risk 0.5 1%. Koorionbiopsia puhul tulemus kiire, 24 h jooksul, abordi risk 2-3%. Võetakse platsenta koeproov 10 12 nädalal, vanematel või kõrgenenud downi sündroomi riskiga rasedatelt 20. Fertiilsuse säilitamise võimalused Infertiilsus defineeritakse kui võimetus saada lapsi pärast 1 aastast pidevat üritamist. Meeste infertiilsuse põhjused: spermide liikuvus madal, ebanormaalsed spermid, liiga vähe sperme, leukotsüüdid spermas. Naistel sigimatuse peamised põhjused ovulatsioonihäired (27%), ja anatoomilised probleemid (22%) Munaraku krüopreservatsioon- kasutatakse eelkõige vähihaigete puhul aga ka diagnoositud varajase menopausi ajal, võrreldes loote külmutamisega väheedukas, ohtudeks külmutatud ootsüüdi metafaasi käävi muutused, mis võivad pärast fertilisatsiooni anda aluse karüotüüpiliselt defektsele embrüole.
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
(Botaanika, lk 266) * Võrreldes eelmiste taimerühmadega, on oluliseks anatoomiliseks erinevuseks täiuslike juhtsoonte - trahheede arenemine. * Katteseemnetaimede kõige iseloomulikumaks tunnuseks on õie esinemine. * Erinevalt paljasseemnetaimedest asetsevad siin seemnealgmed viljalehest (-lehtedest) tekkinud pesas. * Mikrospoorid, mida nim ka tolmuteradeks, satuvad esmalt viljalehtede ülemisest osast tekkinud suudmele (emakasuue) ja alles hiljem jõuavad spermid tolmutoru abil seemnealgmes areneva munarakuni. (Botaanika II, lk 455) * Viljade väga suur mitmekesisus on tingitud katteseemnetaimede süstemaatiliste rühmade tohutust mitmekesisusest ja viljade kohastumisest nende levitajatele. * Katteseemnetaimedel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre ja lehe osade või nende muudendite risoomide, mugulate, sibulate ja sigipungade abil. (Botaanika, lk 157) * Tähtsus: Katteseemnetaimedel on meie planeedi elustikus tähtsaim osa. Kogu kaasaegse
ja lümfotsüüte ja trombotsüüte. Oligopotentsed rakud – suudavad diferentseeruda paariks erinevaks rakutüübiks. Nt lümfoidsed ja müeloidsed tüvirakud. (lümfoidsed võivad luua erinevaid vererakke, nt B- ja T- lümfotsüüdid, kuid ei suuda diferentseeruda teisteks vererakkudeks nagu erütrotsüüdid. Unipotentsed rakud – osalevad teatud kudedes mingi kindla rakutüübi taastootmisel. Nt spermatogoonidest tekivad ainult spermid. Nende arengupotentsiaal on määratud realiseeruma vaid mõne kindla rakutüübina. 72. Asümmeetrilise ja sümmeetrilise rakujagunemise võrdlus. Sümmeetriline – 2 tekkivat tütarrakku on omavahel ja eellasrakuga identsed. Neid mõjutavad välised faktorid –
Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
fenotüübiliselt intermediaarselt. Kui omavahel ristata heterosügootseid (Bb) F1 hübriide, siis nende järglaskonnas (F2) toimub tunnuste lahknemine: järglastel ilmnevad F1 hübriidide vanemate (P generatsiooni) tunnused. Tunnuste lahknemine tuleneb sellest, et heterosügootsed F1 hübriidid moodustavad kaht tüüpi sugurakke (B ja b), mis viljastumisel kombineeruvad juhuslikult. Kuna kaht tüüpi spermid ja kaht tüüpi munarakud annavad 4 võimalikku kombinatsiooni, toimubki fenotüübiline lahknemine 32 Tabel. Põllumajandusloomade tunnuste fenotüübilised lahknemissuhted monohübriidse ristamise korral Tunnus Dominantne tunnus Intermediaarne Retsessiivne tunnus Fenotüübiline tunnus lahknemissuhe F2-s VEISED
puhul on loomariigis hooldavaks sugupooleks enamasti emane ja hülgajaks enamasti isane (nt kvaliteetne tedrekukk viljastab mitu emast, kuid ei hoolda). Samas esineb ka vastupidiseid näiteid, eriti kalade puhul (nt emane ogalik võib kudeda mitme isase pessa, kuid ei hoolda). Isase bioloogilise edukuse määrab eelkõige tema partnerite arv, emase oma aga eelkõige järglaste kvaliteet – Seemnerakkude ehk spermide tootmine on isasele suhteliselt odav. Kuna spermid on tillukesed rakud, milles peale DNA ei ole suurt midagi, jõuab isane neid toota tohutul hulgal. Iga üksik ebaõnnestunud sigimisakt ei lähe isasele kuigi palju maksma, kui tal on võimalus uuesti sigida uue partneriga. Seepärast tasub isasel oma bioloogilise kohasuse nimel eelkõige püüda võimalikult suurt partnerite arvu. Munarakkude tootmine seevastu on emasele kulukas. Kuna munarakud on spermidega võrreldes suured
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
