Tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks. Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. 4. Ateena ja Sparta võrdlus Ateena hõlmas Atika maakonda. Sparta Lakoonika ja Messeenia maakonda Demokraatlik riigikorraldus. Keskuseks kujunes 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldused olid karmid. Ühiskonnakihid Kodanikud vabad Ühiskonnakihid Spartiaadid vabad meessoost täisealised põliselanikud, poliitiliste õigustega kodanikud: u 5% vanemad kui 20 (u. 40 000) + nende naised elanikkonnast, moodustasid Spata ja lapsed (u. 80 000). kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud. Metoigid vabad, kodanikuõigusteta(u. Prioigid vabad, ei omanud poliitilisi 80 000) õigusi
Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2.) puudus sõjaväeline väljaõpe ja/või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: * osaleda poliitikas * osaleda riigikaitses 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: * spartiaadid doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud ning nende tegevuseks oli peamiselt sõdimine. * perioigid endised Lakoonia elanikud, kes spartalaste poolt alistati. Olid isiklikult vabad, kuid poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta. * heloodid ehk orjad. Messeenia elanikud ja mõned Lakoonia elanikud. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4
1) Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid? Võrdle Sparta ja Ateena riike ja riigikorda. Perikles. Kreeka poliste ehk linnriikide tunnused: Linnriik asus tavaliselt akropoli ehk kaljunukile rajatud kindluse jalamil. Linnaelu keskus agoraa.Polis oli enamasti väike kogukond. Ateena ja sparta olid ületanud rohkem kui paarsada tuhat inimest. Kõik linnriigi kodanikud olid meessoost täieõiguslikud elanikud. Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud. Memde seast valiti igal aastal riigiametnikke. Sparta Ateena Kodanikeks saadi 20- Meessoost vabad aastaselt(spartiaadid) põliselanikud olid kodanikud Aristokraatia ...
... Sparta asus Lakoonika maakonnas , Pelaponnesose poolsaarel. Sparta ala asustasid doorlased. Seal linna kui elu keskust ei eksisteerinud.Selle moodustasid väikesed külad. Seal oli 200 000 elanikku. Riigikord ja ühiskond Spartas. Pärimuse järgi oli Lykuros oli käinud Delfi oraakli juures nõu küsimas linna rajamise kohta.Delfi oli jumal Apollonile pühendatud pühamu. Oraakel ütles et ta peab pühendama riigi Apollonile ja alluma talle.Sparta ühiskonnas eristati 3 seisust. Spartiaadid , Perioigid ja heloidid. Spartiaadid olid kodanikud riigis. Neid oli vähe , rohkem oli teiste seisuste esindajaid. Perioidid olid vabad inimesed spartas kellel kodaniku õigust polnud . nende hulgas ka talupojad. Nad tegelesid põllundusega. Heliodid olid orjad Spartas , nende hulgas olid ka Sparta alade varasemad elanikud. Nad pidid teenima kogu elanikkonda. Valitsemine spartas. Valitsemisega tegelesid spartiaakide seisus. Nende hulgas oli 2 kuningat, nad pidid ka sõjaväge juhtima
VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri ...
