Eksperiment Eksperiment ehk katseline uurimus, kus uuritakse kahe või enama faktori omavahelist suhet. Selle eesmärgiks on selgitada, kas ühe faktori muutumine on teise faktori muutumise põhjuseks. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Edukas eksperiment sõltub kõikide tegurite(mis võivad mõjutada seda, mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil. Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.you...
ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis. Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest:
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Wilhelm Wundt (1832 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 1918): sotsioloogial pole uurimisvaldkonda, mis sisuliselt erineks teiste sotsiaalteaduste omadest; seepärast peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2
Arutlus- üsikisiku, ettevõtja, riigi kui terviku vastuolu võimalused Üksikisik ehk indiviid, isik, kes on tavaliselt inimene või inimesesarnane psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend, juriidilises tähenduses kas füüsiline isik ehk inimene või juriidiline isik. Üksikisiku huviks on vaesuse vähendamine, mis eeldab siis raha tagamist, õiglast maksupoliitikat ja riigitulude mõistlikku jaotamist. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud nagu riigi majanduse olukord (stabiilsus/ebastabiilsus), riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi püsivus või muutumine) ning kaupade ja teenuste hindade muutmine. Toimetulekuressurssideks on rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara. Üsikisiku jaoks ühiskond jaguneb: kõigile võrded võimalused, valikud ja otsused, rikaste valikud, vaeste valikud. Suureks huviks on võrdsus, mis tähendab, et huvitutakse sellest, et sünnilt on kõik võrdsed, saadakse rikkus, ühiskonnak...
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202)
Selgitada andmeid karastusjookide kahju kohta. Uurida mida on karastusjookides rohkem, kas kahju või kasu. Uurida TTRK õpilaste suhteid, eeldusi ning maitset (ankeetide küsimuste abil) välja. Töö olulisus: Gaseeritud joogid on kättesaadavad meie ajal. Nende tarvitamine sai väga populaarseks. Hüpotees: karastusjoogid toovad endaga rohkem kahju kui kasu, kuid inimeste seas nad on väga populaarsed. Meetod: sotsioloogiline küsitlus, analüüs, katsed. Allikad: Internet, populaarteaduslik kirjandus, praktiline uurimistöö. Hüpotees, mis oli kehtestatud töö alguses, sai kinnitatud pärast teoreetilise osa analüüsi ja uurimise. Karastusjoogid sagedaste kasutamisel toovad endaga rohkem kahju kui kasulikku. Küsimustik näitas, et inimesed teavad, et karastusjoogid sisaldavad keemilisi aineid, aga vaatamata sellele jätkavad nende ostmise ning tarvitamise. 23 : 1
Sotsiaalteadused: 1. Sotsiloogia 2. Psühholoogia 3. Majandusteadus 4. Politoloogia 5. Õigusteadus 6. Ajalooteadus 7. Inimgeograafia 8. Keeleteadus 9. Jpt Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslust Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike" Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloolase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmus...
Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega ... Taimi Nilson MA sotsioloogia [email protected] KIRJANDUS: Hess B.B., Markson E.W., Stein P.J. Sotsioloogia. Külim, Tallinn 2000 Aimre I. Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn 2001 Sotsioloogiliste uurimuste publikatsioonid, näit: Titma M. (toim). Sõjajärgse põlvkonna ...; Kutsar D. (toim). Elutingimused Eestis ... ; Trumm A., Roots A. jt Leinsalu, M., Kunst, A., Kasmel, A., Habicht, J. Social ingualities in health in Estonia: main report. Tallinn: Ministry of Social Affairs of Estonia. (2002). Köhler K; "Välditav suremus Eestis ja selle seosed sotsiaalmajanduslike näitajatega" TEES: Sotsioloogia uurib inimeste ja inimrühmade käitumise otsest-objektiivset seotust ühiskonna strukturaalse arenguga Sotsioloogiline vaatekoht Uurib inimeste käitumist grupis Grupikonstruktsioone Enesepeegeldust Kollektiivne tegelikkus Sotsiaalsed strukt...
