Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
võimalik teoorias, ent praktikas üsna ebatõenäoline või isegi ebasoovitav. Üheks selliseks oli näiteks vanakreeka filosoof Platon. Kui ka lõpuks lepitakse demokraatiaga ja see tundub loomulik, ei pruugi siiski kõik nii lilleline olla. Rahvas teeb ise vigu enda esindajate valimisel. Tihtipeale valitakse võimule poliitikuid nime järgi. Mõeldakse: ,,Küll see Edgar Savisaar on üks tore mees" või ,,Erki Nool on üks tubli mees jõuab edasi nii spordis kui poliitikas". Ise leian, et selline suhtumine on vale. Hoolimata sellest, er valimisikka olen jõudnud alles hiljuti, leian, et valida tuleks erakonna järgi võrdlen erakonna põhimõtteid ja ideoloogiat enda omaga ning alles siis valin sobivast erakonnast inimese, kes minu huvide eest seista võiks. Võiksin öelda Winston Churchilli sõnadega: ,,Demokraatia on halvim valitsusviis, kui välja arvata kõik teised seniajani tuntud viisid
jõustruktuuride vägivallakasutuse vastu. KÜLMA SÕJA ISELOOMULIKUD JOONED 1970. võidujooks teaduse ning tehnika arendamisel. Kontrakultuur akadeemilisele meditsiinile alternatiiviks hakati kasutama hoopis rahva meditsiini ja teised looduslikud mõtted. Ameerikalik massikultuur 1970.dad LÄÄNE KRIISI AEG Lääneriikidel hakkas nappima jõutagavarasid kommunismi vastu võitlemisel, sellest tulenes ka pingelõdvenduspoliitika. Maha jäämine kommunistlikest riikidest spordis, tehnikas jne. Vastuolud pingelõdvenduspoliitikale, kuna lääne elanikud arvasid, et see tugevdab NSVL positsiooni. Rahva väsimus ja tüdimus sõdadest. Avalikud rahutused Vietnami sõja vastu, hipide liikumine. Rassilised rahutused.
ülesandeks iseseisvalt mõelda välja toode, toota seda ja turundada. Ülesanded, mis paljudel täiskasvanutel käivadki ülejõu. Palju on kritiseeritud ka tänapäeva noorte füüsilist vormi ja väidetakse, et tunduvalt vähem tegelevad noored spordiga ning ülekaalulisus levib järjest rohkem noorte laste seas, mis ilmselt tundub ka tõsi olevat. Aga see-eest on väga häid individuaalseid tulemusi saks on ka spordis Eesti noortel ettenäidata mitmeid Küsimusele, mis on juba antiikajast saadik inimesi kummitanud,et kas noorus on hukas, ei saagi ilmselt kunagi lõplikku vastust ja alati tundub vanemale põlvkonnale asi mäda olevat aga nagu ajalugu on näidanud, siis iga järgnev põlvkond on eelmisest tublim ja võimekam olnud ja kui uskumatult see ka ei kõlaks, siis minul on usku, et kunagi saavad enamuse neist huligaanidest
4 l. VM = IRM + ERM + HM, näitaja, mida alati mõõdetakse. Maksimaalne minutiventilatsioon õhu hulk, mida inimede in suuteline 1 minutiga sisse ja välja hingama. Määratakse 10 sekundiga ja korrutatakse 6-ga hingamise dünaamika näitaja. Väl hingamise näitajad sõltuvad kasvust, kaalust (keha pindalast), soost ja vanusest. Kui ühevanused, siis pikemal inimesel suuremad näitajad. Meestel kõrgemad ku naistel. Vanusega näitajad langevad. Spordis mõjutavad ujumine, sõudmine jt vastupidavusalad. Näidud on kõrgemad ka nt puhkpillimängijatel ja lauljatel.
Andekus kink või koorem Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 7 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest mitmete tegurite poolest ja üheks neist on andekus. Andekus on "gift", ehk kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis. Andekus võib avalduda erinevates valdkondades teaduses, spordis, muusikas, kunstis, aga näiteks ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris. Erinevad inimesed on andekad erinevates asjades. Alar Tamming on ärimees, investor, NSV Liidu meistersportlane lauatennises ja psühholoog. Kust tuleb andekus ja misläbi on see mõõdetav? Eelmise sajandi kahekümnendatest sai alguse inimese andekuse võrdsustamine kõrge IQ- näitajaga. IQ näol on meil tegemist üldise vaimse võimekusega, mis, nagu hästi teada, jaotub normaaljaotuse järgi
ning uuteks kogemusteks kasulikud. SPORT MUJAL Sport kui Eesti kultuuri lahutamatu osa on rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlikaatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõstmise huve. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada (www.eok.ee ). Harjumus ja soov oma vaba aega sportides veeta saab alguse lapsepõlvest. Need, kes juba noorena sportimise võlu avastanud, teevad seda tõenäoliselt läbi elu. See loob aluse heale tervisele nii füüsilises kui ka emotsionaalses mõttes. Paljude linnade arengukavadesse on märgitud tähtsaks punktiks noorte sportliku tegevuse suurendamine. Uute spordikeskuste ning terviseradadega avatakse noortele võimalus tegeleda
Pettus- Kerge pääsetee või kiire lõpp? William Shakespeare „Hamlet“ Inimesi meie ümber on mitmesuguseid- on neid, kes üritavad kerge vaeva ning pisikeste pettustega läbi lüüa ja on seesuguseid , kes teevad kõike ausalt ning pingutavad oma õnne nimel. Väidetakse, et pisikesed valed on lubatud. Kust maalt ei ole vale või pettus enam pisike? Ohvrite toomine on suuremal või vähemal määral vältimatu. Tihtipeale hakatakse ohvreid valima valest kategooriast. Pettusega saavutatud võit on kergem lõppema ning ükski kuritegu ei jää karistuseta. Jäädes lootma üksnes heale õnnele või rajades õhulosse valedele, ei jõua keegi meist eriti kaugele. Kahetsusväärselt palju on meie tänapäeva ühiskonnas inimesi, kes oma õnne nimel lõhuvad teiste jalgealust ning on valmis kõigeks, et saavutada püstitatud eesmärk. Kõige ehedamad näited sellest on poliitreklaamides, mida võime peaaegu igapäevaselt tä...
• Õppekeel: eesti keel (Tallinnas), vene keel (Kohtla-Järvel) • Lapsehoidja (erilise ja erivajadusega lapse hoidmine): keskhariduse baasil. • Nominaalne õppeaeg: 1 aasta. Õppekeel: eesti keel. • Õpe toimub Tallinnas. • Õpe on tasuta. • Tartu Tervishoiu Kõrgkool • Erakorralise meditsiini tehnik ja hooldaja Täiendkoolitused • Koolitused.ee portaalis on võimalik leida meditsiini töötajatele veel täiendavaid koolitusi. • NT: Tervislik taastumine spordis. Spordivigastused, nende ennetamine ja ravi • Hind: 0.00 € • Kestus: 1 päev • Koht: Tallinn, Tondi 8a • Koolitaja: Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia • Töötamine traumaga • Hind: 0.00 € • Kestus: 21.-23. novembril 2014 • Koht: Tallinn • Koolitaja: Transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoteraapia erakool Terviklik Mina Elukestva õppe motivatsioon • Elukestva õppimise peamisteks motivaatoriteks on
Raamatut „Sinu parim vorm jõusaalist“ peab iga jõutreeninguga tegeleja lugema Martin Lapin Janar Rückenbergi raamat „Sinu parim vorm jõusaalist“ on treenimise ABC igale jõutreeningu harrastajale. Seal räägitakse kõigest, mida vajalik, et olla heas vormis ja spordis edukas. Raamatus lükatakse ümber mitmed tervisespordiga seonduvad müüdid ja antakse head nõu alustajatele kui ka edasijõudnutele. „Sinu parim vorm jõusaalist“ on 2014. aastal valminud terviseraamat, mille autoriks on treener ja kulturist Janar Rückenberg. Mees on tegelenud jõusaali treeninguga peagi 20 aastat. Lisaks on Rückenberg õppinud kehakultuuri ja saanud kulturismi maailmameistrivõistlustel 3. koha.
Andekus- kas kink või koorem? Andekus on kink, mis võib avalduda erinevates valdkondades. Mõned on andekad spordis või muusikas, teised on pea jagu üle mõnes teadsuslikus valdkonnas ja osadel meist on võrratu kunstianne. Andekaid inimesi on vähe, sellepärast on nad kõrgelt hinnatud ning neid otsitakse lausa tikutulega taga. Neile loodetakse ja pannakse peale suured kohustused. Keegi ei mõtle, kas andekatel võib raske olla, sest arvatakse, et neil on lihtsalt nii suur loomulik talent, et kõik tuleb just kui iseenesest.
kvaliteedimärk, mis pidi näitama vene toodete kvaliteetsust. Eriline oli ka Vene sõjavägi, mis oli võrreldes teiste riikide sõjaväega palju karmim ja kestis tihtipeale 2-3 aastat, mereväes oldi veelgi kauem. Sõjaväkke minek oli sunniviisiline ning kunagi ei võinud teada, kuhu sind saadetakse, paljud eestlasedki sattusid seetõttu kodust väga kaugele. Nõukogude Liit sai suure au osaliseks, kui nende kosmonaut Juri Gagarin käis esimese inimesena kosmoses. See Riik oli edukas ka spordis, sest sportlasi sai võtta ka liidumaadest. Nii suutis näiteks tolleaegne jalgpallikoondis kahel korral tulla olümpiavõitjaks, veelgi edukam oli korvpallikoondis, kes sisuliselt valitses Euroopa korvpalli ning suutis ka maailmas tegusid teha, sinna koondisesse kuulusid ka mitmed Eesti tuntud korvpallurid eesotsas Tiit Sokuga. Nõuka-aegne kultuur ja kord oli teistsugune kui mujal maailmas. Liidumaades kehtis
Doping- tänapäeva spordi tõsine probleem Doping spordis on viimase aja väga levinud teema, sest peaaegu igal nädalal kuuleme uudiseid sportlastest, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Suurte võitude nimel on sportlased valmis kõigeks ja paljud atleedid valivad illegaalse tee, et saavutad see kõige teravam tipp. Kuid millega nad riskivad ja mis on selle tagajärjed sportlasele endale, tema perekonnale, riigile, spordialale ja kogu spordile? Suur osa dopingu kasutajatest ei jää vahele, sest koondistel on omad laborid, mis on
Tuleb ta, millal tahab, ükskõik kus ja kellele. Gümnaasium kestab kolm õppeaastat, mida ei ole üldse palju. Kui hästi õppida, võib saada karjääri kogu eluks. Väga kahju on nendest, kes läksid teistesse koolidesse või ei saanud siia kooli. Gümnaasium on koht, kus peaks igaüks käima. Oma elu jooksul polegi päevi, millal ilma muusikata oleksin läbi saanud. Üks omadus, mis peab veel selle hobi juures hea olema, on tiimi töö. Et läbi lüüa spordis, on vaja suurt tahet ja head füüsilist vormi kogu aeg. Inimene tahtis kõik teha lihtsamaks ning ehitas masinad, mis tekitavad palju saastet ja asju, mis ei lagune looduses. Halbate hinnete puhul hakkaksin kohe tööga pihta, kuid seda on alles siis näha, kui see aeg tuleb. Inimesed ei usu saatusesse, kuna sellist asja pole. Mina arvan samamoodi, sest kuidas saab keegi mulle öelda, mis minuga juhtub, kelleks ma saan või hoopis midagi teist tuleviku kohta, mida pole olnud. Mida aeg
kommunistliku maailmaga, mis tähendas, et suhteid tuli hakata soojendama. Sellele pandi algus Nixoni võimuletulekuga USA-s. Ühendriigid kinnitasid NSVL-le, et toetavad pingete alandamist Euroopas, kuid hoopis olulisemateks teemadeks muutusid strateegilise relvastuse piiramine ja omavaheliste suhete küsimused. Pingelõdvenduse algusele vaatamata jätkus kahe üliriigi vaheline vastasseis: konkureerivad oldi teaduses tehnikas, spordis, muusikas kõiges, kus võimalik. 60.-70. vahetusel jõudis haripunkti kosmose võidujooks, milles osutusid ameeriklased tugevamaks, näidates oma edukust mitte ainult kosmose vallutamises, vaid teaduses ja tehnikas laiemalt. USA kasutas kavalalt Hiina ja NSVL vastasseisu, hakates ise Hiinaga järk-järgult suhteid parandama. 1972 . aasta veebruaris Nixoni visiidil Pekingisse, teatasid Hiina ja USA, et nende eesmärk
Mens sana in corpone 1.Kes teevad sporti motivatsiooni kasuks? 2.Mille nimel sport pakub rahulolu? 3.Kelle jaoks on sport tervisele kasulik? 4.Mille nimel on spordis tulnud sportimisharjumused? 5.Mille nimel sportijaid tunnustatakse? 6.Miks sport investeerib tulevikku ja kelle jaoks? 7.Kuidas arendab sport enesedistsipliini ja kelle jaoks? 1. Sport, kui kehaline aktiivsus 2. sport-rahulolu pakkumine 3. sport-füüsilise jõu pakkumine Sport-mille nimel ja kelle jaoks
1) Spordit võib olla lapasele tohutult palju kasu. Annab võimaluse kehaliselt liikuda, lõbutseda, end proovile panna ja saavutustega rahul olla. Ühine huvi lähendab poisse isadega 2) See on suurepärane võimalus iseloomu kujundamisele, elukogemuste omandamiseks ning mehekikkuse arendamiseks 3) Samas võib see soodustada ka agressiivsust, isekust, jõhkrust ja alkoholilembust 4) Konkurentsiga kaasaminemine toob sageli kaasa eluaegsed vigastused. 5) Spordis peab põhirõhk olema osalemisel ja ohutusel, see ei tohi olla ainult väljavalitute jaoks ning peab pakkuma lõbu kõigile. See on poistele vajalik.