○ Esimesena eraldus matemaatika (Pythagoras) ● Linnaühiskond ● Linnriigid ehk polised ● Kodanikud osalesid linna valitsemises ja sõjaväes ○ Rahvakoosolekud ○ Nõukogu ● Tihti kehtestati türannia ○ Hakati seadusi täpsemalt üles kirjutama Sparta ● Lakoonika maakonnas ● Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda ● Koosnes neljast suurest kindlustamata külast ● Spartiaadid = Sparta kodanikkond (Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud) ● Perioigid = Sparta ümbruses elavad ○ Isiklikult vabad ○ Spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud ● Heloodid = spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ○ Kõige arvukam grupp ● Kaks kuningat ● Geruusia = vanemate nõukogu ● Viis efoori ○ Kuningate ja riigiametnike tegevuse kontroll
Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametitesse osaleda riigikaitses Mittekodanik välimaalased rentnikud orjad naised mõnel pool käsitöölised Olid kodaniku õigustest ilmajäetud kuna: neil puudus maaomand puudus sõjaline väljaõpe 2. Sparta elanikkond. ELANIKKOND SPARTIAADID – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid isiklikult vabad, kuid poliitiliswst õigusest ilmajäetud, pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta HELIOODID – valdavalt endised Masseenia elanikud 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4
oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 16.Peatükk. Eluolu ja perekond 1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim- igauks puudi olla teistest parem- nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Ka linnriikides olid kõrgemad kihid, nt Spartas olid spartiaadid, kes moodustasid vaga vaikse enamuse terve riigi elanikkonnast ning Ateena, kus oli vaga palju kodanikke, kes kuulusid riigi nõukokku ning olid teistest kõrgemal positsioonil, mida sel ajal tahtis igauks. 2.Mille poolest oli naise olukord erinev või sarnane Egiptuses, Mesopotaamias, iisraellastel, minoilisel Kreetal ja klassikalise ajastu Kreekas? * Naise olukord oli erinev, Klassikalise ajastu Kreeka ühiskonnas puudusid naistel
oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 16.Peatükk. Eluolu ja perekond 1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim- igauks puudi olla teistest parem- nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Ka linnriikides olid kõrgemad kihid, nt Spartas olid spartiaadid, kes moodustasid vaga vaikse enamuse terve riigi elanikkonnast ning Ateena, kus oli vaga palju kodanikke, kes kuulusid riigi nõukokku ning olid teistest kõrgemal positsioonil, mida sel ajal tahtis igauks. 2.Mille poolest oli naise olukord erinev või sarnane Egiptuses, Mesopotaamias, iisraellastel, minoilisel Kreetal ja klassikalise ajastu Kreekas? * Naise olukord oli erinev, Klassikalise ajastu Kreeka ühiskonnas puudusid naistel
· Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast) - Perioigid vabad, spariaatide suhtes andami ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud (Lakoonika elanikud) - heloodid spartiaatide maad harivad orjad (Messenia alistatud elanikud) · Valitsemiskorraldus: *kaks kuningat, kelle võim oli päritav (juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid) *vanemate nõukogu geruusia (30 liiget, üle 60 aastased) *viis efoori (riigiametnikud
ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis
-poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed -vaeste rahulolematus -lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu -täpsed seadused türannia vältimiseks -määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus: -sparta kodanikkond(sparta ümbruskond ja keskus) > spartiaadid /vähemus -perioigid >> isikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud -heloodid >> spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad /enamus -riiki valitsesid kaks kuningat (päritav võim) -nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid -muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed) -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul
mitmes mõttes erandlik. Ta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased olid juba VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna ka siis kui Spartast oli saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejöönud elanikkond oli nende võimu all. Enamus Lakoonia elanikest olid perioigid (need kes elavad ümberringi) isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvat maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse.
mitmes mõttes erandlik. Ta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased olid juba VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna ka siis kui Spartast oli saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejöönud elanikkond oli nende võimu all. Enamus Lakoonia elanikest olid perioigid (need kes elavad ümberringi) isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvat maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse.
Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast oli saaanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lühiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid – spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
1)geograafilised ja looduslikud olud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Geograafiliselt paiknes Vana-Kreeka aladel mis olid vga knkalised ning liigendatud paljude saarte ja poolsaartega mis tttu on kreeka tugevalt killustunud ning sajanditega srvukateks sltumatuteks riikideks jagunenud . Kreeklasi peeti tsivilisatsiooni lhtekohaks euroopas . Mere tee oli siiski levinud ning sellekoudu suhelid teiste maadega . Vana-Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem. Geograafilised olud lid ka paremad eeldused hise riigi tekkeks. 2) Kreeka- koloonia, mis see on, miks tekib, mis on tagajrjed? Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni kigus rndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli pa...
