Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. Esmakordselt mõõdeti aastaparallaks Eestis 1840.aasta paiku Tartu Tähetornis G.W. Struve poolt. 1840 aasta märgib täheastronoomia algust. Aastaparallaksid on väga väikesed, alla kaaresekundi. Kaugused tähtedeni on väga suured ja väga erinevad. Parsek vahemaa, mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter. Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni. Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusesse. Tähtede värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Tähed jaotatakse spektriklassidesse ( 7 ). Klass O sinakad tähed B sinakasvalged tähed ( Riigel ja Spiika ) A valged tähed ( Siirius , Veega ) F kollakasvalged tähed ( Prooküon)
kukkuma tuumale. Aga ei kuku, seega on aatomid püsivad kuitahes kaua. 4. Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta? - Mikroosakeste maailmas, aatomimaailmas toimivad mingid uudsed seaduspärasused, mis on sootuks erinevad neist, mida tunneme makrofüüsikast. 5. Kuidas tekib joonspekter? Kirjelda seda spektrit? - Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. Joonspektrid on aatomite spektrid. Nende helendus ei sisalda iga lainepikkusega valgust, vaid liitub teatavate kindlate lainepikkustega valgusvoogudest. 6. Mida joonspektri tekkimine kinnitab aatomi kohta? - Tähendab, et aatomeist kiiratakse kindla energiaga aatomeid. 7. Millist seaduspära märgati spektrijoonte asendis? - jooned on rühmitunud spektriaalseeriatesse,igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasi. 8
Kõik helis sisalduvad ülejäänud siinusvõnkumised (harmoonilised) on põhitooni täisarvu kordsed. Heli kõla ehk tämbri määrab ülemtoonide arv, nende sagedused nende tugevused ning mürad. Helisignaalide tehnilised näitajad Helisignaalid saadakse mikrofonide või salvestusseadmete elektroakustiliste muundite kaudu. Signaalide põhinäitajad on: 1) Spektri laius 2) Signaali tase, nivoo 3) Ning signaali dünaamika ala Signaali spekter kujutab signaali elektrilise pinge harmooniliste komponentide amplituude erinevatel sagedustel. Helisignaalid on väga laia spektriga, kuid normaalseks heli taastamiseks piisab suurema amplituudiliste komponentide edastamist. Põhjus on selles, et 1) kõrvalsagedusala on piiratud (16 Hz 20 kHz) ning ka dünaamika ala on piiratud. Teiseks põhjuseks helisignaali võimsuse spektraaltihedus on teatavast piirist väga hõre ja kõrv ei märka vähese tihedusga spektriosa puudumist
Kirchhoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E=I*R Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= Ro + R millest E = I * Ro + I * R ehk E=I*R mida eelmine valem väidabki. [vaata | 6. Harmoonilise signaali parameetrid ja spekter. muuda] Siinussignaali avaldis ja parameetrid: amplituud, sagedus, ringsagedus, periood, algfaas. Definitsioonid ja ühikud. Siinussignaali graafik. Amplituudspekter. Perioodilise signaali esitamine harmoonikute summana, Fourier' seeriad. Nelinurkse ja kolmnurkse perioodilise signaali Fourier' spekter. 1. o Siinussignaali hetkväärtuse sõltuvus amplituudist, sagedusest, ajast ja algfaasist --
Valge valgus on keeruka spektraalkoostisega elektromagnetkiirgus, mille mõjul inimsilmas tekib neutraalne värvusaisting. Niisuguse aistingu tekitab kõrge temperatuurini kuumenenud läbipaistmatu keha (näiteks Päikese või volframniidiga hõõglambi) kiirgus. Valge valguse aistingut võib saada ka põhivärvuste (näiteks punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendusvärvuse (näiteks sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Terve spekter, mis sisaldab teatavates vahekordades kõigi lainepikkusega kiiri (komponente) vahemikus 380-760 nm, loob taju valgest valgusest. Valge valguse näiteks on loomulik päevavalgus või ka luminofoorlampide nii nimetatud päevavalguslampide valgus. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 20.11.2007 27.11.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet Töö eesmärk: Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert-butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape. Kasutatavad nõud: 1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt 2) 25 ml ümarkolb 3) magnetsegaja 4) magnetsegja pulk 5) jahuti 6) Pasteuri pipett 7) jää vann 8) katseklaas-vee mõõtmise jaoks 9) Termomeeter 10) spaatel 12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla) 13) Petri tass 14) keeduklas Ained: 1) 0,50 ml bensonitriili 2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml 3) 10 ml etanooli ...
