Kus valmivad spermid ja millist teed liiguvad kehast välja? Spermid moodustuvad poiste munandites ja valmivad munandimanustes. Spermid liiguvad mööda seemnejuhasid kusitisse. Kus valmivad munarakud ja millist teed liiguvad naise kehas? Munarakud valmivad munasarjades. Munarakud liiguvad mööda muhajuhasid. Millised tegurid vähendavad meeste viljakust? Vigased spermid Stress Suitsetamine Varjatult kulgevad põletikud Temperatuuri tõus munandites (kui hoiad arvutit süles) Istuv eluviis Munandite verevarustushäired Mis võib kahjustada loodet tema arengu käigus? Füüsikalised mõjutajad (nt rappumine, põrutused, kitsad riided, löögid, kiirgused) Ema haigused (nt süüfilise bakterid, toksoplasma, punetised)
Ühes seemnepurskes u 2-5 milliliitris on keskmiselt 300 miljonit seemnerakku. Seemnerakud on väliselt konnakullese sarnased, liikuvad rakud, mille liitumisel munarakuga saab alguse uues elu. Spermatosoidid on väga väikesed, silmaga vaadeldes nähtamatud. Seemnerakk koosneb peast ja sabast, on väga liikuv. Seemneraud saavad liikuda tänu oma pika viburi abil. Seemneraku eluiga on kuni 72 tundi. Arengutsükkel kestab u 70 - 85 päeva. Sperme valmib murdeeast kuni elu lõpuni. Küpsed spermid tallatatakse munandimanustes. Spermid liiguvad naise suguteedes 3mm/minutis. Happelises keskkonnas langevad nad happe tardumusse. (Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality") Seemnepurse võib toimuda iseeensest, tavaliselt toimub see öösel. Toimuvat seemnepurset nimetatakse pollutsiooniks. Seemnepurse leiab aset ka eneserahuldamisel ehk masturbeerimisel ehk onaneerimisel. Seemnepurse toimub samuti ka sugulisel vahekorral. Seemnepurskega kaasnevat mõnutunnet nimetatakse orgasmiks
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud),
7 ± 10.2d 93.3 ± 3.9d SOL/LIN 51 ± 0.04f 0.45 ± 0.03e 0.45 ± 0.03e SKA(m)/ ALH(m) 2.7 ± 0.3 c,f 3.1 ± 0.3e 3.0 ± 0.5d ESM(%)/ LSM(%) 51.3 ± 20.8a 55.6 ± 7.6a 65.1 ± 11.8b KMA(%)/ MTDR-H(%) 66.9 ± 23.7a 78.4 ± 12.9 82.6 ± 7.6b HOTfunktsionaalselt tervikliku membraaniga spermid LSliikuvad spermid; OLSotseliikuvad spermid; SKLspermide liikumisteekonnal; SOLspermide otseliikuvus, SKAspermide kõrvalekaldeamplituud liikumistrajektoorist; ESMelusad stabiilse membraaniga spermid KMAkõrge mitokondriaalse aktiivsusega spermid; HOS intact plasma membranes; Gmotgeneral motile; PMotprogressively motile; VCLcurve line velocity; LINlinearity; ALHam of lateral head displacement; LSMlive stable membrane; MTDR-Hhigh mitochondrial activity;
naise suguteedes. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumise pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljastumise korral on abi kas kunstlikust või kehavälisest viljastamisest. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. Suur osa spermidest hukkub teel munajuhasse. Kui isassugurakke on spermas suhteliselt vähe, võib olla see üks mehe viljatuse põhjusi. Teekonnal munarakuni konkureerivad spermid omavahel, elujõulisematel ja kiirematel on suurem võimalus kohale jõuda. Vaid üks nendest paljudest isassugurakkudest, kes on läbinud emaka ja jõudnud munajuhasse, viljastab munaraku.
paljunemine lõpeb looteeas, 4)mood 1 munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, folliikulis areneb kollakeha-eraldab östrogeeni ja progesterooni Viljastumine seemne ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade ühinemine: 1)toimub munajuha laienenud osas, 2)munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36-48 tundi, spermid 48-72 tundi, 3) looteline areng toimub emakas, 4) munarakul haploidne kromosoomistik, seemnerakul diploidne, 5)viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu Sügoot viljastatud munarakk Kehaväline viljastamine Kehasisene viljastamine Küpseb palju sugurakke 1 sugurakk Juhuslik viljastumine Kindlam viljastumine Hukkub palju Ellujäämisvõimalus suurem N: kalad, kahepaiksed N: imetajad
SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama.
Kokkuvõte: Sugunäärmed · Mehe sugunaarmetes ehk munandites sunteesitakse meessuguhormoone ja seal valmivad ka isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. · Viljastamata munarakk havib ning koos sellega eraldub ka emaka limaskest.
SUGUELUNDKOND MEESTE SUGUELUNDKOND Munand sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp
suguelundkond tagab paljunemise, säilitab liigi, mehesuguelundid välimised: 1) suguti, 2) munandikotid (munandid), sisemised: 1) munandid meessugu hormoonid ja seemnerakud (spermid), 2) munandimanused talletatakse moodustunud spermid, 3) seemnejuhad spermid liiguvad sugutisse, 4) seemnepõiekesed ja eesnääre toodavad seemne vedelikku, spermid 1) keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine
Millised on mehe suguelundid ? Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. Kuidas valmivad mehe sugurakud, miks kestab see neil terve elu ? Mehe sugurakud paljunevad ja valmivad munandites. Spermide normaalseks arenguks on vaja madalat temperatuuri ja nad ei tohi verega kokku puutuda .Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Seega kui mehe organism kahjustub mürkidega, on võimalus, et mingi aja möödudes moodustuvad
Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas
Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes
Mehe välimised suguelundid: munandikotid, suguti. Mehe sisemised suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Munandites paljunevad ja valmivad spermid, neis sünteesitakse meessuguhormoone. On täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Nad vajavad arenguks kehatemp. madalamat temp, mitte kokkupuudet verega. Arengutsükkel 70-85 päeva. Ühe kuuga valmib miljoneid. Valminud spermid talletatakse manustes. Seemnepõied ja eesnääre eritavad nõret, milles spermid liiguvad. Sperma väljutatakse organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Purske ajal eritub mitusada miljonit spermi. Sugunäärmed hakkavad talitlema 12-15 a., elu lõpuni. Murdeiga algabki munandite tegevusega. Esmased sugutunnused: seemnerakkude teke, meessuguhormoonide teke. Teisased: karvade kasv näol, tugev arenenud lihaskond, madal hääl, iseloom. kehakuju. Naise välimised suguelundid: tupesuue
Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud eu jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse
täiendustega http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/mitosis/index.html 3 MÕISTED Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Spermid meessugurakud, haploidse kromosoomistikuga väikesed liikumisvõimelised rakud, mida toodetakse munandites. Haploidse kromosoomistikuga. Spermatogenees spermide areng. Pärilikelt omadustelt erinevad. Spermatogoon spermide eellasrakk. Küpsed sugurakud ei jagune enam.
Mehe sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Munandid sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning
1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid: Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid Munandimanused- talletuvad valminud spermid Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse. Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk
INIMESE MUNARAKU VILJASTUMINE KUIDAS TOIMUB SUGURAKKUDE ARENGUL? Suguliselt paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse sugurakkude ehk gameetide tuumade ühinemise kaudu. Mehe sugurakud on seemnerakud ehk spermid ja tekivad spermatogeneesi käigul. Naise sugurakud on munarakud ja tekivad ovogeneesi käigul. SPERMATOGENEES Spermatogoonid on seemneraku eellane. Spermatogoonid küpsevad suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoon moodustab 4 spermi Seemnerakud asuvad munadimanuses SEEMNERAKU ARENG spermid OVOGENEES ovulatsioon Ovogoonid on munaraku
1.Kirjuta naise või mehe suguelundi osa nimetus Seda mööda liiguvad spermid... seemnejuhad Selles areneb loode...emakas Selles valmivad spermid...munandid Selles valmivad munarakud...munasarjad Selles viljastub munarakk...munajuha 2.Paranda vale sõna lauses õigeks Spermid moodustuvad munajuhades munandites.. Korraga valmib miljoneid sperme, mis talletuvad munasarjades munandimanustes. Küpse munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse mensturatsiooniks ovulatsiooniks Mitte viljastunud munarakk eemaldub organismist ovulatsiooni menstruatsioonikäigus. Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3
12 15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni, kui mingid traumad või haigused seda enne ei katkesta. Munandite tegevused hakkabki poistel murdeiga. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused: karvade kasv näol(habe ja vuntsid), tugev ja hästi areneneud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. 1.2 Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud ja spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1.3 Spermid vajavad arenguks eritingimusi: Selleks, et isasrakud saaksid areneda, on vajalikud kindlad tingimused: 1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad,
9. II telofaas → kromosoomid pakitakse lahti → moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed → moodustub neli tütarrakku Sugurakkude areng tunnused: → haploidse kromosoomistikuga (kromosoomistik, kus kõiki kromosoome on üks) → pärilikelt omadustelt erinevad → küpsed sugurakud ei jagune enam → sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: → varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid → DNA on tihedalt kokku pakitud → peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees – spermide areng → moodustuvad munandite väänilistes torukestes → spermatogoonid (spermide eellasrakk) jagunevad mitoosi teel kaheks erinevaks spermatogooniks.