Kesk - Kreeka Lõuna-Kreeka Võim kuulus aristokraatlikele ja Kaks päritava võimuga kuningat, neile riigiametnikele, nõukogule; hiljem ka allus sõjavägi; täitsid preestri kohustusi + lihtkodanikud 30 liikmeline vanemate nõukogu. Tugev laevastik Tugev maavägi (elukutselised) Kodanikkond: täiskasvanud meessoost Kodanikkond: spartiaadid põliselanikud Vahendamata demokraatia Range sisemine korraldatus Kõrgelt arenenud kultuur Vaimukultuur tühine · Perikles Ateena väejuht ja riigimees (poliitik); võitlus pärslaste vastu; ehitati Ateena akropol · Pythagoras filosoof ja matemaatik · Hippokrates Vana-Kreeka arst, arstivanne tema poolt · Herodotos ajaloo isa; Vana-Kreeka rännumees; kirjutas kokkuvõtte Kreeka Pärsia sõdadest
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntak...
· Makedoonlaste vallutused - 4. saj eKr. Makedooniast oli saanud Balkanil valitsev riik ning sõjavägi oli tunnustatud. Toimuski lahing makedoonlaste ja kreeklaste vahel, kus viimased hävitavalt lüüa said. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ning Kreeka linnriikide iseseisvus. Polised · Sparta asus Lõuna-Kreekas, Lakoonia maakonnas, tuumik koosnes neljast külast, nende ja lähiümbruse elanikud olid spartiaadid eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestri kohuseid muude valdkondadega tegeles 30-liikmeline vanemate nõukogu suures vähemuses sprartiaadid olid kodanikud, muu elanikkond koosnes põhiliselt spartiaadide orjadest ning ülejäänud Lakoonia elanikest kodanike kasvatamise süsteem range ühiskondlik kord summutas loomingulise, vaimukultuur peaaegu puudus · Ateena
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
· Keelati võlaorjus. · Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. · Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. b. Periklese reformid (460-430 eKr) · Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. · Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. · Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. · Kodanikud olid maksuvabad. 5. Sparta kasvatus a. Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. b. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe- omadusi: · Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. · 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. · 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja
Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased...
1.5. Sparta ja Ateena riigikordade erinevused: Kreeka poliste hulgas oli neid, kus valitsemisviis jäi sajanditeks peaaegu muutumatuks (Sparta) ning neid linnriike, kus erinevad valitsemisviisid vahetusid sõltuvalt poliitilise võitluse tulemustele (Ateena): a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde.
1.5. Sparta ja Ateena riigikordade erinevused: Kreeka poliste hulgas oli neid, kus valitsemisviis jäi sajanditeks peaaegu muutumatuks (Sparta) ning neid linnriike, kus erinevad valitsemisviisid vahetusid sõltuvalt poliitilise võitluse tulemustele (Ateena): a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde.
Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. 6. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis.
peaaegu tervet poolsaart hõlmav linnriikide liit. Toona oli see tuntud kui "Lakedaimonlased ja nende liitlased", tänapäeval aga nimetatakse tavaliselt Peloponnesose liiduks. Liitlased olid siseasjades sõltumatud, kuid allusid välispoliitikas tavaliselt Sparta juhtimisele. Teiste seas kuulus Peloponnesose liitu ka Korintos. Liidust välja jäi ainult Sparta põlisvaenlane Argos. Vallutuste tulemusel moodustasid täieõiguslikud spartalased ehk spartiaadid, kelle hulka kuulusid jätkuvalt ainult Sparta linna ja selle lähiümbruse elanikud, tühise vähemuse riigi elanikkonnast. Nii perioike kui ka heloote oli neist märgatavalt rohkem. Kui perioikide lojaalsusele võisid spartalased nähtavasti enamvähem kindlad olla, siis helootidest, ja eriti messeenlastest, võis karta halvimat. See sundis spartalasi teiste poliste kodanikest rohkem pöörama tähelepanu sisemisele julgeolekule, mis omakorda tõi kaasa
