Kuidas on omavahel seotud meeleelundid ja närvisüsteem? Too üks näide elust! Kuidas on omavahel seotud närvisüsteem ja sisenõrenäärmed? Too üks näide elust Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. SUGUELUNDKOND MEESTE SUGUELUNDKOND Munand sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp
2 rakku tekib 4 rakku tekib Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: 1. Haploidse kromosoomistikuga ühekordne 2. Pärilikelt omadustelt erinevad 3. Küpsed sugurakud ei jagune enam 4. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Ovogenees-munarakkude ehk avatsüütide areng naisel. Spermid on varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. Dna on tihedalt kokku pakitud ning spermide peas esinevad lõhustatud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Munarakud on suuremõõtmelilsed ja kaetud kestaga. Nende areng sõltub vanusest. Sugurakkude arengu võrdlus Spermatogenees Ovogenees
kasv.taim. Kasut. istutusmaterjali kiireks tootmiseks;viirusvabade taimekultuuride saamiseks (nt.kartul) On haavakoes.Rakud pole diferentseerunud,on totipotentsed.Meristeempaljundus-vega- tiivse paljunemise e kloonimise meetod.Totipotentsus-võivad anda aluse kogu taime arengule.Embrüosiirdamine-seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisevalmis naise emakasse.Inim.kunstlikviljast.-in vitro- sel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku.Teine variant:süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku.Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel kuni moorula v blastotsüsti staadiumini ning siirdatakse naise emakasse.Tehakse:kui naisel esineb tervise- rike(munajuha umbus);mehe viljakuse korral.Kloonimine-identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist.Kloon-geneetiline teisik,saadud järglaskond moodustab klooni.
kormosoomid täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu). 5. Sugurakkude areng (ovo- ja spermatogenees) Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi- isas- ja emasorganism, uus organism saab alguse viljastumisel. Viljastunud munarakku nim, sügoodiks. Uus organism ühendab endas mõlema vanema geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust, teine seemnerakust. Mehe seemnerakud e spermid moodustuvad munanditele väänilistes seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogeenid. seemneraku arengut spermatogeenist küpse spermini nim. spermatogeneesiks. Spermatogeenid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Neist kujunevad viburitega varustatud spermid- igast spermatogeenist 4 spermi (mis talletatakse munandimanustes). Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid
3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas · Spermid liiguvad viiburi abiga · Munarakku saab viljastada ainult 1 seemnerakk · Pärast viljastamist jaguneb munarakk kaheks, seejärel edasi ja lõpuks tekib rakukobar · Umbes nädala aja pärast kinnitub rakukobar emaka seinale 6. Viljatus · Viljatus tähendab et paar ei saa järglasi · Viljatusele on abiks kunstviljastumine 7. Idulane
omaduste poolest. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Saadud hübridoomkloon on säilitatav kui kaua tahes, ka külmutatuna. Monokloonne antikeha on kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomkloon. 5. Viljastumiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit. Millist neist eelistaksite kasutada teie, miks? Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul- mikroinjektsiooni meetodi kasutamisel-süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siiratakse siis naise emakasse. Eelistaksin esimest meetodit, sest see kahjustab munarakku oluliselt vähem, kui teine meetod. 6. 1970.aastatel oli maailmas tugev vastuseis embrüosiirdamise rakendamisele inimesel. Millest võis see põhjustatud olla?
tsentrioolipaarid liiguvas vastassuunas.poolustele liikuvate tsentrioolide vahel mood kääviniidid;Metafaas-liig krom raku keskossa,ühele tasapinnale.Krom on max kokku keerdunud.kääviniidid kinnituvad krom tsentromeeridele;Anafaas-lüh tsenrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kromosoomide kromantiidid eralduvad teineteisest;Telofaas-kääviniidid kaovad,sünteesitakse tuumamembraanid.Krom keerduvad järk-järgult lahti,tekivad tuumakesed. Suguline e generatiivne paljun-mehe seemnerakud on spermid,esmasteks eellasteks on spermatogoonid.Spermatogoodid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.valmin seemnerakud talletatakse munandimanuses.Naise munarakud valmi munasarjades. Eellasteks on ovogoonid. Naisel lõppeb ovogoonide paljun juba looteeas.Alco,narko-võivad kahjust kõiki munarakke.Iseärasused ovogeneesis toim meisoosil- iga menstruaaltsüklis lõpetab meioosi,väljub munasarjast enamasti 1 munarakk.Meioosi esim
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eo...
