silmaga ei pruugi see alguses nähtav olla, sest naharakkude paranemine algab kõige sügavamast kihist. Ravimi tõhususes saab veenduda alles pärast järjekindlat ravi paari nädala möödudes. Ravikuuri lõppedes peaks ravimi toimeaine olema ladestunud naharakkudes ning seega tagatud varvaste kaitse uute seeninfektsioonide eest kuni kolmeks nädalaks. Profülaktika mõttes oleks hea töödelda oma varbaid igas nädalas kord ravimpreparaadiga, seda eriti siis kui kuulutakse riskirühma: sportlased, ujulate ja spordisaalide külastajad või kui pereliikmetel on jalaseen. Jalgade seenhaigus võib levida ka teistele kehaosadele või areneda edasi raskekujulisemaks haiguseks, näiteks küüneseeneks. Samuti on haigusel oht muutuda krooniliseks või tüsistuda roospõletikuga. Jalaseen suurendab ka muude infektsioonide saamise ohtu. Kuidas on võimalik jalgade seenhaigust vältida? Püüdke hoida jalgu kuivana ning peske neid vähemalt korra päevas sooja vee ja seebiga
tooma. Kümnevõistluses peab kohtunik, kui vähegi võimalik, tagama igale võistlejale eelmise ala lõpu ja järgmise alguse vahel vähemalt 30-minutilise pausi ning esimese päeva viimase ala lõpu ja teise päeva esimese ala alguse vahel 10-tunnise pausi. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ning 400 meetri jooksus ning 110 meetri tõkkejooksus määratakse võistlejad jooksudesse tehnilise delegaadi poolt, kuid igas jooksus peab olema 5 või enam jooksjat. EESTI SPORTLASED KÜMNEVÕISTLUSES Hetkel kuulub Eesti rekord kümnevõistluses Erki Noolele punktisummaga 8815, millega ta võitis ka 2001. aasta maailmameistrivõistlustel hõbemedali. See on ka ainus maailmameistrivõistluste medal, mille Eesti on saanud. Olümpiamängudel on eestlased aga kolm korda medali võitnud kõige hiljemini võitis meile medali taaskord Erki Nool 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta saavutas kullapositsiooni. See oli Eesti esimene kuldmedal kümnevõistluses.
enam ei tunta. Teatesuusatamistes näiteks aga sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM- võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Aivar Rehemaa Kristiina Smigun Suusatamise õpetamine ja õppimine Suusatamise õpetamisel ja õppimisel tuleks lähtuda esmalt põhiettevalmistusest, mille alla kuuluvad laskumiste, tõusuviiside ning pöörete õppimine
. enamasti on alles roomaaegsed koopiad. Põhilised originaal materjalid olid pronks ja marmor. Kõige väärtuslikumaks peeti krüselefantiintehnikat- skulptuuril oli puust südamik, mis kaetakse kehaosas elevandi luuga, riietus ja relvad kaetakse kuldplekist, silmad värvilistest kividest. Skulptuur jaguneb: I arhailine e vanemajajärk, vabad figuurid- 1)Kore- riietatud naised, ehete ja uhke soenguga meeleolu rõõmus ja pidulik. 2)alasti mehed, sõjakangelased ja sportlased. (mõlemal oli egiptuse kunsti mõju) II klassikaline. Vabafiguuris toimusid muutused. Tardunud poos kadus ja inimesi hakati kujutama liikuvana. Figuuride ilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikuks. Elavuse saavutamiseks hakati kasutama ka nn kontraposti- keharaskus ei lange seistes mõlemale jalale ja nõjatub teisele. Kujunes klassikaline näo tüüp: kitsas nina, laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, võikene täidlane suu. Skulptoreid ei huvitanud konkreetne inimene
Tants peab sisaldama kuut kohustuslikku elementi: · kahte tõstet, piruetti või piruettide kombinatsiooni, · twizli' te (kiired pöörded edasiliikumisel) seeriat · kahte sammukombinatsiooni Jäätantsus on lubatud vokaalmuusika kasutamine. Noorim iluuisutamisala on jäätants, mis võeti MM-kavva 1950, olümpiakavva Innsbruckis 1976. Iluuisutamise ja jäätantsu vahel on väga jäigad piirid. See tuleneb uisumaailma suhtumisest, kus valitseb kindel hierarhia. Kõige tugevamad sportlased tegelevad üksiksõiduga. Kes konkurentsile alla jäävad, suunatakse paarissõitu, kus saab hakkama väiksema tehnikapagasiga. Need, kes seal ka hakkama ei saa, pannakse jäätantsu tegema. Vabatants Vabatantsus on sportlaste enda valida nii muusika kui elemendid. Muusikal peab olema siiski kindel taktilöök ja tantsurütmid. Vabatants peab sisaldama 11 kohustuslikku elementi (tõsted, piruetid, twizli'id, sammukombinatsioonid sirgel ringil jmt). Hindamine
Aastail tegutses ,,Estonia-Film'' ning järgmisel kümnendil ,,Eesti Kultuurfilm''. Mängufilmid jäid kunstiväärtuselt suhteliselt tagasihoidlikule tasemele. · 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimad klubid olid Tallinna ,,Kalev'' ja ,,Sport'' ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. · 1940. Aastaks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni. · 1934. Ja 1939. a. leidsid aset Eesti Mängud. · Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu, kes 1936. a. Berliini olümpiamängudel võitis kuldmedali nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Medaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. · Rohkesti korraldati maavõistlusi, peamiselt lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga. Siiski toimusid kohtumised ka Türgi jalgpallikoondisega. Jalgpall oli raskejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks. Alles 1930. a
Lõpuks oleme jõudnud punkti, kus saab väita, et eetika käib käsikäes haritusega. Kuigi ka sellele on võimalik vastu vaielda, sest mida kõrgemalt haritud on inimene, seda seaduslikumalt suudedakase eetiliste otustega manipuleerida. Haridus ja eelkõige teadmised on muutunud järjest olulisemaks relvaks olelusvõitluses. Kui aastatuhandeid tagasi oli peamiseks argumendiks füüsiline jõud, siis tänapäeval peavad tugevad olema eelkõige oskustöölised ja sportlased. Ka eetikaga on umbes samad lood. Me kõik oleme kuulnud kutse-eetikas ja erinevatest koodeksiteks. Enamus inimesi, kes on kunagi koolis käinud, teavad, milline peab endast lugupidav inimene olema ja kuidas käituma. Kuid ometi on eetika nagu ebamaine olen, kes on seal kuskil olemas aga mida üldjuhul tavaühiskond peale bürokraatide ei näe ega jälgi. Kasutatud allikad 1) Brief R.P. (1975). The Accountant's Responsibility in Historical Perspective.
suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980- ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi
odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Riietus ja jalatsid Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela.
Rakvere Gümnaasium SJ (klass) NIKOTIINI MÕJU ORGANISMILE Referaat Juhendaja. õp. M. V Rakvere Suitsetamine lühendab eluiga. Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist. Suitstamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt. Suitsetamine võib tappa. Jne. Jne.Kõik need laused on kirjutatud suitsupakile. Aga mida need laused tähendavad ? Suitsetamine võib tappa, aga kuidas ta seda teeb? Vastus on nikotiiniga. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk, millega inimkond on mürgitanud ennast juba alates 16.sajandist ja mis suurtes kogustes tarbituna võib põhjustada krampe, halvatust ning surma. Nikotiin tektab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine ehk aine, mille järele tekib ikka ja jälle vajadus ning mida tarbitakse järjest suurenevates kogustes. Ühe sigaretiga satub organ...
Mõjub soodsalt ka sapipõie tegevusele. Piparmünt rahustab ärritunud ja paistes nahka ning leevendab selle õhetust ja punetust. • Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. See aitab neuroosi, unetuse, liigse erutuvuse vastu. • Piparmünt on ka hea abimees sportlastele. Uuringud näitavad, et puhta piparmündi nuusutamine parandab sportijate tuju, motivatsiooni ja saavutusi. Piparmünti võivad igas vanuses sportlased nuusutada treeningul ja võistluste ajal. Nurmenukk • Tarvitatakse õisi, lehti, risoomi ja juuri. Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata kevadel ja sügisel). • Nurmenuku lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju saponiine, askorbiinhapet ja leidub ka karotiini, vitamiine A, P ja E. Kõigis taimeosades on palju mangaani soola. • Nurmenukk leevendab tervisemuresid • - seentevastane ja antibakteriaalne • - rahustav, leevendab unetust ja närvilisust, vähendab
aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000. Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultuuriga. Maailmameistrivõistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998. aastast saadik ulatunud üle 26 miljardi vaataja. Ilmuvad jalgpalliteemalised ajalehed ja ajakirjad. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikes riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk võib ulatuda ümberarvestatult üle saja miljoni krooni. Mängureeglid Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele.Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Mängijad, varustus ja kohtunikud
Lapsed valmistuvad nii ette täiskasvanueluks. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295) Mängimine täiskasvanu eas Mängimine on täiskasvanutele rahustav tegevus ning väljapääs tööelust. Paljud teevad sporti, suhtlevad erinevates ringides ning veedavad aega enda hobideaga tegeldes. Täiskasvanute puhul on mängimise eesmärgiks nauding, meelelahutus ja igavuse vältimine. Vähestel on töö ühendatud mängimisega, näiteks sportlased ja mängurid teenivad elatist teenida oma hobiga. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295) Töötmine täiskasvanu eas Täiskasvanutel on töö eeliskohal. Juba koolides õpetatakse õpilastele vajalikud teadmised tööle asumiseks. Mõisted töö ja mängimine on suhtelised, sest mõned inimesed näevad töös mängu ja vastupidi. Tänu tööle teenivad nad elatist ja hoiavad üleval oma kodu. Lapseeas saadud oskused leiavad kasutuse töös.
