Arhailisel ajajärgul loodi vabalt seisvad kujud. Alasti meeskujud(kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Klassikalises ajajärgus kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalisel ajastul kujuneb peamiseks materjaliks pronks. Tehakse ka marmorist, aga pronkskujud on vastupidavamad. Klassikalisel ajajärgul kujunes kaks skulptuuri koolkonda, mis võistlevad oma vahel. Tuntuim on Ateena koolkond ja teiste hulgas oli ka Sparta koolkond. Ateena koolkonda kuulusid nt. MYRON, PHEIDIAS. Sparta koolkonda kuulus nt. POLYKLEITOS. Polykleitose ,,odakandja" lõi Kreeka sõdalase atleedi ideaaltüübi. Selle mõõtmed kujunesid normiks kaanoniks. Ateena skulptuur on vaataja jaoks huvitavam, omapärased poosid, püüdsid edasi anda liikumist. Nt. Parthenoni kujud (viiluväljal ja friisil) Naisesse suhtuti antiikkreekas halvasti, erandiks on amatsoonid. Lugupidamisega suhtuti
TUMEDAKS AJAKS( 1100-800eKR). 3)Arhailine periood 8-6 saj. eKR: Kreeka kultuuri kõige levinum märk on Kreeka mütoloogia. Pärineb Miinose-Mükeene ajastust. Keeruline mütoloogia, koosneb paljudest tegelastest, väikestest juttudest, mitmetahuline. Jumalate Olympos- peajumal Zeus, veejumal Poseidon, allmaajumal Hades. Müütilised olendid nümfid jne. Hilisem Kreeka kirjandus sünnib mütoloogia pinnal. Kultuur arenes välja 2 keskuse väljas Ateena ja Sparta. Areneb välja Kreeka teater. 4) Klassikaline periood 5-4saj. eKR : Linnriikide Ateena ja Sparta õitseng. Sparta- militaarse iseloomuga linn, Ateena- erines Spartast, sest seal oli avatud ja demokraatlik olustik. Kreeka kultuuri kõrgperiood. Tegemist otseselt Lääne tsivilisatsiooni algusega, millest saab hilisema kultuuri eeskuju. Sünnivad teadused, uurib inimese erinevaid käitumisnorme, Kreeka kirjanduse teke, tugevneb usk inimese väärikusse ja jõudu, poliitika tekkimine
Tegevusalad: alepõllunud + küttimine, kalastus, korilus jne. Eluase, eluviis: paiknesid sea, kus oli rohumaad loomadele ja mullakiht põllu harimiseks. Üleminek paiksele eluviisile. Matmiskombed: kalmistud rajati kõrgemale küngastele, asulatest välja. PILET 9 1.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned. Kangelaseepika. Tsivilisatsiooni tähtsus. PILET 10 1.Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine-Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1)Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik
Dionysos rändas mööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. Graatsiad Graatsiad olid antiikmütoloogias ilujumalannad ning nende nimed olid Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate, kõige sagedamini muusade, hooride, Aphrodite, Apolloni ja Dionysose saatjaskonnas. Helena Helena oli Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda tütar.Leda juurde ilmus Zeus luigena ning seejärel tõi Leda ilmale kaks muna.Ühest munast koorusid kaks tüdrukut Helena ja Klytaimestra,teisest munast aga kakg poissi Disokuurid.Helena oli Menelaose abikaasa ning ta sai tuntuks tänu Trooja sõjale.Nimelt põgenes Helena Trooja printsi Parisega Troojasse ning see saigi põhjuseks kümne aastasele Trooja sõjale. Hephaistos Hephaistos oli Hera ja Zeusi poeg
Olümpiamängudele ei lubatud neid üldse , isegi mitte pealtvaatajatena . Naistel oli Olümpias oma pidustus , mida korraldati iga nelja aasta tagant Zeusi naise Hera auks sellest ka nimi heraia . Selle kavas oli vaid lühimaajooks . Teistsugune olukord valitses spartas, Antiik-Kreeka lõunaosas . Seal julgustati tütarlapsi osalema spordis ja mängudes , et tugevdada oma keha , nii et nad saaksid hiljem sünnitada tublisid Sparta sõjamehi . Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Muusika ja tants . Usulised tseremooniad ja spordisündmused Olümpias olid osa suurest pidustusest . Kümned tuhanded pealtvaatajad kogunesid mänge vaatama ja templeid külastama . Nende meelt lahutasid lauljad , tantsijad , silmamoondajad , rahvatribüünid ja luuletajad . Toidu- ja lillemüüjad , rändkaubitsejad ja kihlvedude korraldajad püstitasid oma letid ja telgid