Bioloogiline surm- organismi elutähtsate talitluste seiskumine Kliiniline surm- Seisund mil lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Kehaväline viljastumine: 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3.Viljastumine on juhuslik. 4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: 1.Imetajad, roomajad ja linnud. 2.Küpseb vähem sugurakke. 3.Viljastumise tõenäosus suurem. 4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Kondoom- Spermid ei satu naise organismi(2%) Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%) Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama. Embrüogeneesi 3 varast etappi: 1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode
· Suguliselt ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isasja emasorganism. · Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemaorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. · Uus organism ühendab endas mõlema vanemaorganismi geneetilist omadusi, sest ükspool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust. · Mehe seemnerakud on spermid. · Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. · Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. · Spermatogonees ( seemne raku arengut spermatogoonist küpse spermini) võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. · Naise munarakud valmivad munasarjades. · Nende eellasteks on ovogoonid. · Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks.
Munarakud valmivad u. 28 päevase tsükliga, väljub munajuhasse 14. päeval, viljastumisvõimeline 36 tundi. Liigub emakasse 4-5 päeva, kinnitub 6.-7. päeval. TSÜGOOT- viljastunud munarakk MENSTRUAALTSÜKKEL- menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni kestev tsükkel. Menstruatsiooniga kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emaka seina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Rasestumisvastased vahendid: 1) Mehhaaniline: Kondoom- spermid ei satu naise organismi. Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. 2) Hormonaalsed: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist. Sisaldavad östogeeni ja progesterooni. 3) Bioloogiline: Välditakse suguühet ovulatsiooni perioodil. Ebaefektiivne. LOOTE ARENG Tsügoot e. viljastunud munarakk hakkab lõigustuma, see lõpeb emakas ja lõhustumise tulemusena tekib moorula e. kobarloode. Järgmisena moodustub blastotsüst, see vorm vastab
Sisemised: 1)munandid (2) neis toimub spermatosoidide valmimine; 2)munandimanused (2) spermavedeliku lisamine; 3)seemnejuhad (2); 4) seemnepõiekesed (2) 5)ampullid (2) spermavedeliku lisamine; 6)eesnääre (1) spermavedeliku lisamine; 7)sugutisibulanäärmed. 103. Spermide teke ja kulg Spermid tekivad terve eluaeg munandites, pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Naise suguelundid
Viljastumist jaotatakse vastavalt toimumiskohale kehasiseseks ja kehaväliseks Polüspermia – munarakku peab sisenema rohkem kui üks sperm Monospermia – munarakku tungib ainult üks sperm Viljastumine inimesel Toimub munajuha laienenud osas Munaraku eluiga 24h Spermi eluiga naise organimis 48h Viljastumise eelduseks ca 1000 spermi jõudmine munarakuni Spermid peavad alluma naise suguteede erilistele mõjudele, mis kiirendab nende liikumist Monospermia tagatakse membraani laengu muutusega Viljatus Võimetus saada järglast normallsel viisil aastase perioodi vältel Põhjused Mehepoolsed Vigaste spermide suur hulk, spermide vähene liikuvus – nende puhul aitab kunstslik viljastamine Spermas puuduvad spermid, sperma praktiliselt neutraalne, vähe spermat – võivad olla
Inimese kehas on niteks miljoneid rakke. Nende lesandeks on katta inimese keha, transportida hapnikku, juhtida nrviimpulsse peaajust ja seljaajust organitesse ning tagasi, tagada keha osade liikumine, videlda haigustekitajatega, vimaldada paljunemist jne. Vastavalt oma lesandele on nendel rakkudel ka iseloomulik kuju ja kindel asukoht kehas. Sarnase kuju ja lesandega rakud moodustavad kehas koe. Vib eristata kattekude, sidekude, nrvikude ja lihaskude. Inimese viksemateks rakkudeks on niteks spermid. Kige suuremad rakud on aga lindude munarakud. 6.)
MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõneselund, mis on seotud tupe ja munasarjadega) ja tupp. *OVULATSIOONIKS nimetatakse munaraku vabanemist munasarjast
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. SUGURAKKUDE ARENG Sugulisest e. Generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organimsi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nim. Sügoodiks. Mehe seemnerakud on spermid. Spermide esmasteks eelasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. Ovogeneesiks. Naisel lõpeb ovogoonide paljuneminejuba looteeas.