Ühendorganisatsiooni nimeks jääb Eesti Olümpiakomitee. 21. tähtsamad sündmused Eesti spordis enne II MS 1920 - kutsuti kokku Eesti Spordiliit. Pääs OM-le, esimesed medalid. 1936 OM Berliin, Palusalu, kokku 7 medalit. Loodi oma rahvusvaheline olümpiakomitee 22. eesti esimene spordialane raamat - autor, pealkiri, aasta Johann Kurrik, Turnimise raamat, 1879 23. sporti korrigeeriv organisatsioon ENSV-s, moto Eesti NSV kehakultuuri ja spordikommitee "Valmis tööks ja kaitseks". 24. eesti sportlased, kellel OM-lt 2 kulda, kuld ja hõbe, kuld ja pronks Kuldx2: E.Salumäe, K.Palusalu, P.Keres, A. Veerpalu, K. Smigun Kuld+hõbe: J.Talts, A.Neuland, Kuld+pronks: V.Väli 25. I olümpiamängude kuldmedal Alfred Neuland, tõstmine, Antverpen 1920 26. kes on valitud kõige rohkem kordi eesti parimaks sportlaseks Erika Salumäe, 9 korda 27. mida olulist tegi Laiuse köster Jüri Soo 1874 Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis.
Golf Golfi ajalugu Golf oma tänapäevasel kujul pärineb sportmängust, mida mängiti Sotimaa idarannikul Fife kuningriigis XV sajandil. Mängijad tagusid ümmargusi veerkive looduslikul väljakul, kus leidus nii liivaluiteid, küülikuaedikuid kui teeradu, kasutades kaigast või algelist keppi. Mõned ajaloolased usuvad, et oma mõjutajateks olid Kolven Hollandist ja Koole Belgiast. Viimane toodi Sotimaale 1421.aastal. Kuid samal ajal, kui nendes mängudes, nagu ka loendamatutes teistes, kasutatakse palli ja keppi, ei tunne nad üliolulist koostisosa, mis on golfi juures ainukordne auku. Võib ju vaielda, kuid ei saa kahtluse alla panna väidet, et mäng, mida me tänapäeval tunneme golfi nime all, tekkis Sotimaal. Golfi staatus tõusis ja populaarsus levis kiiresti kogu XVI sajandi jooksul eriti tänu kuninglikule soosingule. Kuningas Charles I populariseeris seda Inglisma...
Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati
ja kohalike pärimusrühmade vahel, nt seto leelo, kihnu kultuuriruum. 18. Folkloor kooli õppeprogrammides: folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel, uurijakoolitus 19. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms. 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 1. Sportlased ja sporditegelased: sportlased, spordipedagoogid(treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud), sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud,,,-meedikud jne.) 2. Spordihuvilised: fännid, juhuharrastajad, võistluspublik, nn. tugitoolisportlased. 3. spordivõhikud 10. Too esile kettkirjale kui folkloorižanrile iseloomulikud vormitunnused. *Levib kirjateel, üleskutse levitada seda *Osa tänapäeva maagiast 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta
Jooksuvõitlustel oli nagu tänapäevalgi eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.7. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid täiesti vabalt kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. Alguses olid põhilisteks võistlejateks ülikud kuna neil oli peamiselt aega, et treenida. Hiljem hakati ka linnade poolt lihtrahva seast andekaid sportlasi toetama. Mingi aja jooksul olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Algul küll autasustati võitjaid ainult pärjaga hiljem, aga oli neil teistel võistlustel võimalik raha teenida. Kuna tegu oli profisportlastega siis amatöörsportlase mõistet ei tuntud. Teada on vähemalt üks juhtum kus pidi stardiraha maksma tuntud sportlane. Theogenes kes oli rusikavõistleja oli 22 aastat elukutseline sportlane ta saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel. Ta rändas pidevalt ühest kohast teise
· Taimses toidus on palju rasva pähklid, päevalilleseemned, avokaado. · Organismi on võimalik viia rasvhapetest energiatootmisele aeroobses reziimis vastupidavustreeningu abil. · Kasutades kestvatel koormustel energiaks rasvu, säilitab organism süsivesikuvarud distantsi lõpuosaks. · Rasvhapete suurenenud kasutusele energiatootmises viivad ka mitmed ained: omega-3 rasvhapped, karnitiin, nisuiduõli, letsitiin, kofeiin jt · Sportlased peavad vältima ka kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid - loomne toit (maks, munakollane jt). Toidu kolesterooli sisaldus ei tohiks ületada 300 mg päevas. Lihatooted ja rasvatarbimine · SÖÖ MAGEDAT LIHA, millelt eemaldatud rasv o Loomaliha o Lambaliha o Vasikaliha o Kanaliha · Iga päev kuni 200g · VÄLDI o Rasvast liha o Sealiha o Haneliha o Pardiliha o Maks
Öpik, Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid, alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati Eesti kultuuri ka välismaal. Jõudsalt arenes ka isetegevus (jätkati laulupidude traditsiooni, tegutsesid asjaarmastajad). Eesti sportlased tõid Olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutas Eesti meeskond kahel korral maailmameistri tiitli.
paistavad. Näiteks "Priimabaleriin", "Sinised tantsijatarid". Eriliseks jooneks Degas' kunstis on tema tööde kompositsiooni täielik vabadus ja sundimatus. Kaasaegsed kriitikud heitsid ette, et ta lõikab maaliservadega esemeid ja inimesi läbi; räägiti koguni, et ta lihtsalt ei oska mahutada pildi formaati seda, mida vaja. Kuid selline võte oli täiesti läbi mõeldud. Peamised tööd · Noored sportlased, 1860-62. Rahvusgalerii, London. · Ooperi tantsustuudio, 1872. Metropolitani kunstimuuseum, New York. · Tantsutund, 1874. Orsay muuseum, Pariis. · End kuivatav naine, 1903. Chicago Kunstiinstituut. ,, Kunstnik ei pea maalima mitte seda, mis ta näeb, vaid seda, mida ta tahab, et teised näeksid." (Edgar Degas) Kasutatud kirjandus: "Laste Kunstiraamat" Rosie Dickins http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/degas/tekst.htm
kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Riided ja jalanõud Igal alal peab võistlusriietus olema puhas, tegumoelt häid kombeid järgiv, riietus peab olema selliselt materjalist, et see märjaks saades läbi ei paistaks. Keelatud on kasutada
4.Statistikaametis tööülesanneteks on rahvaloenduste korraldamine, firmade ja asutuste aruannete kogumine, mille põhjal tehakse statistikaid ja üldistusi. Annavad välja ka iga aasta raamatu, kus on riigi selle aasta üldistavad andmed. 5.Tegeleb kodakondsusega seotud toimingutega. Sinna saab näiteks esitada avalduse riigi kodakondsuse soovimise puhul. 6.Kodakondsuse võib saada teenete eest näiteks riigi eest võistelnud sportlased või treenerid, kes on saavutanud häid tulemusi ja seda selle kindla riigi nime all. Eesti riik saab teenete eest anda välja aga aastas 10 kodakondsust. 7.Tuleb osata Eesti keelt, tunda ajalugu ja kultuuri, elada siin teatud hulk aastaid, anda kirjalik tunnistus riigi truuduse kohta, tuleb läbida keeleeksam. 8.Riik vaja infot rahva kohta väga mitmetel põhjustel. Kui inimesega peaks midagi juhtuma on teada, kellega on tegu ja millega ta tegeles
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. ...
jätkamise soov, eesmärgid, spordialase hariduse omandamine jt); • intellektuaalsed – vaimsed ja mõistuspärased (rahuldus treeningtööst, keeruliste liigutusülesannete lahendamisest jt). 2. Konkreetsete treeninguülesannete püstitamine ja teadvustamine. Efektiivne treeninguprotsessi juhtimine eeldab sellist küsimuse püstitust, et see oleks konkreetne igale sportlasele. Vaja on, et sportlased tunnetak sid vastuolu oma teadmiste ja uute liigutusülesannete lahendamise vahel. Selle vastuolu likvideerimine eeldab uute teadmiste omandamist, mis oma korda on intellektuaalsete motiivide arengu aluseks. 3. Tunnetusliku tegevuse organiseerimine, uue materjali vastuvõtmine (omandamine). Selleks võib kasutada erinevaid teid: • treener ise tutvustab uut materjali ja uute tegevuste omandamise võimalusi ja teid
1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d. Teatevõistluses olid preemiasummad: 80, 40 ja 20 tuhat USD-d. Maailmarekordi
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja...