kujureid looma keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nende hulgast oli Myron'i "Kettaheitja". Kuju oli algselt pronksist, kuid meieni on see jõudnud roomaaegsete katkiste marmorkoopiatena. Myron'i "Kettaheitja" 5. sajandi keskel e.m.a. algas klassikaline e. nn. kõrge stiili ajajärk kreeka skulptuuri ajaloos. Figuuride poosid on rahulikud ja kindlad, samal ajal äärmiselt vabad ja loomulikud. 5. sajandi keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose "Odakandja". Sellel näeme kontraposti motiivi klassikalist lahendust. Noor sõdur on kujutatud anatoomiliselt täpselt, arvesse on võetud lihaste liikumist naha all ja nende mõju vormide ja silueti kujunemisele. Polykleitos'e "Odakandja" "Odakandja" näolt on kadunud on ka ebaloomulik naerugrimass ning näoilme on rahulik. Ometi ei näe me näos kuigi palju peale õigete proportsioonide.
Kodanikkonna moodustasid: 1) kõik täiskasvanud(20), meessoost põliselanikud, sõltumata vara suurusest ja tegevusalast. 2) talupojad, käsitöölised 3) orjad. Rahvakoosolekul(Ekleesia) võisid osaleda kõik. Iga aasta määrati ametisse 6000 kohtunikku(Heliaia). Riigi elu korraldasid 500- liikmeline nõukogu(Bulee) ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas olid tähtsamad 10 strateegi(väejuhti).Kodanike hulka ei kuulunud 1) naised 2)orjad 3)võõramaalased. 5. Iseloomusta Sparta polist. V:Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid kolmeks 1)spartiaadid(tava kodanikkond) 2) perioidid(Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3)heloodid(spartiaatide maaorjad.) Valitsemine: 2 kuningat(sõjaväe pealikud) neile allus sõjavägi, kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusia.(otsustasid tähtsaimad asjad). Kuningaid kontrollisid 5 efooriat e.vaatlejat. Rahvakoosolek valis Geruusia. Poiste kasvatamine: 7.a. sõjakooli(treening) 20.a. Täielikud sõdurid
*spartiaadid täieõigulised kodanikud, kes tegelesid sõjaliste harjutuste ja füüsise arendamisega *perioigid kodanikuõiguseta inimesed, kes elasid äärealadel, tegelesid käsitööga ja põlluharimisega, maksid makse *heloodid orjad, kes harisid spartiaatide maad, riigi omad *lakooniline väljenduslaad lõhidalt ja täpselt kõnelemine *Ateena mereliit Ateena ja Joonia poliste liit, jõud põhines laevastikul *Peloponnesose liit Sparta ja Lõ-Kreeka Dooria poliste liit, liikmed toetasid spartat sõjaliselt *filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat
assüürlased- võimas armee, II maailmaime Semiramise rippuvad aiad juudid- Moosese 10 käsku, Jahve tempel Jeruusalemma linnas. foiniiklased- maailma esimene tähestik, hetiidid- raua töötlemine, ratta leiutamine -sõjavanker, kaarik VANA-KREEKA Kreeta-Mükeene periood Kaart-skeem. Poolsaared: Balkani, Väike-Aasia. Mered: Vahemeri, Joonia, Egeuse meri. Kreeta saar, linnad: Knossos, Trooja, Mileetos, Sparta, Ateena, Olümpia. Põhjenda, et väide on õige. lk 90-92 1. Kreeta tsivilisatsioon tekkis hiljem, kui Egiptuses. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr. Arheoloogilise põhijaotuse järgi jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. 2. Muistsetel kreeklasetel olid sidemed naabermaadega. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Saare asend soodustas Eugese mere piirkonna
peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad. Hellen vanaaja kreeklased; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Mehed ja poisid osalesid.
