.................................3 HUBBLE'I KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................................4 ELLIPTILISED GALAKTIKAD...................................................................................................................................4 LÄÄTSJAD EHK S0 GALAKTIKAD...........................................................................................................................4 SPIRAALSED GALAKTIKAD....................................................................................................................................5 VARBSPIRAALSED GALAKTIKAD...........................................................................................................................5 KORRAPÄRATUD GALAKTIKAD.............................................................................................................................6 OMAPÄRASED GALAKTIKAD.....................
Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu. Spiraalse galaktika ketas sisaldab nii noori kui ka vanu tähti. Halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Spiraalharudes toimub pidevalt uute tähtede teke. Ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika keskme ümber. Spiraalharud tiirlevad samamoodi galaktika keskme ümber. Elliptilistel
süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. · Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljone tähti. · Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Jagunemine · Galaktikad jagatakse rühmadesse nende kuju järgi · Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed, ja korrapäratud. · Edwin Hubble (Ameerika astronoom) jagas need vaatluste tulemustena skeemi, Hubble'i järjestusse. · Elliptilised E0, E3, E7 · Spiraalsed S0, Sa, Sb, Sc · Varbspiraalsed SBa, SBb, SBc Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. · Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad.
Lk 76-Bakterid 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu
klaashelmed, ripatsid Naiste ehted Rinnakett rinnanõeltega. See on kõige tähtsam ehe, väljendades jõukust ja positsiooni ühiskonnas. Mida rohkem kette ja ripatseid, seda rohkem jõukust. Koosneb kolmest osast: Rinnanõelad Ketijagajad Ketid koos ripatsitega Naiste väikehted Sõled Särgikinnised Sõbakinnised Sõrmused Käevõrud(kanti varrukate peal): Spiraalsed (3 traadist keeratud) Pranksplekist (laiemad käevõrud) Vööd ja noad Vööd olid väga olulised. Neid loeti eheteks ja neid kaunistati Riietel kanti kõlavööd Majapidamisesemed kinnitati nahkvöödele Paremad vööd koosnesid eraldi osadest, kinnitati rõngastega) ja olid kaetud metallnaastudega. Nendele riputati: Noatupp noaga Nahkpung Nõelakoda Käärid (kamm) Vööd ja noad (pildid)
Juhendaja: Marko Orav 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Linnutee................................................................................................................. 4 Galaktikad.............................................................................................................. 5 Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad..............................................................5 Elliptilised galaktikad........................................................................................... 6 Korrapäratud galaktikad...................................................................................... 6 Omapärase kujuga galaktikad............................................................................. 7 Kääbusgalaktikad............................................
• Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. KORRAPÄRATUD GALAKTIKAD • Galaktikad, millel puudub selge eristatav kuju. • Tihti kujult kaootilised. • Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Suur Magalhaesi pilv • Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. • Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. U N I Vsuure • Lõpmata E Rulatusega S U Mruum. • Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem ehk Galaktika ja ka teised galaktikad. • Universum kasvab pidevalt. • Selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. • Universum on kosmoloogia teadusharu uurimisobjektiks.
nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. 18. sajandi lõpus moodustas Charles Messier kataloogi, mis sisaldas 109 heledaimat udukogu, hiljem tuli William Herschel välja suurema kataloogiga, mis koosnes 5000. udukogust. Aastal 1845 ehitas William Parson uut tüüpi teleskoobi . Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni. Galaktikate jagunemine kuju järgi Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed ja korrapäratud. Edwin Hubble jagas need vaatluste tulemustena skeemi, Hubble'i järjestusse. Elliptilised galaktikad Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Korrapäratud galaktikad Kääbusgalaktikad Teistest tunduvalt erinevad galaktikad Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Keskmine vahemaa galaktikate vahel galaktikaparvedes on
ülevaate, kui jälgida õhupallile kleebitud paberitükkide nihkumist. · Iga tükk kujutab galaktikaparve. · Kui õhupalli puhuda, liiguvad kõik tükikesed üksteisest eemale, samamoodi eemalduvad galaktikaparved üksteisest. · Mida kaugemal ta meist asetseb, seda kiiremini ta edasi liigub. Galaktikad · Enamik galaktikaid on elliptilised-kerakujulistest munakujulisteni. · Korrapäratuid galaktikaid on ainult mõni üksik, ülejäänud(Linnutee) on spiraalsed galaktikad. · Galaktikad moodustavad parvi, need omakorda koosnevad tuhandeist eri liiki galaktikaist. Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. · Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning tähtede tihedus kahaneb tasapisi keskmest hõredalt asustatud äärealade poole. · Elliptilised galaktikad, koosnevad põhiliselt vanematest, punastest tähtedest
osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universumi koostises justkui väga lihtne osaline, samas kõige mõistatuslikum. · Teooriad selle koostiseks: aksionid, WIMPid, magnetmonopolid, supersümmeetrilised osakesed; kuid otseseid tõendeid pole ühegi koostisosa kohta. Galaktikad · Galaktikate peamiseks koostisosaks on tähed. (Mõnekümnest miljonist kuni mõne triljonini) · Jagatakse kahte peamisesse rühma: spiraalsed galaktikad ja elliptilised galaktikad. · Spiraalsed on ketta kujulised ja neil on palju tähtede vahelist ainet. · Elliptilised meenutavad hiiglaslike kerasparvi. · Mõned imelikud galaktikad on sündinud kahe normaalse galaktika kokkupõrkamisel. Spiraalne galaktika Andromeeda udukogu · Andromeeda (hiid)galaktika (Andromeeda tähesüsteem, Andromeeda udukogu nime all) on meie Galaktika ehk siis Linnutee naaber. · Kaugus: 2,53 miljonit valgusaastat.
Enamikul bakteritel on kromosoomile veel lisaks täiendavaid väiksemaid DNA rõngasmolekule – plasmiide. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism). Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1) Kerabakterid e. kokid 2) Pulkbakterid e. batsillid 3) Spiraalsed bakterid e. sprillid 4) Keeritsbakterid e. spiroheedid 5) Jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. Tänapäeval kasutatakse baktereid enamasti puhaskultuuridena, st. vaid ühest bakteriliigist koosnevate kultuuridena, et saada soovitud koostise ja omadusega toodet..
tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kohalik Galaktikarühm ehk Kohalik Rühm on üle 30 lähestikusest galaktikast koosnev moodustis, millesse kuulub ka meie Linnutee. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui miljardist tähest. 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest. 1926. aastal E. Hubble lõi galaktikate klassifikatsiooni, mida kasutatakse tänapäevani. Nagu teisedki spiraalsed galaktikad, kuulub Linnutee koosseisu mitu struktuuri. Kõigepealt on seal ühes tasandis paiknevad ning pöörlevad spiraalsed harud
Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb. Galaktikate klassifikatsioon. Tuntakse kolme erinevat liiki galaktikaid. 1) Spiraalsed galaktikad nende ehitus ja tähtede liikumine on selline, nagu Linnutee galaktikas. Lisaks on spiraalgalaktika ka meile kõige lähemal asuv Andromeeda udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja
Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb. Galaktikate klassifikatsioon. Tuntakse kolme erinevat liiki galaktikaid. 1) Spiraalsed galaktikad nende ehitus ja tähtede liikumine on selline, nagu Linnutee galaktikas. Lisaks on spiraalgalaktika ka meile kõige lähemal asuv Andromeeda udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja
1) Miks nim. baktereid eeltuumseteks e. Prokarüootideks? Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum. Puudub rakutuum. 2) Millise kujuga on bakterid? - niitjad bakterid - punguvad ja jätketega bakterid - keeritsbakterid e. spiroheedid - spiraalsed e batsillid - kerabakterid e kokid 3) millest koosneb bakteri rakumembraan? Valkudest ja lipiididest 4) Kirjelda bakteri rakukest ja mis ülesanne sellel on? Koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja lipiide.bakteri kest ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. 5) Mis on kesta peal ja mis otstarve neil on? Karvakesed aitavad kinnituda ja viburid liikumiseks 6) Mis on limakapsli ülesanne? Kaitseks ja hõlbustavad liikumist
· Vastupidavad keskkonnamõjutustele ning taluvad äärmuslikke temperatuure ja tingimusi. · Elutegevuseks vajaliku energia saavad nt min. ainetest ning organismidest. BAKTERID MOODUSTAVAD EELTUUMSETE RIIGI · Bakterirakkudes puudub tuum. · Pärilikkusaine tsütoplasmas · Sellest tulenevalt on bakterite riigi nimetus-eeltuumsed · Baktereid saab määrata väliskuju järgi, nad on mitme kujuga. · On olemas: kerabakterid, pulkbakterid, spiraalsed bakterid, jätketega bakterid, niitjad bakterid MIKROSKOOBIGA SUURENDATUD BAKTERID KERABAKTERID NIITJAD BAKTERID PULKBAKTERID BAKTERIRAKK · Ümbritseb jäik rakukest, mis annab ka kuju. Kaitseb välistingimuste mõjude eest. · Rakumembraan reguleerib ainete liikumist. · Raku sees on tsütoplasma. · Pärilikkusaine, mis on tsütoplasmas vabalt, sisaldab elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. · Viburite abil nad liiguvad.
liiguvad eemale kiiremini kui on Linnuteest lahkumiseks vajalik ehk nad polnud Linnuteega gravitatsiooniliselt seotud ja ei saanud olla selle osa. 1917 vaatles Heber Curtis noovat Andromeeda galaktikas. Uurides varasemalt jäädvustatud fotosi, leidis ta veel 11 noovat. Curtis märkas, et need noovad olid umbes 10 magnituuti tuhmimad kui need, mis toimusid Linnutees. Ta suutis välja arvutada ka nende kauguse, milleks ta sai 150 000 parsekit.Temast sai saarte universumi pooldaja, milles spiraalsed udukogud on hoopis iseseisvad galaktikad. Aastal 1899 pildistatud foto Andromeedia udukogust, mis hiljem liigitati galaktikaks. Aastal 1920 leidis aset Suur Debatt Harlow Shlapey ja Heber Curtise vahel, mis käsitles: Linnutee olemust, spiraalseid galaktikaid ja universumi dimensioone. Tõestamaks oma väidet, et Andromeeda udukogu on hoopis eraldi funktsioneeriv galaktika, tõi Curtis välja,et Linnutees esinevad tumedad ribad, mis sarnanevad
Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme? Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatööstuses. 3.9 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5
Tuumapiirkonnas on ainult 1 rõngasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, selle piirkonda nimetatakse nukleoidiks. TP-s membraansed organellid puuduvad. On ribosoomid. TP-s on tihti väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olev...
kohal ja hakata välja lõikama viljalihast sektoreid. 7) Teise kahvliga võib abistada mahla välja pigistamist. 8) Asetada õunad/apelsinid meelepärastelt taldrikule ja kaunistada sobivate lisanditega (tuhksuhkur, marjad, kastmed, maitseroheline) Ananassi serveerimine 1) Ananassi tuleb hoida kinni lehtedest puhta riidest salvrätiga ja lõigata terava noaga alumine osa ära 2) Ananassi saab koorida kui lõiked teha alt ülesse või spiraalsed kanalid. Kanalite lõikumisel tuleb alustada lõikamist vasakult paremale. 3) Ananass tuleb lõigata viiluteks kui see on kooritud 4) Viiludeks lõikamise järel eemaldatakse südamik terava noa või südamiku eemaldajaga. Südamiku võib eemaldada ka enne viilutamist. 5) Lõpuks asetatakse ananassid sobivalt taldrikule ja kaunistakse kas tuhksuhkru, marjade, kastmete või maitserohelisega. Banaani Flambeerimine
HÜÜFID ehk seeneniidid sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk MÜTSEELIKS Üherakulised seened on nt: ümarad pärmseened KOTTSEENED(pärmseened), IKKESSEENED(täpphallikud), KANDSEENED(pilvikud) Bakterid Üherakulised eeltuumsed organismid, kes paljunevad pooldudes Vibur: selle abil bakterid liiguvad Jätked: selle abil bakterirakk kinnitub Kapsel: kaitsebarjäär Spoorid: moodustavad osad bakterid ebasoodsates keskkonnatingimustes BAKTERITE KUJU: pulkbakterid, kerabakterid, spiraalsed bakterid, jätketega bakterid RAKUORGANELL MILLISTES RAKKUDES PEAMINE ÜL rakutuum T, L, S Säilitab pärilikku infot rakumembraan T, L, S, B Kaitseb rakke, annab kuju rakukest T, S, B Kaitseb ja hoiab kuju tsütoplasma T, L ,S, B Seob kõik tervikuks
) Kujunes välja 16.saj lõpul Itaalias.Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus,kaunistuste rohkus ning üleüldine lopsakus.Baroki jõudu kasutasid katoliku kirik ja monarhid oma Suuruse ja võimu näitamiseks. BAROKKARHITEKTUURI sünnikohaks on Rooma.Kõigepealt avaldus uus stiil kirikuehituses.Kirikufassaad oli kahekorruseline,seda kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad.Viilud olid ka akende ja uste kohal,seinaorvades seisid skulptuurid.Fassade külgedel kurdusid spiraalsed voluudid.Hiljem muutusid fassaadid veelgi keerulisemaks. Esinduslike barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise värviliste marmoriga,lopsakate skulptuuride ja maalidega.Maalide puhul kasutati petlikku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi : näis nagu oleksid seinu ülal jätkanud sammaskäigud.Tegelikult olid need maalitud.Lagedele maaliti pilvi,mille vahel hõljusid inglid,pühakud või mütoloogilised tegelased.Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist.
Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse
kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploidsed ja tuumamembraanita. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad. · Jagunevad kuju järgi: kera- e kokid, pulk- e batsillid, spiraalsed e sprillid, keerits- e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid. · Kasutamine: bakteriaalsete haiguste ravi, antibiootikumid (kiirikbakterid), vitamiinide, puhastusvahendite ja hormoonide tootmine, toiduainetööstus (juust, keefir, jogurt), aminohapete toomine (lõhna- ja maitsetugevdajad), põllumajandus (bakterväetised), tagavad ainete ringlemise Maal (süsinikuringe, lämmastikuringe)
GALAKTIKAD Katrin Olhovikov 12. klass Galaktikate liigid · Elliptilised galaktikad · Spiraalsed galaktikad · Ebaregulaarsed galaktikad Lisaks "tavalistele" galaktikatele... · Seyfert'i galaktikad -- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid
Fariza Imanova Rühm MK13-TE2 Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 BAKTERID Ehitus Fariza Imanova MK13-TE2 Kuju 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Spiraalsed bakterid e. sprillid 4. Keeritsbakterid e. spiroheedid 5. Jatketega bakterid 6. Niitjad bakterid Paljunemine Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega. Temperatuuri mõju Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksul. Tunduvalt termoresistentsemad on bakterite spoorid
Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Allotroobid Väävel on unikaalne keemiline element oma allotroopsete vormide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemete vahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv. Levik Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel
Kuna selliste tähtede heleduse ja pulsatsiooni sageduse vahel oli avastatud kindel seos, sai Hubble arvutada selle kauguse. Tuli välja, et see paikneb arvatust palju kaugemal ning kuulub ühte teise galaktikasse. Siiani usuti, et väljaspool Linnuteed eksisteerivad ainult Magellani pilved. Universum oli aga palju suurem, kui eeldati. Hubble hakkas süstematiseerima vaadeldud galaktikaid kuju järgi: korrapäratud, elliptilised, spiraalsed ja varbspiraalsed. Samuti määras ta ära nende kaugused ning uuris nende sisaldust ja valgusmustreid. Just seetõttu tegi ta veel teisegi kaaluka avastuse galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini need taanduvad. Vaatlused viisid lõpuks Hubble'i seaduse ehk punanihke seaduse formuleerimiseni 1929. aastal. Hubble'i seadus tõestas, et universum paisub. Hubble arvutas ka välja, et Suur Pauk
massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse. Galaktika - süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) Liigid: Spiraalsed galaktikad, Elliptilised galaktikad, Korrapäratud, Ja veel teisi Kirjelda linnutee galaktikat ja meie asukohta selles gallaktikas? Linnutee galaktika on taevas nähtav nõrgalt helenduv tähtede vöönd, mille läbimõõt on umbes 1 miljon valgusaastat. Seal on 100 miljardit tähte. Meie asume kesktasandi läheduses, umbes 34000 valgusaasta kaugusel keskkohast Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse
Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest
Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist...
Fourth level Fifth level Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole sellist selget eristatavat kuju, nagu on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nad on tihti kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Korrapäratu galaktika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Omapärase kujuga galaktikad Omapärase kujuga galaktikad tekivad galaktikate kokkupõrkel.
mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta. 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks.
Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole sellist selget eristatavat kuju, nagu on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nende kuju on ebatavaline ja nad ei kuulu kuhugi Hubble järjestuse klassi. Nad on tihti kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Kääbusgalaktikad Vaatamata esilekerkivatele suurtele spiraalsetele ja elliptilistele galaktikatele on enamik galaktikatest kääbusgalaktikad. Sellised galaktikad on teiste galaktikatega võrreldes suhteliselt väikesed; Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte
Ühes tasandis on seal pöörlevad spiraalsed harud. Tasandil, kus esineb gaasipilvi ja palju tolmu, tiirlevad erinevad tähed galaktikatasandis enam-vähem ümber galaktikatsentri ringkujulistel orbiitidel. Harud on dünaamilise tiheduse lained, mis säilivad pikaajaliselt. Tähtede tiirlemiskiirus on erinevatel kaugustel galaktika tsentrist erinev. Enamik tähtedest ei pea kinni oma asukohast harus ning kogu oma eluaja väitel võivad nad harusse siseneda ja sellest ka lahkuda. Spiraalsed harud, tolm ja gaasipilved moodustavad Linnutee ketta. Gaasipilvedele mõjuvad harudes erinevad gravitatsioonilised jõud, mis toob esile lööklainete ilmumise, pilvede gravitatsioonilise kollapsi ja gaasi kokkusurumise. See toob kaasa uute tähtede tekkeprotsessi. Tänu selle on harudes palju noori tähti ja tähekobaraid, kus esineb suhteliselt palju heledaid ja massiivseid valgeid tähti. Linnuteel on halo – ellipsoidaalne struktuur, see on galaktika sfääriline komponent,
Lümfimassaazi infoleht Mis on lümf? Lümf ehk lümfivedelik on lümfisüsteemi teedes olev enamasti värvitu kehavedelik, mis on rikas valgete vereliblede ehk lümfotsüütide poolest. Need rakud mängivad olulist rolli meie immuunsüsteemis, kaitstes meie keha infektsioonide vastu. Lümfotsüüdid tekivad ja ladestuvad lümfisõlmedes, peamised punktid asuvad kaenla all, kubemepiirkonnas ja kaela ligiduses. Inimesel on umbes 600-700 lümfisõlme, mis paiknevad enamasti rühmiti. Nende läbimõõt on 0,3cm-3cm, kujult ovaalsed, ümmargused või neerukujulised. Lisaks filtreerimisele on lümfisõlmede ülesanne lümfivedeliku rikastamine kaitserakkudega, mis oleksid suutelised kehale kahjulikke sissetungijaid ära tundma ja hävitama. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul. Seda soodustavad mehaanilised takistused lümfiteedes, põletikulised protsessid ja org...
Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur Plasmiid Bakterid on kõige kauem elavad organismid! Spoore on leitud: 112 000 a. vanusest mastodoni soolestikust. 200 000 a. vanusest jääkilbist 250 000 000 a
• Väljaspool peremeesrakku esinevad viirused viirusosakestena (ei ole elusorganismid vaid keemiline aine) Iga viiruse ehituses on pärilikkusaine ja valgud HIV ehitus Valguline kate Pärilikkusaine Ümbris Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurim viirus on rõugeviirus Kujult Kuju korrapärased: pulkjad, kerajad, spiraalsed, hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude
Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed (külge kleepuvad) proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnistuda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Baktereid klassifitseeritakse viburite asetuse järgi: monotricha − üks vibur raku ühes otsas; amphitricha − üks vibur raku mõlemas otsas; lopotricha − viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; peritricha − viburid ühtlaselt ümber raku keha;
Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.Näha Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus- poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruseline fassaad kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele.Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667), armastas äärmuslikke liialdusi, eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned fassaadil.Lorenzo Bernini (1598-1680)üleeuroopaliselt kuulus, kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku. 8. Milline oli pärisbaroki skulptuur?
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegund...
Linnutee Astronoomiliselt on Linnutee suur tähesüsteem Galaktika. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Galak- tika tuum paikneb Amburi tähtkujus, selles kohas on Linnutee kõige laiem ja heledam, meie laiuskraadil ei ole see piirkond näh- tav. Galaktika paksus on umbes 1 kpc (kiloparsek), laius 3040 kpc, Päikese kaugus tuumast on ~8.5 kpc. Kõiki linnuteelaadseid tähesüsteeme nimetatakse galaktikateks. Linnuteena paistvas Galaktikas on ligikaudu 100 000 000 000 (sada miljardit) tähte. Galaktika läbimõõt on 100 000 va., paksus on võrdlemisi õhuke. Vaid selle keskmes on paksend paksusega 500 va. Päike asub Galaktika keskmest u 25 000 va. kauugusel. Ümber selle tuma teeb ta täistiiru 250 000 000 aastaga. Galaktika kogumass küündib u. 1 000 000 000 000 (triljoni) Päikese massini. L.tee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika. Spiraalharudes sünnivad uued tähed ka nüüdisajal. Seal leidub p...
kõrgemates kihtides. • Tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610, kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. AJALUGU • 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. • Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest. • 1926. aastal E. Hubble lõi galaktikate klassifikatsiooni, mida kasutatakse tänapäevani. VIDEOMATERJAL • Täispikad dokumentaalid: https://www.youtube.com/watch?v=aNV1Q--R7-A https://www.youtube.com/watch
ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtnefassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid.
mälumispindade vagudesse ja igemeservadesse. Katuga kaetud hambapind on tuhm, kollakas ja kare, mis soodustab suus leiduvate bakterite paljunemist ning hambahaiguste arenemist. Pikema aja jooksul hambakatt mineraliseerub, moodustades hambakivi. 19. Selgita mõisteid koos vastavate näidetega: EUKARÜOOT? PROKARÜOOT? 20. Millstesse rühmadesse eristatakse BAKTERID VÄLISKUJU ALUSEL? · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed e spirillid · Keerits e spiroheedid · Punguvad e jätketega · Niitjad
BAKTERID Mario Mäeots 2007 NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil. Bakterid ... · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elutunnused. · Bakterite levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine. · Bakterid on vastupidavad paljude välis- keskkonna mõjutuste suhtes (madalad ja kõrged temperatuurid, kuivus, niiskus, kõrge rõhk, keskkonna happelisus jms). · Energiat saavad bakterid mitmesugustest ühenditest, näiteks mineraalainetest või teistest elusorganismidest. Bakterite ehitus · Bakterid on eeltuumsed organismid puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkuse aine on neil rõngakujulises kromosoomis. · Baktereid katab väljast limakapsel säilitab niiskust ning võimaldab siduda üksikud rakud kolooniaks. · Limakapsli all paikneb jäik rakukest, mis annab bakterile kuju. · Rakukest kaitseb bakterirakku välis-tingimust...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni
3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Ehituse järgi nelja liiki galaktikaid: · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi (kui paljud erinevad ringjoonest). Elliptilised galaktikad sarnanevad kuju poolest munaga. Nende heledus kahaneb ühtlaselt seestpoolt väljapoole. · Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn, on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga
Bioloogia BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline ...
Bakterid · on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada · Bakterid on looduses väga tähtsal kohal Bakterite paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel, kus ühest rakust saab kaks tütarrakku Väliskuju järgi jaotatakse bakterid kuude põhitüüpi: 1. kerabakterid e. kokid (coccus) kerakujulised 2. pulkbakterid e. batsillid (bacillus) pulkjad, ka niitjad 3. spiraalsed bakterid e. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud, pulgasarnane bakter, mille rakukeha teeb ümber kesktelje 1 - 2 tiiru. 4. keeritsbakterid e. spiroheedid (spirochaetum) tugevalt keerdunud 5. punguvad ja jätketega bakterid 6. niitjad bakterid Spooride moodustumine · Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore · Spoorid on mitme kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