osatähtsust ja mõju meie kultuuri ja ühiskonna kujunemisele ning omakultuuri arengule. Mäng on omane igale ajastule. Mängu allikaks on imitatsioon ja kogemused. Mäng oli lahutamatu osa rituaalsetest toimingutest, olgu selleks initsiatsioon, müsteerium, õpetus, loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. Kõik mängu põhitunnused on
.........................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Mis on akrobaatika? Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda väljendatakse ka spordis. Akrobaatikaga on võimalik tegeleda erineva kehalise ettevalmistusega inimesel igas vanuse astmes. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumises- võib nimetada akrobaatikaks. Akrobaatika kattub tantsu, erinevate spordialadega, näiteks vettehüpped ning usukommetega.
Jalgrattavõistluste jaoks kasutatakse velodroomi. Velodroomi tuntakse veel ka kui trekk või velotrekk. Velodroom on kinnine või lahtine spordirajatis, kus on eriline puit-, asfalt- või betoonkattega kaldringrada, millel toimuvad jalgrattaspordi trekivõistlused. Tavaliselt on ringraja laius 4-10 m, eelistatuim pikkus on 333,33 m. Kalle kurvides on 20-35 kraadi, sirgetel aga 3-7 kraadi. 2.4. Spordiga kaasnevad nähtused Üheks spordi kaasnähuks on doping. Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, sest seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse suurendamine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased või muud organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon.
Mõnda aega vähem süüa tundub olevat lihtne ja tavaliselt nii see ongi. Kuid vahel juhtub, et see mis algul oli vaid tee probleemi lahendamiseks, muutub palju suuremate probleemide allikaks. Toitumishäirete põhjused • Tahan meeldida ja selleks pean olema ilus, aga tänapäeval on ilus see, kes on kõhn • Tahan olla arvestatav, seega pean suutma ennast kontrollida ja ennekõike pean olema oma keha peremees • Selleks, et olla hinnatav, tahan võita spordis ning selleks peab mu keha olema vormis • Tahan jääda lapseks, sest siis jääb mulle alles mu kodu • Ei taha saada naiseks, sest võib-olla ei oska ma olla väärtuslik uutes tingimustes • Tahan, et minu pärast muretsetakse, et minuga tegeletakse Mis on tõukeks? • Tavaliselt on olemas midagi, mis paneb kaalu piiramise kasuks lõplikult otsustama. See tõukeks olnud “midagi” jääb selgelt ja kauaks meelde ning tundub olevat kõigi hädade algus ja põhjus
usuvabadust lõid paljud neist samuti kõhklema-ei soovitud olla katoliiklastega "ühes paadis".Tüli süvenes veelgi kuna James II jagas kõrged riigiametid katoliiklastele,kuid pea määrati "Õiguse Deklaratsioonis" kindlaks,et riigiteenistusse võeti vaid anglikaanid usuvabadus puudus veel aastakümneid. *Puritaanid keelasid sportmängud hingamispäeval ning vähendasid kristlastele sobivate füüsiliste harrastuste arvu. Põhjuseks spordiga kaasnevad ohjeldamatud emotsioonid ja lõbu. Spordis osalemine võttis tähelepanu vaimsetelt asjadelt ja spordist tulenev nauding võis inimloomuse nõrkuse tõttu muutuda sõltuvuslikuks. Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis
Põlva Ühisgümnaasium Akrobaatika Autor: Tiina Luht Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt:
osatähtsust ja mõju meie kultuuri ja ühiskonna kujunemisele ning omakultuuri arengule. Mäng on omane igale ajastule. Mängu allikaks on imitatsioon ja kogemused. Mäng oli lahutamatu osa rituaalsetest toimingutest, olgu selleks initsiatsioon, müsteerium, õpetus, loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Mängus kerkib alati küsimus: ,,Kas õnnestub?" Kui mäng pakub silmale ilu, on tal ka
Kertu Karner 11A Kose 2009 Triin Aljand · Triin Aljand sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. · Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. · Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist
Päts) · 8.dets.1935 EVKL-i arreteerimine EVKL lõpetas tegevuse 7. Väljapaistvaimad kultuurisaavutused EV perioodist 1918-1940: · hariduses 1.dets.1919 Tartu Ülikool avati eesti keelsena · rahvusteaduses 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" · kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija · Oskar Loorits- rahvaluule uurija
Reede · Soojendus · Erinevad harjutused · Krossijooks 5 km · Jõuharjutused · Venitusharjutused Laupäev · krossijooks umbes 3 km Pühapäev puhkepäev Kasutatud kirjandus · Jürimäe, J., Mäestu, J. (2011). Treeninguõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus. · Loko, J. (2008). Noorsportlaste treenimine: Metoodilisi juhiseid treenerile ja õpetajale. Tartu: AS Atlex. · Espe, V. (2008) Kiiruse arendamise võimalused. Kehaliste võimete arendamine spordis Eesti treenerite rahvusvaheline konverents 4.- 6.04.2008 Tartus ja Tallinnas Tänan!
M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga raske seletada, aga ma arvan, et kõik kes tegelevad selle spordialaga saavad aru millest ma räägin. Kindlasti minul kui sportlasel oli ka raskusi. 10- aastaselt saavutasin jalatrauma, millega ma ei tohtinud enam kunagi spordiga tegeleda. See oli minu jaoks nii raske *ohh*,
rääkima oma maa teede, rikkuste, jõgede ja mägede kohta, armee korralduse, kuidas antakse lahinguväljaõpet jne. 12-aastaselt taltsutas Aleksander Bukephalase, hobuse, keda ei saanud keegi kuningameestest taltsutada. Aleksander märkas, et hobune kardab oma valju ja suutis teda maha rahustada ja siis ratsutas sellega niikaua, kui hobune alistus, Sellest hobusest sai Aleksandri parim sõber, kes oli temaga peaaegu 20 aastat nii sõdades kui spordis. Aleksandri vanemad olid mõlemad kange ja jõulise iseloomuga. Aleksander leidis end tihti oma vanemate võitluse risttuules. Kuningas Philippos kasutas abiellumist võõramaa printsessidega kui vahendit vähendada vaenlaste vastupanu. Alguses oli küll Aleksandri vanemate abielu armastusel põhinev, kuid armastus kustus väga kiiresti. Olympia oli kange naine, riiuhimuline ja tuline, nõudis ta austust. Kui Philippos jättis ta kõrvale ja abiellus uuesti, tegi ta kõik, et poiss
külma kliima, janu, näljatunde, emotsionaalse stressi jne osas. Adaptogeenisd ei muuda oluliselt organismi normaalset talitlust, ent tõstavad märgatavalt kehalist ja vaimset töövõimet. Adaptogeenid jagatakse 3-e rühma: · Neutroopse mõjuga: sidruniväändlik, araalia, rodioola jt · Antioksüdatiivse mõjuga: flavonoidid, auroonid jt · Kombineeritud toimega: araalia, rodioola jt Adaptogeenid aitavad säilitada lihasmassi, nende kasutamine võimaldab spordis suurendada koormuse mahtu ja intensiivust, tõsta organismi töövõimet. Järgima peab kindlasti adaptogeenide õiget manustamist, sest suured annused võivad põhjustada nii närvisüsteemi erutuse kui ka pidurduse. Erinevate adaptogeenide toimed: Hiina sidrunväändik Positiivne toime: · Närvisüsteemi toonuse suurenemine · Hormoonüsteemi aktiivuse tõus · Immuunsüsteemi tugevdamine · Seresuhkru sisalduse tõus veres · Nägemisteravuse paranemine Negatiivne toime:
hüppemäe ja hüppasime suuskadega. Kus koolis Te õppisite? Erinevates elukohtades ka erinevad koolid. Olulisematena: 1967 lõpetasin Rõuge Põhikooli, 1970 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja 1974 Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna. Kui hästi Teil koolis õppetöös läks? Õppetöös läks niimoodi, et kõik asjad said tehtud ja koolid lõpetatud. Kes oli Teie kehalise kasvatuse õpetaja/õpetajad? Vello Elerand, Karin Laine ja Tiit Aru. Eesti spordis tuntud inimesed Kui tihti toimusid kehalise kasvatuse tunnid ja kui populaarne see õpilaste seas oli? Mõned korrad nädalas, täpselt ei mäleta. Kehalise kasvatuse tund oli sama oluline nagu teised tunniplaanis. Mille ja kelle innustusel Te hakkasite tegelema spordiga? Asjaolude kokkusaamisi oli mitmeid. Näiteks, isa tegi mulle Osulas ja ka Rõuges võrkpalli- väljaku, kehalise kavatuse õpetajad olid aktiivsed ja veenvad. Millisesse spordiseltsi/rühma Te kuulusite?
teistega rääkida .. eks see olegi peamine murede alguspunkt. Ka tulevik valmistab nooretele mingil määral suurt ja rasket muret. Vähemalt mulle küll. Mida teha peale 9. Klassi, mida teha peale 12. Klassi ? Kes või mis minust saab, kuidas ma endaga hakkama saan jne, vaevavad meid,-noori peaaegu iga jumala päev, kui ma millegiga hästi pole hakkama saanud.Mida teha, kui ma ei ole just äärmiselt tark, mida ma siis teen, kui ma ei ole just kõige parem spordis.. kuidas ma üldse hakkama saan. Hirm läbipõrumise ja eluhammasrataste vähele jäämise ees on suur. Mõnele tekitavad suurt peavalu karmid piirangud. Kui pead olema kodus enne üheksat, kui sulle ei anta piisvalt raha, sõnaõigust ja aega olla sõpradega. Mõnele on need piirangud lausa talumatud ja viivad stressi, et miks mina kunagi ei või, kui näiteks mu sõber/sõbranna küll tohib . Tahetakse liigselt teistega sarnaned ja kardetakse olla Mina ise. Ei julgeda
erinevatest tantsudest. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ja ka koormus organismile tugevam. · Bosu - treening - kujutab endast aeroobset treeningut koos tasakaalu ja lihastreeningu harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. AKROBAATIKA Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust -- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes -- saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vettehüpped ning usukommetega. ILUVÕIMLEMINE Iluvõimlemine on ennekõike võistlussport, millega üldjuhul tegelevad noored vanuses 6-17.
Õigusliku aluse rajamiseks eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud asutav kogu. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 19...
Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Nii palju kui me teame, kuulus kreeka atleetikaalade hulka üksainus hüpe - kaugushüpe. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid, et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kõrgushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga
Kehaline kasvatus ja sport Mikk Saarela Toitumise mõju lihastaastumisele Referaat Juhendaja: Inga Neissaar Tartu 2015 Sissejuhatus Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud. Peale tippspordi, on lihaste võimekuse võimalikult kiirele taastamisele rohkem mõtlema hakatud ka amatöör- ja rahvaspordis. Selle üle, kuidas toitumist ja vedeliku tarbimist võimalikult kasulikult taastumise kasuks tööle panna, arutletakse pidevalt ja selle koha pealt on palju erinevaid arvamusi. Samuti tekivad erinevused ka sõltuvalt sportliku eriala spetsiifikast. Taastumis protsessis on hõlmatud erinevate toitainete taastamine organismis, nagu
7. Sugukromosoomid. Barri kehake. SRY. Soo määramine. Vastus: lk 98. XY/XX. Määravad inimese soo ja sugukromosoomide paaris võib üks kromosoom teistest väga erinev. Barri kehake- naiste keharakkudes asuv inaktiveerunud X-kromosoom SRY- Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemine meheks. 8. Sugukromosoomide häired. Suguliitelised haigused. Soo määramine spordis. Vastus: Klinefelteri sündroom, XXX-sündroom, Turneri sündroom (viljatu, lühike kasv, tursed, lai rindkere jne). Suguliitelised haigused lk 102. 9. Päriliku eelsoodumusega haigused. Näiteid. Mida teha nende ennetamiseks? Vastus: Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. Haigust põhjustav geen ei pruugi avalduda. Mutageenide vältimine, hoidumine sugulusabieludest,
Seto leelo taotlus Sport Üldiselt Alates aastast 1996 on sport kultuuriministeeriumi valitsemisalas 1998. a esimene Spordiseadus ja 2006. a jõustus täiendatud Spordiseadus Kultuuriministeerium suunab spordi arendamist ja korraldamist läbi riikliku toetussüsteemi Probleemid ja võimalikud lahendused Liikumisharrastuse vähesus ja selle suurendamine Tervisekampaaniad www.trimm.ee Väike riik, raha vähe! Video Kultuuriministeeriumi arengukava spordis 2010-2013 Indikaator Selgitus Algtase Vahetase Sihttase Liikumisharrastusega Regulaarselt liikumisharrastusega 2008: 2011: 2013: regulaarselt tegelevate tegelejate hulka loetakse 23% 30% 45% inimeste osakaal organiseeritud rahvaspordiüritustel elanikkonnast osalejaid. Info pärineb ürituste
Kaugushüpe on kõigi suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka seitsmevõistluse ja kümnevõistluse üks osa. Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu. Sumised visati enne maandumist taha, et hüppajat kaugemale viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656.a eKr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896.a) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda nädalas. Treeningul töötatakse suurema koormusega kui võistlustingimustel. Seda eriti
Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77
mõistvad ega vaidle vastu. Iga koerapidaja on sunnitud aeg-ajalt oma neljajalgse sõbraga tervistavaid jalutuskäike tegema, mis on tõhus stressi leevendaja. Koera- või kassipidamisest vestlemine on mõnus ja süütu teema, mida sobib üles võtta kellega iganes. Nii aitab lemmikloom häbelikul või suhtlemisaltil inimesel kaasinimestega paremini kohaneda. Lemmiklooma liikumise ja sirutuste jäljendamine võib võimlemise tahtmise tagasi tuua mõnele muidu spordis laisale või saamatule Stressi vastu aitavad ka puhkus ja uni, sport, loovtegevus, looduses viibimine ning õige toitumine. Ühe tohutu lõunasöögi asemel tuleks päeva jooksul süüa mitu väiksemat einet. Süüa tuleks mitmekesist toitu, liialdada ei tohiks soola, suhkru ja saiaga. ega näksida toidukordade vahepeal. Stressi vastu aitab hästi vesiravi: mitmesugused ülevalamised, vees kõndimine, kastes paljajalu käimine, pärli- ja soolavannid, saun, ülehõõrumine, ujumine jms.
Juhtumi analüüs Danny - The boy who couldn't sit still Danny on 9 aastane poiss, kellel on siis rohkesti energiat üle. Meeldib talle teha sporti, eriti pesapalli mängida. Koolis olid ta tulemused keskmised, kuigi õpetaja mainis, et ta tulemused oleksid veelgi paremad kui ta paneks tunnis ka rohkem tähele. Tihti peale ta ei lõpetanud antud ülesannet enne kui asus uue kallale. Samamoodi ka spordis, kus ta püüdis mängida kõiki positsioone korraga. Kodus oli Danny samuti rahutu hing. Ta tuba oli alatasa sassis, sest ta alustades mingit mängu mängimist siis ta sama kiirelt ka tüdines sellest ning võttis järgmise mängu ette. Vanemate märkasid ka tõsi asja, et kui talt paluda midagi teha, siis ta tihti unustas ära mida ta tegema pidi. Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks. Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suured
24. Loetle rasvlahustuvaid vitamiine: · kaltsiferoolid (D) · tokoferoolid (E) · retinoidid (A) · füllokinoonid (K) 25. Miks vajab organism vett? Mis juhtub organismi vee puudus ? Kõik biokeemilised ainevahetusprotsessid vajavad vett, kuna vesi on organismi vedelike põhikoostisosa.Ilma veeta ei suuda rakud elada ning sellega kaasneb nõrkus. 26.Eesti kuulsain sportlane on mina arvates täna Gerd Kanter. 27.Läbi aegade Eesti kuulsaim sportlane on Kristjan Palusalu. 28.Mis on doping spordis ja miks on see vajalik ?Põhjenda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Dopingaineid kasutatakse et: · jõuspordi tarbeks tugevdada lihasmassi · kiirendada poiste puberteediprotsessi · arendada olelusvõitluseks vajalikku karmust · suurendada eneseusku jne. 29.Too välja vähemalt 5 sporditeemalist raamatut: - A. Kivistik Suusatama! 1984 - K
Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21.septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010.aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2.juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Tagajärjed - Tervis Murdmaasuusatamist peetakse üheks ohutuimaks rahvaspordialaks. Ehkki kukkudes võib end kergelt nikastada, tuleb tõsiseid vigastusi selles spordis harva ette. Tavaliselt juhtub neid ainult siis, kui murdmaasuusataja läheb sõitma kõrgetele ja järskudele mäenõlvadele. Kuna murdmaasuusatamisega seotud liigutused on sujuvad ja rütmilised, on liigeste ja lihaste ülekoormuse või trauma oht väga väike. Spordiarstid soovitavad sageli murdmaasuusatamist ravina neile, kes on joostes või jalgrattaga sõites end vigastanud. Suusatamine on üks väheseid tegevusi,
Kartis küll, sest isa ei teadnud tema spordist midagi. Ema hakkas nutma, et mis ta lapsega on juhtunud. Aga Virve arvas, et õppimine on nahkas ja jääb ainult motospordiga edasi tegeleda. Isa ei lubanud tegeleda sellise spordiga. Virve läks ikka Tallinna ja muidugi treening laagrisse ja siis sõitma. Oligi tulemas võistlus Pirita ringrajal. Seal oli ta edukas, aga enne lõppu tuli rattal kett maha ja ta lükkas ratta finisisse. Rahvas elas talle kaasa ja kõik olid rõõmsad. Aga spordis oli ka ebaausust ja julmust. Talle anti kolmas koht ja öeldi, et kulaku tütrel pole rohkem vajagi. Ja autasustamist ei julgetud teha rahva ees. Ja teda ähvardati, et olgu ta vait või peab spordist loobuma. Ta jätkas võistlemist. Tal oli ka vaenlasi. Ükskord pandi tema ratta kütusepaaki suhkrut, et ta ei saaks võistelda. Ta ratas parandati ja ta võistles ja sai teise koha. Ta tahtis tagasi õppima minna, aga arstid veel ei lubanud
Veetreeninguid on juba aastaid kasutatud erinevates sanatooriumides ja raviasutustes. Kõik taolised ravimoodused on puuetega inimestele parimad. Hiljuti lugesin Eesti Ekspressi sellel teemal, ning seal kiideti selliseid teraapiaid. Eestlasi nimetatakse nii spordirahvaks kui laulurahvaks. Oleme saavutanud mõlemal alal väga häid tulemusi. Eurovisoonil saime 2001.aastal esimese koha ja mitu korda on olnud teine ja kolmas koht. Spordis oleme võitnud väga palju medaleid ja karikaid - suusatamises, kergejõustikus, maadlemiseses, ujumises ja rattasõidus. Nii uhke on kuskil telekast kuulda, et meie riigile on jälle tunnustust toodud. Selle üle peab väga uhke olema. Tihtipeale kipub meedia liiga kohmakaid järeldusi tegema. Tipptasemele jõuavad ainult paremad. Eestist on välismaale päris palju läinud,ning on seal saavutanud väga häid tulemusi. Praegu on väga aktuaalne
· Otsese konflikti oht vähenes, kuid samal ajal tugevnes konkurents kõigil muudel aladel, alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga · 1960. ja 1970. aastate vahetusel jõudis haripunkti kosmose võidujooks. Algul oli edukam olnud NSVL, kuid 1969. aastal jõudsid USA astronaudid esimesena Kuule. · Väga oluline oli konkurents spordis. Erilist tähelepanu pöörasid sellel idabloki maad, kes ei kohkunud tagasi ka ebaausatest võtetest. Eriti agarad olid keelatud aineid kasutama sotsialistlikud riigid Kuuba ja Saksa DV. 1972. aastal kaotas USA korvpallimeeskond Müncheni olümpiamängude finaalis NSV Liidule. Peaaegu poliitiliseks spordialaks muutus jäähoki 1970. aastate algul, mil Tsehhoslovakkia suutis korduvalt NSV Liidu sportlasi võita.
läbi peksmisega, kellest ühel ta ka ninaluu katki lõi, ning tema kiusamist jätkati. Rahu ei andnud talle ka kooli Nõukogu, millel oli vägagi suur tähtsus koolis, ning nad määrasid talle aina karistustöid igasuguste pisemategi asjade eest. Hoolimata kõigest on Erik siiski kooli Nõukogu vastu, kuigi ta riskib ka siis osalt oma välja heitmisega. Kuid osa koolist oli ka Eriku poolt, kuna ta näitas suuri saavutusi spordis. Kuigi Nõukogu oli ka juba teisel õppeaastal Erikut kõikvõimlaike kohutavate asjadega piinanud, ei andnud ta alla ning jätkas võitlust Nõukogu ning seltsmehelikukasvatuse vastu. Õnnetuseks hakati taga kiusama ka tema toanaabrit ning sõpra Pierre'i, kes lõpuks ka koolist lahkus jättes Eriku üksi. Siis lubas Erik endale Pierre eest Nõukogule kätte maksta. Raamatus on veel kirjas natukene Eriku armumisest soomlannast köögitüdrukusse Marjasse.
Binge. [WWW] http://toitumine.ee/toitumine-ja- haigused/soomishaired/binge (25.10.2016) [2] Haabpiht, L. Ülesöömishoogude ja toidu tarbimise seosed positiivsete ja negatiivsete emotsioonide kogemisega: magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2014. [WWW] http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43474/haabpiht_liisa_ma_2014.pdf (01.10.2016) [3] Wikipedia. Food addiction. [WWW] https://en.wikipedia.org/wiki/Food_addiction (26.10.2016) [4] Liivsoo L. Söömishäired spordis: bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2013. [WWW] http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31137/liina_liivsoo2013.pdf? sequence=1&isAllowed=y (20.10.2016) [5] Hillep P., Pärnamets R., Trubetskoi E., Olev H. Koolinoorte toitumisharjumused ja rahulolu koolitoiduga: uuringu aruanne, 2012. [WWW] https://intra.tai.ee//images/prints/documents/134564581422_Koolitoidu_uuring. pdf (22.10.2016) [6] Martin J., Tsäro K. Psühholoogilised toitumishäired Viljandimaa noorte näitel: uurimustöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