Juhtimine TMO0010 2.loeng: Organisatsiooni ja juhtimise teooriad Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria? - Teadmiste, seaduspärasuste, reeglite, mudelite ja ühiste terminite süsteem, millest juhtimisteadlased ja praktikud oma töös lähtuvad. Parimal juhul on teooria praktikas valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad: - Teadusliku juhtimise koolkond - Taylor - Administratiivne koolkond - Fayol - Bürokraatlik koolkond - Weber Neoklassikalised teooriad: - Inimsuhete koolkond - Mayo - Inimressursi koolkond Maslow ja McGregor Moodsa...
· Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase · Parthenon ,,neitsilik ruum" · Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal · Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m · Sambad olid u. 10 m kõrged · Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis · Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda · Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili · Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed · Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud · Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi · Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike tempel · Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni
Homeros kirjutab ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaq" 754 Etruskid(?) või põgenenud troojalased s asutavad Rooma u 743 Sparta allutab Lõuna-Kreeka 734 Kaldealased taasvallutavad Babüloni 729 Assüüria okupeerib taas Babüloonia 722 Sargon II purustab 3 aastase piiramise järel Samaaria. Iisraelaste ümberasustamine Meediasse Mesopotaamiasse. u 700 algab keltide ja sküütide ekspansioon, 721 Assüüria purustab Samaaria ja vallutab Iisraeli
Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Sellest puhkes ka sõda, mis kestis 9 aastat. Kuningas Oidipuse müüt Delfi oraakel oli ennustanud, et Laiose, Teeba kuninga, poeg tapab isa ja naib ema. Kui Laiose naisel Iokastel sündis poeg, puuriti lapsel ennustatud saatuse vältimiseks jalad läbi a viidi mägedesse surema. Kaastundlik kerjus aga toimetas lapse Korintose kuninga Polybose juurde, kes kasvatas ta üles, pani nimeks Oidipus. Noormehena sai Oidipus omakorda oraaklilt
2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemisega Aristokraatial puudusid eesõigused Kodanikuõigused puudusid 10%
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapse...
Kr) * Kujunesid välja polis'ed ehk linnriigid. * Kui enne pole riiki olnud, siis riik tekib kas vägivalla või kokkuleppe tulemusel. * Polis sõltumatu, omavalitsus (kodanikud mehed, vabad, täisealised, põliselanikud seda teostati rahvakoosolekute kaudu. Rahvakoosolekutel valiti ka nõukogu ja ametnikud, kelle käes oli võim alaliselt ning nad valiti enamasti üheks aastaks), omakaitse. Kaks kõige olulisemat olid Athena ja Sparta (suurima ka). -) Polises olid kodanikud vaid 40'000 inimest, kuigi seal elas 400'000-200'000 inimest. * Klassikaline periood kestis 500 e.Kr 338 e.Kr. * Kui räägitakse Kreeka ajaloost, siis enamasti mõeldakse just klassikalist perioodi ning tihtipeale on kõik veel seotud ka Athena polisega. * Valitsemisvormid: -) Aristokraatia - võim oli koondunud aristokraatide kätte ning ametnikud ja nõukogu valiti vaid nende hulgast.
Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Kreeka kolonisatsioon Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia Sparta ja Ateena Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem.
Tallinna Reaalkool Zeus Referaat Koostas: Saiaspetspets 2009 Sissejuhatus 1 Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega( Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute ju...
