Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sotsioloogilised" - 132 õppematerjali

thumbnail
45
docx

Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM

Paradigma toetub teatud filosoofilistele ja tunnetuslikele eeldustele. 4.Metodoloogia- õpetus teaduslikest meetoditest, sellest, millistele nõuetele peavad kasutatavad u urimismeetodid vastama ning milline on nende abil saavutatud teadmiste väärtus. 5.Metoodika- uurimuses kasutatavad meetodid. Uurimuse metoodika peab olema metodoloogiliselt põhjendatud. 6.Esimene metodoloogiline nõue- meetodid peavad vastama uurimisobjektile, aga erinevad sotsioloogilised koolkonnad näevad oma uurimisobjekti erinevalt. 7.Epistemoloogia- tunnetusteooria. Filosoofia haru, mis uurib tunnetuse ja tegelikkuse suhet, tõese tunnetuse võimalust. 8.Loogika­ range, reeglipärane, süstemaatiline mõtlemine. 9.Empiirika- Teadmised, mida saame maailma kogemisel meelte abil. Teaduses meetodid, kus uurija kogub andmeid ümbritsevast reaalsusest (vaatlused, eksperimendid jne.) 10...

Sotsioloogia
99 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

- Mõni, kes alustab sotsioloogia õpinguid tahab ,,tegeleda inimestega". * aga mida see tähendab? Sotsioloogia võib olla abiks nii inimeste kui indiviidide aitamisel kui nende kontrollimisel. ,,Inimestega tegelemine" võib tähendada, et neid porist välja aidata või et neid vanglasse panna, propagandat neile sisse sööta, aidata neid valmistada paremaid autosid või teha nendest paremaid sõjalendureid (P. Berger 1963: 13). - Sotsioloogilised teadmised võivad olla praktiliseks abiks sotsiaaltöötajatele, aga ka müügiagentidele, usutegelastele või poliitikutele, kelle eesmärkide hulka kuulub inimeste mõjutamine. Sotsioloog kui poliitik - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid...

Sissejuhatus sotsioloogiasse
178 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Sissejuhatus avalikku haldusesse

Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud ­ need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluv...

Arhiivindus ja inveteerimine
38 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Suhtekorralduse konspekt

Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline. Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid: · geograafilised ­ looduslikud või poliitilised piirkonnad · demograafilised ­ sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis,haridus · psühholoogilised ­ vaimsed väärtushinnangud ja elustiil · sotsioloogilised ­ roll, staatus, kuulumine gruppidesse Näited: Kohalike omavalitsuste huvigrupp ­ Valijaskond, elanikkond, maksumaksjad,toetuste saajad, turistid, potentsiaalsed turistid, riigiametid, ettevõtjad. Ettevõttest üldiselt huvitatud grupid ­ Tarbijad, hankijad, riigiametkonnad, töötajad, konkurendid, pangad, partnerid välismaal. Avalikkuse saab jaotada neljaks grupiks: 1...

Suhtluskorraldus
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti kirjandus - tabel

kool", perekonnamudeli lagunemine. 1980 Luule ­ dadaism, sürrealism, futurism, Viivi Luik, Merle Kuresoo, Viivi Luik ­ ,,Seitsmes rahukevad", Merle Kuresoo ­ Ainulaadne nähtus M.Kuresoo n ekspressionism, biitluule. Enn Vetemaa, Lennart Meri, ,,Olen 13-aastane", Enn Vetemaa ­ ,,Nukumäng", sotsioloogilised teatritekstid. Toi Proosa ­ Suur muudatust ei toimu, Mihkel Mutt, Jaan Kross, Lennart Meri ­ ,,Hõbevalgem", Mihkel Mutt ­ ,,Hiired kirjandus murrang, suurenes dün erinevate tekstide kokkupõimimine, Doris Kareva, Hando Runnel, Tuules", Jaan Kross ­ ,,Wikmani poisid", Doris Kareva ja mängulisus, esiplaanile tõusid...

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nimetu

,,Kirik on riigist lahutatud, teadus aga mitte" Antud lauset selgitatud sellega, et iga inimene saab valida endale usu, kuid keegi ei saa valida, seda mida koolis õpetatakse. Väga huvitav mõttekäik. Täielikku vabadust ei saavuta siin maailmas aga mitte keegi. Teadlast piiravad ikkagi mitmed olulised asjad ­ kasutatava raha hulk, kolleegide, kaaslaste suhtumine, loendamatud füüsikalised, sotsioloogilised , ajaloolised probleemid jms. Kokkuvõtteks öeldakse, et igaüks peab järgima oma loomulike kalduvusi ja ajama oma asja. Raamatu lõpu poole pöördub autor küsimuse juurde, mille oleksin tahtnud talle ammu isiklikult esitada: ,,mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?" Seletab füüsikateooriate ja maailma vahelistest suhetest, millesse kuulub eksperimenteerimine ning mis annab aluse instrumentalismile vastu astuda...

