• Tavakoolidest eraldus oskustöölisi ettevalmistav koolitus. Seal õppivatele noortele oli spordiühing "Tööjõureservid". • Raudtee-töötajatele spordiühing "Lokomotiiv". • Siseministeeriumi või Julgeoleku-ministeeriumi asutustes töötajatele spordiühing „Dünamo". Alates 1.klassist oli kehaline kasvatus kõigis koolides kohustuslik ja toimus riiklikult kinnitatud programmi alusel. Lisaks vabatahtlik tegevus kooli kehakultuurikollektiivi spordiala sektsioonides. Kohustuslik kehaline kasvatus hõlmas ka esimese nelja kursuse üliõpilasi. Noorte spordi põhialuseks olid spordikoolid, mis töötasid peaaegu kõigis Eesti linnades. N.Liidu koondvõistkonna koosseisus võitsid Eestist pärit sportlased Olümpiamängudel 12 kuld-, 12 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Asutustes - ettevõtetes toimusid kohustuslikud normi täitmisvõistlused, jooksu- ja suusakrossid.
hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes kohtades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on jaotatud murdmaasuusatamiseks, mäesuusatamiseks ja laskesuusatamiseks ning suusahüpeteks ja kahevõistlusteks. Suusatamine on nii harrastusspordiala kui ka võistlusspordiala ning kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikaline sõidustiil jaguneb veel omakorda: vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis ja paaristõukeline sammuta sõiduviis. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise jaoks määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu
täisvanuna. Viimaseks peasuunaks võib välja tuua uuringud, mis näitavad, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili [1]. 4 Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatud ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste kehaline aktiivsus sageli väiksem soovitatust [1]. Sageli on laste vähese aktiivsuse probleemiks treeningute kõrge maksumus või lapsele meeldiva spordiala harrastamise võimaluse puudumine tema elukoha läheduses. Samuti on sportlik aktiivsus kinni inimese enda üldises aktiivsuses - kas ta viitsib ja kas tal on aega tegeleda mõne spordialaga. 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevamad rindkere lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja tänu sellele jõuab kopsudesse rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine
Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esines raskemaid vigastusi harva.
....................................................................................................18 KOKKUVÕTE.........................................................................................................19 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Oma uurimistöö otsustasin teha autospordist ja täpsemalt Vormel-1st, sest see on spordiala, millest sooviksin rohkem teada. Vormelit olen jälginud viimastel aastatel ka televisioonist, kuid varem ei teadnud ma peale sellest kuigi palju. Mäletan, et teadsin ainult ühte nime, selleks oli mitmekordne maailmameister Michael Schumacher, kes on kindlasti paljude noorte vormelisõitjate eeskujuks. Millegipärast tundus mulle mitu aastat tagasi vormel väga igav spordiala ja ma kahtlesin, kas seda üldse saab tõeliseks spordialaks nimetada. Kuid lähemalt
müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Sõnum on seda efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi. Andrus Veerpalu, Tiit Sokk, vennad Tõnisted, Indrek Pertelson need nimed eestlastele laiemat tutvustamist ei vaja. Enamik meist oskab nimetada nii spordiala, millega nad loorbereid on teeninud, kui ka tipptulemused.Aga vähem teatakse mis äridega nad tegelevad.Sportlased vajavad teisi sissetulekuid peale oma heade tulemuste eest palka saades.Olümpiavõitja Tiit Sokk peab pubi ja korvpallikooli. Soku Korvpallikooli MTÜd ei asutatud kasumi teenimiseks, pigem sai see tehtud murest koduse korvpalli tuleviku pärast.Kuid kõigil ei lähe nii hästi ettevõtmisega.Indrek
Miks on sportimine oluline? Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan, et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele, aitab liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga mõnus tegevus ajaviitmi...