Seal 20. eluaastani. Vanuse järgi rühmades.Õpetati sõnakuulmist, jooksmist, hüppamist, kettaheidet ja rusikavõitlust.Kirjaoskust vaid sel määral, et saadud käske lugeda. 14-aastane pidi läbi tegema prooviaasta, peale seda võis kanda relva. 15-20-aastase nooruki kasvatuses esikohal sõjalised harjutused ja koorilaul, millega tuli avalikkuse ees esineda. 20.-aastaselt võis abielluda, kuid alles 30-aastaselt sai temast täieõiguslik Sparta kodanik. Riiklik kasvatus kehtis ka tüdrukutele. Neiud pidid hoolitsema oma keha karastamise eest ja oskama relva käsitseda. Ateenas oli kasvatuse eesmärk igakülgne harimine. 7-aastaselt poiss erakooli, kus sai õpetust grammatisti ja kitaristi käest. Veel lugemist, arvutamist, kirjutamist, muusikat ja deklameerimist. Poisi saatja ja tema sündsa käitumise järele valvaja oli pedagoog. Jõukamad õppisid edasi
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- ä...
asutas ta pindalalt suure, kuid mitte kauakestva impeeriumi, mis ulatus Väike-Kaukaasiast kuni Palestiina piirini. Armeenia Tigran Suure valitsemiseajal Armeenia kiire laienemine kuningas Tigran Suure valitsemiseajal näitas selgelt, kui suur strateegiline tähtsus oli Armeenia mägismaal. Seetõttu sai Armeeniast palju hilisematel ajajärkudel tüliõun naaberriikide ja impeeriumite vahelises võitluses. (Rooma ja Sparta, Rooma ja Pärsia, Bütsants ja Pärsia, Bütsants ja araablased, Bütsants ja türklased-seldzukid, Ajubidamid ja Gruusia, Osmani impeerium ja Pärsia, Pärsia ja Venemaa, Venemaa ja Osmani impeerium.) Aastal 387 jagasid Rooma ja Pärsia omavahel Suure Armeenia. Pärsia aladel säilitas Armeenia riigisisese omavalitsuse. Seejärel tungisid sisse araablased aastal 640 ja purustasid Pärsia impeeriumi ja muutsid Armeenia vasalliriigiks, kus valitsesid araablastest asevalitsejad.
rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog lapse õpetaja, oraakel
teadnud, kes on ta õiged vanemad, ja oli enda teadmata saatnud korda selle, millest kõigest väest püüdis hoiduda. Kui karm tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus end pimedaks, tema ema aga lõpetas elu enesetapuga. Oidipuse looga näitas Sophokles, et inimesel pole lootust ette määratud saatusest kõrvale hiilida. KOMÖÖDIAKIRJANIK Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Koolmilise orja rolli loojaks peetakse teda. Elas Peloponnesose sõja (431-404 e. Kr. - Ateena ja Sparta vahel) ajal. Oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendeis poliitikamehi, kes rahu sõlmida ei tahtnud. Tema teosed on ,,Konnad" ja ,,Pilved". Aischylos, Sophokles ja Aristophanes said näitemänguvõistlustel palju esikohti. Mitmeid nende näidendeid kanti ette korduvalt. Ka tänapäeval mängitakse neid paljudes teatrites üha uuesti. 3
Pylos el .e 3. laul Pylos el võtab Nestor Tele m a c h o s e viisakalt vastu. Vana Nestor soovitab Tele m a c h o s e l s õita Spartas s e . Nii Kui ta Spartas s e jõuab käib parasja gu pidu. 4. laul Spartas võtab Men elao s Tele m a c h o s e vastu ja Tele m a c h o s küsib talt om a isa kohta. Sparta kuningalt Men el saab ta and m eid oma isa kohta. Külalise d märkavad Tele m a c h o s e kadu mi st. 5. laul Jumalad saad avHerma d e s käskjalana e nümf Kalyps
meisterlikult oma roost valmistatud (paani)flööti. Kitsekarjuste ja lamburite jumal; · Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks · Agamemnon: Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale. · Menelaos: Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis Kreekasse ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Kassandra: Apollon armus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. · Iphigeneia: ohverdati Artemisele Aulises, et kreeka laevastik saaks Trooja poole lahkuda.