11 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

Karistusõigusliku sotsiaalse kontrolli fookus on kriminaalne käitumine. Kontrolli teostajateks on politsei, kohtud, justiitssüsteem, vanglad jne. II. 2. loeng - teooriad Hälbivust seletavad teooriad · Bioloogilised ­ hälbivuse põhjused anatoomilistes, füsioloogilistes või neuroloogilistes anomaaliates. · Psühholoogilised ­ hälbivuse põhjused isiksuslikes tegurites. · Sotsioloogilised ­ hälbivuse põhjused sotsiaalsetes tegurites, asjaoludes või tingimustes. Bioloogiline teooria: Cesare Lombroso - Uuris kurjategijate ja mittekurjategijate anatoomilisi omadusi. - Kurjategijad erinevad tavakodanikest oma füsioloogiliste omaduste poolest. Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt...

Hälbiva käitumise...
97 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Köögi ajalugu ja liigid

Nendel majadel tihti puudus korsten, oli vaid suitsukate kamina kohal, mis oli valmistatud puidust ning kaetud saviga. Suits tõusis enam-vähem vabalt, soojendades ülakorruse tube ning kaitses puidutööd kahjurite eest. Koloniaal Ameerika köökides valmistasid pioneerid süüa onni nurgas asuva kamina peal. Köögist sai eraldi ruum alles hiljem. Lõunas, kus kliima ja sotsioloogilised tingimused erinesed, oli köök tihti kõrvalhoones, eraldi mõisast, seda samadel põhjustel nagu feodaal köögis keskaja Euroopas. Köögis töötasid orjad ja nende töökoht pidi olema eraldatud meistrite eluruumidest tolle aja sotsiaalsete standardite tõttu. Eraldi "suve köögid" olid samuti levinud suurtes famides põhja pool. Neid kasutati saagikoristus töötajatele söögi valmistamiseks. 2 Köögi liigid 2.1 Sirge (üherealine köök) Üherealist kööki (vt...

Disainiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Seletamine sotsiaalne struktuur). Claude-Levi Strauss uuris 7 inimmõtlemist mõtlemise produktide kaudu. Üritas lähtuda teooriast, et inimene näeb igal pool vastandeid (mees vs. naine jne). 5.Milline on inimloomus? Geneetiline lähenemine-Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa antud, kasvatus neid omadusi ei muuda. Kultuuriline lähenemine-inimesele on kaasa sündinud Sotsioloogilised paradigmad ainult kõige Thomas Kuhn "Teaduslike revolutsioonide struktuur" Kultuuriline lähenemine-inimesele on kaasa sündinud (1962) -Teadus koosneb omavahel võistlevatest ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik paradigmadest. konkreetsemad omadused arenevad välja kasvatuse Paradigma-grupi teadlaste arusaam sellest, milline on käigus...

Sissejuhatus sotsioloogiasse
277 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatuste...

Enesejuhtimine
92 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Sotsiaaluurimisega seotud üldmõisted

Need unikaalsed vaid selle uurimuse tarvis. · See, mida käsitleme andmestikus objektiivsena, on sageli saadud läbi uuritavate inimeste subjektiivsuse (nt rahvaloendus). Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalteadlane puutub kokku olukorraga, kus tema poolt uuritavad protsessid ja väljatoodavad seosed on loomult juhuslikud. See eeldab enamasti statistilist lähenemist: * empiirilised sotsioloogilised uurimused on sageli kvantitatiivsed, arvulised; * andmed kogutakse massiuurimustes; * rakendatakse statistilist andmetöötlust; * tulemused on tõenäosusliku iseloomuga. Osa uurimusi on kvalitatiivsed, nende juures oluline uurijapoolne tõlgendamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimused Kvantitatiivne uurimus Kvalitatiivne uurimus · eesmärk on saada võimalikult · eesmärk on saada terviklikku...

Sotsioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Sotsioloogia alused

ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine ­ majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI ­ Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia ­ arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu. · Religioonisotsioloogia ­ ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Peamine erinevus teoloogiaga on see, et teoloogia analüüsib religioossete uskumuste sisulist külge ning mis on religioossete tekstide sisu, nende vastuolulisust....

Sotsioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Makrokeskkonna analüüs (PEST)

aastal registreeritud 424 445 inimest. Tallinnas oli aastal 2011 arvel ligi 160 000 autot ning aasta-aastalt on autode arv ülespoole liikunud (1). Arvestades parklate suurust, siis meie ,,läbisõidu hoov" on igati mõistlik ning meelepärane ka inimestele, kes soovivad n-ö ekspresskassast kuni kümme toodet. See hoiab kokku nii parkimisplatse kui ka inimeste aega, mis muidu kuluks neil riiulite vahel siblimiseks. Sotsioloogilised uuringud, mis on samuti meie ettevõtte jälgimise all, annavad vajalikku informatsiooni inimeste eelistuste ja suhtumise kohta, säästmisesse ja investeerimisse. Ligi veerand Eesti elanikest eelistab osta toitu iga päev ning pooled ostavad süüa vähemalt neli korda nädalas, selgub uuringust "Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2012". Peamine toidukaupade ostukoht on suurem ­ neist ostab oma toidukaubad 82% küsitletutest (2)...

Mikro ja makroökonoomika
236 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Sissejuhatus sotsioloogiasse

B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...

Sissejuhatus sotsioloogiasse
30 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

Selline tähendab sageli elukestvaid protsesse. Mitteformaalne kasvatus (nonformal education). See tähendab enamasti täiskasvanute täiendkoolitust ning seda iseloomustab asjaolu, et siin pole eesmärgiks diplomide või tunnistuste saamine. Perekond kasvatuskeskkonnana Mis on perekond? Perekonna all mõeldakse eri kontekstis vägagi erinevaid asju. Laps võib perekonda arvata lemmikloomad, aga ema uus abikaasa ei ole tema jaoks perekonnaliige. Perekonnauurimused olnud on enamasti sotsioloogilised , sotsiaalpoliitilised või psühholoogi- lised. Perekonda on traditsiooniliselt käsitletud ka regiooni vaatenurgast. Perekonna määratlemise katsed Sotsiaalseadusandluses on sageli lähtutud nn külmkapiteooriast: perekonda kuuluvad samasse majapidamisse kuuluvad inimesed ehk need, kes käivad ühe ja sama külmkapi kallal. Siiski näiteks ühes majapidamises ilma vanemateta elavad õed-vennad või tudengikorteri elanikud ei moodusta perekonda...

Pedagoogika
22 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Üldkeeleteaduse eksam

Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt...

Keeleteadus
78 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...

Keeleteadus
68 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

Need on: filosoofia, teoloogia, teaduslik-teoreetiline maailmamõistmine. Eelpool on kasutatud Andrus Tooli konspekti "Sissejuhatus filosoofia ajalukku". Tänud! 4 *** Sissejuhatuse lõpetuseks eelnevat arvesse võttes võimegi öelda, et kultuurifilosoofias tegeletakse inimese olemisviisi mõtestamisega mingi kultuuri sees. Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse...

Kultuur
95 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

Sotsiaalne kontroll......................................................................................... 62 8.1.8. Individuaalsed põhjused:............................................................................... 65 8.1.9. Sotsiaalsed põhjused:.....................................................................................65 8.1.10. Sotsiokultuurilised tegurid:..........................................................................65 8.1.11. Sotsioloogilised hälbekäitumise teooriad.................................................... 65 8.1.12. Strukturaal-funktsionalistlik teooria:...........................................................66 8.1.13. Sildistamisteooria:....................................................................................... 66 8.1.14. Kontrolliteooria........................................................................................... 67 8.1.15...

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Antropoloogia Teooria I eksam

Akulturatsioon (Kroeber) - akulturatsioon ­ muutused kultuuris teise kultuuri mõjul (pigem moodne difusionismi kohaldus) Assimilatsiooniteooriad:- assimilatsioon: inimene suudab siseneda domineeriva ühiskonna sotsiaalmajanduslikesse, majanduslikesse ja hariduslikesse positsioonidesse. E.Durkheim (1858-1917) ­ Prantsuse sotsioloog, üks kaasaegse sotsioloogia rajajaid - huvitus ennekõike kaasaegsest ühiskonnast - Peamised sotsioloogilised tööd: - The Division of Labor in Society (1893) - Rules of the Sociological Method (1895) - Asutas ajakirja L'Annee Sociologique (1896) - Suicide (1897) - Primitive Classification (1903) - Elementary Forms of Religious Life (1912) - Kirjutas seaduste mõjust, religioonist, haridusest, teadmise sotsioloogiast, moraalsusest, sotsiaalsest kihistumisest jmt nähtustest ühiskonnas. Struktuurfunktsionalismi pooldaja - positivistliku sotioloogia edasiarendaja...

Kultuurantropoloogia
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun