KREEKA peatükid 29-31 Kreeka valitsemine. Sparta riik. Võitlus pärslastega. 1. Kus asub Sparta? V: Sparta asub Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. 2. Kuidas valitseti demokraatlikku linnriiki? V: kõik tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul, millel osalesid kõik kohalikku päritolu vabad mehed. 3. Kuidas valitseti aristokraatlikku linnriiki? V: tähtsaid asju otsustas nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kodanikud, rahvakoosolek kutsuti kokku vaid otsuste kinnitamiseks 4. Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik?
Sparta Spartalased tulid põhja poolt Peloponnesose poolsaarele. Suurem osa neist asus üle jõe viljarikkas orus, kus nad endile pealinna Sparta ehitasid. Maa, mis oli kõigi ühisomadus, jaotasid nad eneste vahel ühesugusteks osadeks. Alistatud pärismaalased kaotasid mitte ainult oma maa, vaid ka isikliku vabaduse. Nad töötasid spartalaste juures orjadena, harisid nende põllud, olid sõudjateks laevastikus ja sõja korral käisid oma isandatega kaasas, kandes nende relvi. Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata
Positiivsed ja negatiivsed jooned Sparta ühiskonna- ja riigikorralduses Sparta asub Lõuna - Kreekas. Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule, sama sajandi lõpul vallutasid nad ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle rahva. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda, kuid Sparta ei arenenud kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Minu arvates oli see negatiivne, sest neil tekkis omavahel palju erimeelsusi. Kuna neile allus sõjavägi ning nad täitsid riigi kõrgema preestri kohstusi, tekkis neil palju konflikte ja tülisid. Positiivseks aga saab lugeda seda, et kahekesi küsimusi läbi arutades tegid nad otsuseid, mis olid rahvale kasulikud.
Kreeka suurimad keskused- Sparta Koo sta j a: Ma dl i Tram m Ju hen daj a: Anne Ki v i m äe 2 010 ASUKOHT · Sparta riik oli tuntud ka kui Lakedaimon · Asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus · Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel SPARTA Kuulus Vana-Kreeka tähtsamate keskuste hulka Linnriik ehk polis Elanikkond oli väike (perioikid, heloodid, spartiaadid ) Ümbritsetud tsitadelli e. akropolisega Riigi valitsemine Kaks päritava võimuga kuningat 30-liikmeline geruusia ehk vanemate nõukogu 5 efoori Rahvakoosolek Kasvatustavad Lastele kehtis range kasvatuskord Nõrgad visati kuristikku 7-me aastaselt asusid poisid elama kodust eemal
KASVATUS..................................................................................... ........4 SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU........................................................................5 SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT.................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik tekkis 900 aastat eKr, selle rajajaks peetakse kuningas Lykurgost. Sparta riik asetses Lakoonia maakonnas Peloponnesose poolsaare kaguosas. Ta võttis enda alla Eurotase jõe oru ning asus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Lakoonia mäed olid rikkad marmorist ja rauast. Mäe kallakul kasvasid tihedad metsad, kus elas palju metssigu, metskitsi, karusid ja metslinde. Eurotase jõe org oli väga sobiv põlluharimiseks. Maa oli viljakas ja külgedest varjatud mägedega. Arhailise perioodi üks mõjukama ja tugevama riik oli Sparta. Sparta valitsemine
linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased oli jub VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Masseenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast ei saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse.
Прочтите текст и заполните сравнительную страницу ДРЕВНЯЯ СПАРТА Спарта была самым крупным аристократическим полисом и играла в ее истории реакционную роль. Свое название это государство получило от его политического центра — г. Спарты. Географическое положение Спарты отличалось замкнутостью, она занимала плодородную Лаконику на юго-востоке Пелопон-а в долине р. Эврота. Горы и неприветливые берега изолировали эту область от внешнего мира, что сказывалось на своеобразии его развития. Возникновение Спартанского государства датируется IX в. до н. э. Оно было связано с вторжением в Лаконику дорийцев покорением ими местного ахейского населения. При этом ахейская знать по договору вошла в общину победителей. Тогда же был основан г. Спарта. Затем в VIII в. до н. э. спартанцы напали на Мессению и после упорной 20-летней борьбы поработили ее. В VII в. до н. э. мессенцы восстали, но, несмотря на героическую борьбу, были разбиты. Общественный ст...