Hiljem ka loomafiguurid. Tumedal ajajärgul. Mustafiguurline stiil figuurid tumedad, taust punane. 6. saj eKr Ateenas. Punasefiguuriline stiil figuurid punased, taust must. 5. saj eKr. Ateena vs Sparta: Ateena Sparta Piirkond Kesk-Kreeka, Atika maakond Lõuna-Kreeka, Lakoonika maakond Elanikud Joonlased Doorlased Kodanikkond Ateenlased. Spartiaadid. Metoigid-võõramaalased. Perioigid-überringi elavad. Põhiosa talupojad. Heloodid maad harivad orjad. Kodanikud maksudest vabastatud. Põhiosa. Hopliidid raskerelvastuses jalaväelased. Kodanikuõigused. Kasvatus Lugemine, kirjutamine, luule. Pidev füüsiline treening. Rikastes peredes pedagoog
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
Tüdrukutele õpetati majapidamis- ja käsitööalaseid teadmisi. Sparta kasvatus: Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnendast ka täieõiguslikeks kodanikeks. Täiskasvanud spartiaadi elu möödus põhiliselt oma perekonnast eemal väeosas ning sõjalise treeningu tähe all. Spartiaadid olid elukutselised sõjamehed. Religioon: Polüteistlik usund ning jumalad olid antropomorfsed. Neid kujutati ühe suute perekonnana. * Zeus peajumal. Valvas jumalate ja surelike asjade üle. Kontrollis kõue, välku ja vihma. Karistas kuritegusid, tasus tõe eest ja lahendas jumalate tüliküsimused * Hera taevajumalatar. Vastas Zeusi abielurikkumistele armukadeduse ja visa ning kavala kättemaksuhimuga. Teda austati kui abielu- ja sünnitusjumalannat. * Poseidon merejumal
Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses tohutult karm mentaliteet ja selle ühiskond erines tunduvalt Ateena omast. Ateena valitsemisvorm oli demokraatlik, Spartal seevastu aristokraatlik. Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed. Ateenas omasid kodaniku staatust kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Kahe nii juhtiva ja suure linnriigi suur erinevus ja erinevad seisukohad mõjutasid hiljem ka Kreeka arengut üldiselt. Võimalik, et efektiivsem omavaheline koostöö oleks aidanud ära hoida mitmeid hilisemaid konflikte naaberriikidega nagu Makedoonia. Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel. Jumalad olid antropomorfsed - inimesesarnased
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
· Hiljem lisaks ka kolooniad · Võim oli kodanike käes · Moodustasid rahvakoosolekuid · Lisaks valiti ka nõukogu · Oli nii aristokraatlik kui ka türanlike võime Sparta · Lakoonika maakonnas asunud linnrikk · Koosnes tegelikult 4 külast · Valitsees suurt osa lõuna-kreekat · Lisaks lakoonikale ka messeenia · Sõjaväelisuse ja distipliini võrdkuju · Rangete põhimõtetega valitsemine · Kõik riigi kontrolli all Sparta ühiskond · Kodanikkond ehk spartiaadid · Kes vaesustusid perioik · Elanikkond jagunes · Perioigid-lakoonika elanikud · Heloodid-messeenia elanikud,orjastaatuses · Varanduslikult killustunud · Rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust · range kasvatusega patriarhaalne süsteem · poisid alates 7.eluaastast iseseisvad · abielutus ei tulunud kõne alla Sparta valitsemine · riiki juhtisid 2 kuningat · geruusia-vanemate nõukogu(30 liget) Ateena · kesk-kreekas atika maakonna keskus · sadam pireuses
Kuna Vana-Kreeka oli suhteliselt mägine, siis ei saanud tekkida ühist riiki(raske oli luua ühist riiki). Mägistel aladel kasvatati oliive ja viinamarju. Kreeklased olid ka tuntud meresõitjad kuna omal maal nad vilja kasvatada ei saanud, seetõttu ostsid nad seda egiptlastelt. 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Sparta: hõlmas kahte maakonda, keskuseks neli kindlustamata küla, kodanikkonna moodustasid spartiaadid - Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud; kaks kuningat, kelle võim oli päritav, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi; muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik. Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