Köha võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Nohu võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Angiin bakterhaigus, mis põhjustab mandlite põletikku, ravitakse antibiootikumidega, sümptomiks köha ja mädased täpid mandlitel, nakkab Bronhiit kopsutorude põletik, sümptomiks köha, tavaliselt ei nakka Astma enamasti allergiline hingeldustõbi, hingamisteed (ka kopsudes) ahenevad ja organism ei saa piisavalt hapnikku, eluohtlik ja seetõttu peab teadma, kuidas lähedastele vajadusel abi anda ja millal kiirabi kutsuda, ei nakka, eluohtlik haigus Tuberkuloos bakterite põhjustatud (enamasti) kopsude haigus, mille raviks kasutatakse antibiootikume, nende võtmisel tuleb ravikuur korralikult lõpuni teha, et ei kujuneks välja ravimresistentset tuberkuloosi, eluohtlik haigus Läkaköha väga nakkav ägedaid köhahooge põhjustav bakterhaigus, mis võib väikelastele oll...
Suguelundid Naisel on kaks munasarja, kaks munajuha, üks emakas, üks tupp. Munaraku eemaldumine munasarjast on ovulatsioon. Järgmine munarakk eraldub umbes 2830 päeva pärast. Viljastumine toimub siis, kui munarakk on täpselt munajuha keskel ja ta on selleks võimeline umbes 1,5 päeva. Viljastumata munarakk liigub emakasse, emaka limaskestad on paksenenud ja nüüd nad lagunevad ning eralduvad koos verega. Mehel on kaks seemnesarja, kaks munandit, väänilised seemnetorukesed, spermid (tekivad torukeste sees), kaks seemnejuha, kaks seemnepõiekest, kaks munandimanust, peenis, kusetee. Normaalne spermatogenees kardab: kokkupuudet verega, keskmisest kõrgemat temperatuuri. Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus SPERMATOGENEES OVOGENEES Toimub ainult seemnesarjades. Toimub munasarjades. 3,5 kuud. Esimene min. 12aastaselt
sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk kuus Valminud spermid säiluvad Naisel valminud munarakud munandimanustes ei säili Perioodilisus Pidev protsess – ei ole Tsükliline tsükliline Arengutsükli pikkus 75-80 päeva 21-36 päeva (28 päeva keskmiselt) 2. Munasarjade ülesanded 1) Toodab suguhormoone (östrogeen ja progesteroon) 2) Valmivad sugurakud 3
Anafaasis kääviniidid lühenavad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võitab enamasti psa kaks organismi: isas - ja emasorganism. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Mehe seemnerakud on spermid, mida varasemas kirjanduses nimetatakse spermaatosoidideks. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. Seemneraku arengut spermatogoonist küpse spermani nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Naise sugurakkude eellsteks on ovogoonid. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajahusse nimetatakse ovulatsiooniks.
Pinnad, servad, otsad - Munandimanusejuha on väga vääniline, täidab keha ja saba ning pöördudes - facies medialis et lateralis üles, läheb ilma terava piirita üle seemnejuhaks – ductus deferens - margo anterior et posterior - Spermid kanduvad koos munandis toodetud vedelikuga munandi - extremitas superior et inferior viimajuhakestesse ja munandimanusejuhasse - ülaots kallutatud veidi ette lateraalselt - Spermide passiivset edasiliikumist nimetatud juhade happelises miljöös - tagaserval on munandimanus võimaldab rõhkude vahe ja seina peristaltika
2.Morgani seadused. Kromosoomide ristsiire. Morgani seadus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Kromosoomide ristsiire: meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus PILET 7 1.Sugurakude areng. Mehe seemnerakud on spermid, nende eellasteks on spermatogoonid ja need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. 5 Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovogeneesiks. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Naise
14) Välimised: 1)munandikott; 2) suguti. Sisemised: 1)munandid (2) neis toimub spermatosoidide valmimine; 2)munandimanused (2) spermavedeliku lisamine; 3)seemnejuhad (2); 4)seemnejuhaampullid (2) spermavedeliku lisamine; 5)eesnääre (1) spermavedeliku lisamine; 6)purskejuha (1). 78. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14)
kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakude küpsemisega ning eoste moodustumisega.Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tsütokinees on mitoosi lõpus toimuv tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Mehe seemnerakud on spermid, need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Igast spermotogoonist moodustub 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naise munarakud valmivad munasarjades. Eellasteks ovogoonid, munaraku areng on ovogenees. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga K...
Sugurakkude areng. Viljastumine Inimese sugurakkude areng Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse sugurakkude e gameetide tuumade ühinemisel. Mehe sugurakud on seemnerakud e spermid ja need tekivad spermatogeneesi käigus. Naise sugurakud on munarakud ja need tekivad ovogeneesi käigus. Sugurakkude üldiseloomustus küpsed sugurakud on haploidsed; sugurakkudes on nihutatud tuuma ja tsütoplasma suhe: spermas 1:1 munarakkudes 1: 1000 küpsed sugurakud ei jagune; nende ainevahetus on allasurutud aktiivsusega; küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (n. ö vabad rakud); nad on kehavõõrad rakud (nt. spermatosoidid).
jääkained ning mitmesugused organimsile vajalikud ained(nt glükoos).Teises etapis imenduvad vajalikud ained ja suurem osa veest verre tagasi.see toimub peenikestes torukestes.üleliigne vesi koos jääkainetega, nt liigsete sooladega.moodustab uriini. SUGUELUNDKOND Munandites moodustuvad meessuguhormoonid ja alates puberteedieast arenevad spermid. Munandites on peenikesed väänilised seemnetorukesed mille sisemises rakukihis arenevadki spermid. Munandites talletuvad valminud spermid. Kusiti juhib sperma välja. Enne kusitisse jõudmist
Sisemised: munandid toimub seemnerakkude(spermatosoidide) valmimine, munandimanused toimub seemnerakkude aeglane küpsemine, seemnejuhad-sperma väljajuhtimine, seemnepõiekesed-nõre lisandub spermale, muutes aktiivseks liikuma seemnerakke, eesnääre lisab spermavedelikku, purskejuha selle kaudu toimub seemnepurse. 103. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime).
Sisemised: munandid – toimub seemnerakkude(spermatosoidide) valmimine, munandimanused – toimub seemnerakkude aeglane küpsemine, seemnejuhad- sperma väljajuhtimine, seemnepõiekesed-nõre lisandub spermale, muutes aktiivseks liikuma seemnerakke, eesnääre – lisab spermavedelikku, purskejuha – selle kaudu toimub seemnepurse. 103. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime).
MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumi...
kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas UURIMISMEETODID: Binokulaarsed mikroskoobid võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Stereomikroskoobid suuremate objektide uurimiseks Elekrtonmikroskoop objekti muudab nähtavaks elektronvoog;elus objekte ei saa
nende vahel moodustuvad kääviniidid Erinevused: - Mitoos tagab kromosoomide arvu püsimise, meioos aga vähendab 2 korda - Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad, esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: * Haploidse kromosoomistikuga * Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jaugne enam Spermatogenees: * Seemnerakkude ehk spermide areng mehel * Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes * Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid * Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpse perioodi vältel * Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi * Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril * Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses Viljastumine - Toimub munajuha laienenud osas - Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk - Viljastatud munarakk jaguneb ja tekib rakukobar ehk kobarloode
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha 7) Lõpp Praktiliselt elu Menopausini (u. 45-50 lõpuni a.) Kehaväline Kehasisene viljastumine viljastumine 1) sugurakud 1) spermid viiakse väljaspool emase munajuha munajuhasse 2) vajalik väga 2) vaja on vähem suur sugurakke sugurakkude arv 3) suur osa 3) järglased on järglastest paremini kaitstud hukkub N: kahepaiksed, N: roomajad, kalad imetajad, linnud
Fundamentaalteadused- põhiteadused, mis uurivad objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus otsivad avastatud loodusteadusetele kasutusvõimalusi Rakendusbioloogia- bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimine ning teostamine' Üldbioloogilised teadused:geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia Eribioloogilised teadused:botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia Bioloogia seos teiste teadustega:1)teoreetline seos- nähtuste seletamine;psühholoogia, pedagoogika, 2)rakenduslik seos- meditsiin, veterinaaria, toiduainete töötlus Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organismidele omaseid protsesse seadmetes, et toota uuringuteks aineid; rakendusvaldkonnad:1)toiduainetööstuses-hapendamine, 2)ravimite väljatöötamine, 3)taimesortide loomisel Biotehnoloogia eelised:1)säästab energiat, 2)vähem kahjutuid jäätmei...
