Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses tohutult karm mentaliteet ja selle ühiskond erines tunduvalt Ateena omast. Ateena valitsemisvorm oli demokraatlik, Spartal seevastu aristokraatlik. Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed. Ateenas omasid kodaniku staatust kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Kahe nii juhtiva ja suure linnriigi suur erinevus ja erinevad seisukohad mõjutasid hiljem ka Kreeka arengut üldiselt. Võimalik, et efektiivsem omavaheline koostöö oleks aidanud ära hoida mitmeid hilisemaid konflikte naaberriikidega nagu Makedoonia. Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel. Jumalad olid antropomorfsed - inimesesarnased
Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega ja teele jäi Isthmose maakitsus, siis ei jõudnud kaubad, uudised ja muu oluline nii kiirelt teisteni, seega ei olnud Spartal kultuuriliselt nii suurt mõju kui oli Ateenal. Ateena oli oma olemuselt Kreeka suurim linnriik kuid oli siiski väiksem kui Sparta. Sparta hõlmas kahte maakonda (Messeenia ja Lakoonika), olles ainus selletaoline riik Kreekas. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid. Ülejäänud elanikud ehk perioigid olid küll isiklikult vabad, kuid olid spartiaatide suhtes sõjaväe- ning anadmikohustuslikud ning neid peeti mittekodanikeks. Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr)
Spartas valistes aga aristokraatlik oligarhia, ehk sõjaväeline valitsus. Tänu Ateena demokraatiale langetati otsused läbi rahvakoosolekute, milles osalesid kodanikud, kelleks olid vabad meessoost Atika põliselanikud. Ateena naisel ei olnud mingit sõnaõigust, samuti ei tohtinud nad kaasa rääkida perekonda hõlmavatel teemadel. Riietus oli naistel sarnane tänapäeva moslemi naistega, keha pidi olema varjatud. Spartas seevastu otsustas riigiasju rahvavähemus, spartiaadid, kelleks olid enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud. Spartas riigijuhtideks olid kaks kuningannat, vanemate nõukoguks oli geruusia ning valitsejate tegevust kontrollisid viis kõrgemat riigiametniku efoori. Ateenas oli aga riigi juhtijaks 500 liikmeline Bulee, kus juhi ametikoht vahetus iga päev. Seal koguneti aru pidama riigi tähtsamate asjade jaoks iganädalastel rahvakoosolekutel. Ateena ühiskond keskendus pigem ühiskondlikule heaolule. Tänu sellele Ateena riigi
· Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi · Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta. · Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara. Sparta ja Ateena võrdlus, valitsemiskorrladus jne. · Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus spartiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud). Ateena oli aga demokraatlik ning kõik otsused langetati rahvakoosolekul, millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud). · Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele, Ateenas aga ühiskondlikule heaolule ja demokraatiale. · Sparta suur polis asus Lakoonika maakonnas, linna kui sellist ei tekkinud, Ateena oli aga suur linn mille keskel asetses loss.
Ainus polis mis hõlmas kahte maakonda. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi ja nad täitsid preestri kohuseid. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline nõukogu geruusia ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem, kus seitsmendast eluaastas elasid poisid kodust eemal rühmades, tegelesid sõjaliste harjutustega. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, seda tegid heloodid. · Ateena Algselt oli aristokraatlik, kuid Solon kärpis eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad õigused. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Periklese võimul oleku ajal kujunes Ateenast kindlalt demokraatlik kord. Kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Orjastamine oli seadusega keelatud. Rahvakoosolek tuli kokku iga
Sageli viisid sisevastuolud t�rannia kehtestamisele. T�rannid toetusid s�jalise j�ule, kuid p��dsid saavutada ka oma kodanike toetust. Tihti �ritasid nad vaeste eluolu parandada. Aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid tahtsid ka ise riigijuhtimisest osa v�tta. Segadusi ja t�ranniat �ritati v�ltida seaduste �leskirjutamisega. Sparta riik Keskuseks oli Lakoonika. Asukohaks L�una-Kreeka. Sparta kodanikkond - spartiaadid. Riigi �lej��nud elanikkond oli nende v�imu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid. Messeenia alistatud elanikest said heloodid - spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Sparta riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle v�im oli p�ritav. Nad juhtisid s�jav�ge ja t�itsid preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate n�ukogu geruusia. Igal aastal valiti k�rgemate ametnikena viis efoori. L�plikke otsuseid langetati spartiaatide koosolekul.
Asukoht Lakoonia maakond Lõuna-Kreekas Atika maakond Kesk-Kreekas Ühiskonnakihid * 5 efoori Kodanikkond suur. Ateenlaste * 2 kuningat orjastamine oli seadusega keelatud. * geruusia (vanemate nõukogu) Ametnike hulgas olid tähtsaimad * sõjavägi väejuhtide strateegid. Igal aastal * spartiaadid (seotud seati ametisse 6000 kohtunikku sõjaväekoosolekutega-apelladega) * perioigid ümberkaudsed elanikud(sõjaväekohustus sõja korral) * helioodid (õigusteta maaharijad) Kodanikud Sparta kodanikkond spartiaadid. Kodanikud: kõik täiskasvanud Elasid Sparta keskuses ja selle meessoost Atika põliselanikud.
Sparta positiivsed ja negatiivsed jooned Essee Sparta oli Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel asunud riik, mis põhines vallutustel. Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus. Võideldi külg-külje kõrval ja isegi rahu ajal einestasid spartalased üheskoos. Kuna spartalastel olid võrdsed õigused omandi osas, olid ka maad jaotatud võrdselt...
· Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest Sparta (Lakoonia maakond) · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks · Keskus koosnes neljast kindlustamata külast · Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ... Sparta elanikkonna - spartiaadid · Sparta riigi eesotsas seisid · kaks päritava võimuga kuningat · - täitsid preestri ülesandeid · - neile allus sõjavägi · Muus osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia · Igal aastal valitakse kodanike poolt 5 efoori (riigiamtnikku) · Lõppsõna ütles alati rahvakoosolek
Sparta laste elu Sparta oli Vana- Kreeka polis, mis asus Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. Sparta oli sõjaliselt väga võimas linnriik. Sealsed lastekasvatuskombed erinesid teiste maakondade tavadest Vana- Kreekas. IMIKUD Kui peres sündis laps, pesi ema ta veiniga, sest usuti, et nii on laps tugevam. Seejärel pidi isa ta vanematenõukogu ette viima. Nemad otsustasid lapse tuleviku üle ehk selle üle kas laps jääb ellu. Ellu jäid vaid tugevamad ja tervemad. Vigased või haiged lapsed visati kaljult alla või hukati muul moel. POISID Kuni 7- aastani kasvasid poisid pere juures. 7- aastaselt võeti pojad ema juurest ära ja viidi sõjakooli. Sõjakoolis pidid poisid olema kuni 20- eluaastani. Siis olid poisid täisväärtuslikud sõjamehed. 30- aastaselt võisid mehed luua pere ja osaleda rahvakoosolekul. Pere juures ei viibinud mehed kunagi kaua, sest nad käisid õppustel ja lahingutel. Nad jätkasid oma sõjaväelist elustiili. Poisid ...
ehk heloodid. Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Riiki juhtis ka 30-liikmeline üle 60-aastastest koosnev nõukogu. Igal aastal valiti ka viis efoori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Sparta riigis olid kõige tähtsamad riigi huvid ning seega hakati poisse juba noorest east sõjaliselt ette valmistama. Spartiaadid veetsid suure osa oma elust kodust eemal. Sõja korral relvastusid kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele ning moodustati tüüpiline Kreeka lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. Türannia Sisevastuolud polistes ning ebastabiilsus viisid sageli ka türannia tekkeni. Türannid said vahel osadelt ühiskonnagruppidelt toetust, kuid pigem tekitasid vastuolusid. Rahulolematutel kodanikel õnnestus enamasti türann kukutada, seega püsisid nad
väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodanikud, orjad, metoika 2 päritava võimuga kuningat rahvakoosolek rahvakoosolek Rahvas eFoorid-5 Strateegid aristokraatlik Demokraatlik sõdalased Sport, siseelu, kunst 3. Eluolu ja perekond: Akropol-kaljunukil kindlus Agoraa-turuplats Kitoon-riide ese, napilt põlveni, õlgadelt kinnitatud, sageli vööga
juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi – tõid jumalatele ohvreid. Nad pidid otsuse langetama üksmeelselt. Kuningad kuulusid vanemate nõukokku, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Valitsusse kuulus 5 efoori ehk vaatlejat, kes kontrollisid kuningaid ja vanemate nõukogu. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate nõukogus vastu võetud otsused. Sparta ühiskond Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Nende õiguseks oli osaleda riigi valitsemises. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik elanikke oli peroigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväe kohustuslikud mittekodanikud. Peroigide tegevusalaks oli põlluharimine, käsitöö ning kaubandus. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas. Nad olid orjad, kes spartiaatidele kuuluvat maad harisid. Sparta kasvatus Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele.
Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud Sparta - aristokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast) Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid(10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. 4. Kaart 5. Ateenas pandi poisid 7 aastaselt tasulistesse erakoolidesse, kus õpetati lugemist ja
*Mõlemad on linnriigid *Orjanduslikud ühiskonnad Erinevused Ateenas: *Valitsemisvorm oli demokraatlik *Ateenas oli rahvakoosolek tähtsam kui nõukogu *Ateenas moodustasid põliselanikkond kodanikkonna *vaestel oli oluline roll Erinevused Spartas: *Valitsemisvorm oli aristokraatlik *Spartas oli nõukogu tähtsam kui rahvakoosolek *sissetungijad moodustasid spartiaadid 2. Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi linnriigi kohta 1 näide. Ateena : * teatrikunst, mitmekülgne haridus(õpetati matemaatikat, muusikat, kirjutamist, lugemist, pähe õpiti Homerose eeposed) *Ateenas tegutsesid kuulsad matemaatikud(Phytagoras),arstid(Hippokrates) jne *Klassikalise filosoofia koolkonna keskus *sportlikud harjutused, filosoofide loengud Sparta:
riigi asjades osaleda. · Türanniat püüti vältida seaduste üleskirjutamisega, kus määrati kindlad karistused kuritegude eest. Täpsemalt määrati ka kodanike õigused ja kohustused. Sparta linnriik. · Sparta asus Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas. Oli ainul polis mis hõlmas kahte maakonda. ( vallutasid Messeenia maakonna ja orjastasid selle elanikud.) · Sparta kodanikud olid spartiaadid, omasid võimu ülejäänud elanikkonna üle. · Enamik elanike olid perioigid, kes olid vabad, kuid neil olid andami- ja sõjaväe kohustused. Nad olid mittekodanikud. · Messeenia orjastatud kodanike kutsuti aga helooditeks. · Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. · Muudes asjades juhtis riiki üle 60-aastatest meestest koosnev nõukogu geruusia.
Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniikia kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõne puuduva hääliku jaoks ka ise märgid välja. Ühtlustumisel tekkis 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Klassikalisel perioodil peeti Ateenas kirja elemntaarset tundmist kodanike puhul üsna esesestmõistetavaks. Vana-Kreeka linnriigid - lk 102-105 konspekt Ateena Sparta Kodanikud Spartiaadid Metoigid e. Mittekodanikud Perioigid Orjad (oli keelatud põliselanikke orjaks Heroodid pidada) Kodanikud: alates 20.a meessoost Mehed, kes olid läbinud sparta kooli ja kelle täiskasvanud põlisasukad esivanemad olid spartiaadid Riigi valitsemine: kogu võim kuulus 2 pärilikku kuningat, juhtisid sõjaväge, rahvakoosolekule, kõik kodanikud seaduse täitsid kohustusi, muus osas juhtis riiki üle
o Peale mereliidu laialisaatmist muutus nende finantseeriv roll suuremaks SPARTA · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks o Keskus koosnes neljast kindlustamata külast o Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ... Sparta elanikkonna - spartiaadid · Sparta riigi eesotsas seisid kaks päritava võimuga kuningat - täitsid preestri ülesandeid - neile allus sõjavägi · Muus osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia · Igal aastal valitakse kodanike poolt 5 efoori (riigiamtnikku) · Lõppsõna ütles alati rahvakoosolek · Spartas kehtis range kasvatamise kord:
elu algust, sest pereisa pidi pidevalt viibima eemal perekonnast sõjalises treeningus. Nii ei saa rääkida perekonnavahelistest soojadest suhetest. Kuna spartiaate oli vähemuses, võisid nad mõnes lahingus surma saada ning seejärel oleksid järgi jäänud vaid mittekodanikud, neil aga ei olnud sõnaõigust riigiasjade otsustamisel. Nõnda oleks riigi stabiilne sisekliima ohtu seatud. Kodanikel ei olnud füüsiliselt aega tegeleda individuaalsuse arendamisega ega ka loomingulisusega. Spartiaadid ei olnud iseenda peremehed, vaid nad olid üks osa riigist. Seesugune süsteem tähendas aga seda, et Sparta kultuuri osa kreeka vaimumaailmas oli tühiselt väike. Kirjandus, luule ega kirjasõna ei arenenud Sparta läbi. Ateena kodanikkonna moodustasid enamuses kõik mehed, olenemata nende varanduslikust seisusest ja tegevusalast. Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel ja esitada seal oma seisukohti.