sildi all toime sõjaväelise riigipöörde. Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, kitsendati kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Sellega algas autoritaarne ajastu Eesti iseseisvuse lühikeses ajaloos. Demokraatia kitsendamist põhjendas Konstantin Päts riikliku vajadusega, sest rahvas olevat haige. Valitsevale korrale opositsiooniliste jõudude spekter oli lai ja ulatus kommunistidest vapsideni. Eriti ebapopulaarne oli vaikiv ajastu haritlaste seas. Suurem osa rahvast leppis kõva käe poliitikaga, kuna demokraatiakogemus oli üürike, poliitiline kultuur ebapiisav, inimesed "lehmakauplemisest" tüdinud. Veebruaris 1936 toimunud referendumil kiideti heaks moodustada kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1937 sai kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus valmis ja Konstantin Päts valiti selle järgi 21
2. Enam -vähem täidavad sama funktsiooni, mis erakonnad mõjutavad poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid, aitavad säilitada pluralismi jt. Helle Pondre 2010 Survegrupp Erakond Ei ole võimul On võimul Mõjutamine väljas poolt Mõjutamine võimul olles Kogu valdkondade Keskendub mingile spekter kaetakse valdkonnale Kindel liikmeskond Liikmeskond on raske Organisatsioon koos määratleda põhikirjaga Õpik, lk 84 (kokkuvõtlik joonis) Helle Pondre 2010 Survegruppide liigid A. Kategooriakaitse grupid kaitsevad mingi sotsiaalse kategooria huve, nt põllumeeste huve. Sellisel grupil on nõudmised üsna püsivad, mis on
Katse oli seline: Ta lasi valguskiirel langeda läbi aknaluugi väikese ava vertikaalsele juuksekarvale ja nägi vastasasuval seinal järgmist pilti: Järelikult valgus paindus tõkke taha. Et selline nähtus aset leiaks, peab tõkke läbimõõt olema samas suurusjärgus valguse lainepikkusega. (ei tohi erineda üle 10x) Seda nähtust on parem uurida difraktsioonvõre abil. Nt. klaasplaat, kuhu on tõmmatud kriipsud. ...-10 000 mm´le. Sellise võre abil saadakse väga häid spektreid. Spekter tekib sellepärast, et pikem laine paindub rohkem tõkke taha kui lühike. Neid spektreid kasutatakse ainete kindlakstegemisel, tähe pinnatemp. määramiseks, tähtede kauguse ja kiiruse määramiseks. Difraktsiooninähtus näitab, et valguse puhul on tegemist lainetusega. 5. Geomeetrilise optika mõisted. Valguse peegeldumise seadus ja kujutis tasapeeglis. Geomeetriline optika on optika osa, mis uurib valguskiirte liikumist. Selle aluseks on mitmed mõisted:
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi üh...
ja 20. sajandil toimus tänu majanduse ja poliitika tormilisele arengule, mis jättis tugeva jälje ka Poola kunstile. Erinevate kultuuride dialoog ja interpretatsioon on olnud Poolale iseloomulikud sajandite jooksul. Traditsioonid, kombed ja riietus peegeldavad nii Ida kui Lääne mõjusid. Aadelkonna rõivastumisstiili 16. ja 17. sajandi mõjutasid idamaised ornamendid ning islam, need on mõjutanud ka Poola kööki ja sotsiaalelu. Poola linnades peegeldub kogu Euroopa arhitektuuristiillide spekter. Poola idapiir oli Lääne arhitektuuri mõjupiiriks. Ajalugu ei ole arhitektuuri mälestusmärke soosinud, ometi on säilinud suur hulk iidseid ehitisi - lossid, kirikud ja kindlused, millest paljud on Euroopa kontekstis unikaalsed. Mitmed neist on hoolikalt restaureeritud, näiteks Krakowi kuningaloss. Teisi on põhjalikult ümber ehitatud, kuna need tehti II Maailmasõja käigus täielikult maatasa. Eriline tähelepanu on Poolas kirikuarhitektuuril, kirikuid on riigis üldse palju
Tähtede tekkimine ja evolutsioon Aleks Post Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikud on tähtede mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi temperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede tekkimine Tekivad tähtedevahelises keskkonnas asuvates suurema tihedusega regioonides Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks Koosnevad peamiselt vesinikust ~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooni...