Rakuteooria – iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakust selle jagunemise teel. Rakumembraan: Ümbritseb rakku, andes rakule kuju Ühendab rakke kudedes Kaitseb rakke Selle kaudu toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transpordi viisid: 1. aktiivne transport – rakk kulutab energiat 2. passiivne ainete transport – energiat ei ole vaja (difusioon, osmoos) Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku inte...
Üleliigne vesi koos sooladega moodustab uriini. See liigub mööda kusejuha kusepõide. 23.15.teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust · Mehe suguelundkond jagunevad: 1.Sisemised: *munandid *munandimanused *eesnääre *seemnepõiekesed *seemnejuhad 2.Välimised: *munandikott *peenis ehk suguti ehk fallos Munandites on väänilised seemnetorukesed, milles valmivad isassugurakud ehk spermid. Spermide arenguks on vaja keha temperatuurist madalamat temperatuuri, spermid on keha võõras rakud ja ei tohi kokkupuutuda verega. Spermide arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Sugurakkude tootmine algab vanuses 12-15 ja kestab ligikaudu 80 aastani. Munandid toodavad ka meessuguhormoone, mille toimel arenenud sekundaarsed sugutunnused. Valminud spermid säilitatakse munandimanustes. Sperma moodustavad spermid koos seemnepõiekeste ja eesnäärme nõredega
kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Kromosoomid lahknevad ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustavad tuumamembraani ja tuumakesed. Tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. SUGURAKKUDE ARENG Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Mehe seemnerakud on spermid. Need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spernarogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Kuidas moodustuvad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovigeneesiks. Naisel lõpeb ovogoobide paljunemine juba looteeas.
põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised
Jagunemine toimub kaks korda. 45.Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosi puhul toimub rakutsükkel ehk jagunemine igas faasis vaid ühe korra. 46.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, mitte nende koopia? Kuna sugulisel paljunemisel arenev järglane saab mõlemalt vanemalt võrdselt kromosoome, mis mõjutavad tema geneetilist muutlikkust. 47.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Meessugurakud ehk spermid ning naissugurakud ehk munarakud. 48.Kus moodustuvad isassugurakud inimesel ning kus emassugurakud? Isassugurakud munandites ning emassugurakud munasarjades. 49.Kuidas moodustuvad isassugurakud inimesel ning kuidas emassugurakud? 50.Mille poolest erinevad emas-ja isassugurakud inimesel? Isassugurakkudel XY kromosoomid, emassugurakkudel XX kromosoomid. 51.Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel? Spermatogenees toimub tavaliselt teismeeast elulõpuni, meesorganismis.
Erandjuhus, kus munarakust ilma viljastumiseta areneb isend. Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud. · Lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogoon seemneraku eellasrakk. Spermatogenees spermide areng mehel. · Moodustuvad munandite väänilistes torukestes. · Kestab kogu suguküpsuse perioodi. MUNARAKUD · Suuremõõtmelised, toitainerikkad · Kaetud kestadega
✗ Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. ÕIGE ✗ Kromatiidid lahknevad meioosi teise jagunemise anafaasis. ÕIGE ✗ Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks. VALE Parandus: Munaraku eellast nimetatakse ovogooniks. 2. Leia õige vastus! ✗ Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu vähenemine kaks korda. ✗ DNA kahekordistumine toimub mitoosi interfaasis. ✗ Spermid moodustuvad spermatogeneesil. ✗ Bakterid paljunevad enamasti vegetatiivselt. ✗ Meioos esineb ovogeneesil. ✗ Meioosi lõpus on inimese suguraku kromosoomides DNA-molekule kokku 23. ✗ Geenivahetus kaasneb meioosi esimese profaasiga. ✗ Inimese munarakkude küpsemise keskmeks intervallik on 28 päeva. 3. Täida lünk ✗ Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. ✗ Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele.
TELOFAAS: Kääviniidid kaovad, sest neid pole enam tarvis. Tekivad tuumaksesed. Sünteesitakse uued tuumamembraanid!!!!!!!! Tuuma jagunemine on lõppenud. Tsütoplasma jaguneb kaheks. (Tsütokinees) MEIOOS. Rakkude jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide arv on tütarrakkuses väheneb kaks korda. Meioosin on kaks jagunemist. Teine jagunemine on väga sarnane mitoosile. Meioosi tulemusena tekivad sugurakud ja eosed. (märksõnad: sugurakud, spermid, eosed) MEIOOSI JA MITOOSI ERINEVUS. Meioosi esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Vahetavad osi.- See protsess suurendab pärilikku muundlikkust. 1. METAFAAS *Esimeses metafaasis koonduvad ekvatoriaal tasandile homoloogilised kromosoomid. 1. ANAFAAS *Kromosoomid lahknevad poolustele. 1. TELOFAAS *Enne teist jagunemist DNA kahekordistumist ei toimu. MEIOOSI 2 JAGUNEMINE ssarnaned mitoosile. Telofaas Kõik neli rakku on erinevad. 2 jagunemine sarnaneb mitoosile.
· Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade õite moodustumisega. · Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. 5 · Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a) muutumatus, b) vähenemine kaks korda, c) suurenemine kaks korda, d) suurenemine neli korda. · DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis. · Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viljastumisel. · Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga, b) meioosiga, c) vegetatiivselt, d) eoseliselt. · Meioos esineb: a) vegetatiivsel paljunemisel, b) somaatiliste rakkude pooldumisel, c) sügoodi lõigustumisel, d) ovogeneesil. · Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomdes DNA molekule kokku: a) 23, b) 26, c) 43, d) 46. · Geenivahetus kaasneb:
77. Nimetada mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1)munandikott; 2) suguti. Sisemised: 1)munandid (2) neis toimub spermatosoidide valmimine; 2)munandimanused (2) spermavedeliku lisamine; 3)seemnejuhad (2); 4)ampullid (2) spermavedeliku lisamine; 5)eesnääre (1) spermavedeliku lisamine; 6)purskejuha (1). 78. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14)
), et enam ei taastu. Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: · Haploidse kromosoomistikuga · Pärilikelt omadustelt erinevad · Küpsed sugurakud ei jagune enam · Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: · Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud: Suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees:
Seemnepõiekesed – Näärmed, mille nõre vedeldab spermat Eesnääre – Nõre lisandub spermale ja muudab spermatosoidid aktiivselt liikuvaks. Sugutisibulanäärmed – Nõre muudab seemnevedeliku limajaks. Suguti – Uriini ja seemnevedeliku väljutamine. Munandikott – Nahast mahuti, milles paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa. Spermide areng toimub peenikestes väänilistest seemnetorukeste sisemises rakukihis. Seejärel talletuvad valminud spermid munandimanustes. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekeste ja eesnäärme toodetud nõred ning moodustub sperma. Kusiti juhib sperma välja. Eripärasus võib olla näiteks selles, et elundkond asetseb väljas, mitte sees nagu naistel. Miks? Hoida külmemat temperatuuri. Testosteroon on peamine meessuguhormoon. Testosteroon mõjutab spermatosoidide kasvu ja arengut,
Embrüoloogia 25.veebruar KT 1. Viljastumine Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel,...
1. Võimalus: FSH manustamine, mille tagajärjel kutsuti esile superovulatsioon, mille tägajärjel eraldub rohkem munarakke. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ninf pestakse embrüod emakast välja. 2. Võimalus: Munarakkude eraldamine munajuhast v munasarjast, nende viljastamist väljaspool organismi ja embrüote kultiveerumine sobivasse arengujärku. Embrüosiirdamine inimesel: Kasutatakse kahte meetodit : Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul-mikroinjektsiooni meeodil süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatataske söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siiratakse siis naise emakasse. Kordamisküsimused: 1. Hinnakse embrüosiirdamise meetodite kasutamise + ja põllumajandusloomadel. Parema kvaliteediga järglased ning rohkem järglasi. Hea transportimiseks. Kulukas meetod. 2
1. RAKENDUSBIOLOOGIA teadusharu, kus millegi või kellegi abil toodetakse inimesele vajalikke aineid. Rakendusbioloogiat rakendatakse: 1) maaviljeluses (leiva tegemine) 2) loomakasvatuses (tõuaretus) 3) meditsiinis (vähivastased vaktsiinid) BIOTEHNOLOOGIA- rakendusbioloogia üks valdkond, kus kasvatatakse elusorganisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Eelised: *säästab energiat Puudused: *ajakulu vastavate organismide *vähem ja kahjutud jäätmed leidmiseks, kasvatamiseks *odav tooraine *tundlikkus keskkonnategurite suhtes FUNKTSIONAALNE TOIT- toit, mis sisaldab seedetegevusele kasulikke mikroorganisme. VADAK- juustu ja kohupiima kõrvalsaadus, millest on eraldatud piimavalk (keefir). Erinevad biotehnoloogilised töötlemised: 1) Piimatööstus (jogurt, 4) Sinihallitustooted morfiin) kee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
