rühmad · Keskaegse liivimaa inimesed jagunesid "sakslasteks ja mittesakslaksteks". · Sakslased olid staatuselt kõrgemad ja arvuliselt vähem rühm. · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. Õiguslikud rühmad · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. · Tavaliselt määras staatuse sünd, kuigi oli võimalik liikuda ka edasi. Eestlase tõus sotsiaalsel redelil tähendas tema"saksastumist", ehk orienteerumist ülakihtide elulaadile. Õiguslikud rühmad · Sisserändajad kohe assimileerusid, valides oma
VÕIMALUSED ja OHUD. Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3. INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus) 4. KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus) 5. SOTSIAALNE IMIDZ (maine, traditsioonid, sümboolika) 6. ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud) 7. VÄLISTEGUR (hariduspoliitika, üleriigilised programmid, riiklik õppekava)
või abielu sõlmimisega. Just see viimane asjaolu, et Dickie tõmbas paralleeli kunstimaailma ja selliste institutsioonide vahele nagu ülikool ja kirik, tekitas palju vastuväiteid, sest lasi arvata, et Dickie peab ka kunstimaailma niisuguseks formaalseks võimuks, kellele on antud õigus kuulutada teatud artefakte kunstiteosteks. Tema enda sõnade järgi pole ta seda kunagi nii mõelnud. Väide, et artefaktile omistatakse kunstiteose staatus kunstimaailma kui institutsiooni esindaja poolt, ei tähenda Dickie jaoks seda, et kunstimaailm oleks mingi väljavalitud klikk, kes otsustab, missugust maali võib näitusele üles riputada, missugust muusikat võib esitada või muud sellist. Ta kuulutab, et teda ei huvita kunstipoliitika küsimus -- kuidas kunsti tegijad saavutavad selle, et nende esitatud artefaktid saavad kunstiteose staatuse. Oma institutsionaalse
2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus 2) omavalitsushaldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste materiaalsed funktsioonid, mis rajanevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) omavalitsusfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus
teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne? Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt - keel kandub vanematelt lastele edasi. Kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik 4. Selgita keele jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite toimimise mehhanisme. a. Millest sõltub keele staatus? - Keele staatus kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi. Mida vajalikum on keel hea hariduse omandamiseks, hästitasuva töökoha saamiseks ja kultuurielus osalemiseks, seda kõrgem on tema staatus. üks keel hakkab paremini külge kui teine i. Eestis inglise keel (noored) ii. aga mitte eesti keel b
teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne? Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt - keel kandub vanematelt lastele edasi. Kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik 4. Selgita keele jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite toimimise mehhanisme. a. Millest sõltub keele staatus? - Keele staatus kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi. Mida vajalikum on keel hea hariduse omandamiseks, hästitasuva töökoha saamiseks ja kultuurielus osalemiseks, seda kõrgem on tema staatus. üks keel hakkab paremini külge kui teine i. Eestis inglise keel (noored) ii. aga mitte eesti keel b. Missugused keelte kõnelejaskonna paiknemise geograafilised asendid on
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik sektor- võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Ül: rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, ...
Keskpank piirab peamiselt inflatsiooni säilitades seeläbi raha väärtust, kui ka majanduskasv. Raha väärtust ehk hinda saab reguleerida määrates minimaalsed ja maksimaalsed intressid laenude andmiseks. Fiskaalpoliitikaga on asi veidike keerulisem. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on peamiselt töötuse vähendamine, luues uusi töökohti või koolitades/arendades töötuid ja makstes erinevaid toetusi ja ühishüvesid. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti inimeste endi sotsiaalne staatus ehk ühiskondlik positsioon. Kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem resursse, seega neil on rohkem oskuseid, tutvusi, teadmisi, võimu ja muidugi ka raha, kui madalamatesse klassidesse kuuluvatel indiviididel, kes võivad ennast sageli tunda ühiskonnas tõrjutuna. Majandusedu võib peale maksupoliitika ka majanduspoliitika mõjutada. Majanduspoliitika alandab peamiselt tööpuudust (ehk reguleerib tööhõivet) ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärkideks on
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel
rõhuvaks või ebaõiglaseks. Üritatakse purustada või asendada neid, kes loovad sotsiaalse elu reegleid. Konflikt lõhub üh.-s kehtivaid sotsiaalseid sidemeid. Leevendamise meetodid 1) koopteerimine 2) vahendamine 3) vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine 4. Peremees-staatus (50-51), staatusekindlus ja kindlusetus (121-122) Alati on mõni sotsiaalne positsioon tähtsam kui teine. Peremees-staatuseks nimetatakse meie kõige tähtsamat sotsiaalset staatust. See on staatus, millega meid ühiskondlikult kõige enam identifitseeritakse. Üldistav sümboolne väärtus inimesed eeldavad automaatselt, et nimetatud staatuse omajal on veel terve hulk teisi loomuomadusi, mida inimesed sellega seostavad. Nt nunnal võib olla terve hulk juurdekuuluvaid ja saavutatud staatusi tütar, õde, tädi, õpetaja jne Staatusekindlus ja kindlusetus Staatusekindlus on olukord, kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele
vanematest erineva ameti. Ühisk on säilitandu hierarhilisuse-ühed inimgrupid omavad ühisk-s kõrgemat positsiooni e staatust kui teised.Kõrge staatusega grupid-eliidid v kõrgklass(juurdepääs riigivõimule).Eliidist eristub mass e tavalised inim-d,kuulub keskklass,sinikraed. Alamklass-kõige madalama sotsiaalse staatusega inim-d, mõistel põlastav alatoon(teevad lihtsat tööd,väike palk,haridustase,kultuursus madalad) Sotsiaalsed rollid: Staatus on inim-te poolt kujundatud ja hinnanguline(eliidist räägit pos-lt,massist neg-lt)Omistatud staatus-muutumatu tunnus (sugu,vanus,rahvus),on inim-le omistatud enese soovist v pingutusest sõltumata.Saavutatud e omandatud staatus-omistatud staatus, teatavate valikute,teenete,pingutuste tulemus(abielu,õpingud) Inimese staatused pole võrdse tähendusega,mõni olul-m, eeldatakse et see tingib teisi karakteristikuid.Sosts status tähendab,et ühisk ootab inim-lt teatud täitumist
Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne 26. Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine klassidesse? samal majanduslikul tasemel inimesed. Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed 27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud staatus teineteisest erinevad. põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. Omistatud staatus on muutmatu staatus, asjad mida ei saa muuta, nagu sugu, vanus, rass. Positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist või pingutusest sõltumata. Omandatud staatus on aga saavutatud staatus, ehk teatavad valikud, teened või pingutused. 28
+ näited. *Mittetulundudühingud (MTÜ-d) -korteriühistud *Sihtasutused (SA-d) -Rakvere Muuseumid *Seltsingud 8. Miks on vajalik tugev kodanikuühiskond? -et inimesed saaksid enda eest seista -erinevate huvide väljendamise võimalus -suurendab demokraatlikke väärtusi nagu sallimine, koostöövõime, omaalgatus. 9. Mõisted: sotsiaalne kihistus, sotsiaaline mobiilsus, sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll. -sotsiaalne kihistus- inimeste jagunemine klassdesse e kihtidesse. sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise -sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna kihis, mille määravad tema päritolu, materiaalsed või vaimsed ressursid. -sotsiaalne roll- staatusele vastav sobilik käitumisstandard. 10. Kuidas mõjutavad sotsiaalsed erisused ühsikonna stabiilsust?
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
Referaat aines Sissejuhatus sotsioloogiasse Roksa, J., Potter, D. (2011) Parenting and Academic Achievement: Intergenerational Transmission of Educational Advantage. Sociology of Education. 84(4) 299-321. Käesolev referaat baseerub teadustööl milles uuritakse Ameerika kontekstis vanemliku kasvatusstiili ja perekondliku sotsiaalse staatuse mõjusid laste akadeemilistele saavutustele. Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste akadeemilise edu läbi saavutatava sotsiaalse klassi. Meetod Infot koguti mitmest varem läbi viidud uurimusest: Sissetulekuid uurivast paneeluuringust PSID (Panel Study of Income Dynamics)
1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 1.1 PROJEKTI TAUST Tegemist on reaalse infosüsteemiga mida kasutab Solaris Kino enda äri eesmärkide täitmiseks. Infosüsteem pakub aktuaalse kinokava vaatamise ja piletite ostmise võimalust. Samuti võimaldab see kasutajate registreerimist. Sisselogitud kasutaja saab enda ja oma sõprade ostetute piletite ajaloo ja teenitud „badge“ vaadata. Samas registreeritakse iga kinosaalis veetud minut, mille alusel muutub kasutaja staatus ja vastavalt sellele pakutavate piletite hinnad. Antud aines esineb projekt kui piletite ostmise strateegiliselt analüüsitav infosüsteem. 1.2 PROJEKTI EESMÄRGID JA TULEMUSED Projekti eesmärgiks on läbi viia piletite ostmise infosüsteemi strateegiline analüüs, täpsemalt: Määratleda ning piiritleda arendatav terviksüsteem; Jaotada terviksüsteem modelleeritavateks osadeks: vaadeteks ning registriteks;
· osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldavad seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavamaks teha gruppidele, kellega arvestada ei taheta (puudega, noored, vähemused). · loovad töökohti · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib viimaste lugupidamise. Kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. 7. ÜHISKONNA KIHISTUS, SOTSIAALNE STAATUS JA ROLL Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtuste, päritolu alusel kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne või vertikaalne. Horisontaalne liigutakse ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Vertikaalne liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi
kujul · Praktika eesmärgistatud tegevus tegelikkuse muutmisel Isiksus kui sotsialiseerumise resultaat Sotsiaalsed rollid Sotsiaalne roll ootused, mida ühiskond kirjutab ette teatud staatusega inimesele. Sotsiaalne roll on määratletav sotsiaalsete vajadustega ja piiritletud sotsiaalse grupiga, milles teda täidetakse. (Mida inimene teeb) Isiksus on sotsioloogia mõistes kõigi rollide summa, mida ta täidab. Sotsiaalne staatus indiviidi koht (positsioon) ühiskonnas. (Kus inimene sotsiaalses ruumis asetseb teiste inimeste suhtes ) Omistatud staatus kaasasündinud, päritav positsioon ühiskonnas, asend, mille indiviid saab oma vanematelt Omandatud staatus e saavutatud staatus elu jooksul kujunenud seisund ühiskonnas, mis võib oluliselt muutuda Staatuse sümbol esemed ja tegutsemisviisid, mis on staatuse välisteks tunnusteks
MOBIILSUSE BARJÄÄRID: a) üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire b) liikumine ei ole vertikaalne, vaid horisonaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) c) 21. MIS ON SOTSIAALNE KLASS JA KUIDAS TOIMUB ÜHISKONNA JAGUNEMINE KLASSIDESSE? Sotsiaalne klass on ühel majanduslikul tasemel inimesed, kuid see pole ainumäärav, arvestatakse ka elustiili tunnuseid. 22. MIS ON SOTSIAALNE STAATUS? MILLE POOLEST OMISTATUD JA OMANDATUD STAATUS ERINEVAD? Omistatud staatus on saavutatud mingite teatud valikute, teenete või pingutuste tulemusena, nt abielu, edutamine. Omistatud staatus on muutumatu (sünnijärgne), nt 11-aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha ja iga kuningatütar on printsess. 23. SELETA MÕISTED SUHTELINE VAESUS JA ABSOLUUTNE VAESUS SUHTELINE VAESUS kokkuleppeline, mida selle aluseks võetakse. Olukord, kus
4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis. 11. Durkheimi solidaarsuse käsitlus (mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse erinevus). 12. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused)./ Sotsiaalses süsteemis näitab inimeses staatus inimese positsiooni. Igalühel meist on mitu staatust, sest osaleme mitmes sotsiaales süsteemis.
Neis ruumides võivad filmimisel, pildistamisel kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned ja vanglad. Privaatne elusfäär On pere- ja eraelu. Perekonna ja eraelu puutumatust sätestab nii inimõiguse konvensioon kui ka EV põhiseadus. Teiste inimeste pere- või eraellu saab sekkuda vaid nende õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, seega üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Inimeste erinev staatus Ajakirjanduses on inimestel järgmine staatus: · Avaliku elu tegelased · Eksperdid · Tavalised inimesed · Kaitsetud inimesed (lapsed, vaimse ja füüsilise puudega inimesed jt) Ekspert Oma ala asjatundja, kelle poole ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste juhtumite puhul. Eksperdilt oodatakse erialase arvamuse avaldamist ehk eksperthinnangut. Näiteks majandus- ja keskkonnateemalised lood võivad olla väga pinnapealsed, kui ajakirjanik ei tunne teemat piisavalt.
(Poggi, 2001:15) Laialdane arvamus on, et ühiskondlik võim avaldub poliitilise võimu läbi. Tegelikult on ühiskondliku võimu peamisi vorme kolm poliitiline, majanduslik, normatiivne. See kuidas ühiskondlik võim erinevates vormides jaguneb oleneb sellest, millised ressursid inimestele saadaval on. Mida rohkem on ressursse, seda rohkem on võimu. Ressursse on võimalik omandada tänu tavadele, läbi vahetuse või käskimise teel. Ressurss, mis liigub tänu tavadele on tavaliselt staatus. Näiteks omandab tavaliselt õpetajaks saanud inimene teatud staatuse, eriti õpilaste jaoks. See staatus, mis ametiga normide poolest kaasas käib, toob kaasa ka teatud võimu (normatiivne võim). Õpetajal on võim õpilaste üle, ta saab panna õpilasi tegema seda, mida tema tahab ja ta saab neid ähvardada tagajärgedega (halvad hinded, läbikukkumine jne). (Poggi, 2001:18) Läbi vahetuse liigub enamasti kapital. Rikkus on ressurss, millega on võimalik omandada majandusliku võim
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