toovad riiki kõige enam tulu ja alati on neid, kellel lihtsalt läheb elus edukamalt kui teistel. Kui Utoopia julgustab intelligentsuse arengut, peaks ta soosima ka tulusid, mis sellega kaasnevad, sest mõttetöö on alati maksnud rohkem kui kätevaev. Siinkohal tekib kahe mõttetera vahel ebakõla ja loogika kõikumine, mis tegelikult kajab läbi kogu teose. Machiavelli ideed olid More'i Utoopiale teravaks kontrastiks. Nad tuletasid meelde ammukustunud Sparta ühiskonnakorraldust, sarnaseid jooni leidus ka Navarras, kui ta veel sõltumatu kuningriik oli. Lähenemine valitsemisele oli loomutruum ja kindlakäelisem, kuigi mitte nii elanikukeskne ja rahvahuviline kui ,,Utoopia", mis meenutas oma olemuselt pigem taevakuningriiki või paradiisi. Esimene suur erinevus seisnes võimukandjates. Kui Utoopias kuulus võim rahvale, siis Machiavelli riigis oli vürst see, kellel oli kohustus valitseda ja täita oma kohustusi endast parimat andes
lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskijalanna nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas,
lineaarkirja A ja B. Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus, aga vallutajad Doorlased tõid rauakasutamise oskuse. Arhhailine ajajärk (u. 800-500a. eKr). Kõigepealt Kreeka tähestiku kasutuselevõtt, Kreeka eeposed ja mütoloogia, kolonisatsiooni ajajärk, mil kreeklased rajasid oma kolooniad Vahemere äärde, pooliste kujunemise ajajärk. Siit on alguse saanud ka demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta valitsemisviis. Klassikaline ajajärk (u. 500-338a. eKr)-Kreeka-Pärsia sõjad, poolistevahelised sõjad (Ateena vs Sparta), Plaatoni, Sokratese, Aristotelese, Sofrates Hellenismi ajajärk (u. 338-30a. eKr) Makedoonia vallutab Kreeka, Makedoonia Aleksandri vallutused (Aleksander suri=hellenistlike väikeriikide tekkimine), Kreeka mõjuvõimu laienemine. Kreeka alistus Roomale 146a. eKr. 30a. eKr kui
oma muret ja käskis kõik mehed lossist kokku kutsuda oma möökadega(nimelt mööga ots jäi pealikult kuninga sisse, murdus ära vms).õukonna arst leidis haavast tükikese rauda mis sobis pealiku möögaga täpselt.gygeseset sai kuningas ja surres maeti ta koos sõrmusega maha Trooja sõda: Hästikindlustatud Trooja linnas, mis asus Väike- Aasia ranniku lähedal, valitses kuningas Priamos. Üks tema poegadest, Paris, olevat Sparta kuninga abikaasa, ilusa Helena, ära röövinud, mida Kreeka kuningad ei võinud andestada. Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odysseus'ege sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. Nii ühelt kui teiselt poolt astusid üles kangelased, pidades kahevõitlust. Nii võidelnud
Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke , allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest
Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis õnnelikult Kreekasse tagasi ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Laertes- Odysseuse isa · Plejaad- vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja õpetasid Bakchost, kui see veel pisike oli. Nende õed- vennad olid Hyas, hüaadid, hesperiidid ja Kalypso.
