VÄRVUSÕPETUS Meid kõiki kõikjal ja alati ümbritesvad värvid. Need mõjutavad meie tuju, mõtteid ja emotsioone. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Läbi prisma langedes laguneb ta spektri- ehk vikerkaarevärvideks. Spekter on vikerkaarevärviline riba. 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud.Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Kui päike särab läbi vihmapiiskade, võib näha vikerkaart. Iga piisk toimib sarnaselt klaasprismale
θ (Teeta) kõrvaldkalde nurk sõltub: 1. Prisma materjalist 2. Langemisnurgast 3. Prisma kujust Kõverpeeglid: F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired) Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel. Kumerpeeglid: F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused) Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel. Kontrolltöö teemad 1. Valguskiir 2. Valgusallikad 3. Valgusnähtsued 4. Valguse kiirus 5. Spekter 6. Peegeldamine 7. Murdumine 8. Sisepeegeldus 9. Joonised
(Teeta) kõrvaldkalde nurk sõltub: 1. Prisma materjalist 2. Langemisnurgast 3. Prisma kujust Kõverpeeglid: F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired) Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel. Kumerpeeglid: F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused) Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel. Kontrolltöö teemad 1. Valguskiir 2. Valgusallikad 3. Valgusnähtsued 4. Valguse kiirus 5. Spekter 6. Peegeldamine 7. Murdumine 8. Sisepeegeldus 9. Joonised
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati.Pilu asub läätse fookuses,kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk,mis suunataxe prismale
1) Kaaluda kaalumispaberil 70-80 mg KBr 2) Viia kaalutud KBr ahhaatuhmrisse 3) Lisada sinna spaatli otsaga (~1mg) uuritavat ainet 4) Saadud segu peenestada ning segada uhmrinuia abil peeneks 5) Saadud segu viia pressvormi ühtlase kihina ( kahe ketta vahele, peegelpinnad vastamisi) 6) Pressida rõhu all tabletiks( 10 t), kui on saavutatud vastav rõhk, siis oodata 30 s ning avada kraan 7) Saadud tablett asetada tabletihoidjasse 8) Tabletihoidja asetada spektrofotomeetri proovikambrisse 9)Mõõta spekter ning määata korrelatsioontabelite abil neeldumismaksimumidele vastavad sidemete võnkumised 10) Pesta tableti tegemiseks kasutatud vahendid( v.a tabletihoidja) kraani all veega ning kuivatada hoolikalt 11) Tabletihoidja puhastada niiske vatiga ja kuivatada Vedela aine spektri mõõtmine 1) Puhta vedeliku spektri mõõtmiseks kasutada KBr plaate, mis lasevad IP-kiirgust läbi 2) NB! KBr plaadid kardavad niiskust( tuleb hoida servadest) ning purunevad kukkudes
suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. · Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende absoluutsete murdumisnäitajatega( sest valguse kiirus õhus erineb väga vähe valguse kiirusest vaakumis. *VALGUSE DISPERSIOON 1. murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest: · Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks. · Valguse spekter näitab millstest koostisosadest valgus koosneb. · Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. · Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. · Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. 2. vikerkaar: · Vikerkaar tekib siis kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. · Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades.
u1=152mV u2=0,75mV u3=0,23mV Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=390mV u2=4,8mV u3=7,31mV 7. Leitud dünaamiline diapasoon. U Mõõdame asja üle. 8. Järeldused punkti 7. Kohta (juhendis punkt 6). Joonis 6. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 100Hz täisnurksignaali korral. Joonis 7. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 1000 Hz täisnurksignaali korral. Joonis 8. Spekter 100 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane). Joonis 9. Spekter 1000 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane). Nelinurk signaal koosneb mitmetest siinus signaalidest. Kuna uuritav raadiotrakt ei võimaldanud kõrgemaid sageduslikke komponente üle kanda, tekkisid vastuvõetud signaalis moonutused. 9
Konspekt 1. Mõisted Aatomifüüsika teadusharu, mis uurib aatomi ehitust ja omadusi Energiatase energia, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule Peakvantarv (n) määrab elektroni kõige tõenäosema kauguse tuumast (elektronkihi numbrid) Põhiolek olek, kus elektroni energia on minimaalne Ergastatud olek olek, kus elektroni energia on suurem kui põhiolekus Pidevspekter spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt üle teiseks värvuseks; elektromagnetilise kiirguse sagedus muutub pidevalt Joonspekter spekter, kus üksikud värvilised jooned on tumedal taustal (kiirgusspekter) või üksikud tumedad jooned on pideva spektri taustal (neeldumisspekter) Spektroskoop aparaat, mis koosneb skaalaga varustatud pikksilmast ja millega vaadeldakse spektrit Spektrograaf aparaat, kus spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile
Valguse sagedus on määratud valgusallikas toimuvate protsessidega ja see ei olene, millises keskkonnas valgus levib. Murdumisel muutub valguse lainepikkus, üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. 5.Mis on dispersioon? Selle seaduspära? Dispersiooniks nimetatakse absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust lainepikkusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on lainepikkus. 6.Mis on spekter? Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. 7.Seleta vikerkaare tekkimist? Et vikerkaar tekiks peab vihma sadama ja päike peab meil seljatagant paistma ja mitte kõrgemal horisondi kohal kui 42 kraadi. 8.Mis on pidevspekter ja joonspekter? Millised kehad vastavat spektrit annavad? Pidevspektris on esindatud kõiklainepikkused. Kuju oleneb aine temperatuurist (mida kõrgem on temperatuur seda lühemate lainepikkuste poole jääb spektri maksimum).
a. Negatiivse laenguga osakesed on positiivselt laetud pilve sees Tohmsoni rosinapudingi mudel b. Keskel on massiivne tuum, selle ümber tiirlevad elektronid aatomi planetaarmudel c. Elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed Bohri aatomimudel d. Tuuma ümber on elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev kaasaegne aatomimudel 2. Millistele aine olekutele milline spekter vastab? a. Tahke aine pidev spekter b. Hõre gaas joonspekter c. Gaas normaalrõhul ribaspekter 3. Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust (de Broglie laine)? (3) 4. Elektronmikroskoopia on a. liikuvate elektronide kasutamine väikeste objektide uurimiseks b. optilise mikroskoobile elektroonse sensori ja kuvari lisamine c. elektronide uurimine mikroskoobi all 5
parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja järgi, mistõttu seda nimetatakse energia spektriks. aknafunktsioone määravate Slepiani ridade kohta. mõistus algab aga tõenäosuse mõistest. Juhuslik Energia spekter on sageduse pidev funktsioon. Hinnangu määramisel on kasutusel 2*NW-1 akent. muutuja x() on seos, mis määrab juhusliku 9. Pideva perioodilise signaali Fourier' rida ja Igale andmerea pikkusele vastab parameetri NW
39. Mida nimetatakse valguskiireks? ©anmet.ptg 2007 5 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks.
e max arv aadress aadress 172.21.81. 255.255.255. 172.21.81. 172.21.81. 172.21.81.1 172.21.81. 3 27 30 96 224 97 98 26 127 2. Spektri mõõtmine Mõõta spektrianalüsaatoriga 2 WLAN tugijaamast kiiratavate signaalide spekter, kui mõlema tugijaama kaudu võrku ühendatud arvutitest laaditakse alla faili. Ühe tugijaama võrguga (,,orinoco", kanal 1) on ühendatud arvuti nr 5 (kontrollida, et see arvuti poleks kaabliga arvutivõrku ühendatud, seadistusi muuta pole vaja), kus andmeliikluse tekitamiseks laadida alla suurt faili lehelt: http://192.168.252.21/suurfail.htm. Samuti oma seadistatava WLAN tugijaama kaudu tuleks alla laadida seda sama suurt faili. 1
Valguse spekter- Värvuste skaala, mida vaadeldakse kui valge valgus on prismat läbides murdunud. Pidevspekter- spektris on esindatud kõik lainepikkused, spektroskoobis on näha mitmevärviline riba. Pidevspektri annavad tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid. Pidevspektri saamiseks tuleb keha kuumutada kõrge temperatuurini(Päike, hõõglamp)(NT: vikerkaar) Joonspekter- erineva heledusega värvilistest joontest koosnev spekter, mille jooned on eraldatud laiade tumedate ribadega. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises, klaasilises ja automoorses olekus. Iga keemilise elemendi isoleeritud aatomid kiirgavad rangelt kindlaid lainepikkusi.(NT: Na- l on silmapaistev kollane joon spektris) Ribaspekter- spektririba,mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest.Iga riba kujutab endast suure arvu üksteisele väga lähedal asuvate joonte kogumit.Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest
1. Võnkumiste ja lainete energia elastses keskkonnas. Kui üks keha on viidud tasakaalust välja viib see tasakaalust välja ka selle vastasosakesed, kes üritavad asja tasakaalustada, aga lähevad tegelikult ise ka tasakaalust välja. Need võnkumised tassivad endaga kaasas energiat. Ja selle suurusest olenebki kui kaugele see võnkumine jõuab. Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. 2. Lainete interferents ja võnkumiste spekter Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Liituvad üheks resultantlaineks. Võnkumiste spekter- võnkumiste kogum. 3. Doppleri efekt helilainete korral Lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi poolt tekitatava helikõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes helikõrgus langeb kiiresti.
Erinevatle ainetel on dispersioon erinev. Lainepikkuse suurenedes peaaegu kõigil vähenevad murdumisnäitajad. · Mida madalam on päike, seda kõrgem vikerkaar. Punane üleval, violetne all. Topeltvikerkaar on vastupidi. · Vikerkaar tekib, kui valguskiirt peegeldub vihmapiisast 2 korda. · Vikerkaar tekib, sest valguskiired murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Esineb dispersioon. · Valguse spektrid annavad meile infot aatomite ja aine ehituse kohta. · Spekter näitab, valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Põhiosa spektraalaparaadil on prisma või difraktsiooni võre. · Spektrograaf spektri jäädvustamiseks · Spektromeeter mõõdetakse spektri üksikuid paromeetreid · Spektraskoop on spektri vaatlemiseks. · Absouluutselt must keha kasutatakse spektri intensiivsuse määramiseks. Neelab kogu peale langeva valguse. · Spektrid jagunevad kahte suurde gruppi: kiirgusspektrid ja neeldumisspektrid.
Värvusõpetus Valguse spekter: Valge valgus ehk liitvalgs, koosneb spektri värvidest. Valge valguse spektri moodustavad punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne. Monitoril saadakse erinevad värvitoonid kolme põhivärvi(roheline, sinine, punane)segades. Valgusfilter: Valgusfilter-(värviline) klaas või plastik, mis laseb läbi kindlat värvi valguse ülejäänud neelduvad. Värviline pind: Värviline pind-neelab kõik valguseid peale selle millisena ta meile paistab. Speriskoop:
siseseintel enne kui pääseb uuesti läbi avause välja ja seega neeldub praktiliselt täielikult (muuseas, samal põhjusel näib toa sisemus päikesepaistelisel päeval kaugelt läbi avatud akna vaadatuna mustana). Kuna avaus on hästi väike, siis õõnsuse sisemuses olev kiirgus on praktiliselt tasakaalus seintega (mida hoitakse fikseeritud temperatuuril). Seega avaus kiirgab välja tasakaalulise spektriga kiirgust (nagu absoluutselt must keha). Absoluutselt musta keha kiirguse spekter (ühikulise pindala kohta). Näidatud on ka nähtava spektraalpiirkonna piirid. Absoluutselt musta keha kiirguse spekter (temperatuuril T) on antud Plancki kiirgusseadusega: , kus I on kiirguse intensiivsus (W) ühikulise pindala (m2) ja ühikulise lainepikkuse intervalli (nm) kohta, on lainepikkus, h on Plancki konstant, c on valguse kiirus vaakumis ja k on Boltzmanni konstant.
mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks
mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks
y a sin(t ) Kvandi energia, sagedus ja lainepikkus, kiirguse vôimsus: sagedus on ajühikus fikseeritud punkti labinud lainepikkuste arv hc 1 E h ; P h h 6 .62 10 34 Js c 3 .00 10 8 m / s Elektromagnetilise kiirguse spekter Ergastus Sisekihi Valentsele Võnkumised Pöörlemised Tuumade molek elektroni ktron spinnid ulis d id Nimetus gamma X-kiirgus UV-vis infrapunane mikrolained raadiolained Lainepikkus 10-13...10-11 10-11...10-8 10-8...10-6 10-6...10-4 10-4...10-1 10-1...101 [m]
halvenemist. 2.Kirjelda vähese loomuliku valgustusega kaasnevaid riske. organismis ebasoovitavad muutused: unehäired, suurem unevajadus, lünklik uni, varajane ärkamine, väsimus, liigsöömine, soov magusa järele, kehakaalu tõus, otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine, energiavaegus, soov sulguda üksindusse, seesmine pinge, ärritatavus, vähenenud seksuaalhuvi, masendus, meeleheide, vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele 3.Seleta, mis on valguse spekter. Milline spekter on inimesele sobivam? Mille poolest erinevad hõõgpirni, luminofoorlambi, LED-lambi spektrid? Valguse spekter võimaldab hinnata, kuivõrd kasutatav valgusallikas vastab päikesevalguse kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid. Luminofoorlambi spekter: Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve. LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4
halvenemist. 2.Kirjelda vähese loomuliku valgustusega kaasnevaid riske. organismis ebasoovitavad muutused: unehäired, suurem unevajadus, lünklik uni, varajane ärkamine, väsimus, liigsöömine, soov magusa järele, kehakaalu tõus, otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine, energiavaegus, soov sulguda üksindusse, seesmine pinge, ärritatavus, vähenenud seksuaalhuvi, masendus, meeleheide, vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele 3.Seleta, mis on valguse spekter. Milline spekter on inimesele sobivam? Mille poolest erinevad hõõgpirni, luminofoorlambi, LED-lambi spektrid? Valguse spekter võimaldab hinnata, kuivõrd kasutatav valgusallikas vastab päikesevalguse kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid. Luminofoorlambi spekter: Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve. LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4
5.)Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmagasin = 6490 Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.007A. 6.)Valimisimpulsi parameetrid ja skitseering pinge reziimis "toru hargil" Uh = 55 V pinge reziimis "toru võetud" Uv = 15 V pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V impulsi kestvus: 60 ms pausi kestvus: 40 ms Klahvvalimise parameetrid Valisime vajutatavaks klahviks "4" Esimese küüru sageduse spekter f1 = 775 Hz. Teise küüru sageduse spekter f2 = 1205 Hz. Esimese sageduse grupp on vägagi lähedane tabelis toodud 770 Hz-le ja teine sageduse grupp 1209 Hz-le, mis vastab numbrile "4". 7.)Kutsesignaali parameetrid ja skitseering U kutsesignaali amplituud = 100V , Ualalispinge nivoo = 50V , T kutsesignaali periood =40ms , F=25Hz 8.) Tuvastatud kohaliku efekti mahasurumisskeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus. Seejuures näidata vooluahelad vastasabonendilt kuularisse, mikrofonist
tantsivaid paare, mehed kandmas ainult musta ja naised valget. Hämaras ruumis näeme ainult heledalt riietatud naisi tantsimas. Jälgides nende tantsu, saame siiski aru, et neil peavad olema tantsupartnerid, kes nende valsipöördeid tasakaalustavad. Teiseks astronoomid suudavad mõõta väikseid kõrvalekaldeid ühtlasest jaotusest, seda nimetatakse massijaotuse häiritusspektriks. Too spekter vajab tumeainet: viimaseta oleks see oluliselt teistsugune kui vaadeldav spekter. Näiteks kui poleks tumeainet, siis poleks barüonaine saanud kuhjuda galaktikateks. Veel on teada, et enamiku barüonainest moodustab vesinik, veerandi jagu on heeliumi ning alla ühe protsendi muid elemente. Seda on mõõdetud ülivarajaste tähtede plasma koostiste järgi. Niisugune elementide jaotus, nagu on mõõdetud, sai tekkida üksnes juhul, kui varases Universumis oli barüonainet ja tumeainet õiges vahekorras, suhtega umbes 1:5. Tumeenergia kohta on vähem tõendeid
Dispersioonikõver- tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. 11. Vikerkaare tekkimine, joonis valguskiire murdumise ja täieliku peegelduse kohta vihmapiisas? Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiisas.Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. Tänu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevais suundades. 12. Mida iseloomustab spekter ja millised on spektrite liigid? Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Aine kiirgusspekter iseloomustab aine kiirgust. Spektrite liigid: pidevspekter, joonspekter, neeldumisspekter 13. Pidev-, joon- ja neeldumisspektri mõiste ja mis tingimustel nad tekivad? Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused, selles pole tühje kohti ja spektrograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba
lainepikkus? V = s/t = /T =f Valguslaine- ristsuunas võnkuvad elektri- ja magnetväljad. Valgus tekib aatomis, ergastatud elektronide kiirgamisel. Ergastamise järgi jagatakse valgusallikad: soojuslikud ja helendavad. Valgus lained Infravalgus- kiirgavad kõik kuumad kehad (päike, hõõglamp) Ultraviolettvalgus- mõõdukalt tervistav, muidu nahavähk Nähtav valgus- tekitab nägemisaistingu Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused.
Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (dispersio hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista. Valguse interferentsiks nim valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipu...
kosmoseagentuur NASA 1990. a. Nelja-aastase mõõtmise tulemusena osutus, et mikrolaineline kosmiline taustkiirgus on ebaühtlane kuni 10- kraadiste taevaaladeni, kuid see temperatuuri erinevus ulatub vaid ühe sajatuhandikuni kiirguse temperatuurist. Need ebaühtlused on pärit ülivarasest Universumist ja võivad olla aluseks tänapäeval nähtava Universumi struktuuri tekkele. Samal ajal kinnitab mõõdetud kiirguse spekter, et foonkiirgus on suure täpsusega absoluutselt musta keha kiirgus (temperatuuriga 2,73 K), s.t. ainega soojuslikust tasakaalust pärit olev kiirgus. Selline kiirgus on seletatav kõige loomulikumalt Suure Paugu teooriaga. [1] 5 TEKKEMEHANISM Kui galaktikad praegu eemalduvad üksteisest, siis pidid nad kunagi varem olema nii tihedalt koos, et aine, millest koosnevad tähed, ja muu hajusaine
The Borgia Bride(Borgia pruut) Mai-Liis Jeanne Altermann Kalogridis Raamatust • Autor:Jeanne Kalogridis • Ilmus:2005 • Draama • Raamatud pole tõlgitud eesti keelde Lugu • Sancha lapsepõlv • Surnutemuuseum • Abiellumine Gioffrega • Kohtumine Gioffre perega • Afäär Cesarega • Lucrezia kloostris olek • Paavsti surm Autorist • Jeanne Kalogridis (sündinud 1945) on ajalooliste,ulme ja õudusloode autor. • Samuti on ta kirjutanud kõik Star Treki raamatud J.M.Dillardi pseudonüümi all. Autori teisi raamatuid • Draakula Perepäevikud(1995-1997) • Spekter(1991) • Põlemisaeg(1997) • Mina,Mona Lisa(2006) • Kuri kuninganna(2009) • Krahvinna Scarlet:Itaalia Renesanssi Lugu(2010) Mida arvan raamatust? • Raamat sobiks inimestele, kel...
Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. Tunneme soojuskiirgusena Päikesekiirguse langemisnurk AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja
15 Tõstet ud 0 Valimi ne 60ms t Nr. 9 valimise aja-pinge diagramm Valimisimpulsside arv on võrdne valitud numbriga. Nr. üheksal on üheksa impulssi (joonisel pole kõiki impulsse), aga nr. nullil 10. Toonvalimise signaali spekter Toonvalimise signaali kahe ,,küüru" sagedusteks nr. 3 korral saime f 1 = 861,3 Hz ja f2 = 1335 Hz Saadud tulemused on peaaegu samad, mis nr. 3 tabeliväärtused f 1 = 852 Hz ja f2 = 1336 Hz. 7. Kutsesignaali parameetrid ja skitseeritud kuju Ostsillograafiga saime kutsesignaali amplituudiks ja perioodiks Ukutsesignaali amplituud =112,5 V Tkutsesignaali periood = 40 ms Kutsesignaali sagedus on f = 1/ Tkutsesignaali periood f = 1/0.04 = 25 Hz Ualalispinge nivoo = 55 V 8
Iga temperatuuri juures on olemas sagedus fmax, mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus fmax on võrdeline musta keha temperatuuriga T. Päikese fotosfäär, mille temperatuur on umbes 6000 K, kiirgab enamiku valgusest elektromagnetilise spektri nähtavas piirkonnas. Maa atmosfäär on vaid osaliselt läbipaistev nähtavale valgusele ning maapinnale jõudev valgus neelatakse või peegeldatakse. Maapind kiirgab elektromagnetlaineid, mille spekter vastab musta keha kiirgurile temperatuuriga umbes 300 K. Majapidamises kasutusel olevad hõõglampide spekter katab nii päikese kui ka maa musta keha spektrit. Osad hõõglambist eralduvatest footonitest asuvad nähtavas spektris, kuigi enamus neist on seotud pikemate, infrapunalainepikkustega. Infrapunast kiirgust me küll ei näe, kuid tunneme seda soojusena. Elektromagnetlainete kiirgamisel ja neeldumisel toimub soojusülekanne.
Valgus Koostaja: Emilia Õim 8.Klass Mis on valgus? Valgus on elektromagnet kiirgus. Enamasti mõtleme selle all nähtavat valgust. Kuid peale nähtava valguse on ka olemas ultravalgus ja infravalgus. Valgust mõõdetakse valgus lainepikkusega-elektromagnetlaineks. Valgus kannab energiat Mis on valgus? Spekter-näitab, millist värvi või millise lainepikkusega valgusi valgusallikas kiirgab Päikese valgust nimetatakse valgeks valguseks Valgus tekib lämmastiku ja hpniku aatomites Päikeselt saabuvatest osakestest Erinevad valgusallikad Inimeste teiktatud looduslikud Lamp Jaanimardikas Küünal Virmalised Lõkke Päike jne jne Värvused Värvusi on seitse Lihtvalgus- koosneb ühest värvilisest valgusest Liitvalgus- koosneb mitmest värvilisest valgusest Valge valgus- koosneb värvilistest valgutest, selle koostis on samasugune nagu Päikese valg...
Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus. Tegelikkuses aga väljub klaasprismast valgus, mis on lahutatud värvilisteks valgusteks. Kui panna prismast väljunud valguse ette ekraan, siis näeme ekraanil vikerkaarevärve - see on valguse spekter. Seda nähtust nimetatakse valgusedispersiooniks - erinevat värvi valgused murduvad natuke erinevalt. Sel põhjusel näemegi looduses vikerkaart - ka vihmapiiskade sees murdunud päikesevalgus lahutub värvilisteks valgusteks.
................................................................................................3 WIRELESS LAN'I TÖÖPÕHIMÕTE..................................................................................................3 WLAN'I RAKENDAMISE VÕIMALUSED........................................................................................4 WLAN TOPOLOOGIAD........................................................................................................................4 LAIENDATUD SPEKTER.....................................................................................................................5 RÄNDLUS................................................................................................................................................6 AKU JÕUDLUS.......................................................................................................................................6 PÕRGETE VÄHENDAMINE.......................................................
Nagu näha, on impulsioperaator seotud gradiendioperaatoriga ja koordinaadioperaator võrdub vastava koordinaadiga ja kujutab seega arvuga korrutamise operaatorit. Impulsipoeraator aga diferentsiaaloperaatorit korrutatud - ih -ga. Ülejäänud füüsikaliste suuruste operaatorid on saadavad järgmise vastavusprintsiibi alusel. Vastava klassikalise suuruse avaldises tuleb koordinaadid ja impulsid asendada vastavate operaatoritega. 30. Impulsi omaväärtuste spekter Impulsi omaväärtuste spekter on pidev, kõik väärtused on võimalikud. 31. Määramatuse printsiip Kvantmehhaanikast järeldub, et mitte kõik klassikalised suurused ei ole samaaegselt mõõdetavad. Nende suuruste korral ühe suurue täpsem mõõtmine viib sellele, et teise füüsikalise suuruse määramise täpsus väheneb. Matemaatiliselt väljendub samaaegselt mittemõõdetavus määramatuse seoste kujul.
Dispersioon? Nim. valguse lahutumist spektriks Mis on spekter - Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. Spektri liigid- Kiirgusspektrid(Pidev-,joon- ja ribaspektrid) ja neeldumisspektrid Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kvantoptika Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine
Φ magnetvoog (Wb) 26. Mida näitab elektrivälja tugevus (VÜT)? 27. Mida näitavad mahtuvus ja induktiivsus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega (VÜT)? Induktiivsus iseloomustab keha suutlikkust tekitada magnetvoogu ja endainduktsiooni elektromotoorjõudu. L= lamda*Φ/lamda L. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. C = q (laenguhulk) / U (potensiaal), ühik F. 28. Elektromagnetlainete skaala. Elektromagnetlainete skaala e. spekter on elektromagnetlainete liigitus lainepikkuse järgi. 29. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad kvant omadused, millal laine omadused? Ühe teooria järgi levib valgus osakestena, teise teooria järgi lainena.Valguse lainepikkuse muutumist saab iseloomustada kvantteooriaga.Laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri-ja magnetvälja perioodilises muutumises. 30. Mis on valgus? Tekitab nägemisaistingu ja inimene saab jälgida ümbritsevat keskkonda silmadega. 31
Loomulik Tehis (kunstlik) Kunstlik Üldvalgustus Ühtlane lokaliseeritud Kohtvalgustus Statsionaarne Teisaldatav Avariivalgustus Evakutsioonivalgustus Valvevalgustus Lambid Hõõglambid Päevavalguslambid Halogeenlambid LED valgustid Missugused on: Eelised Puudused? Hõõglamp Puudus väike kasutegur Eelis valguspekter loomuliku valguse lähedane Päevavalguslamp Eelis suur kasutegur Puudused - spekter - sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt) - müra - värv - utiliseerimine Halogeenlambid LED valgusti Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul: Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päeva valgust (loomuikku). Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust Heledalt värvitud seinad ja laed muudavad töökeskkonna mugavamaks ja suutlikumaks.
Suhtelist murdumisnäitajat saab leida seostest : Ns =v1/v2 =n2/n1 Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende absoluutsete murdumisnäitajatega. Valguse dispersioon Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest ( või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Vikerkaar koosneb 7-st värvusest : punasest,oranzist,kollasest,rohelisest,helesinisest ,sinisest ja violetsest. Seda värvilist riba hakkas Newton nimetama spektriks. Valguse spekter näitab,millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust ,vaid lahutab selle koostisosadeks,mille liitmisel saab taastada valge värvuse. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaagu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. Vikerkaar Vikerkaar tekib siis,kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Selleks ,et vikerkaart
Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub sageduse muutmisega või staatormähiste pooluspaaride arvu muutmise teel 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). - = = + 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Candela- valgus intensiivsus Lux- valgustatus Luumen- valgusvoog 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest
mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine põhimõtteliselt mitte millestki. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutavust. Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: Galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine Universumi mikrolainetausta spekter Tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures Keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik, deuteerium ja heelium) Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, Universumi kollaps, Universumi lõpp. Kas see tuleb, sõltub mateeria tihedusest ja kosmoloogilisest konstandist. Big Bang Et teadaolevad füüsikateooriad ei ole Suurele Paugule lähedase ajaClickkohta to edit Master text styl rakendatavad, puudub Suure Paugu Second level
Valgus – osake ja/või laine Valgus on elektromagnetlained mis levivad ruumis. Elektromagnetlainete spekter on lõpmatult lai ehk valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Seega on valgusel nii lainete kui osakeste omadused. Mida kõrgema sagedusega, energiaga, on kiirgus seda rohkem on tegemist osakeste omadustega ja vastupidi. Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja seega omab samuti mõlemaid omadusi. Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti):
Lainepikkus-lähim teekond samas võnkefaasis oleva kahe punkti vahel Monokromaatne valgus-sama lainepikkusega valguslainetest Laine periood T-aeg, mille jooksul valguse läbib ühe lainepikkuse Laine sagedus f-valguslaine täisvõngete arv ajaühikus Laine faas-määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel(siinusfunktsiooni argument) Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, keskkonnast, mille laine on läbinud Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine Murdumisseadus- ...
Doppleri efekt Doppleri efekti avastas Austria füüsik Christian Johan Doppler. Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Kui vaatleja ja laineallikas teineteisele lähenevad, siis sagedus suureneb (heli muutub kõrgemaks, spektrivärvid nihkuvad violetse poole- violettnihe), kui nad teineteisest eemalduvad, siis sagedus väheneb (heli muutub madalamaks, spekter nihkub punase poole- punanihe). Doppleri efekt põhjustab vastu valgust kiirusega v leviva aatomi puhul neeldumise tõenäosuse kasvu, valgusega samas suunas liikuv aatom neelab footoni väikese tõenäosusega. Paremalt vasakule liikuvate aatomite pidurdamiseks tuleb neile suunata teine, vastassuunas leviv, laserikiir. Doppleri efekti põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi.
Aatomi põhiolek kui tal on madalaim võimalik energia Ergastatud olek-kui elektronid on liikunud kõrgematele orbiitidele Spekter-värvuste skaala (pidevspekter, kiirgusspekter, neeldumispekter) Bohri postulaadid: 1)Statsionaarsete olekute postulaat: aatom võib viibida ainult erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia diskreetsed väärtused 2)Lubatud orbiitite postulaat: aatomi püsivatele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel 3)kiirguse posulaat: üleminek ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektrimagnetilise energiakvandi Kirchhoffi reegel aatom kiirgab ja neelab valgust samadel lainepikkustel De Broglie hüpotees-elektronidel on laineomadused Pauli keeluprintsiip-ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni Vanakreeka aatomimudel-aatom on äärmiselt väike, silmale nähtamatu jagamatu osake Thompsoni aatomimudel-aatom on kerakujuline osake, m...
nimetatakse tema tähesuuruseks. Mida väiksem number, seda heledam on täht. Kõige nõrgemate palja silmaga nähtavate tähtede tähesuurus on 6, väga heledate tähtede tähesuurus aga 0. Mõned tähed on nii heledad, et nende tähesuurus on miinusmärgiga. Täht Siirius Suure Peni tähtkujus on tähesuurusega miinus 1,4 ning on Päikese järel heledaim täht taevas.Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel.Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam.
udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb. Tähti on sinakas valgeid, valgeid, kollaseid, oranze ja punaseid. Sinakas valged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu päikesest jahedamad. Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole. 4. Tähtede värv ja helendus Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