Füüsilised omadused, nagu kiirus ja väledus on hädavajalikud teivashüppe efektiivsuse saavutamiseks, aga tehnilised oskused on isegi veel tähtsamad selle spordiala juures. Teivashüppe sihtmärk on hüpata üle lati, mis on asetatud kahele püstiseisvale postile, ilma seda latti maha kukutamata. 4 Tänapäeva teivashüpe Täna, sportlased hüppavad teivashüpet ühena kergejõustiku neljast hüppest ning kaheksanda alana kümnevõistluses. Võistlust alustades võetakse esmane kõrgus, mille kõik võistlejad peaksid ületama. Võistlejad võivad alustada võistlust ükskõik millise järgneva kõrguse juures, kui teivashüppaja läbib kõrguse ning isegi siis, kui ta läbib teisel või kolmandal katsel, on tal järgmise kõrguse juures kolm uut
Ilma kõrvalmõjudeta (gaasivoolud) esineb soojusjuhtivus poorsetes materjalides. Seetõttu kasutataksegi poorseid materjale soojusisolaatoritena. Soojusjuhtivus põhineb sellel, et kiiremad gaasimolekulid põrkuvad aeglasematega ja annavad osa oma liikumisenergiast üle. Selliselt toimub molekulide keskmiste kiiruste ühtlustumine gaasi erinevates piirkondades. Sisehõõre on ülekandenähtus, mille tõttu kehade liikumisel gaasides mõjub takistusjõud. Näit. sõidukid ja sportlased peavad ületama õhutakistust, mida püütakse vähendada. Hõõrdumine gaasis liikuva keha ja gaasi vahel toimub seetõttu, et liikuva keha pind haarab kaasa ümbritseva gaasi molekule. Need saavad keha liikumissuunalise impulsi ja annavad osa sellest edasi kaugematele molekulidele. Selle tõttu väheneb liikuva keha impulss ja keha liikumine on takistatud. Sisehõõre on seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur, mida karedam on keha pind ja mida suurem on keha kiirus.
Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MMvõistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. 6 Soovitused algajale Esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt. Esimestes treeningtundides sõita aeglaselt. Söömata või haiglasena mitte sõitma minna
TÖÖRAHULOLU (LK 70-85) Töötajate suhtumine kujutab endast nende tundeid ja arvamusi, mis määravad omakorda selle, kuidas inimesed tajuvad töökeskkonda, kuidas nad pühenduvad kavatsetud tegevuse ja kuidas nad lõppkokkuvõttes käituvad.Organisatsioonilise käitumise seisukohalt pakub juhtidele huvi nende alluvate suhtumine oma töösse, karjääri ja organisatsiooni. Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine. See on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teistele inimestele, olukordadele või keskkonnale. On saanud tavaks eristada hoiaku emotisionaalset, kognitiivset ja käitumuslikku külge vastavalt sellele, kas peetakse silmas valmisolekut teatud emotisoonideks, tunnetusprotsessideks või käitumiseks. Emotisoonid kajastavad hoiakuga seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid. Need kujunevad individuaalselt kogemuste põhjal. Emotisonaalse hinnangu loomisel annab inimene hinnangu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omav...
juuni 1973, Ostrava · elektrooniliselt mõõdetud: 10,88 s, Marlies Göhr (Saksa DV), 1. juuli 1977, Dresden Kõige kauem püsinud maailmarekordid · Mehed: 10,2 s, Jesse Owens (USA), 20. juuni 1936, Chicago; ületas 20 aastat hiljem 3. augustil 1956 Berliin Willie Williams (USA; 10,1 s) · Naised: 10,49 s, Florence Griffith-Joyner (USA), 17. juuli 1988, Indianapolis; kehtib tänini (märts 2006) Kõige edukamad sportlased · Kahekordsed olümpiavõitjad: · Wyomia Tyus (USA), 1964 ja 1968 · Carl Lewis (USA), 1984 ja 1988 · Gail Devers (USA), 1992 ja 1996 · Usain Bolt (JAM), 2008 ja 2012 · Kolmekordsed maailmameistrid: · Carl Lewis (USA), 1983, 1987 ja 1991 · Maurice Greene (USA), 1997, 1999 ja 2001 · Kahekordne maailmameister: · Marion Jones (USA), 1997 ja 1999 · Usain Bolt (JAM), 2009 ja 2013
haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad * Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) * Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud * Jaan Koort, Anton Starkopf, Voldemar Mellik – skulptorid * Eduard Viiralt-graafik * Juhan Aavik, Cyrillus Kreek, Artur Kapp, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts – heliloojad
Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas Aili-Maarja Mäeniit Vabad kunstid I kursus Eesti Kunstiakadeemia, 2010 Sissejuhatus Kreeka maa, mis on tutvustanud maailmale kaost, draamat, tragöödiat ja demokraatiat. Iga vana kivi taga on Lugu, antiikmaailma inimesed, nende mõtted, unistused ja soovid. Maailmas on vähe paiku, mis suudaksid Kreeka rikka ja vahelduva kunsti- ja kultuuripärandiga võistelda. Kreekas võib näha 200 000 aasta vanuseid arheoloogilisi leide, mükeene- ja dooria aegseid varemed, mis on pärit ajast 7.-6. saj eKr). Ateena sümbol on lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni tänapäevaga. Paik, kus on olnud nii tempel, kirik kui ka mosee, mõjub sama aukartust äratavalt kui selle hiilgeajal. Dionysose teater on maailma vanim teadaolev teater, kus 5. sajandil pKr esitati esimest korda vana-kreeka kirjanik...
PALDISKI GÜMNAASIUM Janeli Adermann KEELATUD AINED SPORDIS Referaat Paldiski 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. DOPING 4 2. KEELATUD AINED 5 2.1 Keelatud ainete jaotumine 5 2.2 Näiteid keelatud ainetest ja nende seletused 6 3. KEELATUD MEETODID 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 Sissejuhatus Dopingu kasutamine spordis pole uus trend. Juba Rooma gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid juurde jõudu. Kaasaegses spordis kerkis dopingu teema üles aga 1960. aastal, mil Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knu...
Eesmärk Alarühma eesmärk on mitmevõistluse perspektiivne arendamine, mis võimaldab meie tippmitmevõistlejatel kaasaja nõuetele vastava ettevalmistuse foonil hea esinemise Londoni 2012. aasta olümpiamängudel. Eesmärk on tagada Eesti mitmevõistluse kiire ja järjepidev areng, millega kindlustatakse Eesti mitmevõistlejate hea nimi maailmas. Alarühma edu eelduseks on koostöö valmidus, tahe plaanitut ellu viia, tasemel sportlased, mitmevõistluse harrastamiseks vajaliku know-howolemasolu, traditsioonid ja sponsorite huvi ala arendamiseks. Mitmevõistluseid on kolme tüüpi: 1) Kümnevõistlus, millest osavõtjad on mehed. 2) Seitsmevõistlus, kus osalevad naised ja sisehallides peetav seitsmevõistlus kus osalevad mehed 3) Viievõistlus, osalevad nii mehed kui ka naised. Kümnevõistluseid peetakse kahepäevase etapina. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses.
On inimesi, kes talvel suplevad või ujuvad jääaugus, kuid looduslikes veekogudes on soovitav ja karastav minna ujuma siis, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Ujumistreenerid peavad ujumiseks kõige sobivamaks veetemperatuuriks 20 kuni 24 soojakraadi. · Siseujulates kõiguvad temperatuurid 20 kuni 27 kraadi vahel, kuna lastevannides ja beebiujumise korral peab vesi olema veelgi soojem lastele 29 kuni 31 kraadi, beebidele kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees. Ujumisõpetuse faasid 1.Algõpetus Kohanemine veega, sukeldumine · veekartuse ületamine · veetakistuse ja vee kandejõu tunnetamine · vette väljahingamine ja hingamisõpetus · vettehüpped jalad ees Lamamine veepinnal, ujuvus: · vee kandejõu kasutamine, · horisontaalasendi omandamine vees, · kõhuli- ja seliliujuvusasendi omandamine, · püstitõusmine ujuvasendist.
