Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
poliitikamuudatustesse jne * tavaline probleem on, et otsustajad suhtuvad tulemustese ,,nagu joodik lambiposti": mitte et näha, vaid et oleks millelegi toetuda * Siiski on sotsioloogid statistikute silmis tavaliselt amatöörid ja statistilised andmed ei ole iseenses ,,sotsioloogia". Tegemist on sotsioloogiaga alles siis, kui neid tõlgendatakse sotsioloogiliselt, paigutatakse sotsioloogilisse konteksti ja sotsioloogilisi teooriaid on rakendatud. C.W Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime Sotsioloogia kui inimeste aitamine - Uuem nägemus sotsioloogiast Eestis seostub ,,sotsiaaltööga". Turumajanduse jalgade alla jäänute olukorra uurimine ja nende aitamine. Filantroopiline suhtumine. - Mõni, kes alustab sotsioloogia õpinguid tahab ,,tegeleda inimestega". * aga mida see tähendab? Sotsioloogia võib olla abiks nii inimeste kui indiviidide aitamisel kui nende kontrollimisel.
Uus-institutsionalism -institutsioonid kui reeglite kogumid, mis mõjutavad osalejate tehtavaid valikuid ja poliitilisi otsuseid ajalooline institutsionalism (Pierson)-kuidas liikmesriikide otsused on mõjutanud nende tulevasi valikuid ja tegevust ratsionaalse valiku instit-ism (Pollack, Garret, Tsebilis)-uurib kuidas institutsioonid mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist sotsioloogiline instit-ism-kuidas kultuuritaust seletab institutsionaalset korraldust poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi 40. EL-i/EÜ algsed ideaalid ja nende tähenduse muutumine; EL-i tulevikuperspektiiv (Weiler) EL algsed ideaalid: 1. Rahu (sh ka kui kättemaksust loobumine) Rahu kui õnneliku elu tagaja ja rahu kui
Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad) näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 4. Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Püüdke mõelda erinevate
I Ei poolda suurt kultuuri seletamise skeemi. Pole olemas tõendeid, et on olemas universaalsed kultuuri arenguskeemid. II Muutis oluliseks välitööd (varem olid nn tugitooliteadlased), rõhutas, et oluline on õppida kohalikku keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja. Prantsuse sotsioloogiline koolkond (E. Durkheim) üritas leida üldist seletust kultuuri arengule, tuleb leida uurimise objektiks sotsiaalne fakt. Ühiskonnad pole olulised, tähtsad on sotsiaalsed nähtused indiviidi piire ületav tegevus või mõte, mis suunatakse üksikisikule peale. Sotsiaalne fakt võidakse peale suruda organiseerimatult (nt moraal) või organiseeritult (nt seadused). Funktsionalism Malinowski (1884-1942) kõik ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete
lisakulutusi. Tegevuskeskse kvaliteedikäsitluse eesmärk on probleemide ennetamine ja kulude minimeerimine. x Kliendikeskne. Lähtub kasutamiskõlblikkusest ja kliendi ootuste ja nõuete täitmise vajadusest. Kliendikeskne käsitlus hõlmab lisaks tootele ka hooldus- ja teenindus-protsessi. x Väärtuskeskne. Arvestab kvaliteedi ja hinna suhet. Selle käsitluse järgi ei ole väga kallis toode, mis tahes omadustega, kvaliteettoode. Aspektid: x filosoofiline x sotsioloogiline x tehniline Kvaliteedi juhtimise süsteemid Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise:
küüditamisprotsessis Teater ei pea põhinema fiktsionaalsel maailmal, vaid võib põhineda ka reaalsetel asjadel, nagu kellegi päevik, elulugu. Autentsed elulood ja teater: · Karusoo: ajalugu ongi elulugude summa · Elulugude kogumine · Ühendus Eesti Elulood · Elulood jm egodokumendid (kirjad, päevikud jne) ja nende tõlgendamine teatrilaval · Püüd jõuda üksiku kaudu suurema sotsiaalse üldistuseni · Dokumentaalteater? Sotsioloogiline teater? Poliitiline teater? · Oht kalduda moraliseerimisse, liigne staatika laval Kalju Komissarov (1946) · Noorsooteatri peanäitejuht 1974-1986 · Ugala peanäitejuht 1989-1991 ja lavastaja · Ühiskondlik-poliitilise suuna esindaja Eesti teatris · Lavakunstikateedri juhataja 1986-1995 · Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppejõud ja lavakunstide osakonna juhataja Lavastused: · Unt ,,Good-bye, baby" 1975
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: ra...