10. Mis on r-i aktivatsioonienergia? Ae määrab....kiiruse. Ea on energia, mis peab osakesel olema, et nad ületaksid aktivatsioonibarjääri ja reaktsioon saaks toimuda. 11. Keha pindala suureneb proportsionaalselt keha lineaarmõõtme (millise?) astmega. Kuidas muutub lineaarmõõtmest sõltuvalt keha ruumala ja pindala suhe? Keha pindala suureneb proportsionaalselt lineaarmõõtme ruuduga. Keha ruumala ja pindala suhe muutub l3/l2. 12. Mis on spekter, mis on nähtav spekter. Spekter kirjeldab valguse ehk elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse jaotust energiavälja iseloomustava sageduse, või ka sageduse pöördväärtuse ehk lainepikkuse, järgi. Nähtav spekter on elektromagnetlainete vahemikus 380 kuni 780 nm kiirguste intensiivsuste jaotus. 13. Vesi tekib jää sulamisel kui ..? mis on sulamissoojus, ühik. Vesi tekib jää sulamisel kui osakeste kineetiline energia ületab osakeste vahelise
kaugemale. Nii on ka elektronidega aatomis: nende kaugus tuumast muutub teiste aatomite toimel. Kui aga muutub kaugus tuumast, muutub ka elektroni energia. Asja teeb veel keerulisemaks soojusliikumine: naaberaatomid lähenevad ja kaugenevad juhuslikult ja kogu aeg! Ja elektron võib ergastatud olekus minna üle hoopis teisele aatomile. Ja kuna aatomeid on metalli 1 cm 3 ca 10 23 tükki, siis kiirgub väga palju erineva lainepikkusega valguslaineid, mis annavad pideva spektri. Pidev spekter on omane hõõguvatele vedelikele ja tahkistele. 3
kaugusest meist, kuid ka internetiteenuse pakkuja ühenduste kvaliteedist. Andmeedastuse maksimaalkiirus Kasutasime andmeedastuse kiiruse hindamiseks spetsiaalseid internetilehekülgi http://www.ruuter.ee/kiirus.php, http://cyber.pri.ee/kiirusetest ning FTP- programmi Ipswitch WS_FTP (laadides alla ftp.funet.fi-st). Ühenduse kiirus varieerus 2.33Mbps .. 4.00Mbps Keskmine ühenduse kiirus jäi ~3Mbps kanti. Parimaks tulemuseks saime, nagu öeldud 4.00Mbps. 4. Kiiratava signaali spekter 20MHz Ostsillosgraafilt faili transpordi ajal lugemit võttes saime signaali kesksageduseks 2.452Ghz ribalaiuseks 20MHz. Graafiliselt võiks spektrit kujutada nii: 2.452 GHz
uuesti kuivada. Joonistusel kasutasin Akvarium 12 Akvarel Medovaja 4 Pastapliiats Pastapliiatsit kasutavad joonistajad vähe, ehkki sellega on väga hea joonistada, eriti kui südamik on tugev, kvaliteetne ega määri. Pastapliiatsiga saab teha paberile õhkõrna eeljoonistuse või viirutuse, et seejärel kontuure kordusjoonega rõhutada. Sellisel viisil tekib ilus diferentseeritud joonte spekter. Pastapliiats ei ole, erinevalt sulepeast, sulest või pintslist, tundlik niiske ilma suhtes. 5 Guass Guass on läbipaistmatu kattev vesivärv (akvarell) ja sellega maalimise tehnika. Maalitakse võimalikult märjale pinnale, harilikust akvarellist erinevalt on võimalik pinda mitu korda üle maalida. Valge aine sisalduse pärast on guassil valkjas varjund. Keskajal kaunistati guassidega käsikirju, alates renessansist
SILMADE TERVISHOID SILMAD JA TELEVIISOR Televiisori pikaajaline vaatamine ei ole hea lastele, vanematele inimestele ja inimestele kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades.