järgmisesse faasi või mitte. 10. Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Tulemuseks esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 11. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. Meioosi homoloogilised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale. Meioosil toimub ristsiire. Meioosil toimub kaks järjestikust jagunemist, aga mitoosil mitte. 12. Spermid moodustub terve elu, kuid üle 45.-50. Aastatel naistel munarakkude valmimine aeglustub ja lakkab. Spermid vajavad kehatemperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri, kuid munarakk vajab arenemiseks kehatemperatuuri. Spermid ei tohi verega kokku puutuda kuna kehavõõrad rakud, munarakk aga puutub verega kokku. 13. Erinevused Sisaldab Y- Sisaldab vaid X- Erinevused Spermatogoonid hakkavad Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Kormosoomi
M.Mundandid- meesuguhormoonide tootmine. Munandimanused talletavad munandis valminud seemnerakke. Seemnejuha- mööda liiguvad seemnerakkud. Seemnepõieke,eesnääre eritavad seemnevedeliku, milles spermid ajuvad. Kuseseemnejuha pääsevad välja uriini kui ka spermid. N.Munasarjad- toodavad naissuguhormoone. Munajuhas ühenduvad munasarja emakaga.
1. Selgita kuidas tekivad mehe ja naise sugurakud! +joonised SPERMID tekivad munandites, seal on mikroskoopilised seemnetorukesed. Tekkimine algab puberteedieas, suguküpsuse saabudes (1214). Korraga tekib palju sperme. Valminud spermid saab talletada mundandimanustes. Spermide tekkimine kestab kuni kõrge vanuseni. Oht: peab jälgima, et oleks madalam temperatuur. MUNARAKUD tekivad munasarjades. Teke algab juba looteeas, sündides on kõik munarakud munasarjades olemas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas. Küpsemine on perioodiline või tsükkliline. Tavaliselt valmib üks munarakk u. 28 päevaga. Küps munarakk eraldub munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse
3. Munarakk: moodustavad kõik looteeas, valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist, ei valmi elu lõpuni Seemnerakk: moodustuvad pidevalt kogu elu, vajavad kehatemperatuuriist madalamat temp. 4. Mehe välimised ja sisemised suguelundid: kusepõis, seemnepõiekesed, eesnääre, seemnejuhad, kusiti, suguti, munandimanused, munandid 5. Munandis moodustuvad meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad areneme spermid. 6. Spermid vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. 7. Sperma on meessugunäärmete nõre koos spermidega. 8. Naise suguelundid: munasarjad, munajuha,emakas, tupp 9. Munasarjad toodavad viljakal perioodil suguhormoone ning neis valmib munarakk. 10. Emakat vooderdav limaskest hakkab vohama ja paksenema pikkus 21-35päeva 11. kuna naistel on juba sündides olemas kõik munarakud mis võivad siis viga saada 12. meeste viljakas aega kestab suguküpseks saamiset kuni elu lõpuni, naistel aga -u50a. 13
Nii üllatava kui see ka poleks võib kuumas saunas käimine olla suguelundkonnale kahjulik. Mehe suguelundid asuvad kehast väljas pool ja vajavad jahedamat temperatuuri. Saunas laval istudes ei ole aga jahedam, vaid kuumem. Sellepärast tulekski näiteks midagi istumise alla võtta. Ka näiteks kakaeldes võib viljatuks jääda. Peaaegu kõik posid on kunagi kakelnud. Vahel juhtub, et lüüakse kõige hellemasse kohta allapoole vööd. Lüües sinna võib midagi halba juhtuda ja spermid puutuvad kokku verega. Spermid on aga kehale võõrad rakud ja keha asub kohe neid leukotsiidide abiga hävitama. Et saada terveid lapsi tuleks hoiduda narkootikumidest, alkoholist ja suitsetamisest. Ka kaklustest tuleks hoiduda. Tuleb käia tervisekontrollis ja elada tervislikult. Kõiki neid asju meeles pidadas võib üsna kindel olla, et tulevad terved ja tugevad lapsed.