Üldiselt on galopihobused puuduliku ratsastusega ning nende käitumine on palju tulisem, kui mõne takistussõidu hobuse oma. Iga hobune teab oma ülessannet, mistõttu üritatakse vähem kasutada juhtimisvõtted ning lihtsalt sadulas ,,istuda". Treenitud ainult võidusõitudeks Iseloomult on galopihobused väga arad ja esmane reaktsioon kõigele on kiire põgenemine. Sõita galopihobusega maastikul võib olla kiire enesetapp ! Galopivõidusõidud kui ohtlik ning koormav spordiala. Tõenäosus ennast vigastada on palju suurem, kui mõnes muus hobuspordialas. Dzoki ehk ratsaniku kogu koormus on seljal, reitel ja põlvedel ning tuleb arvestada, et peab olema teatud ajavahemik täielikus pingeseisundis. Suurt rolli mängivad kiired reaktsioonid. Dzoki tingimused Iga dzoki kehakaal peab ulatuma 56-65 kg-ni. Raskema kehakaaluga dzokid koormavad liigselt hobuse selga Kergema kehakaaluga dzokidele riputatakse lisaraskusi. Click to edit Master text styles Second level
Tegevusala:maal, joonistamine Kunstivool: ekspressionism Tuntud teoseid:Madonna (19231924) Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891.aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai 18991901 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Elukäik Ta harrastas ka samal ajal innukalt näitekunsti,viiulimängu ja mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas 19031905 vabakuulajana Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modellerumisele. Elukäik Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 19051906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääsemda õpima Pariisi. Esialgu siirdus ta Soome kust ta veetis 190 aasta suve koos Nikolai Triigi ja
Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai
Et puumõõk osutus paarisharjutustes ohtlikuks, võeti 18. sajandil kasutusele bambusritvadest mõõk (shinai) ja seejärel üsna pea ka spetsiaalselt kendo harjutamiseks mõeldud kaitsete komplekt (bogu või kendogu). Tänapäevases kendos on neli lubatud rünnakut löögid pähe, randmesse ja keha küljele ning torge kõrri. Kendo on tänapäeval aktiivne võistlussport, kus korraldatakse ka Maailmameistrivõistlusi, mis toimuvad alates 1970. aastast iga kolme aasta tagant. Sumo on spordiala, mis toimub maadlusringis ehk dohyos, mis on savist tehtud ring ja kaetud liivakihiga. Traditsiooniliselt ehitatakse igaks turniiriks uus ring ja peale turniiri see lõhutakse. Ringi ümbritsevad riisikõrtest kotikesed ehk tawarad, mis on savi sisse müüritud. Sumo kaotajaks loetakse seda, kes esimesena puutub ringi mingi muu kehaosaga, kui oma jalatallaga ning kaotab ka see kes esimesena ringi piiridet välja läheb. Sumos on keelatud igasugused löögid ning juustest tirimine
Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui ja...
palju võite toodud.Ühed silmapaistvamad sõitjad olid rallispordis Marko Märtin, kes küll ise enam ei sõida WRC-s kuid ta õpetab nüüd ise noori välja.Veidi vähem tuntud on Urmo Aava kes ka samuti võistles WRC-s kuid erilist tähelepanu ta ei äratanud.Veel üks tuntumaid sõitjaid Eestis on Georg Grossi ,kes on võistelnud küll Eestis ,kuid ta on rahvale hästi silma jäänud oma sõiduoskustega. Meeste ja naiste suusatamine on spordiala ,mis on Eesti väga tuntuks teinud.Üks kõige paremaid meessuusatajaid on Andrus Veerpalu ,kes on toonud Eestile väga palju erinevaid võite erinevatest riikidest.Minu arvates paremuselt teine meessuusataja on Jaak Mae ,kes on ka tubli suusataja kuid jääb veel Veerpalule natuke alla.Naistest üks kõvemaid tegijaid on Kristiina Smigun ,kes on väga tuntud nii kodumaal kui ka välismaal.Ka tema on palju võite oma kodumaale toonud.
Olümpiamängud said toimuda aga ainult siis, kui valitses ülekreekaline rahu ning mängude pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed . Olümpiamängud toimusid iga 4 aasta tagant ning kestsid 5 päeva . Iga osavõtja pidi enne võistulusi 10 nädalat treenima ise ning 30 päeva enne võistlusi Elises. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksuga. Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. 680. e.Kr. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega
endale iidoli . Inimesed tunnevad ,et kui nad elavad kaasa sportlastele siis võivad nad neid aidata. Ning sellepärast käivad mängudel peal vaatamas ja kaasa elamas. Ning sportlased ühendavad riike kuna nad mängivad erinevate riikidega. Sportlased aitavad inimesi tunda ennast Eesti vabariigi kodanikkudena kuna nad esindavad riiki ja kaasavad ka inimesi kes toetavad neid sportlasi ning sellega ka hakkavad inimesed tundma uhkust ,et meie Eesti riigi rahvas oskab mõnda spordiala mõne teise riigi rahva omast paremini . Kokkuvõttes Eesti rahvas toetab üsnagi hästi oma sportlasi ning seda näitab see ,et meil on üsna head sportlased kes saavad häid kohti erinevates võistlustes. Ning rahvas tunneb end riigi kodanikuna ja on uhke oma riigi üle, mitte ainult Eesti vaid ka teistes riikides on nii, ning tunneb ennast ka riigi osana ja selle kodanikuna .Ka riik ise tunneb ennast uhkena ja toetab sportlasi ja võistkondi rahaga ja millega saavad.
a. levis mäng ka linna teistes koolides. Esimene sõpruskohtumine peetigi 1919.a. sügisel Poeglaste Gümnaasiumi (endine Nikolai Gümnaasium ja hilisem GAG) ja I Reaalkooli vahel. Esimene ametlik kohtumine samade koolide vahel toimus 7. juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis.
Südame löögisageduse ehk pulsi määramine on ühtviisi kasutusel treeningu intensiivsuse määramisel nii tervisespordis kui tippspordis. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse arendamisel kasutatakse järgmist lihtsat valemit (Hollmann 1983) Treeningpulss = 180 vanus Seega, 50 aastase tervisesportlase soovitav pulsisagedus on 130 lööki / min. Küll tuleb arvestada aga sellega, et mitte kõigil spordialadel pole organismile võrdne mõju spordiala omapära (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit jm) ning kasutatavad vahendid (jalgratas, suusad, uisud jm) mõjutavad erinevalt südame vereringet, lihassüsteemi, koormuse intensiivsust. spetsiaalsete valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt määratletud, soovitav on kasutada pulsivahemikku ± 5 lööki. Viimasel ajal on laialt kasutusel aga nn. Karvoneni valem, mis võitnud tervisespordis suure populaarsuse
näiteks üle ojade ja pisemate jõgede, ilma märjaks saamiseta. Hiljem kasutati teibaid Veneetsias, et kanalitest üle saada, kui ka gondlites edasi liikumiseks. Modernsemad võistlused algasid Saksamaal 1850. aastal, kui teivashüpe lisati kergejõustiklaste treeningkavasse. Modernse teivashüppe tehnikaid arendati Ameerika Ühendriikides 19. sajandi lõpus. Suurbritannias harjutati seda spordiala esimesena Caledoonia mängudel. Esmalt valmistati teibaid jäikadest materjalidest nagu bambus ja alumiinium ning tulemuseks ei olnud tähtis kõrgus vaid kaugus. Lõpuks tutvustati sportlastele paindlikku fiiberklaasist ning süsinikkiust teibaid. Nende abil said kergejõustiklased saavutada kõrgemaid tulemusi. Füüsilised omadused, nagu kiirus ja väledus on hädavajalikud teivashüppe efektiivsuse
eluliste vajaduste pärast jalgsi ületama kinnikülmunud jõgesid, järvi ja merelahti. Uiske on kasutatud ka sõjas, kuid enamuselt ikkagi meelelahutusena. Mõnda aega hiljem asuti sellega tõsisemalt tegelema ja arendati oma oskusi. Tänu oskuste arenemisele tekki ka vajadus parema jää järele. Ei tahetud enam järvede või mere peal uisutada ja hakati valmistama tehisjääga jäävälju. Inglismaal hoogustus uisutamine 17. sajandi lõpul. Vahepeal oli see spordiala mitu aastat hääbumas, aga taaselustasid selle Hollandi meremehed, kes jäid 1683, aastal merele jäävangi ja ajaviiteks hakkasid sellel uisutama. 1742. aastal loodi esimene uisutajate klubi Sotimaal Edinburghis. Liikmeteks said ainult need inimesed, kes valdasid uisutamise oskusi. Millal Eestis esimesed inimesed uiske kasutasid, on väga raske kindlaks teha. Arheoloogilistel kaevamistel leiti kunagisest Iru linnusest hobuse sääreluust uisu katkend
kontrollib toimuvat. Näiteks võib tuua The Sims`i, kus sinu valikud mõjutavad tegelast alates hügieenist ning lõpetades inimsuhetega. Olulisemad simulatsiooni mängudest on The Sims`i seeria, SimCity, Tycoon`ide seeria ja Microsoft Flight Simulator. 1.5. Sportmängud Sportmängud jalgpall, poks, sportmängudest strateegiat (nt üritavad golf, korvpall, rõhutavad just Championship imiteerida rulaga selle spordiala Manager). traditsioonilisi sõitmine, mängimist, Sportmängud sporte nagu jäähoki, tennis, kuid teised on nt NBA, krikett, keegel ja veel mängud FIFA ja NHL pesapall, paljusid teisi rõhutavad selle seeriad. (1) jalgpall, spordialasid. spordiala taga Ameerika Ühed olevat 1.6. Võidusõitmise mängud
