DOPING Ilmselt on kõigile vähegi avaliku elu ja spordiga kursis olevatele inimestele teada, mida kujutab endast doping ja miks seda üldse kasutatakse. Olenemata dopingu halvast mainest ja paljudest vahelejäämistest, kasutavad siiski mitmed sportlased aegajalt dopingut, lootes igal korral, et pääsevad kontrollist. Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Doping on levinud üle maailma ja muutunud mõndades riikides väga populaarseks. Arstid ja keemikud, kes dopingukasutamist kontrollivad peavad pidevalt välja mõtlema uusi meetoteid dopingu kasutamise kindlaks tegemiseks, tihti olema just nagu detektiivid. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutam...
vahetunniks veetmise asju. Õpetajateks võtaksin ainult noori ja leebeid õpetajaid, kuna see oleks juba üks põhjus tänu millele lapsed käiks rohkem koolis. Kui oleks võimalik annaksin igale lapse tublisti kooliskäimise eest kuus umbes 300-500 kr. Okei , saan aru , et minu koolireeglid oleks lamedad ja liiga leebed aga püüaksin ikkagi nii, et lapsed ei muutuks laisaks ning kooli maine oleks ikka tipus. Püüaksin just lastele suruda rohkem peale sporti, et tuleks tublid sportlased, kuna mulle endale sport väga meeldib. Koolipäeva kujundaksin muidu nii, et hommikul algaks koolipäev umbes 10-st ja lõppeks vähemalt enne 16.00-i. Lõuna oleks kõikidel õpilastel koos ja enne söömist alustamist , kõik laulaks ühiselt koolilaulu. Kindlasti laseks korraldada koolis ka igasugu lahedaid üritusi nagu näiteks: diskosid, klassireisiejne. Õpilasi oma kooli meelitaks nii, et erinevalt teistest koolidest, paneks oma kooli televiisorisse reklaamima
ENERGIAMAJANDUS Energia jaotumine protsentides 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Nafta Maagaas hüdroenergia KULTUUR Heliloojad: Kirjanikud: Bach Goethe Beethoven Grass Händel Hesse Teadlased: Filosoofid: Einstein Engels Hertz Hegel Röntgen Kant VAATAMISVÄÄRSUSED Kuningalossid Brandenburgi väravad Potsdami lossid ja aiad Ulmi katedraal Kölni toomkirik Ajalooline Bremeni vanalinn SPORT Edukat sportlased: Enim harrastatavad alad: Tobias Angerer Jalgpall Claudia Nystad Jalgratasõit Axel Teichmann Tennis Michael Schumacher Motosport Jan Ullrich Ragbi Steffi Graf Suusatamine 2006. aasta seisuga olid spordiklubide liikmed enam kui 27 miljonit sakslast Einigkeit und Recht und Freiheit! LÕPP TÄNAN TÄHELEPANU EEST
Spetsialistide lahkumisele ei pööratud varem nii tõsist tähelepanu. Kuid nüüd erinevates meedia väljaannetes jääb kõrvu, kus poliitikud väitlevad selle üle, kuidas meil oleks võimalik oma kodanikke Eestisse tagasi tuua. Minu arvates, et niikaua, kui Eestis valitseb ,,MASU" ei tule ilmselt paljud inimesed oma kodumaale tagasi, kui tegemist ei ole just patrioodiga. Seega jäävad Eesti riigil paljud maksud saamata. Märkimist väärivad ka Eesti sportlased erinevatel spordialadel, kes on esindanud Eestit välismaal ja on saanud häid tulemusi. See on aidanud Eesti riigil tõsta oma mainet teiste riikide seas. Alati on mul olnud hea tunne näha eesti sportlasi võitmas ning sini-must-valget lippu lehvimas. Sellised kodanikud vajavad riigilt suurt tunnustust tehtud töö eest. Arvatakse, et eestlane on kinnise loomuga, aga nähes meie suuri laulu ja tantsupidusid, kus osalevad 10 tuhanded inimesed, siis mina seda küll ei arva.
kaevamine, korvpall, mägironimine, jalgpall Põhiainevahetuseks vajalik toiduenergia: 1304.15 Aktiivsusest sõltuv lisaenergiavajadus: 543.40 Kogu päevane toiduenergia vajadus: 1847.55 Ülekaalu määratlemine KMI järgi pole kõikidel juhtudel alati 100% õige. Näiteks võivad suure lihasmassiga sportlased selle klassifikatsiooni järgi osutuda ülekaalulisteks. Seepärast võib rasvumist hinnata ka vöö- ja puusaümbermõõdu järgi. Soovituslik vööümbermõõt on naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga) on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele. Mul on 77cm/ 98cm= 0,7857 Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav
Kaugushüpe,odavise ja pikamaajooks Kristiina Otstavel Kaugushüpe Odavise Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust
Treeningu eesmärgid on kõigil erinevad, osa harrastavad seda , et saavutada head enesetunnet, teised aga selleks, et saada häid tulemusi. Sportlase elu pole lihtne, nende karjäär algab juba varases nooruses, enamikul sprodialadel peavad nad enne elukutselise karjääri algust vähemalt 10-aastat treeningutel käima. Eestis on selliseid alasid kus sportimine võib olla elukutse, näiteks jalgpall, võrkpall, tennis jne. Proffesionaalsel tasemel sportlased teavad, et nende tööaeg ei ole pikk ning on majanduslikult ebastabiilne ehk siis kõik oleneb nende saavutustest ja tegevusest, pärast nad võivad nad töötada treeneri või kohtunikuna. Spordis on väga tugev konkurents ning tihe rebimine esikoha eest, tagasilöögid on paljusi sportlasi jätnud tagaplaanile, nad kaotavad eneseusu kuna kõik pole nii tugeva võitlushingega atleedid, et suudaksid pidada vastu selles stressis.
kiiresti, aga vaatamata sellele on vaja teha palju rohkem ka edaspidi. Rääkides Liitlastest, siis neidki hakati valima hoolikalt välja, arvestades Eesti Vabariigi geograafilist paiknemist. Aastal 2004 liituti kõige suurema ja seni võimukama allianssiga, NATO, tagades sellega endale kindla poliitilist seisukohta maailmas. Sajandi vahetus toob endaga kaasa mitte ainult riigi majandus kasvu ja poliitika arengut, vaid ka kultuuri laienemist. Kaas aegsed kirjanikud, kunstnikud, sportlased ja ka artistid hakasid leidma oma kohta ka väljaspool kodumaad. Neid hakati tunnistama ja ära tundma laias ringkonnas. Eesti rikkas kultuur pääses valla üle terve maailma ning sai laialt tuntud erinevate rahvaste hulgas. Raskeks olukorraks aga jäi eluolu küsimus, mis on siia maani jäänud lahendamata. Vaatamata, et räägitakse et tööd selle küsimuse kallal on alustatud ja mõeldakse edaspidi samme läbi pole näha tegutsemist, pole näha liihutusi, et tõsta inimeste elutaset.
Tervislik toit pole ainult taimetoit, vaid see on mitmekesine ning sinna kuuluvad mahe- ja ökokaubad, ise kasvatatud köögi- ja puuviljad, metsaannid jpm. Tervisliku toidu hulka aga kindlasti ei kuulu rämpstoit, näiteks friikartulid, krõpsud, hamburgerid, mis ei tähenda nüüd seda, et me neid üldse tarbida ei võiks, vaid, et nende tarbimine peab kindlasti olema piiratud. Kindlasti olete vahel mõelnud, et kuidas tipptasemel sportlased sinna tippu jõudsid. Selle üheks suureks osaks on kindlasti olnud toitumine. Tervislikult peaksid tegelikult toituma kõik inimesed. Samas on näiteks linnades igal pool võimalik tervislikult toituda. Linnas võimaldavad tervislikult toituda kohvikud, restoranid, aga miks siis ikkagi inimesed valivad mittetervisliku toidu. See võib tuleneda paljudest teguritest nagu näiteks, et inimestel pole aega ja seepärast valivadki nad koha, kust saab toitu kõige kiiremini
isegi vabariigi president ülistab halle laineid. Rääkides merekultuuri tulevikust kardan ma, et seoses aina arenenuma ja juba peaaegu inimese moodi mõtleva tehnika pealetulekuga, võib kardetavasti mitte liiga kauges tulevikus näha vähem neid nii öelda ’päris’ merekultuuri edasikandjaid – vanu, särava pilgu ja parkunud nahaga merekarusid, kes on kogu oma elu soolast õhku hinganud ja merel leiba teeninud. Kindlasti jäävad alles lõbusõitjad, sportlased ja muuseumid, mis mingis ulatuses jutte ja kombeid järgmistele põlvedele pärandavad, kuid ma kahtlen, et kahesaja aasta pärast keskmine laev enam meeskonda vajab. Lõpetuseks võib öelda, et merekultuur nagu iga teinegi ei teki tühjast kohast, täiesti niisama, ega ka kao jäljetult. Midagi jääb sellest kindlasti järgi. Kas just sellisel kujul nagu me praegu teda näeme, aga kindel on see, et ka tuleviku-eestalsed ei pääse selle mere eest kuhugi.
ning moodustavad siseelundite lihastiku. Töötavad automaatselt, tõmbuvad kokku aeglaselt ja inimese tahtest sõltumata. (Elundkonnad, 2015) (skeleti-, sile- ja südamelihased, 2015) 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid See, kuidas lihased reageerivad korduvaletreeningule, sõltub suures osas nende kiulisest koostisest, mis omakorda on vägagi geneetiliselt määratletud. On tegelikult kindel põhjus, miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja vastupidi, miks jällegi osad sportlased on võimelised jooksma väsimatult pikka maad. (Kehavormi, 2015) 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased 5 Aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud e. I tüüpi lihaskiud on sellised, mis kontrahheeruvad aeglaselt, samas on nad väga resistentsed väsimusele, mis tähendab, et nad võivad pikka aega töös olla
ning moodustavad siseelundite lihastiku. Töötavad automaatselt, tõmbuvad kokku aeglaselt ja inimese tahtest sõltumata. (Elundkonnad, 2015) (skeleti-, sile- ja südamelihased, 2015) 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid See, kuidas lihased reageerivad korduvaletreeningule, sõltub suures osas nende kiulisest koostisest, mis omakorda on vägagi geneetiliselt määratletud. On tegelikult kindel põhjus, miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja vastupidi, miks jällegi osad sportlased on võimelised jooksma väsimatult pikka maad. (Kehavormi, 2015) 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased 5 Aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud e. I tüüpi lihaskiud on sellised, mis kontrahheeruvad aeglaselt, samas on nad väga resistentsed väsimusele, mis tähendab, et nad võivad pikka aega töös olla
Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud üldiselt liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kaugushüpe on kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas
Võistlusalasid oli 43. Omapärane võistlusala oli 100m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik. 12 tunni jalgrattasõit. Võitja Adolf Schmal läbis 295,300 km. Olümpial osalesid 12riigi (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA) sportlased. Sportlaste arv kõigub eri allikates 19 ja 311 vahel.Tiit Kuninga ja Kalle Voolaiu raamat "Ateena 1896" pakub 262 osalejat. Eriti ebaselge on Kreeka laskurite ja võimlejate arv. Naised ei võistelnud. Suurim võistkond oliKreekal, oletatavalt 186 võistlejat. Ühe sportlasega osalesid Austraalia, Bulgaaria ja Rootsi. Tsiili, Venemaa ja 4 Itaalia sportlast küll registreerusid ja mõni mitmelgi alal, tsiillane koguni 9 alal, kuid ükski neist ei võistelnud
valkusid, kuna valgud on samuti väga tähtsad energiaallikad inimorganismile, mis osalevad meie kasvamisprotsessis, ehitavad üles meie keha ning samuti aitab valgurikas toit kaasa ka lihasjõu arenemisele. Samuti on jalgpalluritel oluline tarbida igapäevaselt vett ning spordijooke, milles on vajalikke vitamiine ning mis aitavad treeningutel tõhusalt töötada. Selle referaadi eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest toitudest, mida võiksid jalgpallurid, kui sportlased süüa, et kätte saada vajalikud kogused erinevaid toitaineid, mida keha vajab (süsivesikud, rasvad, valgud). Samuti tooks välja ka toidud ja joogid, mida jalgpallurid võiksid vältida või siis tarvitada harva. Samuti on kesksel kohal erinevad mineraalained, mida sportlane vajab, et tema organism normaalselt funktsioneeriks. 3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL 1.1 SÜSIVESIKUD
Baltica ja Viljandi Folk 2. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendusest vabanemine rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine 3. Folkloori kultuurpoliitiline kasutamine pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 8. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. Spordifolkloori kandjate rühmad: sportlased, spordihuvilised ja spordivõhikud. 1. Sportlaste rühma kuuluvad sportlased, treenerid, õpetajad, spordimetoodikud, spordiajakirjanikud, meedikud jne. Sportlased on kõige kitsama spordifolkloori kandjaskond, nt ühine sõnakasutus, terminid, släng. Folkloor on küll vähe tuntud, kuid on väga püsiv ja elujõuline ning kandub edasi oma ala tundjate seas. 2. Spordihuviliste alla kuuluvad fännid, jutuharrastajad, võistluspublik ja nn tugitoolisportlased
ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Odavise Kettaheide Maadlemine http://www. Hobuste võiduajamine Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Neid autasustati küll ainult pärjaga, aga hiljem said nad teistel võistlustel raha teenida. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ( vallalised naised ). Abielus naised pealt vaadata ei tohtinud. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, visati läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Atleet Vaas, mida kingiti olümpiavõitjale Õlipuuokstest pärg
hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1) 4 · vibulaskmine (1)
Cooperi test Cooperi test on test kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Uuritavate kontingent on väga lai: lendurid, astronaudid, sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja, mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel. Regulaarse terviseliikumise korral on mõttekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste mõjul. Testi läbiviimine Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Hinnatakse 12 mi...
kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10.Mitu medalit on saanud Erika Salumäe olümpiamängudelt? - 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11.Mitu hõbemedalit on Eesti sportlased olümpiamängudelt saanud? - 23 12.Mis aastal ja mis tulemusega tuli Andrus Värnik maailmameistriks odaviskes? - 2005a, Helsingis tulemusega 87.17m 13.Mis oli Andrus Värniku parim koht olümpiamängudel odaviskes? - 2004a, Ateenas 6. Koht tulemusega 83.25m 14.Mis aladest koosneb triatlon? - Ujumine, jooksmine ja rattasõit 15.Mis klassis purjetasid Tõnu ja Toomas Tõniste? - Klassis 470 16.Kes on kõige hilisemad Eesti olümpiamedalistid?
Kes sai, viskus aknaid purustades tänavale. Võitluses hukkusid maadlustreener Moshe Weinberg ja tõstja Joseph Romaro, ent üheksa Iisraeli meest võeti pantvangi. Nad pandi üksteise külge seotutena vooditele istuma, nende jalge ette jäeti hoiatuseks vedelema Romaro surnukeha. "Meile ei tähenda midagi raha ega meie enda elu." Mõne tunniga olid terroristid end kindlustanud ja alustasid läbirääkimisi. Aknast visati välja kiri, et Iisraeli sportlased on organisatsiooni Must September pantvangid seni, kuni Iisraeli vanglatest vabastatakse paarsada Palestiina võitlejat. Tänav piirati soomustransportööridega ja kuulikindlates vestides politseinikega, ümberkaudsetele katustele paigutati sportlasteks maskeeritud snaiprid. Veresaun NATO baasis Hilisõhtuks olid veel elus ja Saksa FV valitsus jõudis terroristidega kokkuleppele, et nad sõidavad koos pantvangidega kahel helikopteril
Raamat ,,Gerd Kanter: 15 sammu võiduni" oli väga põnev ja motiveeriv. Minule isiklikult see raamat väga meeldis. Raamatus räägiti põnevalt tema sportlaskarjääri arengust. Peatükk 12. ,,Tunne sporti", meeldis mulle kõige rohkem, kuna viimasel ajal on nii palju kuuldud sportlastest, kes jäävad dopinguga vahele. On hea kuulda et ühele Eesti parimale sportlasele ei tule mõttessegi dopingut kasutada. Ka peatükk 13. ,,Ole järjekindel" oli väga õige suhtumisega. Paljud sportlased annavad kohe alla, kui neil tulemused halvenevad ja neil motivatsioon ära. Sporti peab ikka tegema tahtega ja hea meeleoluga. Mulle väga meeldis selle raamatu juures et ta Kanter oli väga positiivse ellu suhtumisega. Ta sai aru, et kui tahad tippu jõuda tuleb endale eesmärke seada. Ta ka tunnistas oma vigu, mida ta oli nooremana teinud ja sai aru, et see oli loomulik-kõik teevad vigu. Samuti ta tegi vahet heal ja halval. Nii palju kui mina raamatus aru sain,
Peale äratõuget sooritasid hüppajaid nüüd suhteliselt väiksema ulatusega pöördliigutuse ja ületasid hüppelati mitte küljega, vaid seljaga ja mõnikord ka rinnaga. Et tolleaegsed võistlusmäärused keelasid kätel maandumise, siis kiirustasid seda hüppeviisi kasutavad sportlased hoojalga lati taha langetama. See aga omakorda aeglustas keha pöörlevat liikumist ja raskendas tõukejala üleviimist. Kulus 10 aastat, enne kui seda hüppeviisi kasutavad sportlased maailmarekordini jõudsid. Alles pärast 1947.aastat said hüppajad võimaluse rullhüppe tehnika omandamiseks, kartmata võistlusmääruste rikkumise eest diskvalifitseeritud saada. Treeneritel ja sportlastel kulus rullhüppe tehnika omandamiseks 8 aastat. Olulist osa mängis ka spetsialistide ja treenerite vaadete muutumine nii meetodite kui ka võimalikuks peetavate treeningukoormuste osas. Kuid hüppekoormus jäi seejuures peaaegu muutumatuks.
(724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida.
Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud üldiselt liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kaugushüpe on kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas
(Hayward 2010) Inimkond tuhandeid aastaid elas ilma nende asjadeta, ehk toidulisandid pole meile vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks. (Hayward 2010) 3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis
22. koht, kõrgushüpe 18. koht, kuulitõuge 24. koht, kaugushüpe 19. koht ja odavise 18. koht) Maris Mägi 400m jooks (7. koht) Meeste tulemused Meeste jooksud lõppesid maailmarekordiga 4x100m teatejooksus Jamaica sportlase Yohan Blake'i poolt ja püstitati ka teisi maailma juhtivaid tulemusi. Jamaical läks hästi lühema maa jooksudes, samal ajal kui Keenial läks hästi pikamaajooksudes. Kõige edukamad olid Saksamaa kolme- ja Ameerika Ühendriigid nelja kuldmedaliga. Kõige edukamad sportlased olid Usain Bolt ja Yohan Blake, kes võitsid Jamaicat esindades mõlemad kaks kuldmedalit. 100m finaalis diskvalifitseeriti Usain Bolt valestardi tõttu, mis võimaldas Yohan Blake'il võita jooks ajaga 9.92s. Etioopia mees Imane Merga sai algselt pronksmedali meeste 5000m jooksus, kuid hiljem diskvalifitseeriti, sest jooksis jooksuraja joonest seespool umbes 10 kuni 15m. Tänu sellele sai pronksmedali Dejen Gebremeskel. Meeste jooksude tulemused:
Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda. 1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis
Ma proovisin selle raamatuga leida vastuse paarile küsimusele. Näiteks kuidas oli sporti teha ja millised võimalused olid I maailmasõja ajal. Heino Lipu näitel sain väga hea vastuse. ENSL oli sel ajal väga raske sporti teha, võimalused olid piiratud ja väljaspoole NSVL väga paljud võistlema ei saanudki, kuna see lihtsalt keelati ära. Sellega nulliti potentsiaalsetel olümpiavõitjatel võimalus võita elu suurim tiitel. Samamoodi huvitas mind väga kuidas sellel ajal sportlased treenisid ja kus nad seda tegid. Nagu me teame treeningvõimalused tänapäeva staadionite ja inventaariga võrreldes on meeletult palju muutunud. Ei ole enam kivisöeradu ega mullast kuulitõuke ringi, kust tõugati külg ees kuuli naelkingades. Seda enam mind paneb imestama suure Heino Lipu tulemused nii heitealades kui ma kümnevõistluses. Seda sama mainiti kah raamatus. Küsimusele, milline peaks olema õige spordimees, sain ma väga hea ja kindla vastuse
Suusatamine Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil).1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teate...
Sportlase puhtust kontrollitakse uriiniproovi abil ja kui vaja siis tehakse veel vereproov. Peamised kes peavad proove andma on võitjad esi kolmikud. Dopingukontrolli kutsutakse ka need sporlased, keda võidakse kahtlustada selle kasutamises. Kui sportlane on kutsutud kontrolli, peab ta sinna ilmuma 60 minutit jooksul. Kuid sportlane keeldub uriiniproovi andmast, loetakse testi tulemus positiivseks. Karistuseks võib olla 3 kuuline, kahe aastane või eluaegne võistluskeeld. Eesti sportlased on samuti dopindu kasutamsiega vahele jäänud. Nagu näiteks Ott Kiivikas. Ma arvan,et dopingu kasutamine on lubamatu, sest see on ebavõrdne teiste osalejatega. Kui doping oleks kõigile võrdselt kättesaadav ja odavam, siis poleks doping spordis probleem. Dopingu kõrvalnähud ja halb mõju tervisele on kõigest spekulatsioon, sest midagi kindlat pole tõestatud.
Tänapäeval osad inimesed aga arvavad, et nad on siis vaprad, kui ostavad endale mingi vana BMW ja politsei ees sellega rehve vilistavad. On ka selliseid kes peavad ennast vapraks, kui võtavad endale suuri laene, et osta suure maja ning võimas auto. Kuid minu arvates on need inimesed vaprad kes näevad rasket vaeva, et saada kellekski kelleks nad on unistanud saada, ega anna nende täitmiseks alla.Näiteks sportlased, kes on pidanud pikki ja raskeid aastaid trenni tegema, et saavutada häid tulemusi. Selleks võime vaadelda lugu Erki Noolest, kes sündis 25. Juunil 1970 Võrus. Ta elas kuue lapselises perekonnas. Ta vanemad olid lihttöölised: Ema Miina Nool töötas algul laojuhatajana, hiljemalt töötas ka algkoolis majandusjuhatajana. Isa lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadi hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlusel auhindu korjamas.
Unistan saada tippjalgpalluriks Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid sportmänge üle maailma. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikus riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk võib ulatuda üle saja miljoni krooni. Jalgpalli olen mänginud juba 3 aastat. Nende aastatega olen õppinud väga palju. Ma olen muutunud rohkem iseseisvamaks ning teen rohkem ise otsuseid. Kõikide jalgpallurite unistuseks on mängida mingis tippklubis. Oma tippjalgpalluri karjääri tahaks alustada Hispaanias. Seal mängiksin alguses kuskil noortekoondises. Edasi tahaksin mängida Hispaania liiga gigantklubis Real Madridis. See jalgpalliklubi on minu lemmik, kuna seal on kõik maailma parimad mängijad. Ma oleksin väga õnnelik, kui mul avaneks võimalus minna Hispaaniasse karjääri tegema. Kõige meelsamini mängiksin ründaja positsioonil, kuid saaksin hakkama ka poolkaitses. Selle karjääriga seoses pole kõik ainult p...
sõjameestest oli suur puudus ja siis sai ka lihtinimene rüütliks saada.Hiljem aga oli suur tähtsus sellel,kust aadli -või rüütliperekonnast sa pärit oled.Neil on iseloomulik relvastus.Relvastusse kuuluvad:mõõk,turvis,kilp ,piik ja raudrüü.Ajajooksul tugevtati ja muudeti varustust.Moraal ja eluviis erines neil teistest.Neil oli oma moraal ,mida pidid kõik rüütlid järgima.Rüütleid treeniti siis alati,kui nad ei olnud just sõjaretkel.Nad olid justkui sportlased,neid treeniti aina paremaks ja paremaks.Päris algul 11.-12 sajandil elasid rüütlid puuehitistes ehk linnustes.Puust linnused olid aga vähe kaitstud ja vaenlastel oli kerge sinna sisse tungida.11.-13. Sajandil ehitati palju kivilinnuseid.Linnuseid ei rajanud mitte ainult kuningad.Rüütlid ning aadlikud rajasid sammuti linnuseid.Sellistesse linnustesse asusid elama ka rüütlid.Rüütlid oliud kivilinnustes väga hästi kaitstud.Linnuse ümber oli sügav vallikraav.Trepid mis olid
2.aastatuhandel eKr. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Mängude religioosse poole osatähtsus hakkas aja joosul kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus,maadluses,pentalonis,rusikavõistluses ja pankraatonis (segu
Sport või tugitoolisport? On olemas kahte liiki sporti.Tavaline sport(rahvasport;võistlussport) ja tugitoolisport.Kuid ,mis on tugitooli sport ? Spordil on head ja ka halvad küljed(surmad väljakutel).Tekib kahtlus kas on sporti üldse vaja , väljaarvatud see veetlev tugitoolisport. Inimesed arvavad kui nad lähevad rattaga või jalgsi tööle, et siis nad teevad sporti.See on õige, aga sama spordi mõiste alla kuulub veel paljugi rohkem kui ainult tööl jala või rattaga käimine.Inimesed harrastavad sporti erinevalt.Mõned inimesed teevad lihtsalt sporti selleks , et oma igapäevased mured unustada.Osa neist teevad regulaarselt sporti.Meie kõigi jaoks on väike trenn oluline, sest me tahame olla terved ja hea väljanägemisega kodanikud .Veel on olemas tippsportlaseid.Nende igapäevane ajakava on vägagi reguleeritud.Nende tööks ongi sportimine ehk...
Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. 5 Kasutatud kirjanuds: http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine 6
Alates 1.klassist oli kehaline kasvatus kõigis koolides kohustuslik ja toimus riiklikult kinnitatud programmi alusel. Lisaks vabatahtlik tegevus kooli kehakultuurikollektiivi spordiala sektsioonides. Kohustuslik kehaline kasvatus hõlmas ka esimese nelja kursuse üliõpilasi. Noorte spordi põhialuseks olid spordikoolid, mis töötasid peaaegu kõigis Eesti linnades. N.Liidu koondvõistkonna koosseisus võitsid Eestist pärit sportlased Olümpiamängudel 12 kuld-, 12 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Asutustes - ettevõtetes toimusid kohustuslikud normi täitmisvõistlused, jooksu- ja suusakrossid. Kuuekümnendatel aastatel loobuti sundvahenditest ja suhtumine kehakultuuri hakkas paranema. Populaarseks said rahvamatkad, naisvõimlemine, orienteerumisüritused, suusamatkad, rahvajooksud, sportlikud tervisenädalad. Kaheksakümnendatel aastatel sai prestiižikaks osavott
mille oli ROK-ile kinkinud Belgia Olümpiakomitee. Esimest korda kasutati ka olümpiadeviisi „Citius, altius, fortius" ning Belgia veepallur ja vehkleja Victor Boin andis nüüdisaegsete olümpiamängude esimese olümpiavande 5 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpenis olid edukaimad sportlased USA laskurid, Belgia vibulaskurid ja Itaalia vehkleja Nedo Nadi. Parim kergejõustiklane oli Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi. Mitteametlikus punktiarvestuses oli edukaim riik USA, Eesti sai 14. koha. Tõstmise kergekaalus tõi Eestile esimese olümpiakuldmedali Alfred Neuland. Hõbemedali pälvisid Jüri Lossman marataonijooksus ja Alfred Schmidt (Ain Sillak) kergekaalu tõstmises. Kuue parema hulka jõudsid enda aladel Aleksander Klumberg viienda kohaga odaviskes ja
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
ANTIIK OLÜMPIAMÄNGUD Praegusel ajal on olümpiamängud suurimad rahvusvahelised spordivõistlused. Ka praegu peetakse olümpiamänge iga nelja aasta tagant. Mängude vahelist ajavahemikku nimetati olümpiaadiks. Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Olümpiamängud saidki oma alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. Alates neljandast saiandist e. Kr. Esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad....
kehaga. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks kultuurile on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Sporlased peavad väga tähtsaks oma riigi tunnustamist võistlustel ja annavad endast parima,et näidata mida ta suudab teha ja mida tema riik tegi selleks,et ta nii hea oleks oma alal.Loomulikult tahavad nad ka anda teada järgmisele põlvkonnale aimu mis on võimalik korda saata.Paljud Eesti sportlased on andud oma medalid ja karikad Tartu spordimuuseumile,kus kõik saavad neid vaatamas käija.Tartu spordimuuseumis hooldatakse kõike,et asjad säiliks ja seal palju asju mida kasutati varasematel aegadel. Lõplikult võib öelda,et kui ei oleks spordimaailmas äri ei saakski sporti olla,sest peab tõdema,et raha on vaja igaljuhul.Ka kultuur jääb alles alatiseks,kuid sellele ei võida pöörata väga palju tähelepanu.
Kas noortel on linnas kohta? Küsimust, kas noortel on linnas kohta võib mõista mitut moodi. Kergem viis oleks mõelda paikade peale, mis on loodud noorte jaoks ning, kus noored vabal ajal on või võiksid olla. Sellele teemale võib läheneda ka teistmoodi. Kui palju kuulatakse noorte mõtteid ja arvamusi, ning kas on neil üldse kellegile nendest rääkida? Noorte sõna kuulda võttes, võib lahendada palju asju, mis on seotud kooli või vaba aja sisustamisega. Enamus noori veedavad oma vaba aja õues. See on väga tähtis, et mõeldaks noorte peale, kuna kui pole millegi mõistlikuga aega sisustada, tekivad lollid mõtted. Suur roll mängib ka sõpradel, aga kui noorte jaoks on moodustatud meeldiv keskkond, siis pole põhjust selle eiramiseks. Suur osa tegeleb extreem spordialadega (uisk, rula, lumelaud, bmx jne), nende jaoks ehitatakse spetsiaalsed pargid, kus saab erinevaid manöövreid teha. Seal käivad nii harrastaja...
Avalik ja privaatne ala meediaga suhtlemine Avalik ruum Ajakirjanikega suheldes on oluline teada, et on olemas avalik ja privaatne ala ehk avalik ruum ja eravaldus. Avalik ruum on mõeldud kõigile kasutamiseks, privaatne kuulub üksikisikule ja ta pereliikmetele (eraomand.) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, eraomandi ja kodu puutumatusele. Avalikus ruumis (tänav, park, rand jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased Need inimesed, kes üldsuse tähelepanu all endale leiba teenivad: popstaarid, modellid, sportlased, näitlejad, teleinimesed. Meedial on oluline roll sportlast...
Samuti kasutavad pikendusi inimesed, kelle elukutse ei võimalda neil meiki kanda. Ripsmepikendused sobivad: · inimestele, kelle loomulikud ripsmed on lühikesed ja hõredad · inimestele, kellel on tundlikud silmad või ripsmedussi ja muu meigi vastu allergia · inimestele, kelle elutempo on nii kiire, et ei ole aega enda väljanägemise eest nii hoolikalt hoolitseda · inimestele, kelle amet ei võimalda meiki kasutada, näiteks sportlased · kõigile, kes soovivad pikki ja tihedaid ripsmeid Meditsiinilisi vastunäidustusi ripsmepikenduste paigaldamisel ei esine. Ripsmepikendused on erineva kuju, tiheduse ja pikkusega. Võib valida sünteetilise ja naaritsa, kooldus või sirgema, õhema või paksema karva ja 10 erineva pikkuse vahel. Pikendused liimitakse ükshaaval loomulike ripsmete külge, mistõttu jääb tulemus väga loomulik. Enne paigaldust võib ripsmed paar päeva enne keemiliselt mustaks
kõõluste vigastamisega. Õigesti planeeritud treeningkoormuste järkjärguline tõstmine viib liigeste ja kõõluste tugevnemisele. Kokkuvõttes võimaldab see sportlastel paremini toime tulla treeningu ja võistluspingega. Jõutreening tagab tugeva baasi sportliku ettevalmistumise. Paljud inimesed arvavad, et mahukas jõutreening on vajalik nn jõualadel (tõstmine, jõutõstmine, kulturism). Viimaste aastakümnete spordipraktika on tõestanud aga vastupidist, et paljud sportlased on oma spordimeisterlikkuse taset tõstnud just tänu jõutreeningule, võrreldes nendega, kes treenisid kitsalt spetsialiseeritult oma spordialal. Tänapäeval on jõutreening kehalise ettevalmistumise lahutamatu osa enamikel spordialadel (sportmängud, kergejõustik, kahevõitlus jt). Suhtumine jõutreeningusse on kardinaalselt muutunud. On saadud aru, et ei saa näidata kõrgeid tulemusi jooksus ja hüpetes omamata head jõuvõimsuse (kiirusjõu) taset jne.
Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Sport Eesti vabariigi ajal Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks
Reeglina on triatloni jaoks vaja parima aerodünaamikaga ning võimalikult kergekaalulist ratast, kuigi samas on peaaegu igat ratast võimalik mugandada lenkstangi pikendusega. Distantsi läbimise ajal on võimalik teha ka parandusi.Selleks on olemas 6 kohta, et teha selline paus, et näiteks vahetada rattakummi .Rattasõidu ajal numbrimärk kinnitatakse selja peale. Jooksmine Peamine reegel on see, et osavõtja peab liikuma jalgadega.Ühest küljest see on tõenäoline kuid mõnikord palju sportlased ületavad finisi liini lamades. Sportlased ei tohi segada üksteist.Nad võivad liigutada oma jalgrattaid ainult nendele määratud territooriumil enne ja pärast sõitmist. Kiiver peab olema peas juba enne sõidu ja seda võetakse ära siis kui jalgrattas on viidut sellele määratud õigesse kohta.Maailma standartide järgi paljas olemine riiete vahetamise käigus ei ole lubatud . Ala vahetamiseks antakse ainult 30 sekundit.Jooksu ajal numbrimärk kinnitatakse rinna peale. Karistused
Ülesanne Antud on kahevõistluse tulemused. Teie ülesanne on panna sportlased paremusjärjekorda. Selleks on mõned reeglid. Kahevõistlus koosneb ühest hüppest ja 10 km suusatamisest. Suusahüppe ees saadud punktid sõltuvad hüppe pikkusest 90m hüppe eest saadakse 60 punkti. Iga meeter, mis ületab 90 m, lisab hüppe summale 2 punkti. N: 100m hüppe eest sa Lisaks liidetakse hüppe punkti summale 3 kohtuniku poolt antud stiilipunktid (kõige parem ja kehvem stiilipunkt jäetakse kõ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