Spartas valitses aristokraatlik oligarhia ehk parimate võim. Samas Ateenas valitses algselt diktatuur, kuid hiljem demokraatia. Sparta oli ideaalne sõduririik, mille peamiseks eesmärgiks oli arendada sõjameheomadusi, samas kui Ateena oli demokraatlik riik, kus kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena oli peamine kaubandus ja-kultuurikeskus Kreekas. Sparta kodanikuõigused moodustasid kõik täieõiguslikud spartlastest mehed, kes olid vähemalt 30. aastased ehk spartiaadid, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Peroigid moodustasid keskklassi, kes olid isiklikult vabad andamikohustlased, poliitiliste õigusteta ning teenisid sõjaväes. Nad tegelsid käsitöö, kauplemise ja põlluharimisega. Heloodid olid orjad, kel polnud õigusi ja kes olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid, mil 20-aastaselt võisid oaleda
kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist. Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes 30st üle 60 aasta vanast kodanikest, kes andsid kuningatele nõu. 3) 5 efoori, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul 4) apella ehk kõikidest spartiaatidest koosnev rahvakoosolek. Ateena: asub Atika maakonnas. Kui 6
Kreekas oli 2 domineerivat linnriiki Ateena ja Sparta need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid . Sparta domineeris maa peal kui Ateenalased valitsesid merd. Muidugi ega nende võim igaveseks püsima ei jäänud. Ateena oli demokraatlik linnriik, Ateenas kõik kodanikud olid vabad mehed igal kodanikul oli õigus hääletada, igal kodanikul oli õigus osaleda poliitikas. Sparta oli oligarhilise valitsusega kus väike eliit valitses tervet riiki, Spartiaadid e. Sparta kodanikud.. Rooma ühiskond oli paljiu mõju saanud ja üle võtnud kreeklastelt alustades nende tähestikust, riietest, kunstist, arhitektuurist ja religioonist. Sparta oli tugeva maaväega riik, riik kelle sõdureid peeti parimateks. Sparta saavutas enda positsiooni Kreekas tänu mehele nimega Lykourgos kes viis läbi reformid mis kujundasid ümber terve Sparta ühiskonna süsteemi. Kui Spartiaadi järeltulija tahtis saada Spartiaadiks pidi ta läbima agoge
Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused...
süüdi vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti voorusliku elu ja õnnelikkuse. elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, e.Kr
rentnikud). Kodaniku õigustest olid nad ilma jäetud, sest: 1) neil puudus maaomand, 2) neil puudus sõjaline väljaõpe või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: 1) osaleda poliitikas, 2) osaleda riigikaitses. 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: 1) spartiaadid toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine. 2) perioigid endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta. 3) heloodid olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles.
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera abielu kaitsja, Hephaistos tule-ja sepatöö jumal, Ares eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene lineaarkiri sõjajumal, Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos asustus K- losside ümber rahvarohked linnad, M- ...