ehk segmentidesse. Positsioneerimine on toote, teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija ehk siis segmenteerimise käigus selgunud grupi teadvuses. Tähtis oleks teada, millised parameetrid ja tunnused on sihtrühma jaoks kõige olulisemad. 18. Toote olemus ja liigid Toode on pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Tooted on teenused, organisatsioonide, inimeste ja kohaturundus (poliitikud, sportlased, sündmused, pargid). 19. Toote elutsükkel Toote turu elutsükkel koosneb neljast faasist: sisenemis, kasvu, küpsus ja langusfaasist. Ehk toode areneb pidevalt peale turulule tulekut, kuni saavutab kõige parema läbimüügiga aja ning siis ta ka vaikselt sealt kaob. Toote elutsüklid on väga erineva pikkusega. 20. Mis on bränd? Toode on see, mida ettevõte toodab. Bränd on see, mida tarbija ostab. See tähendab, et bränd on üleüldine väärtus, mis kaasneb mingi toote ostmisega
kartulites, lillkapsas, spinatis, hapukapsas, petersell, sidrunid, greibid, kiivid ja banaanid. Väiksemates kogustes esineb see piimas ja maksas. On ebastabiilne kõrge temperatuuriga: keetmise protsessis pool selle kogust on hävitatud. Askorbiinhappe puudulikkuse sümptomid - valu luu-koes, südame rütmihäired, haavade paranemise aeglustamine ja madal vererõhk. C-vitamiini minimaalne ööpäevane vajadus on 100 mg. Professionaalsed sportlased, suitsetajad ja haiged inimesed vajavad rohkem askorbiinseid aineid. Suurel annustel C-vitamiini tarbimine, mida reklaamis sageli nõuatakse, ei mõjuta organismi. 7 8 KOKKUVÕTE Vitamiinid on väga olulised ja ebapiisav vitamiinide sissevõtmine inimkehasse on globaalne probleem. Arengumaades on see tihedalt seotud näljahäda või alatoitumusega. Kuid ka arenenud
Kindlasti tuleks teha venitusharjutusi kõikidele keha suurematele lihasgruppidele. Lisaks, arvestades sportlase individuaalset eripära (nt trauma) ning harrastatava spordiala spetsiifikat, tuleb põhjalikult ettevalmistada ka vastavate kehapiirkondade lihased. Soojendus on soovitatav lõpetada ja põhitreening sissejuhatada erialaste harjutustega, nt jooksu- ja hüppe harjutused, imitatsioonid, harjutused kergete raskustega jne. Soojenduse lõpus püüavad sportlased tavaliselt oma tegevust maksimaalselt lähendada eelseisvale tegevusele. Kokkuvõte Soojendus on eduka soorituse jaoks ülioluline. Soojendus ei tohi väsitada, vaid peab kindlustama valmisoleku ja soovi täie pingega harjutada treeningu põhiosas. Kasutatud kirjandus: R.Jalak,P.Lusimägi „Liikumise ja spordi ABC“ M.-H.Sarapuu „Venitada või mitte“ (Internet) „Sama trenn,paremad tulemused“ (teadliktreening.ee,Internet)
mängude kaudu on võimalik indiviidide moraalne arendamine. Seega seisnebki küsimus selles, kas me saame rääkida eetilistest aspektidest spordis ja mängudes. (8) 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõtetest kinnipidamine, nende järgimine Võrdsus spordis tähendab ennekõike seda, et mõne konkreetse ala sportlased mõistavad üksmeeles, et reeglid kehtivad nii igalühele neist kui ka kõigile teistele osavõtjatele. Nad saavad aru, et kehtivad reeglid on vajalikud nii nende endi hüvanguks kui ka teiste hüvanguks. Sportlased mõistavad, et see on praktilise spordi vajalik osa, et üks osaleja või meeskond ei saaks eelist teiste ees. Võrdsus spordis on vajalik spordipraktika jätkusuutlikkuseks. Kui ilmneks, et spordi eesmärk pole järgida võrdsust, lakkaks sport toimimast nii, nagu ta toimima peab
Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati
Usun, et minu suureks eeliseks on siin piirkonnas esimesena turuletulek just näohoolduse ja kehahoolduse vallas. Samas on positiivne soodsam hind, kui konkurentidel, mida saan madalama hoida rendi arvelt juba. Linnas on rendikulud mitu korda suuremad, kui Roosisalongis. Hotell Murakaga on ka rent kokkuleppel. Hotellis käib igapäevaselt Eesti peresid ja turiste, kellest just naised tunnevad puudust enda eest hoolitsemisel. Samas käivad välismaalt sportlased gruppidena, kes ka peale trenni sooviks jalgade ja näo-kehahooldust. Tahan pakkuda pediküüri teenust ka Saverna hooldekodusse ja Piigaste pansionaati. Muidugi ka kodustele vanuritele, kes ise välja ei saa ja neile on mugavam kui teenindaja koju tuleb. 7.2 Kliendid Valgjärvele ja selle ümbrusse on pidama jäänud palju noori ja järjest rohkem noori peresid tuleb siiakanti elama. Elanikkonnast, kus 51% on naised ja 49% mehed, minu potentsiaalsed kliendid on umbes 30% inimesi
