seda eriti noorte seas, kus võivad häiruda ka kasvuprotsessid. Suhteliselt lühikese ajaga on võimalik oma kehakaalu tublisti vähendada piirates joomist ja söömist ning aktiveerides higistamist (saun, treenimine kuumas keskkonnas ja rohke riietusega), kuid see langus tuleb organismi süsivesiku (glükogeeni) ja vedeliku varude arvelt, mis halvendab sportlikku saavutusvõimet. Pikemaajalisem selline kaalu langetamine viib lihasmassi vähenemisele, mille tõttu vähenevad ka sportlase jõud ja võimsus. Lahenduseks siin (kui tõesti on vaja kehakaalu langetada) on pikemaajaline kaalu langetamine, mille aluseks on kehalise aktiivsuse tõstmine koos mõõduka toitumise piiramisega. Organismi energiakulu kehalise aktiivsuse näol peab ületama toiduga saadava energia tuleb tekitada negatiivne energiabilanss. Sel juhul väheneb just organismi rasva hulk ning säilib sportlasel ka kehaline töövõime suudab korralikult treenida ja võistlustel osaleda
voolimine, kompressioon, friktsiooni, liigesemobilisatsiooni jne. Eesmärk väljendab vajadust menetluseks: soojendus, parandada lihastasakaalu, parandada liigesliikuvust jne. Kui on vajadus teha võitluseelne massaaz ja eesmärgiks on soojendada, parandada verevarustust, kasutatakse selliseid tehnikaid nagu pindmine friktsioon, kompressioon, raputamine ja venitamine. Kui on vaja teha võistlusjärgset massaazi ja eesmärk on parandada sportlase taastumist väsimusest, kasutatakse selliseid võtteid nagu voolimine, sügav silumine, avardamine, kompressioon ja liigesemobilisatsioon. Kui töötatakse vigastatud sportlasega, võib eesmärgiks olla tugeva armkoe formeerumine, sel juhul kasutatakse tehnikaid nagu voolimine, kompressioon ja lihase ristikiu friktsioon, millele järgneb külmaravi. Primaarsed mõjud osutavad sportlase füsioloogilistele ja psühholoogilistele seisunditele, kaasates: 1. paranenud vedeliku tsirkulatsiooni 2
TARTU ÜLIKOOL Sportlase lihashooldus Massaaz Referaat Meelis Kattai Avatud Ülikool IV Tartu, november 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................... 3 2. Massaazi definitsioon......................................................... 3 3. Massaazi ajalugu............................................................... 4 4. Massaazitehnikad.............................................................. 4 4.1. Silumine........................................................................ 5 4.2. Hõõrumine..................................................................... 5 4.3. Sõtkumine...................................................................... 6 4.4. Löökvõtted..................................................................... 6 4.5. Vibratsioon...................................
30 ,1984 . , . , 3 2007. 1 , 2003 Williams BMW . , 1999 2003. JLR. 6 . V6 2003, 3 . 2004 Hitech Racing, 2006 2007 , , . 3 ''Three Bond Racing'' 2006 2007 , . 2008 BMW Sauber 7 10 GP2 FMS International. ! 9
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Pikkus 183 cm, kaal 78 kg Treenerid: aastaid Rein Sokk, Sydney OMiks valmistumisel aitasid Greg Richards ja Daley Thompson, arst Alexander Jontschew ja terapeut Rüdiger Mühlbronner Varasem suuredu: seitsmevõistluses sise-EMi kuld ja sise-MMi hõbe, kümnevõistluses Euroopa meister (1998), 1996 Atlanta OMil kuues koht Viis Götzises Eesti rekordi 8742 punktini. On vabaabielus ning ühe tütre ja kahe poja isa. Oma sportlaskarjääri jooksul on võitnud lisaks üheksa medalit kümnevõistluse tiitlivõistlustelt. Oma poliitikukarjääri alustas Tallinna Linnavolikogus, mille...
P M Y 11. . 15 1980, B K C "Cup of Russia" I , 3 pac "Finlandia Trophy" I "Nebelhorn Trophy" "Skate America" 20062007 e , 8 1941
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...
REFERAAT Kaugushüpe Tallinn 2 Sisukord 1. Ajalugu 4lk 2. Mis on kaugushüpe? 4lk 3. Võistluskorraldus 5lk 4. Hoojooks 6lk 5. Hoojooksu ja äratõuke vaheline ala 6lk 6. Äratõuge 7lk 7. Lend 7lk 8. Maandumine 8lk 9. Sportlase eripära 8lk 10. Treening 9lk 11. Parimad tulemused 10lk 12. Pildid 2tk 11lk 13. Kasutatud kirjandus 12lk 3 Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et
............................................................................. 15 40 MIN MÖÖDUKA TEPOGA KÕND.............................................................................. 15 2 Tervisesportlase treening SISSEJUHATUS Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Millised on tervisespordi reeglid, millised nõuanded algajale milline on tervisesportlase toitumine ,mis on tervisesportlasele parim energiaallikas millega peab tegelema Tervisesportlane , Toitumissoovitused vastupidavustreeningu puhul ja kuidas iseseisvalt treenida . Kuidas langetada kaalu millised ja kui suure koormusega on venitus ja jõuharjutused . 3
haigused Mis on Veredoping ? Veredoping on spordis reeglivastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste ( http://jooksuportaal.blogspot.com/2010_08_01_archive.html ) saamiseks. Veredopinguks nimetatakse meetodeid, mis suurendavad hapniku kandvate punaste vereliblede arvu. Doping võib olla keemiline aine, mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Terminoloogia (http://spacecollective.org/Wildcat/4139/Enhancement-here-it-comes ) 1970 aastal kasutusele võetud meedia poolt "vere dopingu" mõiste Vere doping esilekutsutud polütsüteemia Hemoglobiin põhised hapniku kandjad Ajalugu Sõna "doping" ilmus esmakordselt 1889 a. ühes inglisekeelses sõnastikus. Terminiga nimetati oopiumi ja teiste narkootikumide
Kestuselt pikim on seotud asjaoluga, et iga indiviidi jaoks esineb elu jooksul konkreetne parima töövõime periood. Selle sünkroniseerimine sportlike ambitsioonidega nõuab pikaajalist planeerimist. Võistluste lähenedes asendub treeningtegevus võistlusteks ettevalmistumisega, mis ongi käesoleva peatüki teema. Ning lõpuks väärib eraldi tähelepanu võistlussooritusele vahetult, kuni umbes 24 tundi eelnev periood, mille jooksul optimeeritakse sportlase füsioloogiline ja psühholoogiline seisund vasta- maks võimalikult hästi konkreetsele olukorrale. Tavaliselt keskendutakse selle käigus psühholoogilisele etteval- mistusele (käsitletud peatüki lõpus) ja toitumisküsimustele (need leiavad käsitlemist vastava peatüki juures). Esimene ülesanne käesoleva teema puhul on sõnastada sportliku vormi olemus. Sportlik vorm on optimaalne
Sportmängude pidamine sai alguse Vana-Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Kreeka antiikkultuur pani aluse olümpiamängude traditsioonile, mis on oma olemuselt ka tänaseni muutumatu- siiras aumehelik mõõduvõtt erinevatel aladel. Spordi roll ei ole alati ühetaoline olnud. Tööstusrevolutsioon, maailmasõjad, kapitalismi areng- need on vaid vähesed faktid, mis on sporti mõjutanud. Millist positiivset ja negatiivset mõju avaldab sportlase võiduhimu ühiskonnale ning sportlasele endile? Iga noore tippsportlase jaoks on taktika areng ning tehnika kõige alus. Füüsilisest tegevusest, headest kiirusnäitajatest ja tugevusest ei ole vähimatki kasu, kui neid ei osata õigesti rakendada. Sportlase elus on treenimise ajal kriitilisi perioode, mille ajal saadav kasu on tavaliselt suurem. On hämmastav tõdeda, et üks sportlane, kellel on kindel soov võita, võib teha nii tohutult tööd ühe eesmärgi saavutamiseks
Sport äri või kultuur? Üks põhilisemaid küsimusi spordis on see, et kas sport on äri või kultuur. Isiklikult arvan, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri, sest firmade jaoks, kes on mingi suusakoondise sponsor või mingi kuulsa sportlase sponsor on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistusdressil. Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Tavasoomlasele on palju olulisem, kas jäähoki MMi võidab Soome või Rootsi, kui see, kas Nokia turuväärtus on suurem kui Ericssoni oma. Spordi rahvuskesksuse tõttu peavad riik, rahvas ja ettevõtjad erakordselt panustama selleks, et tuleks tulemusi. Väikeriigid eriti. Telia tippjuhid ütlesid pärast seda, kui EMT logo oli Rootsi parima vaadatavusega eetriajal praktiliselt