ATEENA JA SPARTA 80. Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi (Aischylos, Sophokles, Sokrates, Platon, Pheidias jt), Sparta samal ajal mitte ühtegi? Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena välisilmele annavad omapära kriidikõrgendikud, eeskätt Lykabettose (277 m) ja Akropoli mägi (156 m). Ateena linnriik hõlmas kogu Atika. Sparta asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Sparta riiki nimetati Lakedaimoniks. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda- Lakoonikat ja Messeeniat. Spartalased olid dooria päritolu sisstungijad. Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma
Sparta ja Ateena Sparta Maismaariik Sparta asus Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas, sealt ka tema ajalooline nimi Lakedaimon. Sparta elanikud jagunesid kolmeks sünnipäraseks grupiks ehk seisuseks. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes
Sparta ja Ateena riiklik ja ühiskondlik korraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas põhines vallutustel. Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi.
Sparta laste elu Sparta oli Vana- Kreeka polis, mis asus Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. Sparta oli sõjaliselt väga võimas linnriik. Sealsed lastekasvatuskombed erinesid teiste maakondade tavadest Vana- Kreekas. IMIKUD Kui peres sündis laps, pesi ema ta veiniga, sest usuti, et nii on laps tugevam. Seejärel pidi isa ta vanematenõukogu ette viima. Nemad otsustasid lapse tuleviku üle ehk selle üle kas laps jääb ellu. Ellu jäid vaid tugevamad ja tervemad. Vigased või haiged lapsed visati kaljult alla või hukati muul moel. POISID Kuni 7- aastani kasvasid poisid pere juures
Ateena tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Tavaliselt õppisid tüdrukud kodus ema käe all majapidamist ja käsitööd. Muistsed hellenid kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon. Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaar. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. Sparta riik sai üheks kõige võimsamaks Kreekas. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid orjad, kes harisid spartalaste põlde. Sparta riigi eesosas seisid kaks kuningat. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartiaadid, tuli tavaliselt kokku selleks,
Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal ja tegelesid päevast päeva füüsilise treeninguga. Kahekümneselt said nad täisvääruslikeks sõjameeteks, kolmekümneselt täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi ja keegi ei julgenud neid rünnata. Samal ajal kui Sparta 7 aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga Ateenlased kooli ja nad õppisid lugema ja kirjutama. St. Et nad poleks saanud sõjalist väljaõpet. Nad said selle 18-20 aastaselt. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, alltatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Kuid siiski olid nad ohustatud riik ja neid ei kardetud. Põhimõte on see, et sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, ateena aga demokraatiale. St.
Vana-Kreeka SPARTA Ajalugu ASUPAIK Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaarel. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd
Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi.
sjav eteenistus) Vabariigi idee riiki juhtisid valitavad riigiametnikud; vimuvahetuse süsteem oli demokraatlik; rollegiaalsus Kujuneb v lja demokraatia idee igal kodanikul vimalus ja igus osaleda riigi valitsemises. Tundmatu bürokraatia riigiasju arutati avalikult ja puudus palgaline ametnike aparaat. Sparta ja Ateena Suurimad Kreeka polised olid: SPARTA ATEENA *Phines vallutusel *Paiknes KeskKreekas Atika maakonnas *Hlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda *Esialgu vimul aristokraadid *Sparta ei arenenud teliseks linnaks *594. a. Ekr Soloni reformidega laiendati lihtrahva osa *Riigi elanikkonna moodustasid: 1)Spartiaadid ehk Sparta riigijuhtimises ja piirati aristokraatia eesigusi. 5. saj.