See on kontrastiks käimine, kus üks jalg on alati kontaktis maapinnaga. Jooksmine positiivsed toimed organismile: · Jooksmine on lihtne. · Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal. · Jooksmine on suurepärane vahend kehakaalu reguleerimiseks. · Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. · Aitab ära hoida külmetushaigusi. · Loob hea meeleolu. · Võimalik igas vanuses. · Jooksmine on odav spordiala, vaja on vaid spordiriideid ja jalanõusid. Jooksustiilid: · Lühimaajooks ehk sprint ehk kiirjooks · Pikamaajooks · Tõkkejooks · Teatejooks · Takistusjooks Jooksmine võib olla kõige parem viis vormi saavutamiseks: see on odav, seda võib teha igal ajal ja igal pool ning mis kõige tähtsam! see on väga tõhus. Jooksmine on mitmete spordialade lahutamatu osa ja see on üks kergemaid viise enda vormi parandamiseks. Jooksmist
................................... 22 Lisa 3. Turniiri tabelid........................................................................................ 23 Lisa 4. Pildid turniirist........................................................................................ 26 Lisa 5. Tristan Koskorilt küsida planeeritud küsimused.....................................27 2 3 1. Sissejuhatus Jalgpall on väga mitmekülgne spordiala, mis arendab nii füüsilisi kui vaimseid võimeid. Jalgpalliga tegelemist alustavad lapsed juba väga noorelt oma hoovis või staadionil sõpradega mängides. 3.-4. klassis on paljud õpilased juba kusagil jalgpalliga kokku puutunud ja seetõttu ei ole raske ka mitte trennis käival lapsel jalgpalliturniiril osaleda. Jalgpall on meeskonnamäng ning lisaks sportlike võimete arendamisele võimaldab ka arendada suhtlemisoskust ning teistega arvestamist. Jalgpall on maailmas väga populaarne
sisuliselt kirjaoskusega: ujumine, kergejõustik, jalgpall, sõnaga alad, mille omandamine on kas eluliselt vajalik või mille harrastamine loob sisuliselt põhja ka teistele aladele. Siis on alad, mis haaravad küllaltki laiu masse harrastajaid, nagu korvpall, võrkpall, suusatamine, judo. Seejärel alad, mis ongi sisuliselt vaid saavutustealad vehklemine meenub siin esimesena. Suure osa ülejäänud harrastajaskonnas haaravad veel umbes kakskümmend spordiala. Kuna Eestis on sport riiklikult kultuuriministeeriumi haldusalas, siis on ministeerium ka spordiliikumise suurim toetaja. Aastatel 1998-2000 kultuuriministeeriumi eraldatav spordiliikumise toetus tõusis 1999. aastal eelnevaga võrreldes 46 859 100 ja 2000. aastal 11 004 500 krooni võrra. 2001. aastal toimus ligi 6,5 miljoni kroonine langus, millele järgnes 2002. aastal suur 60 647 000 kroonine tõus. Kuid peab kohe
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on väga suur ning täis erinevaid inimesi ja kohti. Igal riigil on oma ajalugu,kombed ja traditsioonid. Meie armas Eesti on küll väikene, aga siiski on siin kultuur hästi arenenud. Eestlased on läbi aegade olnud kokkuhoidvad ning see liidab meid ühtseks rahvaks. Kultuurisündmused ühendavad inimesi ning toovad neid üksteisele lähemale.Nendele üritustele lähevad kodanikud,kellele meeldib sama muusika või spordiala. Sellistel meestel ja naistel on midagi ühist ning nad võivad tunda sidet teistega, kes sinna kokku on tulnud. Võõrastel on aga võimalus tutvuda uute ja põnevate inimestega , kelle on samad huvid. Neile antakse võimalus kogeda ühtekuuluvustunnet ning saada kulutuurielamuse võrra rikkamaks.See kõik toob eestlasi üksteisele lähemale ning aitab tugevadada meie rahvust. Üheks suurimaks kultuurisillaks on kindlasti laulupidu. Eestis tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19
d. Poola kabe 16) MIS NIME KANNAB SPORDIAUHIND AASTA PARIMALE SPORTLASELE? a. Kristen b. Kristjan c. Kristel d. Krista 17) MIS ON JALGPALLIVÄRAVA KÕRGUS MAAPINNAST? a. 3 meetrit b. 2 meetrit c. 2.7 meetrit d. 2.4 meetrit 18) KES VÕITSID 1978 AASTAL JALGPALLI MAAILMA KARIKA? a. Kreeka b. Hispaania c. Itaalia d. Inglismaa Pilleriin Tamm spordiviktoriin 19) MIS SPORDIALA ON BADMINGTON? a. Sulgpall b. Tennis c. Veepall d. Lauatennis 20) KUI MITU SULGE ON ÜHEL SULGPALLIL? a. 26 b. 19 c. 6 d. 16 ÕIGED VASTUSED: 1. Kolm 2. 1989.a 3. Seitse 4. Sveitslane 5. Tsehhoslovakkias 6. Kümme 7. Üheksa meetrit 8. Sada meetrit 9. 1960.a 10. Teise 11. 7,27 kg