Ühel hetkel võib kaaslane põhjustada viha ja abituse tunnet, järgmisel aga tõsta kõrgustesse. Tundlikkus kellegi tegude ja sõnade suhtes tuleneb omakorda emotsionaalsest sõltuvusest, mis tähendab, et armunu enesetunnet (õnnetunne, viha, vastikus) mõjutavad kaaslase teod ning sõnad. Kui armastus ei toimi, siis võib see kaasa tuua märkimisväärset stressi ja depressiooni. Kampaania ,,Kui armastus teeb haiget" (8. märtsil 2005) 2001 aastal viidi läbi Eestis esimene sotsioloogiline uuring aasta jooksul kannatab iga viies naine vägivalla all; perevägivalla tõttu saab vigastusi ~40 000 naist aastas, ~7000 saab raskeid vigastusi; iga aasta jääb perevägivalla tõttu sündimata ~2000 last Perevägivalla ohvrid saavad abi naiste tugigruppidest ja varjupaikadest. Kampaania moto on: Ära jää üksi! Otsi abi! Kas armumine on positiivne kogemus? Vastavad 1719aastased Neiu: ,,Noore jaoks on armumine arengu tavapärane osa. Kogemusest
Tylor oli tugitooliteadlane, ta polnud kunagi ise rändamas käinud, lähtus teiste andmetest. Boase arvates polnud see aus ega õige. Tuleb minna ja uurida, mis päriselt toimub. Midagi ei saa väita, kui pole käidud ja vaadataud, kuidas asjad tegelikult on. Teooria peaks olema loodud suure kogutud andmetiku põhjal. Esimene, kes tuleb välja mõttega seada indiviid kultuurikeskmesse. Võib-olla tuleb kultuurispetsiifika just indiviidi spetsiifilistest omadustest, arusaamadest. Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim. Kõige tähtsam uurimisobjekt on inimühiskond. Ühiskond pole indiviiidide summa, vaid sellel on eriline kvaliteet. Peamine uurmisobjekt peaks olema sotsiaalne fakt e ühiskondlik nähtus: indiviidi piire ületav tunne, mõte või muu tunnetus, mis surutaks inimesele peale. Inimene ei saa olla kui kultuuriuurimise kese, sest ühiskond loob inimeste üldsed arusaamad, põhitõed, tabud jne. Primaarne on seega inimühiskond üldiselt
viha ja abituse tunnet, järgmisel aga tõsta kõrgustesse. Tundlikkus kellegi tegude ja sõnade suhtes tuleneb omakorda emotsionaalsest sõltuvusest, mis tähendab, et armunu enesetunnet (õnnetunne, viha, vastikus) mõjutavad kaaslase teod ning sõnad. Kui armastus ei toimi, siis võib see kaasa tuua märkimisväärset stressi ja depressiooni. Kampaania „Kui armastus teeb haiget“ (8. märtsil 2005) 2001 aastal viidi läbi Eestis esimene sotsioloogiline uuring – aasta jooksul kannatab iga viies naine vägivalla all; perevägivalla tõttu saab vigastusi ~40 000 naist aastas, ~7000 saab raskeid vigastusi; iga aasta jääb perevägivalla tõttu sündimata ~2000 last Perevägivalla ohvrid saavad abi naiste tugigruppidest ja varjupaikadest. Kampaania moto on: Ära jää üksi! Otsi abi! Kas armumine on positiivne kogemus? Vastavad 17–19-aastased Neiu: „Noore jaoks on armumine arengu tavapärane osa.
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus
välivaatlus oli India kastisüsteemi kohta. UUS-EVOLUTSIONISM, KULTUURIÖKOLOOGIA JA UUS-MARXISM Kõige rohkem antropolooge on USAs. Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism. Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel. 3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE VÄLIVAATLUS Etnograafiline välitöö on kõige olulisem allikas, mille kaudu uuritakse ühiskondi ja kultuure. Paljud antropoloogid teevad seda ise. Välitöölisi koheldakse erinevalt. VÄLIVAATLUSEL
Nagu ka Lakatos ei põhjenda Kuhn, miks peaks teadus olema kõrgemal teistest huvivaldkondadest, vaid peab seda enesestmõistetavaks (159). Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimisviisi kritiseerimiseks; ehkki Kuhni käsitluses on sotsioloogiline analüüs põhiline. Lakatosiga võrreldes: ta siiski pakub vahendeid, mille abil mõnda teadlaskonna otsust saaks kritiseerida. 160. Kokkuvõtteks: Lakatosi eesmärk oli esitada teaduse ratsionalistlik käsitlus, mis tal ei õnnestunud; Kuhn väitis, et relativistlik käsitlus polnud ta eesmärk, aga esitas ühe võimaliku. 5.Debati tingimuste muutmisest (160-161). 11 – peatükk. Füüsika teooriavahetuste objektivistlik käsitlus: 1.Lakatosi objektivismi piirid (175-176)
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
poliitilistest ja kultuurilistest suhete erisustest. Erinevate õigussüsteemide põhimõtteliste sarnaste tunnuste järgi saab neid rühmitada õigusperekondadesse. 5) Õiguse tunnetusviisid. Juriidiline õigus – õiguse normatiivne kontseptsioon. Selle põhipostulaadiks on see, et riigi poolt on õiguseks kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides (domineerib romaani-germaani õigusperekonnas). Sotsioloogiline õigus – inimeste tegudes ja käitu,ises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni järgi õigust ei otsita raamatutest, vaid reaalses elus toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast, riik aga kaitseb seda õigust kohtu abil (domineerib anglo-ameerika õigusperekonnas). Loomuõiguslik õigus – mõistlik, eetiline ja õiglane õigus. Selle kontseptsiooni järgi on
toimub nähtuste kõrvutamine erinevate õigussüsteemide vaheliselt. Suunad õiguses: · Õiguse ideaalne tasand keskendutakse õiglusele. Sellega tegeleb õiguse filosoofia. · Keskendutakse õigusnormile. Sellega tegeleb õigusdogmaatika. 1. surnud õigus õigusnormid, mis ei ole tühistamist leidnud, kuid mis on vananenud igas mõttes 2. elav õigus toimib, on kirja pandud, on jõustunud · õiguse sotsioloogiline uurimine õiguse faktilisuse uurimine. Vaatleb õigust sellisena, nagu ta oma sotsiaalses kontekstis on. 1. grupielu 2. õiguspraktika teoreetiline ja empiiriline pool on omavahel lahutamatult seotud ja õiguse sotsioloogia näol pole tegu puht-teoreetilise ega puht- empiirilise teadusega. Õiguse sotsioloogia on välja kasvanud üldisest sotsioloogiast. Selle haru eesmärgiks on uuride
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele. 6) Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 7) Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õiguslike kaitse tagamine. Õiguse juriidiline ja sotsioloogiline käsitlus Juriidiline: õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 5 Sotsioloogiline: õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õigus ja õiglus Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Individuaalne e. kasuaalne reguleerimine
minimeerimine. x Kliendikeskne. Lähtub kasutamiskõlblikkusest ja kliendi ootuste ja nõuete täitmise vajadusest. Kliendikeskne käsitlus hõlmab lisaks tootele ka hooldus- ja teenindus-protsessi. x Väärtuskeskne. Arvestab kvaliteedi ja hinna suhet. Selle käsitluse järgi ei ole väga kallis toode, mis tahes omadustega, kvaliteettoode. Aspektid: x filosoofiline x majanduslik x sotsioloogiline x õiguslik x tehniline 4.2. Kvaliteedi mõõtmine, näitajad ja tegurid Kvaliteet kliendi nõuete täitmise määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid (näiteks ISO 9000 nõudeid), ehk kvaliteet = saadud kvaliteet/oodatud kvaliteet. Kui Q >1, siis tarbija ootused on täitunud ja kaupa või teenust võib lugeda kvaliteetseks.
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi p...
erinevates uurimistraditisoonides Traditsiooniline, globaalsele arengule pühenduv lähenemine – üks osa meie käsitlusest 2. Inimese areng Vaatepunktid inimese arengule Evolutsiooniline – kuidas homo sapiens tekkis ja kujunes Ajalooline – mis viisil inimese käitumine + inimestevahelised suhted on ajaloos muutunud Individuaalne – mis on täiskasvanuks/küpseks saamine Sotsioloogiline – kuidas muutuvad suhted, väärtused, hoiakud Palju erinevaid käsitlusi. Meie – evolutsiooniloogika + neli arengusuuna otsijat Küsimus: mis arengu käigus muutub? Ühised vanaisad: homo erectus (2,0 mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Australopithecus afarensis
protsessi. 57. Psühholingvistika teooriad Psühholingvistika tegeleb inimesega suhtelmisprotsessidega. Seega kuulvad selle teadusala vahetusse huviringi kõnelemisega ja kõne tajumisega seotud psüühilised ja füsioloogilised sähtused, intellektuaalne ja emotsionaalne suhtumine antud kommunikatsioonisse ning isiksuse psühholoogia kujunemise kultuuriline ja sotsioloogiline taust. James Mill, John Stuart Mill. Psühholingvistid tunnevad huvi inimese närvisüsteemi vastu: milline närvikava vastab keeleehituse mingile tasandile (st kuidaskeeleüksused funktsioneerivad eri tähenduste signaalidena läbi nende psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside koordinatsiooni, mis võimaldavadi ühte sulatada kõik erinevail keeletasandeil - so fonoloogia-, morfoloogia-, süntaksi-, ja semantikatasandil. Leiduvad mitmekesised seosed)
7. Kas radikaalse konstruktivismi järgi eksisteerivad universaalse teadmised nagu loendamine ja arvu mõiste, üks-ühele vastavus, formaalloogilised tehted, väärtused jne? Ei. 8. Kas Võgotski õppimise käsitus esindab (1) individuaalset konstruktivismi, (2) sotsiaalset konstruktivismi või (3) mõlemat? Sotsiaalset konstruktivismi. 9. Kas sotsiaalkonstruktivism ja sotsioloogiline konstruktsionism on (1) sünonüümid või (2) erinevad mõisted? Erinevad mõisted. SotsiaalkoNSTRUKTIVISTid näevad õppimist, kui inimeste suutlikkuse täiustumist osalemisena teistega ühistegevustes, millel on (oluline) tähendus konkreetses kultuuris. Sotsioloogilised koNSTRUKTSIONistid tunnevad huvi, kuidas konstrueeritakse avalik teamine sellistest distsipliinidest nagu loodusteadused, matemaatika, majandus või ajalugu. 10
on keskmisest pikem ja vastupidi. Tema andis psühholoogiale väga olulise meetme
korrolutsiooni meetodi (tähis = r : -1
vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis • SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus • SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. • Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! • SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine … • Social Psychology Network: http://www.socialpsychology.org/ Gustave Le Bon (1841-1931) Kurt Lewin (1890-1947) 2. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln) homo neandertalensis (0,2 mln)
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) .
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
edasikandumise põhiprintsiipe ning geenide ja keskkonna interaktsiooni, mis määrab ära käitumise. · 3-4 mlj aastat tagasi olid homiidid. · Viiamase 50 000 aasta jooksul on muutused olnud peamiselt kultuurilised, mitte bioloogilised. · EVOLUTSIOONITEOORIA Darwin kirjutas selle teooria, ta selekteeris looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks. · Sotsioloogiline teooria ennustab sümbiootilise altruistliku ja iseka käitumise segu, mida me vaatleme loomade ühiskondades. · EVOLUTSIOONI ARENGUPSÜHHOLOOGIA uus elu evolutsiooni arengupsühholoogia distsipliin rakendab paljusid neid evolutsiooni teooria ideid inim- ja lastearengu uurimises. Teoreetikud arvavad, et paljud lapseeas etapid valmistavad inimest ette täiskasvanu eks. · EVOLUTSIOONI KÄSITLUSE KRIITIKA evoutsioonilise mõtlemise
uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia uurima Sotsioloogia =socius(lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete +logos(kr. k. õpetus, teadmine) suhete üldiseid vorme. Sotsioloogia vs. Psühholoogia Sotsioloogiline kujutlusvõime(Charles Wright Mills Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest [1959]) -sociological imaginationon oskus näha inimeste keskkonnast. elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele
nt: perekond, sõpruskond, ususekt jne Grupikuuluvust peetakse üheks inimese põhivajaduste hulka kuuluvaks vajaduseks. · Sotsiaalpsühholoogia uurib grupi mõjuallikaid, grupisurvet, -sõltuvust, -mõtlemist, -konflikte jne. · Ajaloo vältel on grupikuuluvus muutunud. Mida kaugemale, seda integreeritum, kooskõlalisemad olid inimrühmad, kes koos elasid. Gruppide jaotus Rühmasid võib jagada väga erineval viisil: · Sotsioloogiline: nominaalsed - inimesi ühendab ühine nimetus. nt veregrupp, vanusegrupid tüpoloogilised seost inimeste vahel ei ole, aga inimesed on rühma kuulumisest teadlikud. `'meie'' nt üliõpilaskond assotsiatsioonid Inimeste vahel formaliseeritud seos. organisatsioonid suhted sinna kuuluvate inimeste vahel on kindlad, kirja pandud. · Psühholoogiline väike grupp isiklik seos sotsiaalne grupp ilma isikliku seoseta ajutised/spontaansed grupid
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
Vanuseareaalide hüpo seisneb selles,et kuskil on tekkinud kultuurikeskus ja see hakkab ringidena levima kultuur. Tekkekoha saame määrata selle järgi, kus on seda kultuurielemendi esinemist kõige rohkem. Kultuuriringid olid hästi suured, kuultuuri areaale võib maailmas olla hästi palju. On võimalik selgeks teha mingi kultuurielemendi algkodu. Pakkus teadlastele palju huvi. Selline lähenemine arenes ka folkloristikas(ajaloolis-geograafiline meetod) Prantsuse sotsioloogiline koolkond Oluline etnoloogia ja antropoloogia teooria mõjutaja. Peamine esindaja on Emil Durkheim. Tema järgi on inimühiskond iseseisva väärtusega reaalne väärtus. Ühiskonnal on eraldi iseseisev kvaliteet, see ei ole lihtsalt teda moodudatavate indiviidide summa. Teadlased peavad uurima just ühiskonda, mitte üksikisikuid. Uurida tuleb sotsiaalseid fakte. Sotsioaalsed faktid on ühiskondlikud nähtused. On kirjutamata seadused, tavad. Organiseerimata surve toimib lihtsalt ühiskondliku
Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine. Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle. Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald. Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist. Ühiskonna normide all olgu
Selle järgi kujuneb indiviidi kriminaalne käitumine välja pärilike omaduste ja keskkonnatingimuste koosmõjus. Tänapäevase arusaama järgi on olemas otsene seos kriminaalse käitumise individuaalsete erinevuste ja kuritegevuse üldnäitajate vahel. Samas tuleb kuritegevuse üldnäidajate interpreteerimise osas individuaalsete erinevuste baasil olla väga ettevaatlik, näiteks lugeda mingite individuaalsete tunnustega inimesi aprioorselt kuritegelikumaks kui teisi. Sotsioloogiline kriminoloogia ei pidanud võimalikuks teha teaduslikult põhjendatud ennustusi indiviidide ohtlikkuse ja retsidivismi osas. Nüüdisaegses kriminoloogias on individuaalsete tunnuste baasil kriminaalse käitumise kohta ennustuste, prognooside tegemine saanud igapäevaseks. Kriminaalse käitumise uurimisega tegeleb kriminaalpsühholoogia. (Saar, 2007, lk 20) 9 1.9 Kriminaalpsühholoogia
Mille poolest erinevad ühiskonna ja riigi väärtused. Milliseid nähtusi riik väärtustab, see tuleb välja seadustest. Riik on võimu organisatsioon (vägivalla organisatsioon). Ühiskond on laiem mõiste, kui riik. Riik tuleks paigutada ühiskonna sisse. Lisaks riigile on seal veel palju moodustisi, mida nimetame sotsiaalseteks institutsioonideks (koolid, inimühendused jmt). Riik on institutsioon, kelle võimule on mõnevõrra teised ülesanded ja volitused, kui teistel. Milline on sotsioloogiline õiguse määratlus? õigus on olemuselt sotsiaalne norm ja inimeste reaalne käitumine ise loob vastavad antud ühiskonnale sobivad käitumise eeskirjad. On olemas enne riiki ja pärast riiki. Kui suhted muutuvad keeruliseks, siis inimesed ise loovad vastava institutsiooni, mis neid suhteid reguleeriks. Ühiskond kui iseorganiseeruv süsteem. On palju lähenemisviise, kuid kaduma on läinud peamine- tervikpilt ühiskonnast. Alustada tuleb algusest, mil inimene otsustas
Kontrolli dimensioon: Sõltuvus /alistuvus/ sõnakuulelikkus versus võistluslikkus/ omavoliline ärakasutamine Mida sõltuvam ma olen , seda vähem sõltuvam on teine siin on vastupidi Kontrolli dimensioon on see, mille tõttu suhted katkevad. Millised on intiimsed suhted? Miller ja Steinberg (1975) (põhjalik uurimus pikaajaliste suhete põhjal) a) info inimese kohta pigem psühholoogiline kui kultuuriline ja sotsioloogiline b) Reeglid pigem individuaalsed kui traditsioonilised c) Rolle määravad pigem personaalsed kui situatsiooni karakteristikud d) Põhirõhk pigem individuaalsetes valikutes kui grupi valikutes Suhete püsimiseks on vaja: a) Tunnete avaldusi ja pidevaid intiimseid märguandeid b) Sotsiaalse toe ja seltsi pakkumine ning raskuste ja murede jagamine c) Ühiste eesmärkide seadmine ja saavutamine, kokkukuuluvuse tunne, seksuaalsus.
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa ait...
Zinovjev on orwellikus stiilis kujutanud sar- kastiliselt nõukogude elu ja gorbatšovismi oma pessimistliku alatooniga sotsioloo- gilistes romaanides (esimene “Haigutavad kõrgused”, 1974), mille tõlked hakkasid Eestis ilmuma 1990/91. aastal.35 Perestroikaajal oma eestikeelsete tõlkeraamatute honorari Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteile annetanud Zinovjev asus hiljem üllataval viisil õigustama ja kaitsma Nõukogude Liitu, kelle juhid olid ta välis- maale pagendanud. Tema viimane sotsioloogiline romaan “Vene tragöödia” (2005) ilmus kirjastuse Eksmo seerias “Kuum liin” poliitilise bestsellerina ja pälvis autori rahvusvahelise tuntuse tõttu laialdast tähelepanu. Nimetamisväärne on see, et mainitud seeria ühiskondlikku toimetusnõukogusse kuuluvad sellised vene idee arendajad, eurasiaanlastest geopoliitikud ja impeeriumi lagunemise kriitikud, nagu Leonid Anninski, Sergei Kara-Murza, Aleksandr Panarin, Vladlen Sirotkin ja Aleksandr Utkin.
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
huvi Uus-institutsionalism Uus institutsionalismi keskmes on väide, et institutsioonid on tähtsad otsuste tulemuste kindlakstegemisel. Kui vana institutsionalism keskendus ainult formaalsele võimule ja struktuurile institutsioonide puhul, siis uus kaasab endas laia ulatust formaalseid ja mitteformaalseid protseduure, praktikaid, norme, tavasid jne. Uus institutsionalismil on kolm analüütilist lähenemist: ajalooline, ratsionaalse valiku, sotsioloogiline. -ajalooline institutsionalism keskendub võimujaotustele, mis on kaasa tulnud institutsionaalsete kokkulepetega, viisidele kuidas need kokkulepped tekitavad rajasõltuvust ning mittetahtlikke tagajärgi. -ratsionaalse valiku institutsionalism on huvitatud sellest, kuidas institutsioonid kujundavad ning piiravad poliitiliste osapoolte ratsionaalseid valikuid. -sotsioloogiline institutsionalism keskendub sellele, kuidas institutsioonilisi vorme ning praktikaid saab kultuurist tulenevalt seletada
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioon...
on, et õigluseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Normatiivse käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida mitte seaduseraamatutest, vaid meid ümbritsevatest reaaalselt toimivates sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õigusperekonna õigussüsteemides, seondudes siin arvamusega, mille kohaselt kohtu esmaseks eesmärgiks on mitte niivõrd formaalse õiguse kuivõrd õigluse teostamine. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kürval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt
Tallinn. TLÜ. Hansson, L. (2007). Perekond eestlaste väärtushinnangutes: isa roll perekonnas. Ettekanne arutelufoorumil "Isa rõõm", 16.01.2007, Tallinnas. TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute instituut. Hellsten, T. 2003. Olla lapsevanem. Pilgrim. Hellsten, T. 2004. Jõehobu töökohal. Tartu. Johannes Esto Ühing. Helme, M. Isadepäeva soov: rohkem isasid. http://www.syndikaat.ee/news.php? uID=85&lang=est Kelam, A. 1989. Noor Perekond, Sotsioloogiline peegelpilt. Tallinn. Eesti Raamat. Kutsar, D. Millist perekonnapoliitikat me vajame? Tartu Ülikooli Kirjastus. Kutsar, D. Nr2/2007. Mees sotsiaaluuringu subjektina. Tallinn. Nekrassov, A. 2001. Perekond tarkuse algus. Pegasus OÜ. Pahla, P. 1997. Isa roll lapse kasvatamisel ja arenemisel. Eesti Kõrgem Kommertskool. Saarma, I. 1994. Pereks kasvamine. Tallinn. Suur, Ü., Piirsalu, A., Raave, R.J. 2004. Isaga armastuses ja häbis.