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid
Rahvakoosolek valis igal aastal riigiamtenikud,kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaeluSõjaväge juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paarisaja tuhande elanikuni. Sparta riik keskusega lakoonika maakonnas Lõuna-kreekas põhines vallutustel.Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta keskus koosnes neljast kindlustamatta külast ja nende külade lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond ehk spartiaadid.Sparta riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat.Kaks kuningat täitsid riigi kõrgeima preestri kohusesid ja neile allus sõjavägi.Muudes asjades juhtisid riiki
Ateena ja Sparta võrdlus Sparta Ateena ● Aristokraatlik ● Demokraatlik ● 2 kuningat - tegelesid sõjaväe ● Kodanikud kõik vabad meessoost juhtimise ja täitsid preestri kohustusi põliselanikud ● 30-liikmeline vanemate nõukogu ● Mittekodanikud orjad, naised, lapsed geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ● ● Keskenduti sõjalisele poolele ● Spartiaadid (kodanikud), perioigid, heloodid (mittekodanikud) ● Range kasvatus süsteem ...
Sparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid.
Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (§15). Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond Atika kodanikkond vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul
Ateena Sparta Asukoht • Kesk-Kreeka • Lõuna-Kreeka • Atika maakond • Lakoonika maakond • Messeenia maakond Elanikud • Kodanikud : vabad • Kodanikud : spartiaadid meessoost • Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid, heloodid käsitöölised, meremehed)
docstxt/15099873242019.txt
Sparta positiivsed ja negatiivsed jooned Essee Sparta oli Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel asunud riik, mis põhines vallutustel. Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus
Ateena ja Sparta-kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Vana-Kreeka ajal kaks väga mõjukat riiki. Nende valitsemine toimus väga erinevalt ning seetõttu olid neil omad tugevused ja nõrkused. Sparta riigis oli kasutusel väga karm kord. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid ning ülejäänud riigi elanikkond oli nende võimu all. Enamik Sparta elanikke olid perioigid ning kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades.
ülemkiht. Tugevnesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega. U 800 a ekr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.776. a ekr hakai pärimuse järgi korraldam olümpiamänge. 8 saj ekr sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr.
määral parandada. Seepärast oli türann kohati rahvaseas au sees. Türanniga kaasnes ka kodanike poliitiliste õiguste kärpimine, millega rahval aga nõustuda ei saanud. Eriti olid türanni vastu aristokraadid, kes ootasid sobivat võimalust ainuvalitseja kukutamiseks. Peale türannia kukutamist kaasnesid tavaliselt riigikorras suured muudatused, millega prooviti türanniat vältida. Ainus kahte maakonda hõlmav polis oli Sparta. Kuigi peaaegu kogu Kreeka allus Sparta võimule, koosnes see vaid neljast kindlustamata külast. Sparta kodanikkonna moodustasid spartiaadid. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta, mõlemad tähtsad linnad Antiik-Kreekas. Need linnad olid väga erinevad ja unikaalsed omal moel. Kui Ateena kodanikud oli keskendunud rohkem vaimutööle ja staatusele ühiskonnas, oli Sparta sõjaväeline linn, õpetades igat poissi juba noorelt saamaks sõduriks. Igaühel on eri arvamusi selle kohta, mis on parem, kuid usun, Ateena oleks linn minu jaoks. Sealne elu oli elamiseks palju lihtsam, ei tulnud tegeleda päevast päeva sõjaliste harjutustega, vaid sai tegeleda vaimutöö ning ühiskondliku kommunikatsiooniga. Seal on palju omadusi, mis Spartal puuduvad, samuti on Ateena õiguskord õiglasem, eriti naiste osas.Ateena inimesed, õigemini mehed olid
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise
Klassikaline Periood Sparta linnriik,-Ateena linnriik,- ateena mereliit,kasvatus süsteem. Klassikaline periood:sparta linnriik:lakoonika mk, aristokraatia-parimate võim,range kasvatus süsteem:eelkõige sõjaline ettevalmistus,peloponnesuse liit,ateena linnriik:Atika mk,temokraatia ehk rahva võim(Pirikles)sünnipaik.Kasvatus:nii vaimne kui ka füüsiline külg olulised , ateena mereliit.Terminid:pedagoog,gymnasion.Osata võrrelda ateenat ja spartat.Ateena ja spart võistlevad omavahel ülemvõimu pärast kreekas.Peale jääb sparta.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus
Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse
seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses. Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda edendas kaubabahetust välismaaga kui ka Vahemere eri piirkondades elevate kreekaste endi vahel. Nõnda hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanud lüüdlaste eeskujul 7.sajandi lõpus eKr müntima hõberaha. Tähtsamad linnriigid. Tekkisid sõltumatud linnriigid.Tähtsamad olid Sparta,Korintos ,Ateena,Mileetos ja Sürakuusa. Linnriigid olid sageli omavahel vaenujalal ja sisemiselt enamasti ebastabiilsed.Oli alatas aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldsust. SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks
Vana-Kreeka arutelu. Sparta ja Ateena riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Arhailisel ajajärgul(800-500e. Kr) hakkasid Kreekas kujunema linnriigid. Suurimad neist olid Ateena ja Sparta. Sparta mis asus Lõuna-Kreekas valitses Aristokraatlik võim ja Ateena mis asus Kesk-Kreekas Demokraatlik. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Kesklassi kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad
Milline oli Sparta ja Ateena erineva kasvatuse mõju ühiskonnale Ateena ja Sparta kasvatused olid sellepoolest sarnased, et nooremast põlvkonnast taheti kasvatada tublid, kogenud ja hakkajad inimesed. Noortele poistele tehti elukooli, aga stiilid erinesid teineteisest totaalselt. Millised olid erineva kasvatuse mõjud ühiskonnale? Ateenas oli tavaline, et juba küpses eas mees võttis mõne seisusekaaslasest noormehe oma erilise hoole alla. See levis vaid aristokraatide seas. Oli tavaline, et mehed olid ise samal ajal abielus
Milliseid positiivseid ja negatiivseid jooni võib leida Sparta ühiskonna- ja riigikorraldusest? Sparta riigi ühiskond ja riigikorraldus erines teise riikide omast suuresti. Ehhki tänapäval Sparta riik enam ei eksisteeri, tegi see riik oma range eeskirjade ja seadustega paljudele teistele silmad ette. Kuid millised olid need positiivsed ja negatiivsed jooned, mida võis leida Sparta ühiskonnakorraldusest? Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos: Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond...
Riigikorraldus Ateena ja Sparta näitel. Võtame aluseks Sparta ja Ateena riigikorraduse ja võrdleme seda Eesti omaga. Arutleme ka, mis oli head ja mis halvad küljed Ateena ja Sparta riigikorralduses. Arutleme ka seda, millele pööras rohkem tähelepanu Sparta riik ja millele Ateena riik. Ja samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem. Spartas riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, järelikult ei valitsenud Sparta riiki ainuvalitseja.. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid, mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad.
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta olid kaks kõige suuremat linnriiki ehk polist Kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see edasi ka Messeenia maakonda. Ateena linnriik loodi kesk- Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr. Spartas peeti kõige tähtsamaks sõjalise võimekuse suurendamist mitte nagu Ateenas kus esikohale oli tõstetud kultuur. Spartas tegeleti ka naiste füüsilise võimekuse tõstmisega,sest nii muudeti ühiskond turvalisemaks ka naiste jaoks. Kuid kuna Spartas ei
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena ja mis hõlmas kogu Atika. Sparta asus seeeest Peloponnesose kaguosas Eurotase orus. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: Lakoonikat ja Messeeniat. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma
Essee teemal ,,Ateena ja Sparta, kas erinevad mentaliteedid?" Nimi Ateena ja Sparta olid linnad koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Mõlemal linnal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal
Moraal vägevusest hoolimata on ka kangelane inimene, seega surelik Kreeka ajaloo perioodid, ühiskond Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 ekr) Tume ajajärk (1100-800 ekr) lossid hüljatud, kiri ununenud, rauaaja algus, asustatakse Väike-Aasia rannik Arhailine (800-500 ekr) kolooniate rajamine, kaubavahetuse areng, metallraha kasutuselevõtt, ühtne keel ja kultuur, aristokraatia teke, seaduste üleskirjutamine Klassikaline (500-338) sõjad Pärsiaga (Maratoni, Salamise lahing), Sparta ja Ateena esiletõus, Sparta ülemvõimu periood, Peloponnesose sõda, Teeba tõus ja Sparta võimu lõpp 371 ekr. Ateena teatri, filosoofia areng ja demokraatia kõrgaeg Hellenismiperiood (338-30) Aleksander Suur troonil 20-aastaselt; edu tagas julgus ja otsustuskindlus; väejuhina julm ja verejanuline. Vahemere idaosa sai kreekapärase ilme (arhitektuur templid, staadionid, kreeka keel, kreeklased juhtpositsioonil). Monarhide võim piiramatu, võtsid palju idamaist üle.
Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused? Vana-Kreeka ajal oli Kreeka killustunud mitmeteks väiksemateks riikideks - Ateena, Sparta jne. Olles geograafiliselt, ühiskondlikult ja kultuurselt erinevate väärtuste ja privileegidega, arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks
Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus polis Sparta Ateena asukoht Lakoonika ja Messeenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel keskus 4 kindlustamata küla Linn Ateena Soloni reformid (594 eKr): keelas võlaorjuse Lykurgose seadused, mis pärinesid ja jagas kodanikud varanduslikesse 8
Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid? Kui rääkida Vana – Kreekast, tuleb paljudele meelde peamiselt kaks linnriiki – Lakoonia maakonna keskus Sparta ja tänaseni Kreeka pealinnaks olev Atika maakonna keskus Ateena. Mõlemad, küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad linnriigid olid 5 sajandiks eKr kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses.
Viissada aastat hoidis Sparta kinni Lycurgose antud seadustest ja elukorraldusest ning oli Kreekas kõige tugevam ja kuulsam linn. Sparta oli teistele Kreeka linnriikidele õigluse ja tarkuse eeskujuks. Kui teised linnriigid vajasid Sparta abi, siis tähendas see, et vajati Sparta sõjalist juhtimist, mitte aga rahalist ega otsest sõjameestega sekkumist. Mitmedki filosoofid on andnud soovitusi, kuidas luua täiuslikku riiki, aga ainult Lycurgos suutis selle teoks teha. Ajapikku aga tulid kuld ja hõbe taas spartalaste ellu ning koos sellega kasvas ka raha- ning luksusehimuhimu. Ateenas aastatuhandete jooksul, järjepidevalt arenenud demokraatlik ühiskonnakorraldus lõi aluse tänapäeval kehtiva demokraatiale. Olgugi, et ka tänapäeval
Sparta ühiskonna positiivsed ja negatiivsed jooned Mirell Põllumäe 11.b klass Sparta riik asus Lõuna-Kreekas, Lakoonia maakonnas. Koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Riigi eesmärk oli olla distsipliineeritud ja sõjaliselt vastupandamatu. Selle saavutamiseks kehtisid riigis ranged ja julmad seadused. Kuid leidus ka positiivset, mida selle korraga saavutati. Minu jaoks oli positiivne nende valitsemiskorraldus. Eesotsas olid kaks kuningat, kes valitsesid riiki sõjaajal ja nende hoolde jäid ka preestrikohustuseid. Kuna oli kaks võrdset kuningat,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
