Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sparta" - 501 õppematerjali

sparta - Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna.
Sparta

Kasutaja: Sparta

Faile: 0
thumbnail
6
doc

Kreeta-mükeene egeuse kultuur

· Tekkis varanduslik kihistumine. · Rände põhjuseks oli peamiselt raha vajadus · Väljaränne tekitas põlluharimiseks sobiva maa nappuse · Kolooniad üha kasvasid ning lõpuks kujunesid suurteks linnadeks. · Koliniseerimine arendas kaubavahetust mis tõi kaasa 7.saj eKr lõpus hõberaha kasutuselevõtu. Kõige kuulsamad Linnriigid. Klassikaline ajajärk. · Sparta , Lõuna Kreekas · Korintos, Balkani poolsaarel · Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana-Kreeka

· Vana-Kreeka ajaloo periood algas 8.saj.eKr ­ 6 saj.eKr. · Arhailine ajajärk ­ võetakse kasutusele kiri ning hakatakse üles kirjutama eeposeid. Toimuvad ka esimesed Olümpimängud. · 5.saj. - 338 eKr ­ Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng. · 338 ­ 30 eKr Hellenism. Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka lühikokkuvõte

· Ametnikud - 5 efoori (kontrollivad kõiki) Sparta ­ paikneb Lakoonika maakonnas + vallutati ka Messeenia, loevad end doorlaste järeltulijateks, allutatud rahvad loetakse ahhailaste järeltulijateks Ühiskond: · Spartiaadid (omavad kodanikuõigusi, neid on väga vähe, 5%) · Perioigid (vabad, kui poliitiliste õigusteta sõjaväe- ja andamikohustusega Sparta elanikud, 60%) · Heloodid e. orjad (Alistatud Messeenia maakonna elanikud, 35%) Spartas peeti riigi huve üksiku omast tähtsamaks. Riiki valitses väike grupp aristokraate, helootidele see ei meeldinud, seega oli vaja neid kuuletuma sundida. Selle jaoks oli spartiaatidel kasvatussüsteem ­ 7. aastaselt saadeti poisid omavanustega ise elama ja füüsilise treeninguga tegelema, alles kolmekümneselt loeti neid täisväärtuslikeks kodanikeks, kes pidi olema abielus ja omama maad...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Linna positsioon keskaja feodaaltsivilisatsioonis

Linna positsioon keskaja feodaaltsivilisatsioonis Antiikajal olid linnriigid, eesotsas Sparta ja Ateenaga, ühiskonnas väga tähtsal kohal. Linnad olid võimsad keskused. Barbarite sissetungiga nad säilisid, kuid ei omanud enam olulist rolli. Sagedased ränded ja rüüstamised pärssisid käsitöö ning kaubanduse levikut ja arengut. Valdav naturaalmajandus soodustas maal elamist. Tänu 11 saj põllumajanduse arengule sai hoo sisse ka linna positsiooni tähtsustumine. Suurematesse sadamatesse ja teede ristumiskohtadesse tekkisid linnad. Taljupojad ja...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana-Kreeka

Huvi teiste maade järele põhjustas riigis ka vajaduse väheleiduva metalli-raua järele. Väljarännet süvendas ka põlluharimiseks sobiva maa nappus. Kolonisatsioon edendas kaubavahetust, mis tekitas vajaduse luua kindel väärtusmõõt. Nii hakkasidki kreeklased lüüdlaste eeskujul müntima hõberahasid. · Tähtsamad polised: Sparta , Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. · Alates 8. saj eKr hakati olümpias iga 4 aasta tagant korraldama suuri usu- ja spordipidustusi- olümpiamänge. Zeusi auks kogunesid võistlejad nii Kreekast kui ka kolooniatest, barbaritele olid aga mängud keelatud. Olid erinevad võistlused, millest prestiizikam oli staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu. Võitjad tõid kuulsust oma linnale,...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta . Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus. Meresõitmises olid vanad kreeklased tugevad, kuid orjenteerusid peamiselt ainult ranna järgi....

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka

Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia".Sparta tõusis võimsaimaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.Hakati raha müntima Klassikaline periood u 500-338 a. eKr-. Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,...