Sport tähendab võitude hinda ja kaotuste kibedust Spordis on nii kurbi hetki,kui ka õnnelikke.See ei tohi mõjutada sportlase eesmärke ega enesekindlust.Sport on nii äri ,kui ka töö ja aint pühendunud sportlane saavutab enda eesmärke. Kaotus on sportlasele isegi vajalik.Pole ühtegi sportlast,kes pole enda spordikarjääri jooksul kogenud kaotust.Nagu judokas Aleksi Budõlin on öelnud ,,kaotusest õpib sportlane rohkem kui võidust".Täpselt nii see ongi kuna,kui sportlane kaotab ta hakkab mõtlema,mis ta valesti tegi?,mis ta peaks tegema,et neid vigu vältida?Olen ise kogenud seda kibedat tunnet,kui
Spordis ei ole lihtsaid võite Juba aegade jooksul tegelevad inimesed spordiga. Treeningu eesmärgid on kõigil erinevad, osa harrastavad seda , et saavutada head enesetunnet, teised aga selleks, et saada häid tulemusi. Sportlase elu pole lihtne, nende karjäär algab juba varases nooruses, enamikul sprodialadel peavad nad enne elukutselise karjääri algust vähemalt 10-aastat treeningutel käima. Eestis on selliseid alasid kus sportimine võib olla elukutse, näiteks jalgpall, võrkpall, tennis jne. Proffesionaalsel tasemel sportlased teavad, et nende tööaeg ei ole pikk ning on majanduslikult ebastabiilne ehk siis kõik oleneb nende saavutustest ja tegevusest, pärast nad võivad nad töötada treeneri või
Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi.
saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping võib olla keemiline aine (sagedamini anaboolne steroid vms), mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained. Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased vm organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon. Sõna "doping" ilmus esmakordselt tõenäoliselt 1889. aastal ühes inglise sõnastikus. Terminiga nimetati oopiumi ja teiste narkootikumide segu, mida kasutati hobuste ergutamiseks. Paljud
........................................................................... 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ................................................................................................... 6 1.4 MEESTE 100M JOOKS ................................................................................................... 7 1.5 NAISTE 100M JOOKS .................................................................................................... 7 1.6 KÕIGE KAUEM PÜSINUD MAAILMAREKORDID .................................
kogueluks vigastada. Lindsey Kildow kaotas rajal kontrolli vasaku suusa üle ning kukkumisel sai kannatada selg ja pea. Eestis on jalgpallur Ingemar Teeveri karjäär lõppenud, sest ta sai kaela ja selgroo vigastuse. Kõige ohtlikum spordiala on rallisõitmine, kus sai ka Markko Märteni kaardilugeja Michael Park surma. Spordiga tegelemine nõuab alati oskust ja ettevaatlikkust. Vigastused ja surmad mõjutavad sportlaste elu ning isegi ei hakka selle tõttu spordiga tegelema ja jätavad on sportlase karjääri sinnapaika. Sportlase eluviis mõjutab ka suhteid perekonnaga. Kui üks vanematest on kaugel välismaal, võivad lapsed minna halvale teele ja pahandusi tegema hakata. Lapsed hakkavad rohkem alla käima, sest nende juures ei ole teist tuge. Kuid on ka perekondi, kus ei ole üldse probleem, et üks vanematest on sportlane ja reisib palju. Sellega on harjunud nii lapsed kui ka teine teine lapsevanem. Sportlasena tunnevad kõik igatsust oma perekonnaliikmete järele
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks,
äratõuge, on sirge. Äratõuge Sportlane tõukab end äratõukejalalt tugevalt üles. See võimaldab tal valmistuda pöördeks, mille ta sooritab jalgade, puusade ja õlgadega. Hüpe Äratõuke jätk. Sportlane lõdvestab oma keha, et keskenduda asendile, ja jätkab pööramist, tõstes vaba jala äratõukejala kõrvale, et valmistuda horisontaalse asendi võtmiseks, selg lati poole. Kaar Viies õlad taha ja tuues kannad puusade alla, kaardub sportlase keha nii, et puusad kerkivad üle lati. Sportlase raskuskese võib samal ajal olla allpool latti. Maandumine Kui puusad on üle lati, painutab sportlane tugevalt puusi, mis tõstab rinna ja jalad kiiresti. Moodustades kehaga sellise nurga, väldib ta latipuuded ning valmistub maandumiseks õlgadele. Kasutatud kirjandus · Raamat ,,Sport"
Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest räägivad börsil noteeritud spordiklubid, sportlaste 100-miljonilised reklaamilepingud ja miljonitesse ulatuvad nädalapalgad. Spordi müümise kuldreegel on: me müüme tipptasemel meelelahutust! Näiteks pakuvad täiendavat meelelahutust ergutustüdrukud korv- ja jalg- pallis
päevalilleseemned. Puudu on linnuliha, kuivatatud puuviljad, loomaliha. Märkida järgnevas loetelus ära head vitamiin C allikad. Jogurt piim juust jäätis kanamuna sealiha kanaliha maks keeduvorst viiner verivorst teraleib röstsai sepik maisihelbed mesi toores porgand õun keedukartul kartulikrõpsud rosinad pirn banaan apelsin kiivi tomat ploom paprika sibul salat uba hernes kurk päevalilleseemned sokolaad metsapähklid rapsiõli seened suitsukala limonaad Selgitage, miks sportlase toidus süsivesikutest kunagi puudu ei tohiks olla? Kuna süsiveskid on energiallikaks eriti kõrge intensiivsusega lihastööl. SV aitavd hoida käigus rasvade oksüdatsiooni. SV on energiaallikaks närvisüsteemile ja erütrotsüütidele. SV tähtsus on ka valkude kokkuhoid ja sihtotstarbeline säästmine. Selgitage kolesterooli rolli meie ainevahetuses ja vajadust toiduga. Kolesterool piisavas koguses ei ole halb organismile. Kolesterool kaitseb veresoonte sinu
3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades
Esialgne tulemus 60 m jooksus oli õpilasel 13.6 sekundit. Oodatav uus tulemus pärast kolme nädalast teeningut oleks 12.6 sekundit. Kõikide jooksualade põhieesmärk on koguda maksimaalne või vajalik kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Selle ülesande täitmiseks õpilane peab keskenduma maksimaalse kiiruse saavutamisele ja säilitamisele. Õpilase kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Viimast mõjutavad õpilase oma lihasjõud, avaldatava pingutuse võimsus ja mobiilsus. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, tehnikas ja koordinatsioonist. Jrk Aeg Tegevus Eesmärk . 1. 1.nädal Reaktsiooni täiustamine. Kasutada erinevaid Reaktsiooni kiiruse
Tervisesportlase treening Tervisesportlane on erinev kui tava sportlane. Sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener.Kes on seadnud endale kõrged sihid ja väiksem oht ületreenida kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab
paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping võib olla keemiline aine, mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained. Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased või teised organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon. Ajalugu Sõna "doping" ilmus esmakordselt tõenäoliselt 1889. aastal ühes inglise sõnastikus, kuigi sõna ei ole sealt tulnud. Terminiga nimetati oopiumi ja teiste narkootikumide segu. Algul kasutati sõna „dop“ Kesk-Aafrikas
judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel. Amenorröast tingitud luukoe mineraalse tiheduse kasvu pidurdumine noores eas suurendab oluliselt osteoporoosi tekkimise tõenäosust hilisemal eluperioodil. Veelgi
esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening: On mitme aastane, aasta ringne süstemaatiline protsess, mis on suunatud kehalise täiuslikkuse ja kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete tõstmise teel. Eesmärgid- kõrgete sportlike tulemuste saavutamine ja mitmekülgne kehaline areng selleks, et saavutada kõrgeid tulemusi. Sportlase kui isiksuse arendamine. Treeningu ülesanded: Kehaline ettevalmistus- põhiliste liigutuslike võimete arendamine (jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus). Üldine kehaline ettevalmistus ÜKE- jooksmine, suusatamine, sõudmine, rattasõit
paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping aitab kaasa tulemuse saavutamisele. Mida parema tulemuse sportlane saavutab, seda suurem summa talle arvele tilgub. Sport on muutunud raha teenimise allikaks. On öeldud, et sellest hetkest, mil mängu tuleb raha, kaob ka eetika. See on peamine põhjus, miks kasutatakse dopingut. Dopinguainete kasutamine on ohtlik sportlase tervisele, pilab spordi ideid ning viib ebavõrdse võistluseni dopingut manustavate ja nii-öelda puhaste sportlaste vahel. Dopingukasutamine on rangelt keelatud. Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid või kui ta kasutab või on kasutanud keelatud aineid või võtteid .Iga sportlane kannab isiklikku vastutust selle eest, et tema organismi kudedes ja vedelikes ei leiduks keelatuks kuulutatud aineid.
Eesti väravavahtide “maailma”. Edasine areng spordimaailmas: Tallinna Spordikool (1989-1990) Soomes (Kuopio Palloseura) Spordikoolis (1992) FC Wil – Sveits (1994) FC Portsmouth (England, 1994-1996) Tallinn FC Flora (1991, 1992-1993, 1996- ) Eesti koondise väravavaht Mart Poom alustas Inglismaal mängimist 7. augustil 2005 (Inglise 1. divisjonis). Sportlase eelmine klubi Sunderland AFC kohtus Inglismaal esimeses voorus võõral väljakul Mart Poomi uue klubiga, mis kannab nime Coventry City. 1-ga nummerdatud särki kandev 34-aastane Poom tegutseb inglise klubi esiväravavahina. Tema asendaja on vajadusel norrakas Thomas Myhre. Mart Poom on varem pälvinud Derby County hooaja parima mängija tiitli. Fännid andsid jalgpallurile küsitluses läbi viidud andmete põhjal koguni 62 % kogu häältest, mis on
Sisemine motivatsioon: spordi tegemise nauding. Väline motivatsioon: sõltuvus tunnustusest ja premeerimisest. Kompetentsuse tunde vajadus. Isiksuse mõju motivatsioonile. Saavutusvajadus. Treeneri võimalused motivatsiooni tõsta ja alal hoida. 2.2. Treener kui grupi liider (2 tundi) Suhtlemise põhialused: eduka suhtlemise eeldused, efektiivne kritiseerimine, innustamine. Juhtimise stiilid. Õpilaste individuaalsete eripärade ja eelistuste arvestamise olulisus. Treeneri tegevus sportlase arengu ja huvide juhtimisel. Nõuanded, kuidas treener saaks sportlase karjääri jooksul teda ette valmistada valutuks karjääri lõpetamiseks ning eluga toimetulekuks peale aktiivsest spordist loobumist. Soovitatav kirjandus: Allik, J. & Rauk, M., toim. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Cialdini. R. B. (2005). Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus. Loko, J. (1996). Sporditeooria. Tartu. Loko, J. (2002)
.................................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................................................11 1. Spordipedagoogika põhimõisted Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend Õpetamine – liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud õpetaja ja õpilase ühistegevus Omandamine – õpetamise tulemuse efekt Õppimine – sportlase tegevus liigutuse õppimisel Tehnika täiustamine – õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaaniliste asendite otsimine, rütmi muutmine jt Liigutusvilumus – hästiomandatud liigutustegevus, mida iseloomustavad teadlikkus (allumine tahtele), automaatsus (tahte vahelesekkumiseta), stabiilsus (kindlus väliskeskkonna tingimuste vastu) ja variatiivsus e liikuvus (kohanemine erinevate tingimustega)
ja veedavad enda vaba aega seal mänge mängides. Sportlase elus mängib aeg väga tähtsat rolli. Nende elus on aeg hindamatu väärtusega, neile on tähtis iga minut,sekund ja sajandik. Aeg on see, mis paneb neid järjest rohkem pingutama, oma eesmärke täitma, saavutama ja vahel ka kaotusvalu tundma. Iga sportlane püüdleb alati parima tulemuse poole, et saada võistlustel hea koht, parandada enda rekorteid ja panna kaasaelajaid rõõmustama enda kordaminekute üle. Sportlase jaoks on kõige valusam aeg see, kui ta kaotab kaasvõistlejale sekundi või lausa mõne sajandikuga. Kuid nagu me teame, iga kaotus on küll raske, kuid aeg aitab sellest üle ja tugevamaks saada. Aeg on üks kummaline vigur, kui vaja et ta kiiresti möödub, siis tunduvad ta minutid justkui sõiduteed ületav tigu. Tegeledes tegevusega, mis sulle rõõmu pakub ja meeldib, siis aeg lendab kui linnutiivul ja ei pane tähelegi, kui juba peab lahkuma. Sama olukorda tunneb
Raamatu ,,Jääda ellu" põhjal esse Erika Salumäe eluloo raamat ,,Jääda ellu" heitab tagasivaate sportlase ja ka poliitiku ellu. See raamat on täis huvitavaid ja kohati ka ehmatavaid fakte. Tema elu on olnud hiilgepäevade kõrval ka täis trotsi, valu ja palju pisaraid, kuigi juba noorena, kasuperest põgenedes, lubas ta, et tõestab end tulevikus. Samuti räägitakse selles raamatus ka tema armuelust. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige
...5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS ÜKE ehk üldkehalise ettevalmistuse treening keskendub põhiliselt sportlase jõu, kiiruse, vastupidavuse, koordinatsiooni ning painduvuslike omaduste arendamisele. Need on põhilised kehalised võimed, mille arendamisele peaks iga sportlane tähelepanu pöörama. Iga omaduse treenimiseks on olemas spetsiifilised harjutused. Üldiselt võibki kehalised harjutused jagada kolmeks: üldarendavad, erialased ning võistluslikud. Üldarendavad harjutused keskenduvad sportlase üldise töövõime arendamisele, nendel puudub samasus erialaste ja võistluslike harjutustega
(alla 12, 12 – 18, üle 19). Kohalik olümpiakomitee avaldab originaalkeeles. Sport and Photography Competion – hea võimalus paljudele noortele Sport Singing Competition – asutati 2007, kõige hilisem. Võitja kutsutakse esitama oma laulu olumpiamängude EETIKA JA AUS MÄNG 1. Mis on doping? Doping on tahtlik või tahtmatu keelatud aine või meetodi kasutamine sportlase poolt. 2. Miks on dopingu kasutamine keelatud? Selle kasutamine õõnestab rõõmu spordist ja inimkonna eesmärki saavutada järjest suurepärasemaid sportlikke saavutusi. Selle kasutamine on keelatud, kuna keelatud ainete tarbimine annab sportlasele eelise Selle kasutamisel võivad olla kahjulikud kõrvalmõjud Juriidilised probleemid – paljud ained on (kui need pole just ravimina välja kirjutatud) mitmetes riikides keelatud 3
samas ka mõisteti, et see mees võttis riigi häbi enda peale. See tähendab, et tänapäeva olümpia prioriteetideks on muutunud ka osavõtt ja austus riigi vastu. Tänapäeva olümpiamängudel on muutunud suhtumine sellesse suursündmusesse. Kõikide riikide sportlased saavad osaleda, kui sportlane täidab olümpianormi. Samas ka tehakse üüratuid kulutusi selle jaoks, et sportlaste tingimused oleks parimad ja füüsiline vorm samuti. Kahjuks liigne võidutahe viivad mõne sportlase treenerite ja atleedi abilistega dopinguni, mis võib lõpetada sportlase karjääri. Kuid lõppude lõpuks on tänapäeva olümpia ikkagi muutnud humaansemaks ja austatakse kõiki osalejaid, vaatamata nende nahavärvust või räägitavat keelt. Tänapäeva olümpiamängud on kasvanud üheks maailma ühendavaimaks sündmuseks.
Kiire üleminek ilma peatuseta tõmbe lõpus kere tagumises asendis kindlustab paadi ühtlase kiiruse. Vaadates viimase aja sõudmisvõistlusi, peab tõdema, et pole ühtset sõudetehnikat, mille kohta võiks öelda, et see on ideaalne ja sobib kõigile sõudjaile. On kindlad põhitõed, mida jälgivad kõik. Peamine on ikkagi, kuidas aer liigub ja kuidas maksimaalselt sportlane saab oma jõudu aeru taha rakendada. Iga tehnika ikkagi kohandub sportlase järgi, sportlane aga treenib oma võimeid vastavalt tehnika omapärale. Põhitõed on kõigil aga samad. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et 80% tõmbele rakendatavast jõust saadakse jalalihaste kaudu ning 20% kere ja käelihaste jõust. 13 2 Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus Sõudmine on väga tehniline spordiala, kus parima võistlustulemuse saavutamiseks peab
Kas maletreenerit on vaja? Eestis on aegade jooksul olnud kindel arv tippsportlasi. Olümpiavõitjateks sirguti ka Nõukogude võimu viljastavas kütkes. Erika Salumäe, kahekordne olümpiavõitja, oli selle viljastava perioodi viimane vili. Tookord oli tähtis asutus Spordikomitee, mis asus Pirital. Spordikomitee allus Moskvale ning pidi tagama Nõukogude sportlase igakülgse ettevalmistuse. Praegu on meil selle asemel Olümpiakomitee. EOK-i põhikirjast võib välja lugeda, et nende ülesanne on saata sportlasi Olümpiamängudele. Male ei ole olümpiaala ning maletajaid peaks ette valmistama ja saatma maleolümpiale alaliit. Kas selliseid organisatsioone, mis tegelevad ainult administreerimisega on vaja? Ametnikel on suured volitused raha jaotamisel. Tahes tahtmata hakatakse mõjuvõimuga kauplema.
Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri
(Ibid) Joonis 4. Superkompensatsiooni efekti sõltuvus treeningute ja taastumise erineva kasutamise korral. A – treeningute ja sobiva puhkeperioodi korral järgnev superkompensatsioon. B – liiga suure koormuse või lühikese taastumisperioodi järgne dekompensatsioon. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 5 Treeningkoormus on mahu ja intensiivsuse kombinatsioon. Sportlase organismi adaptsioon erinevatele koormustele on individuaalne. Mitmeaastase treenimise puhul on oluline, et treeningu koormus oleks oma olemuselt kasvav, et seista vastu adaptsiooniprotsesside pidurdumisele, mis tekivad muutumatu treeningu koormuse puhul. (Ibid) Treeningu monitooringut iseloomustatakse kui erinevate vahendite ja meetodite kogumit eesmärgiga suurendada treeningute efektiivsust, samal ajal vältides ületreeningut, mis viib organismi pikaajalise töövõime languseni (Ibid). 1
..................................................4 1.1. Varustus....................................................................................................................4 1.2. Heiteala........................................................................................4 1.3. Kohtunikud....................................................................................4 2. Tehnika.............................................................................................5 2.1. Sportlase eripära..............................................................................5 3. Olümpiamängude medalivõitjad................................................................6 4. Maailmameistrivõistluste medalivõitjad.......................................................7 5. Jüri Tamm..........................................................................................8 Lisad.....................................................................................................
Küsimus elukoha kohta näitas, et 83 % vastanutest elab Audentese ühiselamus. Saime sellise tulemuse, kuna enamus vastanute sportimine toimub Audentese spordihallis ja mugavam on ühikas elada, kui iga hommik kodust kooli tulla. 16% vastanutest elab kodus tänu sellele, et kodu asub Audentesele lähedal ning kodus on paremad tingimused ja toidu valik mitmekesisem. Üks inimene elab mujal ning seda vastust me ei täpsusta. 2. Kui oluliseks sa pead toitumist oma sportlase karjääris? väga oluline oluline pole oluline pole üldse oluline 3% 44% 53% 7 Joonis 3. Küsimus, mis puudutas toitumise olulisust tõi välja fakti, et kõik pidasid toitumist oluliseks
dopinguproovi, ise öeldes, et ta ei teadnud, et selles toidulisandis on sellist ainet. Ilma keemiata ei suudaks enam ükski sportlane sooritada perfektset tulemust. Kuid kindlasti on see vajalik, mitte doping, vaid igasugused treenitust parandavad toidulisandid. Tehnika areneb, tekivad inimese, sealhulgas ka sportlast ja tema sooritust parandavad tegurid. Inimsed kasutavad erinevaid tööd hõlbustavaid tooteid, miks peaks siis sportlane erand olema, sportlase jaoks ongi tema tulemus töö. Sport on omaette kultuur, sellest ajast alates kui vanad kreeklased ehitasid üheks esimeseks ehitiseks ikka staadioni. Antiikolümpiamängud, mis olid suured religioossed pidustused, ning neid peeti Zeusi auks. Hiljem muutusid pidustused juba spordivõistlusteks, kus võeti üksteiselt mõõtu erinevatel aladel. Hiinas on sport kindlasti väga suure kultuurilise väärtusega. Juba lapsest saati käivad noored
mingisugunegi seisukoht on kõigil. Suurem osa inimestest jätab oma vaatenurga avaldamata. Need, kes aga oma arvamust laiemale publikule tutvustavad, moodustavad avaliku arvamuse. Milline on aga avaliku arvamuse mõju? Avalik arvamus jaguneb üldjoontes kaheks: toetavaks ning laimavaks. Viimast vormi võib sageli kohata artiklitele järgnevates kommentaarides, eriti kui need artiklid räägivad kellegi või millegi ebaõnnestumisest. Näiteks mõne sportlase ebaõnnestumine võistlustel toob endaga peaaegu alati kaasa suure hulga aktiivset negatiivset tagasisidet võistlejale kaasaelajatelt. Tüüpilised kommentaarid sisaldavad kõiksugu huvitavaid arvamusavaldusi, mis vihjavad ebaõnnestuja alatisele ebakompetentsusele ning sõbralikke soovitusi mõne humoorikama alaga tegelema asuda. Taolised avalikud märkused tekitavad sportlasele ainult lisapingeid, mis enesetunde parandamisele just kuigivõrd kaasa ei aita.
Alustada nii, et muuta 90 meetrine distants kolmeks 30 meetriseks osaks. Esimene osa on kiirenduseks, teine tempo hoidmiseks ja kolmas aeglustuseks. Sportlane võib joosta millisel kiirusel soovib, peaasi, et jooksmise ajal poleks valu ega pingetunnet hamstringides. Kui pinge annab tunda juba sörgil, pole jooksutreeninguga õige aeg alustada. See subjektiivne hinnang on väga oluline rehabilitatsiooniprogrammis. Seetõttu peab terapeudi ja sportlase vahel olema usaldav suhe ja arusaamine. Soojendust pole vaja, kuna vahemaade läbijooksmine mõjub sellena iseenesest. Atleet alustab 90 meetrise vahemaa läbimist nagu eelnevalt kirjeldatud ja kõnnib tagasi, et uuesti alustada. Pärast nelja vahemaa läbimist on lubatud viie minutiline puhkeperiood, enne kui uuesti võib alustada. Kogu vahemaade läbimise arv oleneb sportlase võimekuse tasemest aga jääb esialgu umbes 4-20 piiresse.
Üldsoojendusele järgneb erialane soojendus. Erialane soojendus Mida keerulisem on koordinatsiooniliselt treeningu- või võistlusharjutus, seda pikaajalisem ja mitmekülgsem peaks olema soojenduse erialane osa. Erialane soojendus viiakse läbi harrastatava spordiala spetsiifiliselt, et tagada vajalike treening- või võistlusharjutuste optimaalne sooritus. Soojenduse pikkuse erinevused on tingitud spordiala spetsiifikast, ilmastikutingimustest, sportlase individuaalsetest iseärasustest ja soojenduse intensiivsusest. Näidetena võib tuua sprinteril lühikeste intervallide läbimine, korvpalluril kiirenduste tegemine, hüpped, pidurdused jne. Individuaalne soojendus - harjutuste valik lähtub konkreetse sportlase iseärasustest. Kui näiteks jalgpalluril on sageli raskendatud liikuvus puusaliigeses ja on ka seljaga probleeme, tuleks suuremat tähelepanu pöörata niude-nimmelihaste venitusharjutustele. Soojendusharjutused
- piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada l/min/kg > hea: ~50ml/min/kg (tav sportmängurlased) tav inimene: 25-30 ml/min/kg ülihea: 80-90ml/min/kg (suusatajad, jalgratturid, pikamaajooksjad) Sõltub: - hemoglobiini hulgast - hapniku difusioonist lihastes (hapnikku üleminek verest lihastesse) - oksüdatiivsete ensüümide hulgast ja aktiivsusest - lihaste sisesest glükoosivarust · Anaeroobne töövõime
Arstlik kontroll algab küsitluse ehk anamneesiga, mille abil on võimalik avastada suurt hulka terviseprobleeme. Selle järel toimub arstlik läbivaatus. Seejärel viiakse läbi koormustest, mis on spordimeditsiinilse terviseuuringu põhiosa. Koormustest aitab hinnata organismi koormustaluvust. Lõpus tehakse kokkuvõte. 2) Milline seos on vastupidavustreeningul, aeroobsel töövõimel ja ,,sportlase südamel"? Kohanemisel kehalise koormusega (eeskätt vastupidavuskoormus) sportlase süda suureneb ja on võimeline transportima enam verd (ja hapnikku) koormavatesse lihastesse. Vastupidavustreeningu tagajärjel suurenenud ja hea töövõimega süda kujutabki endast nn sportlase süda, suurenenud on põhiliselt südamemaht, kuid ka südamesein. 3)Mille põhjal võib spordiarst sportlasele öelda, et ta on noorpõlves treeninud mitmekülgselt ja arendanud vastupidavust? Puhkeolekus on treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