· Lineaarkiri B (osatakse lugeda) · Eelistati naisjumalannasid · Sõjaline kunst Sõjastseenid Ajalugu Page 10 Sparta ja ateena 28. september 2009. a. 14:32 Sparta Ateena Asukoht 2 maakonda: Messeenia ja Lakoonika Atika maakond Maaühiskond Linnaühiskond Kihid Spartiaadid - vabad kodanikud 5% Põlisasukad olid kodanikkond, Perioigid - kohustuslikud kuid muidu kodanikud ei olnud naised ega orjad. vabad 50% orjad Heloodid - Messeenia elanikud, orjad 15% kodanikud 25% naised ja lapsed 10% metoigid- võõramaalased
pruukinud olla kodanikud. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, nad polnud kaupmehed. Sparta Lakoonika maakonnas L-Kreekas; spartalased olid dooria päritolu sissetungijad, vallutasid ka naabermaakonna Messeenia ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Ei arenenud tõeliseks linnaks, oli 4 kindlustamata küla, külade ja lähiümbruse elanikud spartiaadid. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, nad olid ka kõrgemad preestrid. Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetas kõigi spartiaatide koosolek. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse, ülejäänud jagunesid kahte gruppi. Enamik Lakoonika
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
suurmaaomanikud. Sisemised vastuolud Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Sellega sai Spartast suurriik, hõlmates kaks maakonda. Messenialased pärast teist sõda muudeti samuti heloodideks. Sparta riigikord, mis öeldi ette Delfi oraakli poolt. Legendaarne Lycurgus andis välja Phetra- käsk, mis käskis: · jagada elanikkonna struktuurüksustesse, · rajada vanemate nõukogu geruusia (u 60a väärikad mehed, pärinedes parimatest perekondadest), · pidada regulaarselt rahvakoosolekuid, kus osalesid kõik spartiaadid, seal langetati lõplikud otsused. · austada Zeusi ja Hera kultust. Ephoros- pealtvaataja, jälgija, kelle algne funktsioon oli kuningatel silm peal hoida. Teostasid poliitilist järelvalvet ja olid väga mõjukad. Need valiti kõigi spartiaatide hulgast, ei pidanud aristokraat olema. Iga partsiit peab olema maavaldaja (kleros), tema maad harivad heloodid Maalapp peab tagama seisusekohase sissetuleku ja jõudeelu, võimaldades tal samal ajal tegelda sõjaliste harjutusega. Sinna juurde
Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia Sparta ja Ateena Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas
faalanks. Geruusia liikmeks sai üle 60 aastased mehed, pidid olema väärikad ja pidid pärinema ikka aristokraatide perekonnast, gerondid olid eluaegsed. Ephores- pealt vaataja , alguses oli funktsioon kuningate jälgimine, aga kes nö , klassikalisel perioodil moodustas tähtsa koleegiumi ja oli siukalt tähtis, koos kuningatega korraldasid sparta riigi asju, neid valiti kõiki spartiaatide hulgast, ka sinna olid pääsenud lihtsaid spartiaate. Kasvatussüsteem mis pidi tagama, et spartiaadid oleks võimekad, esimesed 7 aastat elasid kodus, pärast seda koguti kokku vanuse gruppidesse salkadesse ja siis hakkasid elama poistekorraldaja käe all paidonomos.Igal salgal oli oma juht kõige tublim, äge konkurents, küllalt mängis rolli ka mis perekonnast poiss pärit oli. Samas need paidonomosed olid piitsakandjad ja võisid piitsa anda. 1 rüü läbi aasta ja pilliroost matte pidid tegema, süüa neile palju ei antud, üle toitumine muudab pehmeks,
-poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed -vaeste rahulolematus -lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu -täpsed seadused türannia vältimiseks -määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus: -sparta kodanikkond(sparta ümbruskond ja keskus) > spartiaadid /vähemus -perioigid >> isikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud -heloodid >> spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad /enamus -riiki valitsesid kaks kuningat (päritav võim) -nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid -muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed) -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