Tuntud kasanoova Stewart on pidevalt tekitanud kõmu oma armuafääridega ning tema meelisobjektiks naisterindel on ikka olnud modellid ja näitlejad . Rod Stewart kuulub maailma pop-ja rokkartistide eliiti. 65-aastase Rod Stewarti kirev isiklik elu ja vapustava tähelennuga karjäär on üks huvitavamaid rock'n'rolli ajaloos. Inglise ja shoti juurtega viielapselises peres sündinud Stewart oleks võinud vabalt saada jalgpallitäheks, sest spordiala oli tema lapse- ja noorukiea suur kirg. Õnneks tõi juhus ta muusika juurde algul bändiliikmena, hiljem soololauljana. Osaledes 1960tel üksteise järel loendamatutes Londoni lokaalsetes bändides teenis Stewart raha muuhulgas ka ajalehepoisina ja hauakaevajana. Tõsisemaks läks Stewarti muusikukarjäär 1960te lõpuaastatel, mil ta ühines kitarrist Jeff Becki bändiga. Kuigi meeste koostöö kestis vaid kahe plaadi jagu, tulevad muusikud
Pool sajandit hiljem tuli 2 staadioni pikkune jooks ning sellele lisandus pikamaajooks ( 24 staadioni ehk 4, 7 km). Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation ( maadlus koos rusikatega). 680. Aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, kõigepealt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased pidasid väga oluliseks jooksu, sest just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Õiged võistlused algasid kolmandal päeva õhtupoolikul, kus toimus maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. Maadluses oli väga oluline jõud, osavus ning kiire reageerimine. Võitjaks osutus see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata ning jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus.
DER ORANGENSAFT APELSINIMAHL DER TEE TEE DER KAFFEE KOHVI DER APFELSAFT ÕUNAMAHL DAS MINERALWASSER MINERAALVESI DAS BIER ÕLU DIE LIMO(NADE) LIMONAAD Der sport fussball jalka leichtathletik kergejõustik kampfsport võitlussport motorsport-mootorsport wassersport- vee sport wintersport- talvesport der sportler-meessoost spordi tegija, sportija die sportlerin-naissoost sportija sportlich-sportlik der radsport rattasport die sportart spordiala eine sportliche disziplin-spordi distsipliin die sporthalle(n)-spordihall die sportarena- spordi arena der sportplatz(e) spordiplats das spiel(e) mängima, mängimine sport im wasser sport vees sport auf dem wasser sport vee peal das klettern ronima der kletterer ronija fussball spielen jalkat mängima der fussballer jalka mängija der fussballspieler ka jalka mängija das tennis tennis spielen tennist mängima der tennisspieler M tennise mängija
spordialadel või tegevustes, mis on seotud näiteks keha pöörlemise, rippumise ja toenguga. Võimelise eesmärgkiks on arendada paindlikust, tasakaalu hoidmist ning tagada liigeste ja lihaste parem ja vastupidavam töö. (Viide: http://www.cs.ut.ee/~vello/VoimlemiseOpik.PDF) Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vette hüpped ning usukommetega. ( Viide: https://www.salto-youth.net/downloads/toolbox_tool_download-file-252/hold.jpg) Kommentaar: Joonisel on näidatud kuidas õigesti toetada erinevate harjutuste puhul . (Viide: https://www.salto-youth.net/downloads/toolbox_tool_download-file-
Referaat: Ujumine läbi aegade. Ujumine on organismide (sealhulgas inimese) kulgemine vees substraadile toetumata. Ujumine võib olla passiivne (hõljujad, kellel kulgemiselundeid pole) või aktiivne (keha painutades, jäsemetega sõudes jne). Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid
teavad väga hästi, millega nad riskivad, kui kasutavad dopingut. Sportlaste elu on ka mitmeid õnnetused,mis katkestavad nende tippelu. Liiga palju sporti tehes ning võitlustel mingi vale või kogemata juhtunud asjaolude tõttu võib surma saada või kogueluks vigastada. Lindsey Kildow kaotas rajal kontrolli vasaku suusa üle ning kukkumisel sai kannatada selg ja pea. Eestis on jalgpallur Ingemar Teeveri karjäär lõppenud, sest ta sai kaela ja selgroo vigastuse. Kõige ohtlikum spordiala on rallisõitmine, kus sai ka Markko Märteni kaardilugeja Michael Park surma. Spordiga tegelemine nõuab alati oskust ja ettevaatlikkust. Vigastused ja surmad mõjutavad sportlaste elu ning isegi ei hakka selle tõttu spordiga tegelema ja jätavad on sportlase karjääri sinnapaika. Sportlase eluviis mõjutab ka suhteid perekonnaga. Kui üks vanematest on kaugel välismaal, võivad lapsed minna halvale teele ja pahandusi tegema hakata. Lapsed hakkavad rohkem alla
arvavad, et tegid õigesti, kuid tegelikult see nii ei ole. Ega Eesti ainult negatiivselt teisele riikidele silma paista. Eestis on väga palju häid sportlasi, kes on saavutanud väga head tulemused olümpial, kuid ka väiksematel võistlustel. Silmapaistvamad sportlased Eesti ajaloos on Andrus Veerpalu, Markko Märtin, Erki Nool, Kristina Smigun-Vähi. Ma arvan, et Eestis on palju häid sportlasi just sellepärast, et siin on neli aastaaega ja inimesed saavad valida, milline spordiala just neile meeldib ja millisel spordialal on tulemused parimad. Kevad, suvi, sügis ja talv võimaldavad tegeleda paljude spordialadega. Eestlased on kultuursed ja haritud rahvas, kes ei ole õppinud ainult ühte eriala, vaid mitut ja oskavad seega erinevaid töid teha, et elus toime tulla. Eestlased on alati olnud töökas rahvas. Mõni inimene usub, et Eesti on hukas, mõni aga arvab, et kõik on korras. Tegelikult ei saagi kõik inimesed seaduse järgi
2008. aasta Pekingi olümpiamängudel võitis ta meeste paarisaeruliste kahepaadil koos Tõnu Endreksoniga hõbemedali. Maailma karikas Maailma karikas 1990. aastal võitis ta ühepaadil maailma karika. 1995. aastal võitis ta ühepaadil maailma karikasarjas kõik etapid. 2007. aastal võitis ta koos Tõnu Endreksoniga paarisaerulisel kahepaadil maailma karika. Ta on üks kahest eesti sportlasest, kes on võitnud aasta kokkuvõttes spordiala maailmakarivõistlused. Teine eestlane on Imre Tiidemann. Tunnustused Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2005) Aasta kodanik(2004) Aasta meessportlane 1990, 1995 ja 2004. Ühegi teise eesti aasta sportlase tiitleid pole lahutanud 14 aastat. Jüri Jaanson kandis Eesti lippu Atlanta olümpiamängudel. üks 6 spordi aastapreemiast 2005 á 150 000 krooni 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks. 18
Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. Koorilaulu ja laulupidude eufoorias jäi rahvatants pisut tahaplaanile. Näib uskumatuna, kuid veel sajand tagasi arvati, nagu polekski eestlastel oma rahvatantsu. Tuntimäletati vaid "Kaera-Jaani", mida siis rahvatantsu pähe tantsiti. Rahvatants on nagu ühine lemmik spordiala, kus saab teatud ja tuntud seltskond kokku ning hakkavad õppima tantse, mis sümboliseerivad meie kultuuri, on see siis võetud vanadest rituaalidest või täiesti ise välja mõeldud. Mõned tantsivad puhtast rõõmust, mõndadel on aga kindlad eesmärgid ja sihid, näiteks saada eesti suurimale tantsuüritusele, Laulu- ja tantsupeole. Me oleme küll terve koolipäeva koos, aga miks ei võiks peale kooli natuke aega maha võtta ja veidike tantsida.
Spordikompleksi ujulas. Püüdsin näidata, et veesport võib olla väga lõbus ajaviide, kui kasutusele võtta uusi ja lastele huvipakkuvaid tegevusi. Püüdsin korraldada kaasahaarava ja meeldejääva hommikupooliku. Lisaks spordimängude korraldamisele, sain võimaluse organiseerida ja teha erinevaid ettevalmistusi ürituseks. Praktiline töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on antud ülevaade ujumise kasulikkusest, erinevatest stiilidest ja selle spordiala ajaloost. Teine ja suurem osa tööst on pühendatud sportlikule päevale ujulas. Töö koostamisel on kasutatud ujumist kajastavat kirjandust. Enamus veega seotud mängudest on leitud erinevatest allikatest, samuti kogusin palju informatsiooni internetist. Lisaks sain ürituse lõppedes kõigilt osalejatelt tagasisidet. Tahan tänada praktilise töö läbiviimisel suureks abiks olnud gümnasiste: Birjo Rasmusseni, Kaisa Põldmat ja Kelly Seinpere. Suureks abiks oli Katariina Linde, kes
Kool ILUVÕIMLEMINE Referaat Nimi klass Paide 2011 Sissejuhatus Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on väga oluline. See on spordiala, millega tegelevad üldjuhul ainult naised, kuid on mõned riigid, kus võistlevad ka mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett, akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega. Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi
..................................................................................9 Pildid...............................................................................................................................10-12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13 1 Uiskude ja uisutamise ajalugu Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Meie planeedi põhjapoolsetel aladel, kus talvel külm lühemaks või pikemaks ajaks kaanetab veekogud, ei leidu praegu vist inimest, kes poleks tegelenud uisutamisega. Kuid millal ja kus võeti uisud ka esmakordselt kasutusele, see küsimus on raamatu
Eessõna Jalgrattasport on spordiala, mida harrastatakse jalgrattal. Läbi aegade Eestis ühe edukama spordiala, jalgrattaspordi juurde ulatuvad XIX sajandisse, täpsemalt astasse 1886. Just sel tähelepanuväärsel aastal asutati Paides ja Viljandis esimesed jalgrattaklubid. Juba kolm aastat hiljem (1889) sai teoks esimene pikamaasõit marsruudil Riia-Tallinn, mis tähistas ühtlasi esimest rahvusvahelist jalgrattavõistlust Eestimaa pinnal. Võrdluseks võib kõrvale panna fakti,et varaseim teadaolev rattaspordi suurvõistlus peeti täpselt 20 aastat varem-1869 Prantsusmaal, trassil Pariis-Rouen
Sport kui aken maailma Selleks,et üks riik saavutaks ülemaailmse tuntuse,ei pea ta omama suuri rahalisi ressursse ega asuma troopilises paradiisis.Seda on juba jõudnud tõestada Eesti sportlased,kes hiilgavate tulemustega on jätnud märgi maailma spordiajalukku. Kui eestlaste käest küsida,milline spordiala on toonud meile ülemaailmse kuulsuse,siis suurem osa vastaks,et suusatamine.Tõsi,suurepäraseid tulemusi olümpiamängudel on saavutanud Kristina Smigun,Andrus Veerpalu ja Jaak Mae,kuid staarhetkedeks ongi jäänud mõned kuldse helgiga medalid.Miks kiputakse unustama teisi eestalstele üle maailma kuulsust toonud spordialasid ja räägitakse ainult tuntuimaist-talispordist?Põhjus võib olla see,et Maarjamaa suurimad ärimehed toetavad praeguse aja suusatähtesid ja nii saavad nad rohkem
läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal
Tavaliselt kasutatakse neid käes hoides käte treenimiseks. Neid on erinevate raskustega ja on ka kange, millele saab ise erinevaid raskuseid juurde panna ja ära võtta. 11. Eesti meister iluvõimlemises aastal 1978 (perekonnanimi). Mererajooni laste ja noorte SK. Vastuseks on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. Hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust -- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes -- saab pidada selleks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vettehüpped ning usukommetega. Vastused leiab altpoolt, järgmiselt lehelt! 1. R Õ N G A S 2. K I K K A S 3
Pallase abijuhataja, hiljem asutati Pallase kunstikool, kus ta oli direktor. 1925 Suri augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Maeti Tartu Peetri kalmistule Elukäik Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end aastatel 1905-1906 J. Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome. ja veetis 1906 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus
Eesti kehaline kasvatus ja meie laste liikumisaktiivsus Minu analüüsiv kirjalik mõtteväljendus põhineb põhiliselt 2015. aasta veebruarikuu Jorgen Matsi artikli „Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik“ põhjal. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud Jorgen Mats ütles liikumisfoorumi „Laste liikumisaktiivsuse langus – kuidas on võimalik seda peatada?“ üritusel esinedes, et lapsed valivad teadlikult kehaliselt passiivsemaid tegevusi, sest ka lapsevanematele on tihti mugavam, kui lapsed tegelevad vaiksete tubaste tegevustega. Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus pe...
novemberil 1878 Hellenurme mõisas Tartumaal ning suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samal ajal harrastas ta ka innukalt näitekunsti, viiulimängu ning mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas ta aastatel 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus ta keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas ta end Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas temas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta
Minu lemmiksportlane. Pean kohe alustuseks ütlema, et ühtegi lemmiksportlast minul otseselt ei ole. Elan väga kaasa kõikidele meie tippsportlastele, ükskõik millist spordiala nad esindavad. Infot saan eelkõige internetist uudisteportaalidest. Siiski on rohkem südamelähedased spordialad kergejõustik, suusatamine, ujumine ja jalgrattasport. Raskejõustikust mina tütarlapsena väga aru ei saa. Raske on mõista ka võitlusspordi ja tehnikaspordialasid. Olen ise kergejõustiku, suusatamise ja rattaspordiga sinapeal. Ei tegele otseselt ühe alaga kuid harrastusspordi tasemel aga tihedalt. Saan aru nende võimetest esineda ja esindada Eesti
..........8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal................................................................................11 Sissejuhatus Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Referaadis toon välja erinevad võimelise liigid, nende stiilid ja mõne liigu juures ka kellele on kasulikud sellised harjutused. 11 Aeroobika Aeroobika on muusika saatel korduvate harjutuste ja liigutuste sooritamine, kus kaasatakse töösse suur osa lihaskonnast. Muusika abil saab läbi viia erinevaid
Uudmäe, Kaire Leibak ja Anna Iljustsenko. Medaliriike oli nimetatud võistlusel 23, Eesti kergejõustiklased tõid Eesti 6. kohale. (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_Euroopa_sisemeistriv %C3%B5istlused_kergej%C3%B5ustikus 04.12.09) Eesti koondislaste tulemused Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel on kajastatud tabelis (vt tabel 1). Tabel 1 Eesti sportlaste tulemused 2009. aasta Torino Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlustel Sportlane Spordiala Tulemus Koht Osalejate arv Tiidrek Nurme 3000 m 8.08.81 16. 23 Jaanus Uudmäe kolmikhüpe 16.73 7. 15 Raigo Toompuu kuulitõuge 18.27 20. 23 Mikk Pahapill seitsmevõistlus 6362 1. 15 Andres Raja seitsmevõistlus 5800 11. 15 Maris mägi 400 m 53
Riistvõimlemine kui võistlussport Võimlemine on spordiala, mis nõuab sportlaselt kehalist jõudu ja paindlikkust. Ala jaguneb riist- ja iluvõimlemiseks. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil. Iga harjutuse eest saab sportlane züriilt hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on küll pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi
Maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel ning IAAFi finaalvõistlustel väga häid kohti. Gerd Kantergi tuleb Eestist ja on saavutanud väga häid tulemusi ning tema on alles 33aastane. On väga paljude erialadega ja huvitavaid sportlasi veel, kes on esindanud Eestit suurepäraselt ning kelle pärast ajavad Eesti inimesed ennast kokku, et kõik koos vaadata meie lemmikuimaid. Kindlasti on jalgpall kõige suurem spordiala, mille peale tulevad inimesed kokku ja vaatavad ning elavad kaasa ühiselt. Kogunetakse kas siis baaridesse või pubidesse, suurim oli Vabaduse väljakul, kus tõesti oli vist pool Eestit kohal ja kõik elasid kaasa. See oli suurepärane!! Heade tulemustega spordimehi tunnustatakse Eesti poolt. Kõik on uhked, et meie oleme eestlased ja suurepäraste tulemustega sportlased on just eestlased. See annab ka motivatsiooni tulevastele sportlastele, kes alustavad oma karjääri. Noortel on just
pereringis · Väikesed tülid kasvavad suurteks draamadeks · Võimumängud Haigused ja stress · Haigused piiravad töökohutuste täitmist · Õpilased jäävad maha õppeprogrammist Stressiga toimetulek Puhkus · Korralik uni · Töö ja puhkuse tasakaal · Töökoormuse vähendamine · Lõõgastumine: looduses viibimine, sportimine, aja veetmine kallite inimestega, muusika kuulamine Liikumine · Tuleb leida sobiv spordiala · Tegeleda sellega regulaarselt (vähemalt 2 korda nädalas) · Nt Käimine, sest siis on tabatud kaks kärbest ühe hoobiga: kerge sport ja värske õhk Jooksmine Kepikõnd Ujumine Tantsimine Jalgrattasõit Matkamine Suusatamine Orienteerumine Tervislik toit · Toit peab olema tasakaalustatud. · Organism ei ole prügikast, kuhu võib panna ükskõik mida, ükskõik millal ja ükskõik mis koguses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