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Vana-Kreeka

Kreeka-Pärsia sõdade tulemused: Pärsia tunnistas Kreeka poliste iseseisvust: Balkanil Eugeuse mere saartel Väike-Aasias Iseseisvuse säilitamine: tagas kreeklastele kultuurilise ja majandusliku arengu tõi enesega kaasa polisliku korralduse ja kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaja Kreeka-Pärsia sõdade järel: Tugevamad polised: 1) Aristokraatlik SPARTA PELEPONNESOSE LIIT ( Sparta ja dooria päritolu Lõuna-Kreeka polised ). Sõjaväe peamine jõud: JALAVÄGI 2) Demokraatlik ATEENA ATEENA MERELIIT ( Ateena ja joonia päritolu polised ). Sõjaväe peamine jõud: LAEVASTIK Võitlus käis ülemvõimu pärast! Peleponnesose sõda ( 431-404 eKr. ) : Sõja tegevus venis: Sparta koos liitlastega saavutas edu lahingutes maal Ateena omas ülemvõimu merel Pöörde sõjas saavutas Sparta tänu Pärsiale, kelle abiga ehitati laevastik ja suudeti...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kreeka ajalugu

ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kreeka linnriigi ajalugu

Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda.Sparta keskuse ümbruse elanikud olid spartiaadid.Lakoonikas elasid perioigid.,isiklikult vabad.Heloodid olid maad harivad orjad.Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat.Võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja ja täitsid preestrikohustusi.Juhtis riiki ka nõukogu-geruu...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Spartalik kasvatus ja haridussüsteem

Samuti räägivad paljud olemasolevad allikad just spartalaste sõjaväelisusest. Kuna aga allikad võivad olla vahel ka eksitavad, siis üritan mina leida põhjuseid sellise elukorralduse jaoks ja näidata, ehk ei olnudki kõik nii hull, kui mõned välja lasevad paista. Et paremini mõista spartalasi, tuleb vaadata, kus nad elasid ja millised tingimused valitsesid nende kodukohas. Sparta asus Kreekas täpsemalt Peloponnesose poolsaarel, Lakoonika maakonnas. Sealt on tulnud ka väljend ,,lakooniline kõneviis", mis spartalasi iseloomustas ja mille pärast nad ka terves antiikamaailmas tuntud olid. Kreeka maastik on liigendatud, väga mägine ja põhiliselt liiguti mööda merd. Sparta asukoht oli veelgi isoleeritum ­ Spartast nii lõunas kui ka põhjas paiknesid mäed. Mägine maastik põhjustas ka fakti, et väga vähe oli maad põlluharimiseks...

Pedagoogika alused
43 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kas Vana – Kreekas oli demokraatlik ühiskond

Võit pärslaste üle lisas eneseusku, tõi oma sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse . Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena . Sparta,oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim ja selles põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid paljusid Lõuna-Kreeka linnriikide ühendav Peloponnese Liit. Nii spartlased kui ka nende liitlased toetusid sõjaliselt eeskätt maaväele .5. sajandi Ateena oli demokraatlik riik , mille sise-ja välispoliitikast suunas ning kujundas pikka aega(umbes 460-430 eKr) silmapaistev riigimees Perikles...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Kreeka kunst klassikalisel ajajärgul

m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks...

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ajalugu - Kreeka ja hellenism

490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekas ja Egeuse mere piirkonnast välja o Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr : Sparta ja Ateena võimsaimad riigid Kreekas, kuid omavahelised suhted pingelised. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus-ja kultuurikeskus o Peloponnesose soda 431-404 eKr : vastuolud Ateena ja Sparta vahel lõid lõkkele suure sõjana. Laastav sõda lopes Sparta täieliku võiduga,mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Kreeka linnriik - Ateena

saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose sõja lõpp ­ Ateena linnriik sai lüüa 2. saj. eKr alistus Ateena Rooma ülemvõimule Soloni reformid 594 eKr Tühistas talupoegade võlad Keelas võlgnikke orjaks müüa Kes varem oli müüdud, osteti tagasi Jagas kodanikud nelja klassi Andis rahvakoosolekule rohkem sõnaõigust Vaesed inimesed hakkasid osa võtma kohtumõistmisest Ateena demokraatlik linnriik Türannia lõpp 570 eKr...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond?

Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Tänu suhetele Pärsiaga...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta , Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeka linnriik

Polis: Kreekas kuj linnaühiskond.Linnriik e polis hõlmas linna koos selle ümbrusegakõige enam 30000-40000 in, Ateena ja Sparta u 200000 in.Täieõiguslikud elanikud olid kodanikudosalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe+õigus osaleda rahvakoosolekul, kus valiti iga-aastaselt riigiametnikud+väepealikud.Linnriigis oli ka nõukogu.Ametnikkond oli pärit enamasti aristokraatide hulgast. Lihtkodanike osa riigi valitsemisel jäi teisejärguliseks. Sõjavägi: Rikkad moodustasid ratsaväe,keskmikud raskelt relvastatud jalaväe,vaesed vibude ja lingudega kergeväe.Raskerelvastuses jalavägi paiknes faalanksidena...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord

Vihasoo Lasteaed-Algkool Kert Krüsban 6.klass Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord Referaat Vihasoo 2011 SPARTA Laste kasvatus Poisid: Sparta poisse kasvatati rangelt. Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas, et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma aasta läbi, et külmale ja kuumale vastu pidada. Sööki pidid Sparta poisid ise otsima, et mitte liigsöömisega endale halba teha. Sellise kasvatusega püüdis...

Ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun