areng seisneb üha täielikumas enesetunnetamises, oma olemuse vabaduse mõistmises. Maailmavaimu areng väljendub inimeste arusaamades sellest, mis on vabadus. Kunagi arvati, et vabadus on omavoli. Selline idamaiselt barbaarne arvamus iseloomustas ajaloo algust. Aja jooksul jõuab aga inimkond adekvaatse arusaamani vabadusest. Aga mis on vabadus Hegeli arvates? Hegelile olevat meeldinud aforism Vabadus on tunnetatud paratamatus, mille autoriks on arvatavasti hollandi filosoof Spinoza (16321677) ning mille ideelised juured on stoitsismis. Vabadusena mõistab Hegel nö sisemist paratamatust (veendumustest lähtuvat paratamatust). Vaba inimene ei vaja välist sundust, tema distsipliin on teadlik. Vabale inimesele vastandub ori, kes käitub vastavalt sellele, kuidas temaga piitsa ja prääniku vahendusel manipuleeritakse. Inimesed juhinduvad isiklikest huvidest ja püüavad teostada isiklikke plaane, kuid nende tegude tulemused ei ole alati vastavuses nende kavatsustega
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule ke...
3. mesilase tunnetus eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi. Ratsionalism Kõiges olemasolevas tuleb kahelda. Deduktsioon jagada olemasolevad teadmised üksikosadeks ja lahendada iga üksikosa eraldi. Üksikosa oma lihtsuses muutub kaheldamatuks aksioomid. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Mõni mõtted on minust enesest. Alahindasid kogemusel põhinevat tunnetamist. 17. saj. esindajad olid Descartes, Leibniz ja Spinoza. Rene Descartes prantsuse filosoof, matemaatik, füüsik ja füsioloog. Filosoofia lähtealuseks peab mõtlemist. Mõtlemise tulemusena jõuti maailma olemise tõsikindlate seaduspärasusteni. Nendeks on tema arvates mõtlemistulemid e. aksioomid. Üldised tõed maailma nähtuste, asjade kohta ei vaja mingit empiirilist tõestamist, sest need on mõistuslikult ilmselged. Mõtlemise tulemusena tekkivad aksioomid ongi tegelikkuse tõepärane olemine.
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või val...
ja likvideerimisele. 6.Hinnang ja järelmõju Kõige suurem etteheide ühekülgsus. Seda on hinnatud ka põhimõttekindlusena. + Lisab Baconi empiirilisele suuna matemaatilise aspekti. + Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tema mõtted riigist, usulisest tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab ta tunnetusteooria, mille ta esitab "Essay concerning
kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks. Leibnitz uskus jumalikku ettemääratusse. Referaadis tutvustan täpsemalt Gottfried Wilhelm Leibnitzi elulugu, loomingut ja vaateid. ELU JA LOOMING Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 1. Juulil 1646 Leipzigis advokaadi ja moraalifilosoofia professori pojana. Juba lapsena paistis ta silma andekuse poolest.Kaheksa-aastaselt valdas ta
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
Mistahes püüdlused kõrgemale. Paralleelnähtus marksism tegeles küsimusega kuidas päästa töölisklass ühiskondliku piiratuse käest/determinatsioonist. Vabastada inimene sellisest piiravast impulsist nagu seks. Inimene marksistliku järgi on loodusest midagi enamat ja kõrgemal olevat. Looduse tungide vastane eksperiment, et vabastada inimene piinavatest tungidest. Punkrocki hoiak- naturalismi ja Zola mantlipärija. 17.saj ratsionalist Spinoza teda huvitas kuidas inimene saaks olla õnnelik. Kirglikkus aktiivsed ja passiivsed kired. Kui inimene on oma käitumise ainus põhjus aktiivsus. Kui in on võetud väliste jõudude poolt passiivsus/(seksuaalne kirg). Enesetapp on võimatu in ise saa olla selle põhjuseks. 20 saj. tegutses 50-60datel. Ameerika kirjanik W.Burroughs uuris sõltuvusi, kuna ise oli heroiini sõltlane. Seksuaalsus ja pornograafia on samad tähendused. Mõlemad on masinlikud mustrid, mis on
Tunnetusteoreetiline õpetus, mis peab kogemust ainsaks tõese tunnetuse aluseks on empirism. Empirism väidab, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Esindajaks inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626 5. Mida tähendab ratsionalism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Tunnetusteoreetiline õpetus, mis peab mõistust ainsaks tõese tunnetuse aluseks on ratsionalism. Rene Descartes. 6. Kes filosoofidest moodustavad ratsionalistide triaadi? René Descartes, Benedictus Spinoza ja Gottfried WilhelmLeibniz. 7. Kes mõtles välja utilitarismi? Jeremy Bentham. 8. Kes rajas sotsialismi? Karl Marx 9. Mida tähendab positivism ja kes selle lõi? August Comte. Positivism tunnistab tõeliste teadmiste ainsaks allikaks empiirilised teadused ja eitab filosoofia tunnetuslikku väärtust. 10. Mida tähendab pragmatism ja kes selle lõi? Tunnistab vaid teadmiste praktilisi resultaate. William James (1842-1910) ja John Dewey (1859- 1952). 11
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imel...