Alusõpet anti vabade kunstide teaduskonnas. Seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles. Ka ülikoolide õppejõudude seas olid ülekaalus vaimulikud. Nende seas paistsid eriti silma frantsisklaste ja dominiiklaste ordude liikmed. Kirjutage järgmiste mõistetega ajastukohane lause Polis, must surm, senat, 2tk oli veel vist Polis - Vana-Kreeka riigivorm, kus hõlmati linna ning selle lähisümbruskonda. Sparta, Ateena, Korintos olid polised. Must surm - 3-aastane pandeemia, kus teine aasta oli kõige suurema hukkunute arvuga. See oli katk, mis levis näriliste kaudu ning kirpude hammustuste kaudu (sai alguse Hiinast). Arvati, et musta surma surid inimesed, keda Jumal tahtis karistada, kuid tegelikkuses oli põhjuseks see, et katk ei levinud inimestelt inimestele ning maakohad, mis olid hõredamini asustatud, ei levitanud kirpe ega närilisi nii palju, mille tõttu ei levinud haigus nii palju.
Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis õnnelikult Kreekasse tagasi ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Laertes- Odysseuse isa · Plejaad- vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja õpetasid Bakchost, kui see veel pisike oli. Nende õed- vennad olid Hyas, hüaadid, hesperiidid ja Kalypso.
Loodus oli andnud kreeklastele tihedad, sirged, mustad juuksed. Blondid kiharad olid Muistses Kreekas haruldased ning, et sellist väljanägemist saavutada pleegitati juukseid kaaliumkloriidi, vee -ja kummelitõmmise seguga. Sel eesmärgil kasutati ka peenestatud riisi ja jahu. Eriti pidulikel sündmustel kaunistati juukseid kuldpulbriga. Kreeka ühiskonna arenedes hakati ka inimeste sotsiaalset kuuluvust määrama soengute järgi. Kreeka naiste soengud olid varasemal perioodil lihtsad. Sparta naised kandsid seljal patsi, ateenlannad seadsid juuksed kuklale sõlme. Ajapikku läks soeng keerukamaks, hakati lokkima, karkasse kasutama, juukseid kinnitati ka juuksesidemetega. Klassikalisel ajajärgul kammiti juuksed keskelt lahku, seati lainetesse ja keerati kuklas sõlme. Sõlm meenutas koonust. Periooditi muutus selle asukoht, kord oli ta kinnitatud kukla keskele, teinekord langes kaelale. Kasutati erinevaid lokkimise
Perekonna funktsioonid · Soojätkamisfunktsioon o Järglaste saamine · Seksuaalfunktsioon · Majanduslik funktsioon · Sotsiaaliseerimisfunktsioon · Hoolitsus · Hariv/kultuuriline funktsioon o Minnakse perega reisima jne · Turvalisuse pakkumine o Kodu on mu kindlus · Ühistegevused Perekonna ajalugu · Patriarhaat- Perekonna pea või juht on mees · Matriarhaat- Perekonna pea või juht on naine Perekonna ajalugu · Sparta ühiskond o Nõrgad ja väetid poisid ning tüdrukud tapeti ära. · Vana-Kreeka o Naisi ei koheldud hästi Ainult lapse saamiseks o Kirjaoskus ainult vabadele meestele o Kreeka armastus ehk homoseksuaalsus · Rooma ühiskond o Matroon- Lugupeetud ja austatud pereema o Suurem mõjuvõim naistel kui Kreekas o Tunti ka aborte · Tsölibaat- Elatakse ilma vastassugupooleta o See oli levinud keskajal Mungad ja nunnad
Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta Päikest ja ähvardas seda lasta. Kord, kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune. KUIDAS VALITSETI POLISEID Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polis - (kr.k. linn) oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Suuremad polised: Argos, Ateena, Delfi, Sparta. Rahvakoosolek - Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Deemos - (kr.k demos) rahvas
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor
Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, kes korraldas sõjakäigu idamaadesse ja vallutas Pärsia suurriigi alad 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? Õhemad riided ja elamud savist (soojus polnud oluline) kliima tõttu, kasvatati karja, samuti vilja kasvatus- kasvatati viinamarju, oliive jt. Kuna kreekat ümbritses meri, siis nad olid head meresõitjad ja selletõttu ka kaubandus hästi arenenud. 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Erinevused Sarnasused Spartas valitses aristokraatlik Naistel puudusid kord, kuid Ateena oli kodanikuõigused, nad olid demokraatlik riik mõne mehe eeskoste all. Ateenas hinnati välissuhted, Kodanikud said olla vaid
· Kultuur kujunes välja mandri Kreekas · Ahhailased (kreeklaste esivanemas) panid aluse · Sai nime Mükeene lossi järgi · Keskmes lossid (linnadeta) · Loss oli majanduslik, poliitiline ja religioonne keskus · Valitsesid sõjapealik ja kuningas · Lineaarkiri B (osatakse lugeda) · Eelistati naisjumalannasid · Sõjaline kunst Sõjastseenid Ajalugu Page 10 Sparta ja ateena 28. september 2009. a. 14:32 Sparta Ateena Asukoht 2 maakonda: Messeenia ja Lakoonika Atika maakond Maaühiskond Linnaühiskond Kihid Spartiaadid - vabad kodanikud 5% Põlisasukad olid kodanikkond, Perioigid - kohustuslikud kuid muidu kodanikud ei olnud naised ega orjad.
mis teeb nad tänapäeval raskesti tõlgitavaks ja mõistetavaks. Tema komöödiad olid frivoolsed, päevakajalised ja mitmetähenduslikud. Aristophanese 44 teadaolevast komöödiast on meieni säilinud 11, millest paljud on pealkirjastatud selle järgi, mida kujutas koor ,,Ratsanikud", ,,Herilased", ,,Pilved", ,,Linnud", ,,Konnad". Seisukohad: Armastab rahu ja mõistab hukka agressiivse välispoliitika. o Parasjagu oli käimas Peloponnesose sõda Sparta ja Ateena vahel 431-404; sai alguse Sparta liitlase Korintose ja Ateena kaubanduslikust konkurentsist tulenenud konfliktist. Ateena sai lüüa nii maal kui merel ning pidi nälja pärast lõpuks piirajatele alla andma. Sellest sõjast sai alguse Kreeka poliste langus. Taunib uuemaid ideid, eelistab alalhoidlikkust. Hinnatavamad teosed: ,,Ratsanikud" puhtpoliitiline komöödia Peloponnesose sõja iga hinna eest jätkamise vastu
kujutanud belglane Rubens. Suureks saades kaitsesid sõjakad lapsed Letot kõigi ründajate ja solvajate eest. Ühel päeval uhkustas Teeba kuninganna Niobe oma lastega (tal oli 7 poega ja 7 tütart) Leto ees, kellel oli ainult kaks last. Kättemaksuks oma emale osaks saanud solvangu eest tapsid Apollon ja Artemis nooltega kõik Niobe lapsed niobiidid, Niobe ise aga muutus pisaraid valavaks kaljuks. Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. Leda tõi ilmale kaks muna, millest koorusid kaks tüdrukut, HELENA1 ja Klytaimestra, ja kaks poissiKastor ja Polydeukes (rooma Polyx), keda hüüti DIOSKUURIDeks2. Leda lastest räägime veel Trooja sõja ajendite ja tegevuse juures. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal.
mistõttu tema tunnusesemeks oli lüüra. Kreeklased pidasid teda kauneimaks meesolevuseks. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusjumalanna. Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs, vibu ja nool käes, saatjaiks hirv ja nümfid. Kuna ühe müüdi kohaselt sündis ta oma kaksikvennast mõni hetk varem ja asus kohe Letot venna ilmaletoomisel abistama, siis just sellepärast oli ta rasedate naiste kaitsejumal. Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda lõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusid kaks tüdrukut Helena ja Klytaimestra, teisest aga kaks poissi Kastor ja Polydeukes. Leda lapsed on tihedalt seotud Trooja sõjaga. Hoopis erakordne suhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega. Et Delfi oorakel oli Akrisiosele ennustanud surma lapselapse käe läbi, sulges kuningas tütre maa-alusesse vaskkambrisse
kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet AGAMEMNON ON KREEKLANE JA ACHELLEUS TROOJALANE TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus. O ei tahtnud pere maha jätta ning teeskles hullu, kuid saadik pani O poja adra ette siis, kui o põldu kündis. Loomulikult juhtis O adra kõrvale ning O pidi Troojasse minema.
veisekarju valvas, seisis korraga tema ees jumalate saadik Hermes ning teatas talle jumalannade Hera, Athena ja Aphrodite saabumisest. Igaüks neist püüdis tema otsust enda poole kallutada. Vägev jumalate ema Hera tahtis teha teda suurte riikide 4 valitsejaks, sõjakas Athena võitmatuks väejuhiks, Aphrodite aga lubas talle otsekui enda asemel kauneima naise surelike seas. See oli Helena, Sparta kuninga Menelaose noor abikaasa. Paris ei mõelnud kaua: ta otsustas Helena kasuks ja mõistis kuldse õuna Aphroditele. Nüüd oli tal jumalannade seas üks sõber ja kaks vaenlast. Aphrodite hoolitses selle eest, et Paris Helena soosingu võitis ning naise Spartast röövida sai. Hera ja Athena aga hoolitsesid selle eest, et tema armuõnn oleks üürike. Nad toetasid Menelaost ja kreeka kangelasi, kelle ta oma kättemaksusõjakäigule värbas, kui nad
kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab, pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Sellest saab alguse Trooja sõda. Prokrustese säng - Prokrustes oli mees, kes ehitas oma maja tee äärde ning võttis vastu mööduvaid külalisi, et neid kutsuda meeldivale einele ja õhtusele puhkusele Prokrustese erilises voodis. Prokrustes väitis, et see oli nõnda eriline voodi, et sinna voodisse mahub ükskõik kes. Voodi aga toimis nii, et kui külaline oli liiga pikk, lõikas Prokrustes jalad otsast. Ning kui liiga pikk, siis venitas teda
VANA-ROOMA Rooma võrdlus Kreekaga: Majandus kreekas toodeti peamiselt nisu, veini ja oliiviõli. Kasutati orje ja raha ja oli ka põllumajanduslik riik. Roomas peamiselt imporditi tooteid ja kasutati orje ja raha. Põllumajanduslik riik. geograafia Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad...
Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Suuremad polised olid: Argos, Ateena, Delfi, Korintos, Küreene, Massalia (Massilia), Sparta, Sürakuusa, Teeba, Mileetos, Efesos. Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.
Salamise lahingud, Peloponnesose sõda, Pärsia riigivalitsejad) liidud (Peloponnesose ja Ateena mereliit), Makedoonia asupaik, Philippos II, Chaironeia lahing. 3. Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. lk 107-114 Polis; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4. Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119 Mõisted: akropol, agoraa, andreion. Riietus: kitoon. Peamine toit. Aristokraatlik eluviis: aristokraatide konkurents ja sümpoosionid, kraater. Sport Vana-Kreekas: gümnaasion ja olümpiamängude traditsioon: kes osalesid olümpiamängude, peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5
Hannibalist ja Philipp V said liitlased. Leping kutsus Roomas esile paanika. Roomlased kuulutasid kohe sõja Philippile. Esimese Makedoonia sõja (214-205 e.Kr.) tulemus sõltus oluliselt Rooma oskuslikust diplomaatiast. Ta kasutas ära ajaloolise vaenu Kreeka ja Makedoonia vahel ning hellenistliku maailma sisevastuolud. Võitluseks Philippi vastu organiseeris Rooma Kreeka linnade makedooniavastase ühenduse. Sinna kuulusid kaks liitu, Sparta ja Etoolia liit. Mõlemad kartsid Makedoonia tugevnemist. Niimoodi lõigati Makedoonia ära merest ja muutus kontinentaalseks riigiks. Philipp osutas meeleheitlikku vastupanu, kuid lõpuks pidi alla andma. 205 a. e.Kr. sõlmitud rahulepingu järgi pidi ta ära andma osa territooriumist ja mis kõige tähtsam, loobuma liidulepingust Kartaagoga. Philippi ebaedu peegeldus kõikides sõjateatrites Itaalias, Hispaanias ja Aafrikas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