välitöid, dokumenteerisid ise kõike. Neil oli lokaalsem fookus, eluline kompetents. Saksa- Austria koolkond tegeles ainult suurte küsimustega - kaudselt, muusemikogude põhjal rekonstrueeriti maailma kultuuride areng. Sarnane meetod (Ameerika koolkonna oma) hakkas teadlastele palju huvi pakkuma. Selline meetod arenes ka folkloristikas, mida nimetatakse ajaloolis-geograafiliseks meetodiks. Prantsuse sotsioloogiline koolkond. Oluline etnoloogia ja antropoloogia teooria mõjutaja. Peamine esindaja Emil Durkheim (1858-1917). Tema lähenemise järgi on inimühiskond iseseisva väärtusega eriline reaalsus, selline süsteem, mis ei ole taandatav teda moodustavate indiviidide summale. 7 Ühiskonnal on eraldi, iseseisev kvaliteet, see pole lihtsalt teda moodustavate indiviidide summa.
horisontaalse liikumisega b) kosmogooniline kood: mägi-org ; taevas-maa. Seondub vertikaalse liikumisega müüdis. Nende kahe vahel toimub integratsioon, mis näitab ära nende erinevad amplituudid: kõrge-madal; maa-vesi; jaht mägedes-jaht merel; mäetipp-org. Vormiliselt kosmogooniline (vertikaalis), kuid sisult geograafiline (horisontaalne) liikumine c) sotsioloogiline kood kirjeldab sugulussuhteid, nt. isa- või emapoolsed sugulased d) tehnoökoloogiline kood: tegevuse käivitaja, nt. Nälg e) globaalse integratsiooni kood, mis seob eelnevad koodid tervikuks. C.Levi-Straussi vaated keelele. Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Lingvistika vaatas keelt ja selle reeglistikku inimteadvusest lahusolevana, kuid Levi-Straussi arvates on keel kui struktureeriv põhi inimese
teooria. Uus tähistus toob paremini esile muutunud tunnetushuvi. Sisuline murrang Multi Level Approach'i saabus 60.ndate aastate teisel poolel. Sellel on aga oma eelareng, mis ulatub 19. saj lõppu ja 20 saj algusesse. Samas hoiavad paljud tänapäeva juristid kiivalt kinni vanadest arusaamadest ning nad on võimelised opereerima kolmel esimesel tasandil, neljandaga jäävad juba hätta. Level 4 on niisiis üldine õpetus õigusest/õiguse teooria, level 5 lingvistika, õiguse lingvistika, sotsioloogiline lingvistika, level 6 sotsioloogia, õiguse sotsioloogia, level 7 filosoofia (riigi-, õigus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia) ja level 8 õiguse loogika. Nii nagu üldine õpetus õiguses, peab ka õiguse teooria lõppastmes lähtuma õiguspraktikast. I, II ja III level on alati seotud õiguspratikaga, siin peaks ennast siduma kehtiva õigusega. IV-VII puhul ei pea me kindlalt olema õiguspraktika küljes, vaid loome distantsi õiguslikust tegelikkusest.
(Krawietz ütles nii). Sisuline murrang Multi Level Apprroach’i saabus 60.ndate aastate teisel poolel. Sellel on aga oma eelareng, mis ulatub 19. saj lõppu ja 20 saj algusesse. Samas hoiavad paljud tänapäeva juristid kiivalt kinni vanadest arusaamadest ning nad on võimelised opereerima kolmel esimesel tasandil, neljandaga jäävad juba hätta. Level 4 on niisiis üldine õpetus õigusest/õiguse teooria, level 5 lingvistika, õiguse lingvistika, sotsioloogiline lingvistika, level 6 sotsioloogia, õiguse sotsioloogia, level 7 filosoofia (riigi-, õigus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia) ja level 8 õiguse loogika. Tegemist on teatud teadmiste ringiga, sellel tasandil, mis puudutab õigusliku praktika ja selle kohta käivate õiguslike doktriinide vahekordi. !960.ndate aastate teisel poolel jõudis see areng siia. Üldise õiguseõpetuse asemele tuli üldine õiguse teooria. Uus tähistus toob paremini esile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