Mitoosi e. Rakkude jagunemist on vaja organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees seemneraku areng Sügoot moodustub viljastumisel. Inimese haploidse kromosoomistikuga rakus on 23 kromosoomi Sarnasused: 1) spermis ja munarakus on dna hulk poole väiksem kui keharakkudes. Mõlemis on 23 kromosoomi 2) mõlemis sisaldub vanemorganismi geneetilisi omadusi. Erinevused: 1) mehel arenevad spermid kogu suguküpsuse perioodi, naisel aga lõpeb munarakkude paljunemine looteeas. 2) Mehel moodustuvad spermid munandite seemnetorukestes aga naisel munarakud moodustuvad munasarjades. Ontogenees Organismi individuaalne areng. Partenogenees areng viljastamata munarakust. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees spermi areng Embrüogenees loote areng Fülogenees liigi ajalooline areng Tsütokinees tsütoplasma jagunemine
Lk 112-Sugurakkude areng 1. Milles seisneb generatiivne paljunemine? Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. 2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused?
Lk 112-Sugurakkude areng 1. Milles seisneb generatiivne paljunemine? Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. 2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused?
Tsentrioolid kahestuvad. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahku, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine? Meessugurakkude moodustumist nimetatakse spermatogeneesiks. Spermid moodustuvad seemnetorukestes, nende eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad paljuminema mitoosi abil munandites suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega spermid, igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naissugurakkude moodustumist nimetatakse ovogeneesiks. Naise munarakud valmivad munasarjades, nende eellasteks on ovogoonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine ja tütarlapse 1. eluaasta alguseks on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel areng peatud suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult 1 rakus
Raku poolvedel sisus, mis Rakutuuma poolvedel sisus liidab kõik organellid ühtseks tervikuks 7. Homoloogilised kromosoomid- keharakk e somaatiline rakk [22 paari(autosoomid) +1paasugukromosoomid(N-XX, M-XY)r=23paari (46 kromosoomi)diploidne e kahekordne kromosoomistik,, ] , sugurakud e gameedid[N-ovotsüüdid-munarakud, M-spermid-seemnerakud, 22 kromosoomi +1 kromosoom( N-alati X, M x spermid, y spermid) = 23kromosoomi , haploidne e ühekordne kromosoomistik] 8.Nukleosoomse fibrilli ehitus-koosneb hostoonide molekulidest koosnevatest kerakestest. 9.Võrdle. Aktiivne/passiivne transport(transport toimub läbi valguliste kanalite) Aktiivne Passiivne Suuremad molekulis(C6H12O6) Väiksemad molekulid(H2O,O2,CO2) Lisaenergia ATB OSMOOS,DIPUSIOON
Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. Meioosi teel paljunevad gameetilised rakud. Meioosiga kaasneb sugurakkude küpsemine ning eoste moodustumine. Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Ristsiire toimub profaasis. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mees Munandid (tekivad spermid ja meessuguhormoonid), munandimanused (valminud seemnerakkude talletamine), seemnejuha (kuse-seemnejuha), eesnääre ja seemnepõieke (spermid sperma) Naine Munasarjad (tekivad munarakud ja naissuguhormoonid), munajuha (munarakk liigub, viljastamiskoht), emakas, tupp (spermid liiguvad, menstruatsioon). 6.Milline on kromosoomide ülesanne paljunemisel? Kuidas on seotud kromosoomid ja DNA? Mis juhtub DNA-ga enne rakkude jagunemist ja miks? Viljastumisel ühinevad spermi ja munaraku
3. Mis on Meioos, selle tähtsus, joonis. Meioos sugurakkude jagunemise viis. Tähtsus: *kromosoomide arvu vähendamine, et viljastamise hetkel tekiks sugurakkude liitumisel normaalne kromosoomide arv. 4. Võrrelda ovogeneesi ja spermatogeneesi. OVOGENEES SPERMATOGENEES Munarakkude areng naise organismis Spermide teke mehe organismis Munarakk tekib munasarjas Spermid tekivad munandites Munaraku eellased tekivad ainult looteeas Spermide eellased tekivad läbivalt terve elu Munarakk tekib murdeeas, kestab Spermid tekivad murdeeas ja kestab kõrge menopausini. (4550 eluaastani) eani Naisel tekib tsükliliselt ainult 1 munarakk Mehel tekib sperme pidevalt 5. Võrrelda kehavälist ja kehasisest viljastamist. Viljastumine on seemne ja munaraku ühinemine. See jaguneb kaheks.
elu lõpuni oleks tal väga palju munarakke vaja. Loote areng on pikk protsess ja loode vajab emalt palju aineid.Vanemas eas pole naistel enam nii hea tervis ja laps ei saaks emalt enam kõiki vajalikke aineid ning see kahjustaks tema arengut. Lapse sünnitamine on raske töö.Vanemas eas on nii lapsel, ui ka emal suurem risk mitte ellu jääda. Viljastumisega algab uue organismi areng Küsimused: 1. Mis teid pidi liiguvad spermid munarakuni? 2. Mis kindlustab, et ainult üks sperm viljastab munaraku? 3. Millised muutused toimuvad munarakuga pärast viljastumist? 4. Millised põhjused võivad tingida viljastuse? 5. Võrrelge loomulikku ja kuntstlikku viljastumist. Vastused: 1. Pärast naise suguteedesse sattumist liiguvad spermid läbi emaka munajuhasse. 2. Pärast spermi sisenemist muutub munaraku kest teistele läbimatuks. 3
1.Kirjelda mehe suguelundeid ja nende talitust. Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised on munandikott ja suguti. Munandid on sugunäärmed, kus moodustuvad meessuguhormoonid. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse. 2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on lihaseline õõnes elund, kus areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. 3
Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütogenees ja kokku tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Sugurakkude areng Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Meessugurakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogenees * spermid saavad alguse spermatogoonidest, mida toodetakse munandites alates teismelisest east * teismelise east hakkab organism tootma hormooni, mis aktiveerib munandid läbivad meioosi Spermatogoon XY / XX YY / / Spermid X X Y Y Ovogenees * sõltub (rohkem) hormonaalsest tasemest * ovogenees toimub algselt embrüostaadiumis ja tüdruk sünnib kõigi oma ovogoonidega koos
ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID:
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam.
varusid · hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres · normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama.
söötmele arenema ning valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 5)embrüiod siiratakse uuesti elusorganismi arenema.Suuragaatimad-teisest loomast pärit embrüotest järglasi sünnitanud loom.Embrüosiirdamine inimesel: 1)viljastatud 2)võib esineda tervisehärireid(ei ole võimalik saada/kanda;munajuhad umbes;spermis ei oma viljastumis võimalised) 2 mee- todit, kuidas teha in vitro: 1)viiakse katseklaasi munarakud ja spermid 2)mikroinjuktsioon-spermid süstitakse mikropinpeti anil munarakku.Edasi lastakse embrüodel areneda, plastula staadiumis süüratakse embrüo surrogaat emasse ( võib ka sammasse emakasse panna/siirata).Kaasneb mitmikute sündimine.Kloonimismeetodite toimumine: 1)embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine. Varase embrüo lõigusturakud/blastimeerid on kõik võimelised arenema hormonaalseks tervikorganimsmiks- nad on totipotentsed. Sel teel on
• Homoloogilised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale • Toimub ristsiire • Toimub kaks järjestikust jagunemist Millised on olulisemad erinevused tulemustes? • Kromosoomide arv väheneb kaks korda • Tütarrakud ei ole geneetiliselt identsed • Mitoosi ja meioosi võrdlus Kus toimub meioos inimesel? Meeste munandites väänilistes seemne- torukestes on 46 kromosoomiga rakud -spermatogoonid, mis teevad läbi meioosi ja tekivad spermid. http://www.kinderchirurgie.ch/fallderwoche/fdw3_02/rete_testis.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/73/Human_spermatozoides.JPG SPERMATOGENEES on spermide küpsemine. See algab puberteedi saabumisel ja lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Meioosis tekkinud rakud
ARENGUBIOLOOGIA 1. Nimeta rasestumisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. · Kondoom ja naiste kondoom Spermid ei satu naise organismi · Spermitsiidid Spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime · Pessaar Takistab spermide liikumist munajuhasse (hormonaalsed vahendid) · Kombineeritud tabletid piduravad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale · Minipillid · Hormoonsüstid · Hormoonkapslid · Spiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale · Hormoonspiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni (suguühtejärgsed vahendid)
ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks, sarnasus - nii munarakk, kui ka seemnerakk on mõeldud viljastumiseks ja järglaste saamiseks. 18. Ovogenees - munarakkude areng naistel, moodustub üks viljastamisvõimeline munarakk, üks kord kuus on munarakk viljastamisvõimeline, spermatogenees - spermide areng mehel, pidev protsess, mis toimub kehatemp. madalamal temp. 19. Sugurakkude areng naistel ja meestel mehe spermid moodustuvad munanditeväänilistes seemnetorukestes, spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid, spermi arengut nim. spermatogeneesiks, spermid hakkavad paljunema alles suguküpsuse alguses, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses, spermide areng kestab mehel kõrge vanuseni, naise munarakud valmivad munasarjades, munaraku eellased on ovogoonid, munaraku arengut nim. ovogeneesiks, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, munarakkude hävimine ei too uusi munarakke asemel. 20
SUGURAKKUDE ARENG Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: · Haploidse kromosoomistikuga · Pärilikelt omadustelt erinevad · Küpsed sugurakud ei jagune enam · Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud: Suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab.
spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud sugurakud talletuvad munandimanustes. Naissugurakud. Valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt edasi munajuhasse, mis omakorda suubuvad emakasse. 3. Viljastumine. Mehe ja naise suguühe. Selle käigus satuvad spermid naise suguteedesse. Oluline on spermide arv. Spermid peavad jõudma munarakuni. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Munarakk ja seemnerakk ühinevad ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle. Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude mõõtmed aina vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis
madalamal temperatuuril Võib kulgeda kõrge vanuseni 45-55 saabub menopaus, ovulatsioon lakkab Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Ristsiirde tõttu meioosi I profaasis on kõik sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (kehavõõrad rakud), seepärast ei või spermid verega kokku puutuda (veres leiduvad organismi kaitsesüsteemi rakud hävitaksid spermid, hiljem ka vääniliste seemnetorukeste pinnakihi Sugurakkude ainevahetus on alla surutud Spermide sabas(viburis) liikumisenergia saamiseks mitokondrid. DNA on tihedalt kokkupakitud ja peas hüdrolüütilised e lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Munarakud suuremõõtmelised ja toitainerikkad (valk ja rebu) ning kaetud
8. Mehe sugurakkude ehk spermide areng toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes, mille seintes asuvad spermide eellasrakud. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. Esimesed rakud jäävadki eellasrakkudeks ega arene edasi. Need rakud on eellasrakkude varuks, millest moodustuvad hiljem uued eellasrakud. Teist tüüpi rakud jagunevad meioosi teel edasi ning moodustuvad haploidsed seemnerakud spermid. Neid toodavad munandid, milles on sadu väänilisi seemnetorukesi. Spermide moodustumine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Munandites tekib sadu miljoneid sperme ööpäevas, nii et mees jõuab oma elu jooksul toota tohutul hulgal sugurakke. Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. Küpsemise ajal liiguvad need vähehaaval seemnetorukeste õõnsuse poole. Tugirakud hoolitsevad nende toitainetega varustamise eest ning reguleerivad küpsemist