2.0/24? Vastus: C ja 24 4 7 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Modem. Millise ISO-OSI kihi seadmega on tegemist? Miks ja kus modemeid kasutatakse? Milline on modemi tööpõhimõte - mida ta teeb? Kuidas edastatakse andmeid (bittide 0 ja 1 väärtuseid) digitaalset sagedusmodulatsiooni (FSK) kasutavas modemis? Kuidas teostada FSK modemeid kasutades täisdupleksühendust? Skitseeri, kuidas näeb välja sellise, modemite vahelise FSK signaali spekter. Muu, mida oskad lisada. Vastus: 1. Modem asub ISO-OSI (kihid: rakendus, esitlus, seanss, transport, võrk, kanal, füüsiline ühendus) 1. kihis ehk FÜÜSILISES 2. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 3. Modem on seade, mis moduleerib ja demoduleerib edastatud analoogsignaali üle sidekanali ehk kodeerib ja dekodeerib digitaalset sõnumit analoogi ja tagasi. 4
- DISPERSIOON laialivalgumine, hajumine, mis on tingitud sellest, et eri värvi valgus murdub erinevatel lainepikkustel (vikerkaar on ka dispersioon) Sõltub valguse murdumise hulgast (RI)- mida rohkem valgus murdub, seda suurem dispersioon. Põhjustab läätsedes kromaatilist aberratsiooni- pildile tekivad soovimatud värvid, kuna dispersiooni tõttu murduvad värvid eri lainepikkustel ja nii jaotab spekter valge valguse mitmeks eri värviks. - VINJETEERUMINE- pildiäärte tumenemine keskosaga võrreldes. Esineb rohkem lainurgal. Tekib ka siis, kui täiskaader kaamera ette keerata poolkaader objektiiv. - HÜPERFOKAALDISTANTS Olukord, kus lähim teravustamisala on seatud lõpmatuse peale ehk terav on võimalikult suur ala. Sõltub objektiivi vaatenurgast-> lainurgaga on seda lihtsam teha. Kasutatakse tihti
gaasilised ained madalal rõhul. Joonspektri annab näiteks päevavalguslamp, mis on täidetud elavhõbeda auruga. Selle lambi spektris on tegelikult lisaks spektrijoontele ka pideva spektriga taust ehk foon. Spektris olev kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just selle aine aatomeid. See lubab aineid kiirgusspektrite järgi üksteisest eristada. Selgub, et kõikide tahkete ainete soojuskiirguse spektrid on ühel temperatuuril täiesti sarnased pidevspektrid. Aga kuidas tekib pidev spekter? Miks nüüd iga aatom ei kiirga ainult kindlate lainepikkustega valgust? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et elektronide energiatasemed ei ole igas aatomis täpselt sellised nagu üksikus, "normaalses" aatomis.. See on kursuses Füüsikalise looduskäsitluse alused õpitud tõrjutusprintsiibi üks avaldumisvorme lähestikku paiknevad aatomid ei saa olla täpselt ühesugustel energiatasemetel. Nii
madalas kontsentratsioonis emakasisesed võimalik leida nii meestel rasedusvastased spiraalid, kui naistel. Kui naise mittegenitaalsed organismi infektsioonid, lai spekter kaitsereaktsioonid antibiootikume, nõrgenevad, siis mitte immuunsüsteemi tingimata patogeensed puudulikkus ja mikroobid hakkavad hormonaalsed häired.
arvutiprogrammi puldi kaameratega ühendamiseks (mis näeb välja nagu maatriks või tabel), et kasutatakse serverit, mille emaplaati on sisse ehitatud kõik signaalitöötlus, modulatsioon ja millesse ühendatakse kogu tehnika ja aparatuur. Sain proovida tõsist ja vastutusrikast tööd aparatuuriga, sain tunda tema tundlikkust muutustele, sain praktilise kogemuse, mis aitas eristada väikseimaid muutusi video kvaliteedis ekraanil. Sain teada, kui oluline on valguse spekter pildikvaliteedi jaoks ja õppisin võimalusi neid probleeme parandada. Koos peainseneriga testisime kaameraid pärast remonti. 4 Hinnang praktikaettevõttele 5-palli skaalal hindaksin praktikaettevõttet 5-ga. Minu huvidega arvestati ja alati vastati kõigile küsimustele. Anti võimalus külastada erinevaid töökohti erinevatel aegadel ja päevadel. Lubati uurida iga töölise tööd ja assisteerida neid.
1.3PÄIKESEENERGIA Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Suurendamaks PV paneelide võimekust, on meilt võimalik tellida päikese järgimisseadet, mis liigutab moodulit vastavalt päikese liikumisele. Selline lisaseade suurendab paneeli tootlikust kuni 60%. Päikeseenergia on levinud piirkondades, kus on aastaringselt palju päikest. Palju kasutatakse seda näiteks USAs või Hispaanias. 1.3
kuiva filterpaberi. b. Lisasin uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa petrooleetrit. c. Põhja settinud massilt eemaldasin ekstrakti teelusika abil filtrile. d. Kordasin seda, kuni sademe kohal oleva ekstrakt muutus värvusetuks. e. Kõik ekstraktid viisin samasse kogumisnõusse. f. Määrasin kindlaks ekstrakti kogumahu V= 43 ml 5. Edasi uurisin saadud ekstrakti neeldumisspektri all. Spekter mõõtis vahemikus 350-600 nm. Tulemused: Neeldumismaksimumid: I 530 nm; 0,298 A II 471 nm ; 0,361 A ( E1cm1% = 3454 ) II 446,5 nm; 0,260 A Kirjanduse alusel domineerib paprikas lükopeen neeldumismaksimumidega 446, 474, 506 nm. Karotenoidi sisalduse arvutamine 3 A ∙V ∙ d ∙ 10 K= 1 mg E 1 cm ∙ g 0,361 ∙ 43∙ 0,65 ∙ 1000
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas.
7 suvitas türkiis, astub raskem rohekassinine ja korallide koha hõivab külluslik veinipunane. Kuid 8 värvid ei kao sel aastal kuhugi! See on tõesti tõsi, mustjashalli hooaja asemel tervitab meid 9 värvikas, jõulise karakteriga ja kirglik sügis. (vt foto 1) [1] 10 1.1 Väärikas veinigamma 11 Veinikarva punased ja lillad on moemaailma kuninglikemad toonid. Sel sügisel on moesõprade 12 käsutuses kogu spekter sügavlillakast nebbiolost noore rubiinja pinot noir'ini. Rikkalikud toonid 13 sobivad paljudele ja rõhutavad hästi nii suvelõpu päevitust kui ka aristokraatlikku kahvatust. 14 Veinigamma on lausa vastupandamatu kingadel ja aksessuaaridel, elustades nahapindu täpselt sama 15 sarmikalt nagu erinevaid villakangaid, siidi ja sametit. [1] 16 1.2 Kirglikud juveelitoonid 17 Käes on värviline sügis! Kõik toonid on aga tumenenud, justkui küpseks saanud. Loe lähemalt meie
eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Värvi toon Valguse spekter sisaldab lõpmata palju värve, ainult inimese silma eristusvõime on piiratud. Inimene eristab spektris umbes 130140 tooni. Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge. Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust, mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: Ploomlilla Oliivroheline Mereroheline
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Tähtede tekkimine T...
(näiteks tuullevijad, veevooluga levijad, jne.). Migratsiooniks nimetatakse levimist siis kui ühteaegu liigub kindlas suunas palju sama populatsiooni isendeid. Levimisvõime on oluline omadus kõigil liikidel, selle puudumisel on vähetõenäoline uusi ressursse hõlvata ja areaali suurendada. Suurem areaal on aga liigile kasulik sest nii saab isendite koguarv olla suurem ja liigi väljasuremise tõenäosus minimaalne. Seetõttu on organismidel välja kujunenud terve spekter kõikvõimalikke kohastumuslikke nippe ühest kohast teise jõudmiseks, kaasa arvatud näiteks uudishimu, mis sunnib uusi kohti avastama ja "vaatama, mis nurga taga on". Taimed kasutavad levimiseks vooluvett, tuult, loomi, lisaks on olemas paiskviljad seeme visatakse mehhaaniliselt valmimisel emataimest eemale. Sama on loomadega, kes valmikuna on liikumatud (sessiilsed organismid) ka neil on mingis vastsejärgus aktiivselt või passiivselt liikuvad sigikehad (diaspoorid).
Pärast 380 000 aastat paisumist oli aine jahtunud umbes 3000 kraadi juurde. Nüüd oli temperatuur paras, et vesiniku aatomid saaks moodustuda. Kui temperatuur langes, siis kogu aine oli moodustunud aatomiteks ja footonid ei saanud enam ainega reageerida. Gaasiline vesinik on läbipaistev, seega on ka universum läbipaistev. Ikka veel oli kiirgus ja footonid, mis kiirgust tekitasid omasid energiat ja lainepikkust, mis vastab ainele 3000 kraadi juures. See energia spekter külmutati, footonid ei saanud enam mingisuguse ainega reageerida. Need footonid jätkasid liikumist kogu universumis miljoneid aastaid ja universum jätkas paisumist nende arvelt. Penzias ja Wilson kuulsidki just nende footonite häält. Iga footon suhtles viimati elektroniga või muu laetud osakesega 13,8 miljonit aastat tagasi, täpselt pärast Suurt Pauku ja alates sealt universum oli paisunud üle 1000 korra
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Lo...
Valk lõhutakse peptiidideks kasutades selleks spetsiifilsi ensüüme, mis lõikavad valke teatud kohtadest. Saadud fragmente analüüsitakse HPLC-MS/MS abil. Kui valgu aiminohappelise järjestuse lõhkumine ei õnnestu trüpaasi produktide põhjal, siis on vajalik peptiidide edasine lõhkumine tandem-mass- spektromeetriat kasutades. Elektromagnetiline kiirgus 20. Millisteks mõttelisteks osadeks jagatakse elektromagnetilise kiirguse spekter ja milliseid protsesse vastavad spektriosad ergastavad aatomites ja molekulides? Selgitada erinevust emissiooni, absorbtsiooni ja fluorestsentsi nähtuste vahel. Miks mõned molekulid fluorestseeruvad ja teised mitte? Spektri jagunemine- raadio laine, teraherts, infrapunakiirgus, nähtav valgus, UV-kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. Protsessid- Absorptsioon- kui kvandi energia sobib aatomi mõnede energianivoode vahega toimub resonants:
Laste reumaatiline artriit Reumaatilisele artriidile on iseloomulik valu, paistetus ühes või mitmes liigeses/kõhredes ning punased laigud. Ravi eesmärgiks on eelkõige füüsilise funktsiooni säilitamine. Võib juhtuda ka haiguse tagajärjel liigeste deformeerumist. Samuti esineb tagajärjena ka pimedaks jäämist, sest haigusega võib kaasneda ka põletik silmades. Ennetamiseks oleks vajalik regulaarne silmade läbivaatus. (Smart, 2012, lk 247) Autismihäirete spekter Autismispektri häired on klass pervasiivseid arenguhäireid, mis puudutavad peaaegu igat lapse elu aspekti. Autismispektri häired diagnoositakse lapsepõlves, kuigi autism on kindlaks määratud juba sündides. Autismihäirete iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter“, sest autismil on mitmed erinevad jooned, spektri ühes otsas ühesugused, teises otsas teistsugused ja keskel hoopiski erinevad. Neid jooni nimetatakse just
Resonants süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega. Võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite abil on võimalik võimendada valikuliselt teatavaid sagedusi (ülemtoone) liitlaines ja muuta heli tämbrit. 37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)? Spektri liigid: 1) lineaarspekter vokaalid 2) pidev spekter konsonandid. Spektogramm heli kolmedimensiooniline kujutus ehk funktsioon, mille y-teljel on sagedus, x-teljel on aeg ning z-teljel amplituud. S. Liigid: 1) kitsaribaline spektrogramm: pikk analüüsiaken, väike täpsus aja teljel, suur täpsus sageduse teljel. 2) lairibaspektogramm lühike analüüsiaken, suur täpsus aja teljel, väike täpsus sageduse teljel. 38. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti
mustad kehad ,,hallid". Absoluutselt mustaks kehaks nimetatakse keha, mis neelab valikuta kogu kiirguse, mis talle väljastpoolt langeb. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Footon ehk "valguskvant" on aine (keskkonna) poolt kiiratav või neelatav minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter.
Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. Traditsioon Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. Värvipsühholoogia(emotsioonid) Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu
elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn "bioloogiline pimedus") Valgusallikad Loomuliku valguse puhul on tööviljakus 10% kõrgem Hõõglambil on kollakas soojem valgus, väike ökonoomsus Päevavalguslambil sinakas külm valgus väreleb Müra Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontoris on vastuvõetav müra 50-55 dBA, mis ei sega tööd. Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin,
A1 molekuli). Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, apolaarsetes lahustites hästi (petrooleeter, bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust. Karotenoidid (ka karoteen) sisaldavad hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid ja neelavad intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 480 nm. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib spekter muutuda (kui on ka klorofülli on maksimumid lainepikkustel 425 650 nm). Töö eesmärgiks on taimsest materjalist eraldatud karotenoidide segu võ karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril, uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine,-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik: 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist:
häire tundemärgid sobivad murettekitavalt hästi ja mis veelgi hullem, neil on mõnikord koguni psühhopaatia jooni. Nartsissistlikult käituv laps ei jää kellelegi märkamatuks: ta tõmbab teised kaasa võimuvõitlusesse, arhailistele meelemaastikele. Teda tuleb kas teenida või siis võideldakse võimu ja ülemvõimu pärast, põhimõttel "silm silma, hammas hamba vastu". 3 Nartsissism Nartsissistlike häirete puhul mida on terve spekter on tegemist nartsissismi, eneseväärikustunde häirega. Meil kõigil on mingisugune enesevääikustunne, terve või vähem terve, ning igalühel on ka haavu ja nõrku alasid. Me kompenseerime oma nõrkusi igaüks omal moel ning võib-olla käitume mõnikord ka narstsissistlikult, eriti siis, kui meid on alandatud või kui me oleme kogenud häbi. Nartsissistliku häire kõige valusam tunne ongi pidevalt varitsev häbi, mille vastu end siis erinevate võtetega kaitsta tuleb.
olema vähemalt 0,8. · ühe armatuuri valgusvoog võiks olla kuni 5 kiloluumenit, mille alusel tuleks valida valgustite arv. Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses ja lambi pinna madalam heledus võrreldes hõõglampidega vähendavad läikimise ja pimestamise probleeme. Tavalisest hõõglampidest efektiivsemad on ka halgeenlambid, mille valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem ja spekter parem. Üldvalgustuses on otstarbekam kuni 70W võimsusega luminofoorlampid. Kohtvalgustitesse sobivad 11 W luminofoorlampid ja 20W halgeenlambid. Kuna need on kallimad kui tavalised hõõglambid, tasub nende muretsemine end ära alles mõne aasta jooksul. Alati on inimele parem, kui kasutatakse maksimaalselt loodusliku valgust, kuigi meie asukoha tõttu, eriti talvel on võimalused piiratud. MIKROKLIIMA Mis on mikrokliima?
tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. Värvi toon Valguse spekter sisaldab lõpmata palju värve, ainult inimese silma eristusvõime on piiratud. Inimene eristab spektris umbes 130-140 tooni. Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge. Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust, mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: ploomlilla, oliivroheline, mereroheline, veripunane,
mustad kehad ,,hallid". Absoluutselt mustaks kehaks nimetatakse keha, mis neelab valikuta kogu kiirguse, mis talle väljastpoolt langeb. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Footon ehk "valguskvant" on aine (keskkonna) poolt kiiratav või neelatav minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter.