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. ...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
verejanuline. Vahemere idaosa sai kreekapärase ilme (arhitektuur templid, staadionid, kreeka keel, kreeklased juhtpositsioonil). Monarhide võim piiramatu, võtsid palju idamaist üle. Kreeta ja Mükeene Kreeta: minoiline, kindlustamata, seintel naised ja pidustused, mittesõjaline ühiskond, lineaarkiri A (ei saada aru) Mükeene: mükeene, kindlustatud lossid, kreetapärased maalid, sõjaline ühiskond, lineaarkiri B (saadakse aru) Sparta ja Ateena Sparta: kodanikud spartiaadid, ühiskond spardiaadid-perioigid-helloodid, võim 2 kuningat, 30 vanematekogu liiget, 5, kasvatus sõjaline, aristokraatia Ateena: 30+ mees vaba, kodanikud-metoigid-orjad, 6000 kohtunikku, 500 nõukogu liiget, 10 strateegi; kasvatus mitmekülgne ja kultuurne, demokraatia. Ühised jooned: rahvakoosolekud, orjastamine, naistel pole õigusi, sõjaliselt edukad Mõisted: polis - linnriik, akropol linna keskel olev kindlus, agoraa turg, koosolekuplats, oraakel - ennustaja,
preestrikohuseid. *Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide nõukogu geruusia. *Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena 5 efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. *Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul. *Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. *Et helootide suurt hulka kindlalt kuuletuma panna pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise ülekohtu eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7. eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal. 20 aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. *Abielutust loeti häbiväärseks. *Riigi huvisid peeti üksikisiku omadest olulisemaks
Peamised valitsemisvormid: 1. Aristokraatia · Rahvakoosolek apella sõjaväekoosolek · Vanemate nõukogu geruusia (30 liiget üle 60 eluaasta + 2 päritava võimuga kuningat väepealiku funktsioonis) · Ametnikud - 5 efoori (kontrollivad kõiki) Sparta paikneb Lakoonika maakonnas + vallutati ka Messeenia, loevad end doorlaste järeltulijateks, allutatud rahvad loetakse ahhailaste järeltulijateks Ühiskond: · Spartiaadid (omavad kodanikuõigusi, neid on väga vähe, 5%) · Perioigid (vabad, kui poliitiliste õigusteta sõjaväe- ja andamikohustusega Sparta elanikud, 60%) · Heloodid e. orjad (Alistatud Messeenia maakonna elanikud, 35%) Spartas peeti riigi huve üksiku omast tähtsamaks. Riiki valitses väike grupp aristokraate, helootidele see ei meeldinud, seega oli vaja neid kuuletuma sundida. Selle jaoks oli spartiaatidel kasvatussüsteem 7
Sisemised vastuolud Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5
Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemisega Aristokraatial puudusid eesõigused Kodanikuõigused puudusid 10% Rahvakoosolekul loositi - tähtsad ametnikud Naabermaakonna elanikud muudeti orjadeks 5. Milline seos valitses muistse Kreeka ja Rooma kultuuriide vahel?
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
(longur tulejumal,jumalate sepp, Zeusi ja Hera poeg), Athena (relvastatud sõjajumalanna, tarkusejumalanna, Zeusi tütar), Apollon (luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja), Artemis (Apolloni kaksikõde, jahujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Aphrodite (ilu ja armastuse jumalanna), Dionysos (veini jumal, ema oli inimene). 8. Kreeka tähtsamad linnriigid: Athena, Sparta, Knossos, Argos, Korintos, Rhodos 10. Keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus kodanikkond spartiaadid. Ülejäänud elanikkond oli ennde võimu all. Enamus olid perioigid (elasid ümberringi), olid vabad aga andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekondaikud. Vallutatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid heloodid orjad. Riigi eesotsas olid kaks kuningat (päritav võim). Igal aastal valititi riigiametnikena 5 efoori, kelle võim oli väga suur (lõppotsused langetati aga spartiaatide koosolekul). 11. Riigi huvisid peeti üksikisiku huvidest tähtsamaks. Riiki juhtisid kuningad. 12
Egiptuse ja Iraani. Egiptuse pealinn Aleksandria, prast tema surma lagunes Aleksandri suurriik, kujunesid mitu hellenistliku kuningriiki. 3.Vrdle Ateena ja Sparta riigikorraldust. Esita kolm sarnasust ja kolm Ateena ning Sparta riigikorralduse eripra. v: Sarnasused: Mlemas polises olid orjad, suudeti silitada leldine kord, kik kodanikud olid maksudest vabad. Erinevused: Sparta - riiki valitsesid kaks kuningat, kes said riigivimu primise teel. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid, kelle vimu all olid lejnud elanikkond. Spartiaatitel tekkisid suured varanduslikud erinevused. Ateena - puudus valitseja, otsused tehti lbi rahvakoosolekute. Kodanikkonna moodustasid kik meeskodanikest plisasukad. Aristokraatitel puudusid riigi valitsemisel eesigused. 4.Iseloomusta Kreeka hiskonna struktuuri. v: hiskonna lemkihi moodustasid aristrokaadid ehk suursugust pritolu suurmaaomanikud, kelle seast prinesid ka riigimehed ja vaimuinimesed
daimon) põhines vallutusel. Spartalased alistasid ka oma naabrid messeenlased ja orjastasid nad. Kogu oma ajaloo jooksul ei arenenud Sparta tõeliseks linnaks, vaid koosnes 4 üsna suurest kindlustamata külast. Sparta oli võrreldes teistega mahajäänud, suletud militaarne ühiskond. Kõige tähtsamad olid riigi huvid, vaprus ja distsipliin. Spartal oli võimas sõjavägi. Sparta elanikkond jagunes 3-ks: täieõiguslikud kodanikud spartiaadid (oli valitsev klass, moodustasid ela- nikkonnast tühise vähemuse), perioigid (isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud) ning heloodid (spartalaste orjad). Sparta riigi eesotsas seisis üheaegselt kaks päriliku võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, valitavad riigiametnikud ja kõikide spartiaatide koosolek.
Kõigile ei jätkunud süüa. Nälginud rahvas on aga valmis tegema kõike, et oma olukorda parandada. Enamasti suunatakse oma süüdistused rikkamate inimeste vastu. Nii oli kerge tulla võimule türannidel, kes rahva toetusel aristokraatia kukutas. Seepärast oli vajalik suurema kontrolli kehtestmine, riigikorralduse rangem süstematiseerimine ning võiks isegi öelda et sõjaväekorra kehtestamine igapäevases elus. Spartalased jagunesid kolmeks sünnipäraseks seisuseks · spartiaadid (täieõiguslikud kodanikud) - tööd ei teinud · perioigid (vabad inimesed, kuid ilma kodanikuõiguseta) harisid põldu või tegelesid käsitööga, maksid maksu · heloodid (orjad) - harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid tegelikult sealse piirkonna põliselanikud, pärast said orjadeks ka allutatud Kreeka piirkondade elanikud. Kuna heloote oli nii palju, tuli selleks, et neid ohjes hoida, olla sõjaliselt nendest üle.
Lisandusid veel mitmesuguste pikkustega jooksud ja rusikavõitlus. TÄHTSAMAD LINNRIIGID SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi.
Mehed võisid ka abieluväliseid suhteid luua. 5. 7 maailmaimet Giza püramiid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn 6. Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Selle keskus koosnes neljast suurest kindlustama külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustusid spartiaadid, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia alistatud elanikest said heloodidid, kes olid spartiaatide orjad. Sparta riigi eesotsas seisi kaks kuginat. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu Gruusia. Igal aastal valiti ka viis foori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Nende mõju oli väga suur, kuid lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul. Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta väga suur
pidustustel õrnemat sugupoolt ei kohatud. Ainus näide, kus sugupoolte vaheline õiguslik seis oli liberaalsem, oli Sparta linnriigis, tänu seal viljeldud kasvatuslikule praktikale - Sparta tüdrukute toimingute hulka kuulusid kehalised harjutused, ning erinevalt ülejäänud Mandri-Kreekast, ei olnud naine kinnistatud majja, vaid võis sots. tegevustest vabalt osa võtta.11Võib-olla võis Sparta linnriigi korralduses ka matriarhaalsemat tooni kohata, kuna spartiaadid viibisid tihti sõjakäigul, seega ei saanud nad sageli tegeleda riigihalduslike probleemidega. Vaatamata taolistele spekulatsioonidele on selge, et Antiik-Kreeka ühiskonnapildis ei esine feminiinseid tunnusjooni leplikus, õrnus ja mõistvus, vaid otse vastupidi. Väga lihtsustatult võib nentida, et naiste primaarseks rolliks jäi eelkõige poisslaste ilmaletoomine, sest väärtustebaas, millele tolleaegne maailmakord tugines, oli üles ehitatud maskuliinsele alusvundamendile.