idee täiuslikkusest. Järelikult on see idee saanud inimesse täiusliku olendi ehk jumala poolt. Jumal inimest ei petaks, ta ei teeks nii, et maailma tegelikult olemas polekski, seega on maailm olemas. Ratsionalismi põhiväited: *Mõningad teadmised on sünnipärased, et mõistus võib neid avastada vaid iseendas. Neid nimetatakse printsiipideks. *Kõik ülejäänud teadmised, mis on väärt teadmiseks nimetamist, tulenevad nendest printsiipidest. *Ideaalteaduseks matemaatika Baruch Spinoza, Gottfried Leibniz Pilet 8 1. Epikuurlaste filosoofia Sama algusega nagu stoikud, 323 eKr sureb Aleksander Suur, tekib kaos. Kuidas saad rahu rahutul ajal? Epikuros 341-270 eKr Peaks püüdlema selle poole, et oleks võimalikult palju naudingut ja võimalikult vähe valu. Selleks peaks kõrvaldama need hirmud, mis inimest kõige rohkem hirmutavad ehk: *Hirm jumalate ees -> Kas Jumal tahab ära hoida kurja, kuid ei suuda? Siis on ta võimetu. Või suudab, kuid ei soovi
Loodus on vaadeldav kui tohutu suur sümbolitest konstrueeritud tekst." Iga kunstiteos annab edasi universumi absoluutset ilu. Kunsti kohustus on tuua looduse ilu nähtavale. Kuna loodus oma olemuselt orgaaniline, peab ka kunst olema romantismiga kaasnev püüe looduslähedusele. Jumal on kõikjal meie ümber. Panteismi loogika, mis kunsti kaldus: terved koolkonnad veendunud et kunsti puhul valdav eelkõige tema kunstlikkus/ebaloomulikkus. Kunst ei tohi olla kunstlik. Hollandi filosoof Spinoza ,,Inimese keha ja hing pärit ühest ja samast". Jumala loodud maailm ja inimese loodud on ühtsed. Inimkultuur ei sündinud mitte sellest, et ta ütles loodusest lahti, vaid vastupidi, kogu inimkultuuri/kunsti teke on loodusesse sisse programmeeritud. Geenius. Algselt tähendas seda, kes mõistab oma kuulumist loodusesse. Edward Young (inglise luuletaja) temal oli öelnud, et geeniuse mõistet tuleb võrrelda taimena. Geeniuse loomejõud pole inimese loodud, vaid jõud mis ise kasvab temas
Tema arvates kogetakse mateeriat vaid meeletaju kaudu ning reaalsed on üksnes tajumused ise ja mingit reaalset objekti nende taga ei ole. Sarnasused: Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. Spinoza vaimu ja mateeria vahekord. Spinoza arvab, et hingeline ja kehaline pool on olemas, kuid ainult kui sama asja kaks erinevat mõõdet. Ta mõtleb üsna modernselt. On olemas 13 kaks teineteisele taandamatut keelt, millest üks kõneleb tegelikkusest materiaalsete mõistetega ja teine jälle vaimsetega. Olen armunud -seda saab kujutada nii vaimse kui ka materiaalse sõnavara abil Leibniz'i monadoloogia. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku eritatuna täiesi meelevaldsed
"üldiselt üksikule" ei ole õige määratlus). [Seosed ratsionalismi ja empirismiga.] Kvantifitseerimine ja mõõdetavus. Sündisid matemaatilised loodusteadused [vt Losee]. Galilei pani aluse mehhanistlikule tunnetusmeetodile ja maailmavaatele, ennekõike tuues sisse füüsilise jõu (impetus) mõiste. G. mõttelised eksperimendid. [vt OxFiLex naturalism ja naturaliseeritud][naturalistlik empirism?] [MR: Hobbes'i, Spinoza ja Locke'i õpetuste kokkuvõtteks öeldakse, et nende naturalistlikud loomuõigused päädivad positivismi. Teatud mõttes on naturalistlike loomuõigusõpetuste puhul selline tulemus paratamatu: kõik need õpetused (Spinoza oma küll mööndusega) näitavad õigust kui hädavajalikku vahendit inimese ja kogukonna loomuliku algseisundi ületamiseks. Kui see saab ületatud, siis peab inimtsivilisatsioon ühes oma õiguse ja riigiga end sellest algseisundist lahti haakima
Meeled pidevalt petavad meid. Mida rohkem ma kahtlen, seda rohkem ma kahtlen selles, et ma kahtlen. Kahtlemine on mõtlemine. Cogito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, siis teda olemas ei ole. Absoluut kui Jumal on olemas. Jumal on kõikide perfektsioonide keskpunkt - täiuste keskpunkt. Ta on olemas. Descartes asub maailma tunnetatavust kaitsma, väites, et absoluut ei saa olla petis. 18 Benedictus (Baruch) SPINOZA (1632 - 1677). Äärmuslik ratsionalist. Kuidas tagada hinge ja keha kooskõla? Psühho-füüsikaline parallelism. Filosoofia on nagu geomeetria. Kõik tõed paratamatud tõed. 1) Iga asi, mis eksisteerib, omab põhjuse või aluse, miks ta eksisteerib. 2) Iga asi, mis ei eksisteeri, omab põhjuse, miks ta ei eksisteeri ja ei eksisteeri paratamatult. On olemas võimatud asjad ja paratamatud asjad, ning vahepealset võimalust ei ole. Puhta
Kuid see lahendusviis sisaldab palju raskusi. Kuidas võib oluliselt erinev hing mõjuda oluliselt erinevale kehale. Descartes'i lahendus on kahtlematult puudulik. Kuid ta teene on ühtlasi ka kaheldamatu. Just ratsionalistliku liialdamise kaudu tegi ta psühhofüüsilise probleemi, seega inimloomuse sügava irratsionaalsuse probleemi teravaks maailmavaate probleemiks, mis siit peale rahu ei anna järgnevatele suurtele filosoofidele, nagu Spinoza, Leibniz j.t. ja mis moodustab ühe neist igavestest probleemidest, mis inimestele lahenduseks üles antud. Ja Descartes'i loodusmetafüüsika teene seisab selles, et mateeria mõiste ja materiaalsete füüsiliste sündmuste mõiste asetatakse uude valgusse. Nüüd lõpuks on mateeria mõiste täielikult vabastatud sellest väga küsitavast korrelatsioonist vormi mõistega - millises korrelatsioonis ta viibis kogu keskaja kestel.
mõistuse kõrvadega. Prantslastele on omane peen, modifitseeritud, särav mõistus + kahtlus ja skepsis. Empirismi vastu leidis Descartes, et ON olemas sünnipärased ideed (vastuväide ,,puhtale lehele"). Selleks ideeks oli ,,jumala idee". Descartes oli veendunud katoliiklane ja talle meeldisid Madalmaad (Holland -vabad olud, seal toimus esimene revolutsioon. Vabad olud tegutseda teadusega. Nt inimese füsioloogiaga). Teine ratsionalist juudi päritoluga B. Spinoza (1632-1677), loobus juudi vaimuliku karjäärist (rabi tööst) ja ütles lahti judaismist siirdus kristulusesse. Võttis omale uue nime Benedictus. Seetõttu heideti juudi kogukonnast välja peeti reeturiks. Oli läätse lihvija (teleskoop oli leiutatud, prillid tulid jne). Kirjanduslik pärand on suhteliselt väike (tema elu oli ka suht lühike- 45a). Ta oli väga tagasihoidlik, talle tehti väga häid pakkumisi, aga ei võtnud vastu Heinderbergi Ülikooli proffessori
Teile tasutakse siis õige pea, ja meiegi ei peaks kartma, et leiame omade hulgast teie jüngreid. Niisugused ongi siis suurepärased inimesed, kellele nende eluajal jagatakse kaasaegsete lugupidamist ja kellele pärast siitilmast lahkumist on varutud surematus! Kui muistsete aegade jumalavallatud kirjutised on hävinud koos nende loojatega, sest veel ei olnud leiutatud inimvaimu jampslike sünnitiste jäädvustamise kunsti trükikunsti[11], siis Hobbesi ja Spinoza ohtlikud unenäod jäävad häbiväärsete mälestusmärkidena igaveseks püsima. Laske käia, suurepärased kirjatükid, mida meie isad oma harimatuses ja lihtsakoelisuses polnud võimelised kokku panema, andke meie järeltulijatele edasi need veelgi ohtlikumad teosed millest õhkub meie sajandi kombelõtvust, ja viige üheskoos tulevastesse sajanditesse tõetruu lugu progressist ning meie teaduste ja kunstide eelistest
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
Mida tähendab "metafüüsika" ja kes selle mõiste võttis kasutusele? olemist käsitlevad probleemid, teisalt ka spekulatiivne õpetus kogemusvälisest tegelikkusest. Kreeklane R.Andronikos 4. Mida tähendab empirism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Empirism- tunnetamine kogemuse läbi. 5. Mida tähendab ratsionalism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Ratsionalism tunnetamine mõistuse kaudu 6. Kes filosoofidest moodustavad ratsionalistide triaadi? René Descartes, Benedictus Spinoza ja Gottfried WilhelmLeibniz. 7. Kes mõtles välja utilitarismi? Jeremy Bentham (utilitarims- tunnistab teo kasulikkuse kõlbuse kriteeriumiks) 8. Kes rajas sotsialismi? Karl Marx 3 9. Mida tähendab positivism ja kes selle lõi? Positivism tunnistab tunnistab tõeliste teadmiste ainsaks allikaks empiirilised teadused ja eitab filosoofia tunnetuslikku väärtust A.Comte 10. Mida tähendab pragmatism ja kes selle lõi? Pragmatism tunnistab vaid teadmiste praktilisi resultaate W.James ja J
Ludvig Holberg (1684- 1754) oli norralane, sündinud Bergenis keskmiselt jõuka ohvitseri perekonnas. Sel ajal oli aga Norra Taani provints. Juba varakult ilmnes tal rännukihk. Kaotanud noorelt vanemad , tegi Holberg 20-aastasena teoloogiakandidaadi eksami Kopenhaagenis ja viibis seejärel välismaal: Hollandis, Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias. Ta tutvus erinevate teadlaste ja filosoofide töödega, nt. Newtoni, Locke'i, Spinoza, Leibniz'i, Montesquieu jt. tema lemmikkirjanikuks sai Molière. Kui talle lõpuks kui ajaloolasena silma paistma hakanud teadusmehele 1717 avanes koht Kopenhaageni ülikoolis, osutus see metafüüsika õppetooliks, mis teda tema moodsate vaadete juures kõige vähem sobis. Alles hiljem (1720) õnnestus tal see vahetada ladinakeele professori vastu ja lõpuks 1730 pääseda ajalooprofessori kohale, mis tema ettevalmistuse ja huvidega kõige enam sobis.
Paari kuu pärast õnnestus tal leida endale püsiv töökoht müürsepa ja vabrikutöölisena. Kuna kaastöölised pidasid teda haritlaseks, sai temast Lausanne'i Müürseppade ja Mustatöötegijate Liidu sekretär, kelle ülesandeks oli teha propagandat. Ka andis ta itaalia keele tunde ning jätkas artiklite kirjutamist. Kui päevad veetis ta tööd tehes, siis õhtu- ja öötundidel hakkas ta innukalt lugema poliitilisi ning filosoofilisi autoreid: Kant, Hegel, Spinoza, Marx, Schopenhauer, Kautsky ja paljud teised. Eriti mõjutasid teda prantsuse vägivaldse revolutsionääri Louis Blanqui teosed, millest innustatuna hakkas Mussolini tänavatel vaidlema ning pidama kõnesid oma ametiühingule. Tema vaateid mõjutasid ka õhtud vene üliõpilastega, kellel ta lasi end kutsuda un apostolo di violenza'ks3. Kuna sotsialism oli tänu uutele vaadetele muutnud Mussolinile nii südamelähedaseks, hakkas ta endaga kaasas kandma Marxi pildiga medaljoni. 2
substantsiaalseks (alustpanevaks) on siiski vaim ja tema areng. Vaimu olemus on vabadus, kuid oma arenguastmetel teadvustab vaim oma olemust erinevalt. Ka vabaduse (oma olemuse) tunnetamine on protsess, see ei toimu korrapealt. Vaimu areng seisnebki üha täielikumas enesetunnetamises, oma olemuse vabaduse mõistmises. Mida mõistab Hegel vabaduse all? Hegelile olevat meeldinud aforism "Vabadus on tunnetatud paratamatus", mille autor on tõenäoliselt hollandi filosoof Spinoza (16321677) ning mille ideelised juured on stoitsismis. Vabadus saab sündida alles siis, kui on olemas riik ja seadused; paratamatuse all mõistab Hegel seesmist paratamatust (veendumustest lähtuvat paratamatust), mis annabki tõelise vabaduse. Hegeli enda mõtteavaldused võivad selgitada tema arusaama: "Enim levinud on ettekujutus vabadusest kui omavolist. Kui räägitakse, et vabadus seisneb selles, et saab teha, mida tahad, siis selline ettekujutus annab tunnistust
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3. Aprioorsed väited (Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?). 4. Koherentsusteooria G. W. Leibniz, B. Spinoza, H.H. Joachim, O. Neurath. Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes: väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Nt: X sündis 1900a. Sama X sündis 1903a. Ei ole kooskõlas, sest üksja seesama isik ei saa sündida kahel erineval ajal. Koherentsusteooria kriitikat: 1. Empiirilised tõed 2. Mis uskumuste süsteem? (Kelle uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (Kõikide tarkade inimeste
teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid). Primaarsed on parlament, kohtud, riigipea, valitsus, ministeeriumid, ametid. Sekundaarsed on kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, erakonnad, kultuurautonoomia organisatsioonid jne. Riigitekke teooriad 1. patriarhaalsed Aristotelese isavõimu käsitlusest (perekond>asundus>riik) 2. teoloogilised maapealne riik on taevariigi peegeldus, Jumala asemik/volinik 3. ühiskondliku lepingu teooria Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau 4. psühholoogiline teooria nn.enamuse vajadus alluda ehk kari otsib juhti 5. vägivallateooria sõjalis-poliitilised tegurid Mis on riik ? · Liberaalid vahekohtunik, reguleerija ja vahendaja reguleerimaks ühiskonnas eksisteerivaid konfliktseid huve · Marksistid valitseva klassi 'instrument' · Küünilised realistid manipulaatorite ja/või parasiitide organisatsioon mis kasutab 'poliitilisi
Subjektivism käsitleb väärtusi lihtsalt kui teadliku soovi produkti. Väärtusi loovad ihad, ning väärtused on väärtuslikud just sel määral, millisel neid ihaldatakse: mida tugevam iha, seda suurem väärtus. Subjektivistid: ,,Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda." (Baruch Spinoza, Ethics) Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Sünergistlik vaade tunnustab väärtuste juures nii subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kui soovidega olendid on olemas, siis teatud asjad tervis, nauding, teadmine jne on juba väärtuslikud iseenesest ja valu, kannatused ,haigus on iseenesest mitteväärtuslikud. 20. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel ?
DESCARTES. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Ratsionalismi all hakati mõistma uus-aja skeptitsismi. R.Descartes- ainuke asi, milles kahelda ei saa, on kahttus ise. Kahtleb kas meeleline tunnetamine on usaldusväärne. Leiab, et meeled ei ole usaldusväärsed. ,,Maailma saab näha vaid mõistuse silmadega ning kuulda ainult mõistuse kõrvadega". Erinevus empirismist- inimene pole sündides puhas leht. Jumala idee on sünnipärane idee. Ratsionalismi esindaja BARUCH SPINOZA (juudi päritolu Hollandi filosoof, 1632-1677). Tegutses madalmaades. Heideti juudi kogukonnast välja, kuna ei tahtnud rabiks saada. Oli läätse lihvija. Teda kutsuti kõrgetele kohtadele ja ametitesse, nt Päikesekuninga Louis XIV õukonda, kuid ta jäi tagasihoidlikuks. Elas 45 aastaseks (1632-1677). Iseenda põhjuseks olema- causa sui! See tähendab, et tema jaoks oli loodus iseenda põhjukseks ehk loodus on ühelt poolt looja ning teiselt poolt loodu. Jumal on loodus
Juutidega abiellumise keelustamine. Vandalism juudi sünagoogides, kalmistutel 1938. a Kristalliöö: juudi äride akende purukspeksmine. Natside propaganda Propaganda- ja ajupesuga tegeles propaganda- ja kultuuriministeerium - Goebbels Natslik tervitus, "Mein Kampfi" hiigeltiraazid, hiigelparaadid. Propagandafilmid, raadio, ajalehed. Hitlerjugend Raamatute põletamine: Remarque, Spinoza, Marx, Mann jt. Majanduspoliitika Streikide, ametiühingute keelustamine Hädaabitööd. Metsatööd, ehitustööd, põllutööd. Üldine töökohustus. Teedeehitus strateegilised maanteed (autobahn) Armee taastamine 1935 andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936 Tulemused Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul. 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis.
Mõlemad lähtuvad Jumala mitteloodud ja täiuslikust olemisest. Kehad alluvad loomulikele seadustele. Vaim on vaba. Vabaduse kõrgeimaks vormiks on evidentsest otsusest lähtuv vabadus. Antropoloogia. Inimesel on osa mõlemast maailmast. Keha seisundile vastab alati hingeline seisund ja vastupidi. Loom on komplitseeritud masin, kellest inimene erineb vaid oma vaimu poolest. Oma hinge läbi oleme me vabad. Hingel on positiivne jõud, mille läbi avaneb sisemaailm. BARUCH DE SPINOZA (1632-1677) Juudi päritolu. Elab Hollandis. Pühendunud tõe otsimisele. Elukutselt on klaasläätsede lihvija ja optik. Pidas tähtsaks "filosofeerimise vabadust." Filosoofia on segi ratsionalismist ja müstikast. Sügavalt jumalakartlik. "Teoloogilis-poliitiline traktaat" (1670) - sisadab üht kirjutist Spinoza kaitseks, kuna teda süüdistati ateismis. Kirjutise eesmärgiks on filosoofia lahutamine teoloogiast, kasutab seejuures mitmeid Piibli tõlgenduse põhimõtteid
Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni Rene Descartes (1596-1650) oli nö mehhanika kuldaja peamisi esindajaid. Inimene kui masin, plokkide ja kangide süsteem, loodus (kosmos) kui suur kellavärk, olid paralleelid, millede abil püüti asju looduses selgeks mõelda ja defineerida.
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
inglise keeleruumis, buntus pro 1543 Copernicus De revolutionibus discolor saksa orbium caelestium keelealal, guerra pro bellum 1543 Vesalius De humani corporis hispaania keelealal fabrica jne). 1628 Harvey De motu cordis 1644 Descartes Principia 3. Rahvakeelte küpsemine. philosophiae 1670-ndad Spinoza filosoofilised Humanistide "keelearendustegevus" teosed Uusladina kantseleikeel : Coluccio 1687 Newton Philosophiae naturalis Salutati Firenzes principia mathematica (14. saj II pool)= KANTSELIIT 1748 Euler 1748 Introductio in Ladinakeelsed grammatikad: analysin infinitorum Lorenzo Valla 1444 De elegantiis 1809 Gauss Theoria motus corporum linguae Latinae caelestium
- Kuidas näidata vastavust? – Saame võrrelda ainult asju, mis kuuluvad samasse kategooriasse, väited ja maailm on erinevates kategooriates. (Frege) - Moraalifaktid – vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdesid. on olemas moraalitõed, aga pole moraalifakte, millega moraalitõed saaks vastavuses olla. - Aprioorsed tõed e kogemusest sõltumatute tõdede probleem. Nt 2+3=5, milles seisneb selle vastavus tegelikkusega? II Tõe koherentsusteooria *Leibniz, Spinoza, Joachim, Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Neurath: kui meile esitatakse uus väide, siis kontrollime, kas uus väide on vastuolus süsteemiga, mis meil on, või mitte. Koherentsusteooria lähtekohad: *metafüüsiline lähtekoht: ei ole eraldiseisvalt uskumusi ja objekte. maailm ongi ainult uskumuste süsteem!
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
Õiguslik staatus tähendab õigussubjekti asetust õiguskorras. 2.12. Õigus kui "puhta mõistuse" väljendus Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiramatust pehmendada loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks. Mõistusõiguse rakendamiskäik algab Hugo Grotius´ega ( 1583-1645) käsitleb loodusõigust kui teoloogiast täiesti sõltumatut ning ainult eetikasse juurduvat nähet, in elu ühiskonnas on loomulik vajadus. Baruch Spinoza identifitseerib õigust võimuga, in on puhas looduslik olend, kelle käitumist määravad looduse seadused. Puffendorf loodusõigus põhineb Jumalikule tahtele, aga tuleneb vaatamata sellele mõistusest. Leibnitz kogu inimlik ühiskond põhineb loodusõigusele, see on igaveste ideede süsteem, on rajatud igavese õiguse ideele. Kõik 18.sajandi suuremad kodifikatsioonid lähtusid loomuõigusest Code Civil, Baieri, Preisi, Austria
Tuletagem meelde, et “kolmas laine” just protestiks biheiviorismi vastu tekkis ja üheks protestitavaks teguriks olid täpsed mõõtmised ja eksperimentaalsed uurimused, mis tõeliselt inimlikku ainukordsust kajastada ei suuda. A. Maslow uurimused olid koolkonna väärilised. Mitte banaaalsed ega massilised. Ta uuris eriti ainukordseid - ajaloolisi prominente. Põhjus - just nemad on saavuatanud eneseteostuse, s.t. läbinud kogu hierarhia. Kes siis? Baruch Spinoza. Thomas Jefferson. Abraham Lincoln. William James. Jane Addams. Albert Einstein. Eleanor Roosevelt. Meetodki polnud eksperimentaalne ega mõõtev. Tutvunud sihtisikute elulugudega, esitas A. Maslow oma tulemused kahe loeteluna: eneseteostajate tunnused (tajuvad reaalsust ja 25 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
) 17.saj. Hollandi Kultuuri Kuldajastu - ,,Kodanlik" maalikunst 1. Hollandi koolkond: Realistlikud olustikumaalid, prtreed (eriti grupip.) natüürmortid, mõistupildid (f.Hals, Rembrant) 2. Flaami koolkond : baroksed allegrooriad, portreed (P.P Rubens) - Teadus: Kõrgetasemelised prot. ülikoolid (arstiteadus, loodusteadused) - Hugo Grotius: Rahvusvahelise õiguse rajaja (suri 1645). üldise rahu ja julgeoleku tagamine - Filosoof Baruch Spinoza (suri 1677): mõttevabadus ja usuline sallivus (,,Ateism") Inglismaa 17.saj. Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus · Kuningavõimu tugevnemine Tudorite Henry VII ja Henry VIII ajal (1485-1547) · Viimase Tudori Elisabethi I valitsusajal (1558-1603) loodakse alus Inglismaa tulevasele maailmaimpeeriumile - Usuelu: kindlustas anglikaani kiriku positsiooni (algus 1531,1559) - Välispoolitika: Elisabethi üldine kat. vastane poliitika laienes inglismaa ja hispaania
Francis Bacon. Inglise filosoof. ,,Uus atlantis" 1626. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" 1623. 17. saj alguses on järjest rohkem traktaadilikkust. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist" 1637. see filosoofia on kandnud uuemate aegade filosoofiat. Temal juba pealkirjas süna diskursus arutlus. Hakkab tõrjuma loodust, elu, meeli. Tema filosoofias mõistus on tõekriteeriumiks. Ideede elu on tähtsam ja kõrgem kui muu elu. Baruch Spinoza. Portugali-juudi päritolu hollandi filosoof. ,,geomeetrilise meetodi järgi esitatud eetika" 1660/70. Meetod on võtmesõna. Filosoofia hakkab liikuma teaduse poole, eemale kirjandusest. Unamuno, Ortega, Gasseti kuulsaimad hisp filosoofid 17. saj. Nende ideed avalduvad esseede vormis. U jätkab renessanslikku humanismi vaimu. ,,Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest". Vaimne filosoofiline taust on sellega esitatud. Arutluszanr sai
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
avastusi. Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni. Uuele ajastule oli nimelt iseloomulik soov kontrollida looduses toimuvat, allutada loodus inimesele ning selline lähenemine eeldas muidugi, et reaalsust oli vaja adekvaatselt mõista. Nii mõnedki tolle aja filosoofid pidasid vajalikuks omada arvamust ka meditsiini ja tervishoiu küsimustes. Francis Bacon
loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks, viimane võetakse aluseks paljudele positiivse õiguse aladele, nii loomisel kui muutmisel. Mõistusõiguse rakendamiskäik algab Hugo Grotiusega ( 1583-1645) – käsitleb loodusõigust kui teoloogiast täiesti sõltumatut ning ainult eetikasse juurduvat nähet, in elu ühiskonnas on loomulik vajadus. Hobbs väidab ristivastupidist – kasulikkusele orienteeritud käitumisreeglite koodeks. Baruch Spinoza (1632- 1677) – identifitseerib õigust võimuga, in on puhas looduslik olend, kelle käitumist määravad looduse seadused. Väidab, et mõistus peab olema vaba – kõige loomulikum riigivorm on demokraatia, aga igas riigivormis suveräänil piiramatu õigus, kannab vastust ainult Jumala ees. Puffendorf – loodusõigus põhineb Jumalikule tahtele, aga tuleneb vaatamata sellele mõistusest. Õigus põhineb in ühiskondlikule vajadusele ja enesealalhoiuinstinktile, toonitab et
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Humanistlik-ratsionaalne faas 2. Süstemaatiline ehk geomeetriline faas 3. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid Järgnevas käsitluses eristatakse ratsonalistliku loomuõiguse 4 arengufaasi: 1. teoloogiaga seotud faas. Johann Oldendorp (1488 - 1567) Johhannes Althusius (1557 - 1638) Hugo Grotius (1583 - 1645) 2. klassikaline faas, mos geometricuse printsiipe järgiv loomuõiguse faas Thomas Hobbes (1588 - 1679) Benedictus de Spinoza (1632 - 1677) Samuel Pufendorf (1632 - 1694) Christian Wolff (1679 - 1754) 3. loomuõigusest kui vana päritud õiguse kriitiline mõõdupuu Christian Wolff (1679 - 1754) Cristian Thomasius (1655 - 1728) 4. loomuõiguse enesemääratlemine liberaalse poliitilise teooriana 1. teoloogiaga seotud faas. Ratsionalistliku loomuõiguse sünd on seotud Hollandi õigusteadlase Hugo Grotiuse (Huig de Groot) (1583-1645) nimega
1517. a toimus reformatsioon kirikus (Martin Luther), levitati lendlehti ristiinimese vabadusest ja kiriku vangipõlvest. 16. sajandil astusid troonile noored ja energilised valitsejad Henry VIII (Inglismaa), François I (Prantsusmaa), Karl V (püha Saksa-Rooma keiser), nende omavahelised suhted olid pingelised. Õukonnaelu oli väga tormiline. Tekkis uus põlvkond tooniandvaid filosoofe: Galilei (Itaalia), Kopernikus (Poola), Newton (Inglismaa), Kepler, Descartes (Prantsusmaa), Spinoza (Itaalia), Leibnitz (Saksamaa) - tekkis filosoofiline liberalism. Uus hoiak hindas usulist sallivust ja oli vastuolus kuningliku jumalusega, ühiskond liikus demokraatia ja kodaliku ühiskonna poole. Filosoofiline tagaplaan oli vähemoluline. Selle aja kunst oli mõjutatud Itaalia ja Euroopa kohalikest mõjudest ning oli üsna pinnapealsete ideedega. RENESSANSS JA BAROKK INGLISMAAL KUNI 18. SAJANDINI
Monistlikud teooriad tunnistavad ainult ühte poolt keha ja vaimu vahekorras, kuid seejuures dualistlikud teooriad pooldavad mõlemat väljavaadet. Monismi puhul on ka veel see, et seda võib olla väga radikaalselt või vähem. Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7
Monistlikud teooriad tunnistavad ainult ühte poolt keha ja vaimu vahekorras, kuid seejuures dualistlikud teooriad pooldavad mõlemat väljavaadet. Monismi puhul on ka veel see, et seda võib olla väga radikaalselt või vähem. Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud 67 samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