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. U Oomi seadus: I= R 5. Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Amplituud – maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist. Sagedus – võngete/impulsside arv ajaühikus. Periood – millegi korduva muutuse tsükli kestus. 6. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. 5 Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline
Lisaks lainepikkusele iseloomustatakse laineid nende sagedusega. Sageduseks nimetatakse laine võngete arvu sekundis. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz). Sagedusel 1 Hz teeb laine ühe võnke sekundis. 1 Hz = 1 võnge/s. Elektromagnetlainete lainepikkus ja sagedus on omavahel seotud: kindlale lainepikkusele vastab alati kindel sagedus. Lainepikkus ja sagedus on pöördvõrdelises seoses. (Ruut 2006: 14-15) Lisades on välja toodud elektromagnetlainete spekter (lisa 1), lainealade liigitus (lisa 2) ning erinevate raadiolainete kasutusvaldkonnad (lisa 3). Pinna- ja ruumilained Sõltuvalt antenni tüübist, liigist ja paigutusest levib elektromagnetiline laine erinevalt: pinnalainena ja ruumilainena. Pinnalained kiiratakse saatjast välja väikeste kiirgusnurkade korral ja levib atmosfääri alumistes kihtides, seega otsenähtavuse piires. Pinnalainetele avaldavad mõju maapinna reljeef ja loodus
valgus erivärvilisteks valgusvöötideks ehk valgus murdub põhivärvideks. 2.2 Optiline kiirgus Optilise kiirguse allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. Jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. Miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrge hind. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral. Seetõttu ei sobi LED-diood kasutamiseks monomoodilistes, vaid ainult multimoodilistes fiibrites. Laserdioodi väljundkarakteristik ei ole päris lineaarne, kuid digitaaledastuse korral ei ole see suureks takistuseks. Ebalineaarsuse kompenseerimiseks paigutatakse laseri väljundisse
U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V); R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω). Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Periood f = 1/T on sagedus (Hz) Amplituud w = 2*Pii*f on ringsagedus s(t) = A * sin (2*Pii*f * t) Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. p - elektriline võimsus p(t) = |s(t)|2 - ajaühikus ülekantud energia spekter, parameetriks on sagedus f = 1/T Hz-des B = fmax - fmin (riba laius) Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse väga suurte ja väikeste suuruste esitamisel nii, et nad nii palju ei erineks. Suhtelised dB nt SNR mõõtmisel
ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik:...
Tähed ei ole täiesti ideaalsed kiirgusallikad, kuigi nad on ideaalsele lähedased. Tugevas magnetväljas liikuvad elektronid saavad välja nn. sünkrotronkiirgusest ehk pärsskiirgusest. Sedatüüpi kiirgus lähtub plahvatanud tähtede, supernoovade jäänukitest.(Heikki Oja "Põhjanael") 4 Tähtede värvus ja heledus Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. (www.miksike.ee)
Juba esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele (siin loetletuile lisanduvad veel udukogud Andromeeda ning Orioni tähtkujus) on taevas teisigi, silmale nähtamatuid, kuid teleskoobis hästi vaadeldavaid udukogusid. Ettekujutus "saar-maailmadest" tugevnes pärast spektroskoopia kasutusele võtmist. Teleskoobis rohekana paistvad gaasudud näitavad heledatest joontest koosnevat spektrit, seevastu kollaste udude spekter on väga sarnane tavaliste G-spektriklassi tähtede spektritega. Asjaolu, et neis tähti näha ei ole, saab seletada udukogude ülisuure kaugusega. Möödunud sajandi lõpuks jõudsid astronoomid üsna üksmeelsele veendumusele, et tegemist on kaugete tähesüsteemidega; umbes samal ajal hakati nende kohta kasutama üldnime "galaktika". See, et need udukogud tõepoolest tähtedest koosnevad, selgus pärast suurte peegelteleskoopide kasutuselevõttu. Tänapäeval on
Praktiline töö I Rakkude külmutamine/sulatamine 1. Milleks on söötmesse lisatud antibiootikumid? Et bakterid vohama ei hakkaks 2. Milleks on söötmesse lisatud pH indikaator? Enamus rakuliine vajab kasvamiseks temperatuuri 37°C ja pH-d vahemikus 7,2-7,4. pH indikaatorina kasutatakse fenoolpunast. pH muutumisel happelisemaks muutub indikaator kollaseks ja pH muutumisel aluselisemaks muutub indikaator lillamaks. Rakud taluvad happelist keskkonda paremini kui aluselist. 3. Nimeta sagedasemaid rakukultuuri saastajaid. Pärm, bakterid, mükoplasma, viirused, teised rakuliinid 4. Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest need erinevad? primaarsed kultuurid koest eraldatud, paljunevad piiratud arv kordi (meie majas kasutatakse näiteks roti neuroneid) rakuliinid surematud st. paljunevad piiramatu arv kordi, kuid peab siiski arvestama asjaoluga, et aja jooksul rakud siiski muutuvad. Pärinevad reeglina embrüonaalsetest või kasva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