(Hayward 2010) Inimkond tuhandeid aastaid elas ilma nende asjadeta, ehk toidulisandid pole meile vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks. (Hayward 2010) 3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis
osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse
Kristina on võistelnud ka Otepää suverullil ja võitnud selle naiste arvestuses aastatel 1996- 2000 ja 2003-2006. Kõige tähtsamad on aga iga spotlase jaoks olümpiamängud ja olümpialt on Kristinal ette näidata kolm medalit, mille võitmisest kirjutan järgmistes alapunktides. 2.1. Torino olümpiamängud Torino taliolümpiamängud, mis toimusid 2006. aastal Itaalias, on jäänud eestlastele kõige enam meelde. Kolme kuldmedalit ühtedelt mängudelt pole eesti sportlased varem individuaalaladelt suutnud võita. Kõige õnnelikum oli see olümpia just Kristinale, kes võitis Eestile koguni kaks kuldmedalit. Kristina jaoks oli Torino taliolümpia neljas. Parimad tulemused kolmelt varasemalt olümpialt olid 2002. aastal Salt Lake City olümpialt saadud 7. koht 30 km klassikasõidus ja 8. koht 15 km vabastiilis. Kuna eelmistelt olümpiatelt polnud ta suutnud medaleid võita, siis ei pidanud eesti rahvas ega ka konkurendid Kristinat favoriidiks
Pärast spartakiaadi suutis Aun võita ka Magdeburgis toimunud kohtumise Saksa DV koondisega 7979 punktiga. México olümpia Olümpia tõmbas Auna jälle vastupandamatult ning pani ta meeletu pingega treenima. Treenimise nimel võttis ta end kokku ja lõpetas TRÜ Kehakultuuriteaduskonna, kuid kõik ei olnud nii lihtne kui Tokio künnisel. Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust. Väheseid esinemisvõimalusi saat-sid ka vigastused ning noored sportlased tulid peale. Kõik raskused suutis Aun siiski ületada. Olümpiahooaega alustas Rein Aun Austria linnakeses Schielleitenis, kus Aunale alistusid üsna suurelt Nikolai Avilov, Saks DV paremikku kuuluvad Sigfried Pradel ja Axel Richter. Võidusumma 7877 oli algava olümpiahooaja tipptulemus maailmas. Auna vorm aina tõusis ning juulis demonst-reeris ta seda vabariiklikel võistkondlikel meistri-võistlustel isiklike rekorditega 100 meetris (10,6), kuulitõukes (15.15) ja odaviskes (71.90).
Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline leping. Töötajaks on füüsiline isik, kes on vähemalt 18 a. (13-17 a vanustel on vajalik vanemate või amteliku hooldaja kirj nõusolekut, 13- 14 a lisaks ka tööinspektsiooni nõusolekut) Tööandja on isik, kellelon töölevõtmise õigus (juriidilised, füüsil) Kõik EV ametnikud töötavad töölepinguteta- nad on EV teenistuses(kehtib EV avaliku teenistuse seadus) Nt töötamine taluperedes, ohvitserkonnas, riigikogus, näitlejad, sportlased, usuteenistujad. Vangistuses olles ka töölepingut ei sõlmita. Tööettevõtuleping: tööettevõtja täidab konkreetse tellimuse, tellimus täidetakse tööettevõtja oma vahendite ja meetoditega, tööettevõtjal lasub vastutus, tasu makstakse tehtud töö üleandmisel. Töölepingu sõlmimine: poolte andmed, aeg, koht, lepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg, lepingu kestvus, ametinimetus ning tööülesanded (pikemalt lisas) töötegemise (geogr.) asukoht, palgatingimused, tööajanorm,
Peeti suur võimlemispidu, kusjuures võimlejad marssisid helesinistes trikoodes ja beezikates kitsenahast võimlemistuhvlites marsihelide saatel Vabaduse platsilt Kadrioru staadionile- osad linnakodanikud arvasid, et piigad olid tänavatel sündsusetult alasti. Võisteldi kergejõustikus, ujumises, rattasprodis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti punktiarvestust, Tallinna ja Tartu järel reastusid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa sportlased. Avaldati ka kehakultuurinäitus, millega loodeti panna alus spordimuuseumile. Mängude raames toimus ka suur rahvatantsupidu, mida hiljem hakati pidama esimeseks tantsupeoks. 1935. aasta Esimene raadireportaaz välismaalt. 1935. aastal tegi Eesti Ringhääling Felix Moori eestvedamisel esimese reportaazi välismaalt. Helsingi Messuhalli'st vahendati Eesti kuulajatele Soome rahvuseepose "Kalevala" 11. aastapäeva pidustusi. Uued ajakirjad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