1 pool Miks tekkisid Ateenas ja Spartas eri mentaliteedid? Spartas oli väga palju mittekodanikke. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse ning heloodid olid spartiaatide vastu vaenulikud. Selleks, et heloode kuuletuma sundida, arendati ühiskonnas välja range kasvatusüsteem (seitsmeselt kolitakse välja, kahekümneselt said nendest sõjamehed, kolmekümneselt täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati
Ei olnud algselt halvustav mõiste. Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorralduse võrdlus. Pane tähele! Millistest kihtidest ühiskond koosnes? Kellel olid kodanikuõigused? Milline oli valitsemiskorraldus? Sparta hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakondi, keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldus põhines Lykurgose seadustel, mis pärinesid 8. sajandist ja olid tuntud oma karmuste poolest. Ühiskonnakihid Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud: u 5% elanikkonnast, moodustasid Sparta kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud. Perioigid vabad, ei omanud poliitilisi õigusi. Heloodid orjad Valitsemiskorraldus Rahvakoosolek valis: Vanemate nõukogu e geruusia (30 liiget vähemalt 60 aastased. Kaks neist olid päritava võimuga kuningad, kes juhtisid riiki ja sõjaväge ning täitsid kõrgema preestri kohustusi).. 5 eufoori (riigiametnikud)
Aristokraatia Demokraatia Türannia Töö allikatega Loe läbi 6 allikat Kreeka poliste riigikorra teemal ja vasta kirjalikult allikate lõpus olevatele küsimustele. Ateena linnriigi ilme Keskuseks agoraa Periklese ajal ehitati võimsad müürid Pireus oli suurim sadamalinn Kreekas Akropol; Propüleed; Parthenon; Erechtheioni tempel; Athena pronkskuju Sparta Lõuna-Kreekas Lakoonika ja Messeenia maakond 4 suuremat kindlustatud küla, linna välja ei kujunenud Kodanikkond ehk spartiaadid Vabad mittekodanikud ehk perioigid Alistatud Messeenia elanikud ehk heloodid (õigusteta maaharijad) Kõige rohkem oligi heloode Ülesanne Tööleht: Ateena ja Sparta võrdlus. Töölehe põhjal arutluse kirjutamine. Teema: "Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid?" Arutluse eest on võimalik saada 5 punkti. Homoseksuaalsus Meestevaheline sõprus suure au sees Kogemustega aristokraat võttis noorema mehe enda hoole alla Kaasnes erootiline kiindumus
sundis türanni veelgi karmimatele meetmetel, mis kahandas tema populaarsust lõpuks ka lihtrahva seas. Türannia ei kestnud tavaliselt üle kahe inimpõlve. Sparta riik Keskusega Lakoonika maakonnas. Alistasid hiljemalt 8.sajandile eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule, seejärel vallutasid naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle rahva. Keskus ei koondunud kunagi linnaks vaid koosnes neljast külast. Nende külade elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi eesotsas oli üheaegselt 2 kuningat, neile allus sõjavägi ja nad täitsid kõrgeima preestri kohuseid. Muudes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastal valitavad riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kodaniku, spartiaadid, moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes kaheks: enamik Lakoonika asukaid
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Sparta ja Ateena riigikorraldus Sparta- Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgeima preestri kohustusi. Muudel valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia( selle liikmed pidid olema vähemalt 60. a) ja igal aastal kodanike sealt valitud riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Erandlikuks oli see et spartiaadid moodustasid elanikkonnast vaid tühise vähemuse. Ateena- Kuni aastani 594 kehtis Ateenas aristrokaatlik kord, kus võim kuulus aristokraatide seast valitud riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul polnud tähtsust. See muutus 594 aastal kui riigimees,poeet ja seaduseandja Solon kärpis mingil määral aristrokraatide võimu ja avas lihtkodanikele võimalused kaasarääkida. 5 saj, kui Ateena oli tugevaima laevastikuga mereriik ja riigi eesotsas seisis Perikles, kujunes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