14. Elton Mayo kohaselt peab sotsioloogias kasutama oma erilisi uurimismeetodeid 15. Positiivne arenguetapp tähistab Auguste Comte väitel sotsioloogia tekkimist iseseisva teadusena 16. Auguste Comte kirjutab kolmest teaduse arenguetapist. Need on teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne 17. Sotsioloogilise vaatekoha hulka ei kuulu ..inimesed ei omista oma elule tähendust 18. Anthony Giddens´i järgi koosneb sotsioloogiline kujutlus kolmest aspektist. Need on ajalooline tundlikus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel. 19. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi põhiidee on uurimise objekt ja subjekt peavad olema teineteisest eraldatud ja sõltumatud
erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pole tööd ja hakkavad õppima). 2. Rõhuasetamine inimkäitumise kontekstile(taust javälisjõud)mis kujundavad ja suunavad indiviidide otsuseid.(uurib terve gruppi otsuseid). 3. tunnistamine,et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni(vastasmõju) tulemusena. 4. Rõhuasetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele sest need kujundavad ühiskondliku elu. Sotsioloogiline teooria Sotsioloogiline teooria on loogiliselt seotud väidete kogu. Mis selgitab tervikliku sündmuste klassi. Sotsioloogia rajajaks loetakse Voltairi ja August Comti.Samal ajal tekkis ka positivism.See on seisukoht,et teadus peab olema väärtuste vaba ja objektiivne.(ei tohi anda hinnanguid). 1 Deterministid:-st. põhjuslike asjade pooldajad. Karl Marksilt on pärit kolm panust 1
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
seisukohast. Näide: Uurib ühe inimese haridusteele kuluvaid summasid ning seda, kui palju kasu peale õpingute lõppemist õpingutest saadud on ning palju kasu ühiskond sellest saab. Võrdlev kasvatusteadus võrdleb ja analüüsib eri maade hariduspoliitikat, kasvatuslikku praktikat ning kasvatus ja koolitussüsteeme, kasutatud meetodeid ja saavutatud tulemusi. Võib olla nii ajalooline kui ka tänapäeva puudutav sotsioloogiline või psühholoogiline, empiirilise või või teoreetilise rõhuasetusega. Näide: Võrreldakse kahe riigi haridust omavahel. Didaktika võib jagada kahte ossa: Õpetus- ja õppimisprotsessi (keskne uurimisobjekt on õpetaja ja õpilase vaheline interaktsioon) ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks (õpetuse planeerimine). Ülddidaktika uurib erinevaid õppesituatsioone. Erididaktika püüab selgitada õpetuse olemust. Näide: Õpetatakse üliõpilastele emakeele didaktikat
Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks probleemideks, kuidas muutuvad ühiskondlike probleemide definitsioonid ja määratlused erinevates gruppides. > sots.kujutlus- võime mõista ühiskonda laiemalt (ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade, kriitiline meel). Millest koosneb sotsioloogi vaatekoha olemus? ??? Vaatenurk e. aspekt, millest mingi teadus
õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Seega Eesti poliitikud kui Läti kodakonsust mitte omavad ja Läti avaliku võimu organisatsiooni mitte kuuuvad isikud ei oma õigust Läti siseasjades kaasa rääkida Sotsioloogiline 3 Sotsioloogiline vaatenurk näeb riiki ennekõike inimeste ja rühmade tegevustulemina ( „..see on rahvas...“) Struktuur- 1 Kahtluse alla on seatud avaliku sektori struktuuri funktsionaalne jätkusuutlikkus – struktuurfunktsionaalne riigikäsitlus Riigiteaduslik 4 Riigiteadusliku käsitluse kohaselt on riik
- tootmisvahendite eraomandus - kasumi saamise motiiv, ratsionaalne tegevus kasumi nimel Sotsialism - tootmisvahendite eraomandus puudub - toodetakse vastavalt riiklikule plaanile, mis lähtub rahva vajadustest. Käsumajandus: riik ütleb tootjatele mida ja kui palju toota ning mis hinnaga seda müüa. - Ümberjagamine: võimukeskus kogub tootjate poolt toodetu enda kätte ja jagab selle laiali. Majandusteaduslik ja sotsioloogiline lähenemine majandusele Majandusteaduse ja sotsioloogia vahel on juba ammu eksisteerinud teatav vastuolu. Karl Polanyi on kahte sorti majandusteadust. Formalistlik majandusteadus eeldab, et majandusseadused on kõikides kultuurides samad; see on tänapäevane majandusteaduslik lähenemine. Substantivistlik majandusteadus eeldab, et igas kultuuris on majandusprotsessid unikaalsed (sotsioloogiline lähenemine). Majandusteaduslik lähenemine
98. Assessing hindamine 99. Assortment of products Tootevalik 100. Trader Kaupmees 101. Idle market 102. Proximity Ligidus 103. Ratio Tegur, koefitsent 104. Operating unit Tootmisühik 105. Stockpilling Kogumine 106. Benchmarking Võrdlev analüüs 107. Dispersal Laialiajamine, hajumine Sotsioloogiline uuring, 108. Poll küsitlus 109. Attribute Omistama, täiend 110. Counter-delivery Vastutarne 111. Correlation Vastastikune sõltuvus 112. Preliminary Esialgselt 113. Preliminaries Eelläbirääkimised Iseloomulik tunnus, 114. Hallmark kvaliteedimärk Vahele jätmine, 115
Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele. Kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele Prühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest Sotsioloogiline seletus: religioon tuleneb ühiskondliku elu loomusest Psühholoogiline seletus Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada Loodusnähtusi Enda hingeelu (unenäod) Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi
sotsioloogiline interventsioon ühiskonnaellu. 5. Sotsioloogia ülesanne on argimõtlemise kriitika ja osutamine sotsiaalsetele suhetele. 6. Sotsioloogia kui teaduse sekkumine ühiskonnaellu põhineb 3 kriteeriumil: a) väljakujunenud oma andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodid. Võimaldab sotsiaalseid suhteid ja nende väljendumist sotsiaalses tegevuses süsteemselt tunnetada. b) Sotsioloogial on oma mõistete süsteem, mis struktureerib reaalsust c) Kõige tähtsam sotsioloogiline eeldus põhineb sotsioloogia ja ühiskonna vahel valitseval sotsiaalsel suhtel. Sotsioloogia peab olema suhteliselt iseseisev ja sõltumatu oma uurimisobjektist e. ühiskonnast. 7. Sotsioloogia on ennast uuriv teadus ja diskussioon ühiskonnaga. Zygmunt Bauman Sotsioloogilisest mõtteviisist 1. Sotsioloogia on mõtteviis kuidas me mõtestame sotsiaalset maailma 2. Tihe seos argieluga, argimõtlemisega 3
Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Poliitika ja valitsemise aluste 7. loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institu...
massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon 2) bibliomeetria 3) dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine 4) üldkäsitlused 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960-1970ndatel aastatel? 1967. aastal korraldati sotsioloogiline uurimus "Teie ja raamatukogu", milles selgitati küsitluse teel eestikeelset kirjandust kasutavate lugejate huve. Kordusuuring lugejate huvide ja eelistuste selgitamiseks viidi läbi 1977" aastal. Aastatel 1970-72 uuriti l3 raamatukogus raamatukogufondide koostist ja kasutamist. Nendel aastatel algas koostöö Leedu ja Läti infoinstituutidega süsteemis INFOBALT. Uuriti ka infokeeli, infotsingu ja -vajaduse probleeme. 5
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
tehtava rahvusvahelise koostöö raamistikku. (Sisejulgeolek: Euroopa Liit... 2011, välja otsitud 07.11.2012) Euroopa Liit on teinud viimaste aastatega tublisid edusamme julgeoleku valdkonnas, kui Euroopa Liidu julgeolekusüsteem toimib on ka sisejulgeolek tõhusam. Loodetavasti jätkub julgeoleku valdkonda kuuluvaid edusamme veel paljudesse aastatesse, sest kunagi ei saa kõik olla täiesti ideaalne. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Aimre, I 2007. Julgeoleku ja turvalisuse sotsioloogiline analüüs. Rmt: Sisekaitseakadeemia toimetised 2007 (6) Sisejulgeolek. Artiklite kogumik. Pohl, T. Tallinn 2007, lk 50 Eenmaa, R 2007. Sisejulgeoleku tähtsus uues julgeoleku keskkonnas. Rmt: Sisekaitseakadeemia toimetised 2007 (6) Sisejulgeolek. Artiklite kogum. Pohl, T. Tallinn 2007, lk 65, 72 Enhancing EU Impact on conflict prevention. The EU Security Strategy: Implication For EU Conflict Prevention. Saferworld Internatioinal Alert
1.Riik on tekkinud selleprast kuna inimesed tahtsid kokku hoida, nad ei tahtnud nii palju sda enam, sest ennem riigi tekkimist oli kikide sda kikide vastu. 2.hiskond on hesuguse elulaadiga inimrhm, hes piirkonnas, hiskonnal on ka territoorium 3. 4. hiskonda vrreldakse organismiga 5.avalikud sektorid, erasektor ja kodanikkuhiskond 6.riigi juhtumist ja toimimist korraldav tegevus 7.kommunikatsion, moraal, kultuur, poliitika, majandus 8.Teadus hiskonna poole 9. Vormid Vahendid --------- --------- Verbaalne MObiil Kirjalik ajakiri lehakeel suuline 10. a) Vahendid on Verbaalne, kirjalik, kehakeel b)Roll on vimalikult kiirelt edastada infot 11. Ajakirjanik vib elda mida ta tahab, mingeid piiranguid pole, peale solvamise ja vale sdistuse 12. Riigi poolt kehtesteatud poliitiline eelkontroll trkiste, tele- ja raadiosaadete sisu le, teabe valikuline valdamine 13. seda on vimalik analsida etnograafiliselt ja kod...
Realim 23.04.2013 Romantism on laiem terminin. Mis sarnaneb postmodernism, mis valdab teisi ühiskonna valkondi. Realismi kohta ei saa öedlda, et on kõike hõlmav vaimuelu. Romantiline luule taotles lühikesed luuletused lüürika tänapäeval see on hilisem nähtus, 19.saj lõpus. Romantikute põhilised taotlused on pikematele teostele. Eeskujuks 17.saj prohvetlik luuletaja John Mitlon Kaotatud ja leitud paradiis plankvärsis mitukümend tuhat värsirida pikk. Suur kuusik: Wiliam Blake (eluajal ei olnud, leiti alles 19.saj lõpus müstik ,,Sütuse laulud" ja ,,kogemuse laulud" laste või usulise luule vaated suurem osa teostest prohvetlikud raamatud, paljundas, tei juurde ilustratsioonid lõi oma mütoloogia, raske kirjeldada). Wordsworth ja Coleridge andsid koos välja idagi rohkem WW kirjutatud võttis kõnealla lihtsate inimeste tavalised luu...
1. Louis Wirth «Urbanism as a Way of Life» Oma uurimistöös Louis Wirth kirjeldas Chicago linnaelu ja linnastumisprotsessi. Tema peamine saavutus selles töös on linna ja linnaelu sotsioloogiline defineerimine. Ta arvab, et tänapäeva inimese peamine elamise omadus tema keskendamine hiigelsuurtesse kogumitesse, mille ümber moodustuvad uued väiksemad rühmad ja millest lähtuvad uued ideed ja meetodid, seda me nimetame tsivilisatsiooniga. Linn on mitte ainult elu- ja töökoht nüüdisaegse inimese jaoks, vaid ka majandusliku, poliitilise ja kultuurilise elu juhitsenter. Wirth ütleb, et linna suurus ei ole tema tunnusmärk aga autor oma tekstis nimetab kolm linna
inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2
· Inimesel pole muud valikut, kui leida ses määramatus maailmas elamist võimaldav hoiak. Tuhkatriinumäng 1970ndad ehk seisakuaeg, 1980.- 1990ndad · ühiskonna ja inimese vahekord · Tuntud tegija oli Mati Unt · 1980ndail ilmus eluloonäidendeid mineviku suurmeestest ja naistest. · Märksõnadeks said aegade seos, juurte otsimine, põlvkondade kett. · Teine märksõna oli sotsioloogiline teater ja Merle Karusoo, kelle eesmärk oli välja selgitada valupunktid ja pingekolded ning võimendada uuritavaid probleeme teatri vahenditega. (,,Olen 13-aastane") · 1980.-1990ndail toodi eesti näidendeid lavale haruharva. · Esile kerkisid uued tegijad Andrus Kivirähk, Madis Kõiv, Mart Kivastik, Jaan Tätte.
Müüdikursuse meelespea Müüt (kr mythos sõna, jutt) on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis. Müüdid esinevad kultuuris lugudena narratiividena, mis erinevad muudest rahvaluule vormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi: maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust (nt maailmapuu). (EE järgi) Müüdi eesmärk on kõnelda olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhjendada olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjandus...
Sotsioloogia mõisted 1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas se...
nõustamispsühholoogia ... · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis · SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus · SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. · Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! · SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine ... · Social Psychology Network: http://www.socialpsychology.org/ Gustave Le Bon (1841-1931) · . Kurt Lewin 1890-1947 · .
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
See ongi ideoloogiline funktsioon. Õigusteadus kasvatab inimesi ühes suunas. PROGNOSTILINE – on mõneti seoses heuristilisega. Õigusteadus annab võimaluse prognoosida ühiskonnas toimuvaid protsesse. Võime ühe või teise seaduse vastuvõtmisel ette aimata, mis mõju see avaldab. Nt alkoholi tarbimine avalikus kohas. Kuidas selline samm mõjutab inimeste käitumist. Tuleks teha veel täiendavaid uuringuid. MATEMAATILINE ehk sotsioloogiline – on rohkem meetodi tähenduses, mida rakendatakse uurimustes. ÕIGUSTEADUSES KASUTATAVAD MEETODID Meetod, kr methodos „uurimistee“, -viis, kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis Aga ka: Meetod teaduses – etteantud hüpoteesiga seostunud tee uuritava objekti mõistmisele teadlase poolt. Metodoloogia – õpetus inimese teoreetilise ja praktilise tegevuse korraldamise ja kujundamise viisidest.
lapsed erinevad Judith Harris lapsevanemad ei oma arengule pikaajalist mõju, eakaaslastega suhtlemine on olulisem Sünnijärjekorra uuringud esimesed lapsed tavaliselt rangemad ja korralikumad, hiljem sündinud on mässajad Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused 1) Psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia uurimine lähtudes indiviidist nt hoiakud ja sotsiaalne taju 2) Sotsioloogiline lähtub ühiskonnast Igapäevase tegevuse analüüs 1) Enne tegutsema asumist on plaan selle kohta mida tahab teha 2) Tegevus lähtub sissejuurdunud harjumustest, üle mõtlema tegevusi hakatakse alles kui tekib takistus harjumuspärasele tegevusele, keegi palub käitumist selgitada Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak suhtumine mis võtab asjad kahtlusteta omaks nt maaim eksisteerib minust sõltumatult Garfinkel ethnometodoloogia
Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Ameerika autor C. Wright Mills (1916 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb
Kuressaare Ametikool Tõnis Tollimägi P-2 SOTSIAALHARTA Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk2 Sissetulekugarantiid Euroopa sotsiaalhartas lk3 Väljakutse eestile lk4 Kasin sotsiaalne kaitse lk6 Kokkuvõtte lk7 Sissejuhatus 1942 novembriss ootasid tuhanded Londoni elanikud ühemehekomitee raporti ilmumist. Raportis propageeritud peamisteks meetmeteks on aktiivne tööturu- ja sissetulekupoliitika, avalikud teenused ning v...
käitumisest. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? - (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? - Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka selline suund sotsiaalsete probleemide uurijate
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 3 (loengud 912) 1. Missugusele riigikäsitlusele viitavad järgmised tsitaadid? Kirjuta tsitaadi number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2. Sotsioloogiline 3. Sotioloogilise lähemise järgi on riik rahvuslik kogum, Struktuur- 1. S funktsionaalne Poliitikateaduslik 4. Tsitaadid: 1. ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." 2. ,,Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on." 3. ,,Sest Eesti V...
Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest, et ta koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt. hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Ameerika autor C. Wright Mills (1916 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis
Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Võime tuua välja erinevaid seletusi (võimalikke). Tegevused mõjutavad inimesi vastastikku. Ka tavalised igapäevased asjad võivad tekitada palju küsimusi. II loeng 09.02 (ptk 2) 2 SOTSIOLOOGILISE UURIMISE MEETODID Teaduse eesmärgid sotsioloogias. Kirjeldamine ehk uuritava objekti oluliste omaduste kindlaks
Seega on väga tähtis, et inimesed teaksid ja tunnetaksid, miks on oluline uni ja puhkus. Nii vaimne- , füüsiline-, hingeline-, sotsioloogilinepuhkus on aktiivne suunatud protsess, mille käigus muutub nii inimse heaolu ja tema enesetunne paraneb. Füüsiline puhkus on kiire, kerge ja tõhus ning sellega võib tegeleda igalpool ja igal ajal. Vaimne puhkus võtab inimeselt rohkem aega. See on oluline, et olla endaga rahul ja tunda heaolu enda ja teise üle. Sotsioloogiline puhkus on oluline, et inimene ei jääks oma tegudes tahaplaanile ja tuleks ennast tunda nii vabalt suheldes kui niisama sotsiaalses keskkonnas viibimisel.
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Laura Reisberg VAHETUSTEOORIA Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat räägib vahetusteooriast. See on teooria, millel on pikk ja auväärne sotsioloogiline ajalugu, mis ulatub 1950ndatesse aastatesse, kui mitmed sotsiaalteaduste teoreetikud tulid välja ideega keskenduda inimvaheliste suhete maailmale „teaduslikust“ perspektiivist. (Turner 2002) Vahetusteooria pärineb mitmetest sotsioloogiasuundadest, kaasa arvatud utilitarism, funktsionalism ja sotsiaalne biheivorism (Turner 2002). Vahetusperspektiivi peamised arendajad sotsioloogias on George C. Homans, Peter M. Blau ning Richard M. Emerson
Sotsioloogias tähtsad nimed 1. August Comte teda peetakse sotsioloogia rajajaks. Sotsioloogia mõiste autor. Positivismi rajaja. Ühiskonna arengustaadiumid. 2. Wilhelm Wundt sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka
omadused. Näiteks inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse täitmine. 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Õiguse juriidiline käsitluse postulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguseks on ainult need normid, mis on fikseeritud kirjalikes normatiivaktides. Ajalooliselt seotud rooma õigusega rakendatakse mandri- euroopas. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õiguses. Esmaseks eesmärgiks on õigluse teostamine. Sotsioloogiline käsitlus lähtub eeldusest, et õiguseks on mitte üksnes kirjutatud õigusesätted, vaid ka reaalsed ühiskonnasuhted. 18. Õigus ja õiglus Õiguse ja õigluse mõisted on mitmetahulised. Eri regioonide õiguses on erinev õigusloome ja õiguse rakendamise protsess. Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus,
Erinevused nende vahel on ähmased. Sotsioloogia ja psühholoogia erinevus on selles, et teine lähtub inimkäitumise põhjustest, esimene situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Esimene on tegurite poolest pigem väline, teine seesmine. 1.3. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline kujutlus»? Sotsioloogiline kujutlus põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks. Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu 3 küsimusele: kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas, kus asub see ühiskond inimajaloos ja milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab. 1.4. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline vaatekoht»? Sotsioloogidel on oma terminid ja teoreetilised lähenemised (vahendid ja tööriistad). Igasugune lähenemine on vaatekoht. Sotsioloogilist vaatekohta iseloomustavad peamised
· Ratsionaalse valiku teooria inimestel on eelistused, soovid, mis on järjestatud tähtsuse järjekorras. Teooria kriitika väidetakse et inimesed ei ole ratsionaalsed, sest: o Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta o Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu.
nimetatakse ka positiivseks õiguseks. Õiguse juriidiline käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Normatiivse kontseptsiooni kõrval esineb õigusteaduses ka teisi kontseptsioone, mille kohaselt õiguseks ei ole ainult riigi kehtestatud normid. Neist väärivad siinkohal äramärkimist eelkõige nn õiguse sotsioloogiline ja loomuõiguslik kontseptsioon. 3.2. Sotsioloogiline käsitlus Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida mitte seaduseraamatutest, vaid meid ümbritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. Riik peab seda korda kaitsma kohtu abil, kes rakendab õigust erinevate huvide kooskõlastamiseks ja nende vahel kompromissi saavutamiseks, samuti
Keskmes rohkem tunnuseid kui äärealadel, see tähendab et kese ka tekkepunkt. Levib ringikujuliselt keskmest eemale. Maailm täis palju väikeseid mikroareaale. (tegelikkuses võimalik et keskmes nähtus hävib aga säilib äärealal ehk ei saa pidada alguspunktiks säilmete kohta - idee jääb vaid hüpoteesiks). (Boasi õpilased tegid kohapeal uurimusi, kuid saksa-austra tegeles kaudselt (muuseumieksponaatidega) maailma kultuurilise arengu uurimisega.) 4)Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim 1858-1917. Inimühiskond iseseisva väärtusega eriline reaalsus, ei ole taandatav indiviididele ega nende rühmale. Peab uurima tervikuna e. sotsiaalseid fakte. Ük surub üksikisikule peale ideid ja norme (see ei pea olema organiseeritud). Ka üldised normid mõjutavad inimest. 4) Funktsionalism- Bronislaw Malinowski 1884-1942. Institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise rolli. 2 suunda: 1) oluline on indiviid 2) oluline on ük
aktiviseerimine · iseseisvale tööle tagasiside andmine* · sissejuhatus* 2. Õppimine 35 min - individualiseerimisvõimalused, ,,tugevad" · huvi Uus materjal (10 min.) Uus materjal (10 min.) õpilased võivad näidata oma teadmisi (õpimotivatsio oni) hoidmine Õpetaja küsib õpilaste Õpilased vastavad õpetaja - sotsioloogiline põhjendus kõik peavad tööd · õpilaste käest, mis nendel seljas küsimustele, kirjutavad uut tegema, mäng aktiviseerib õpilasi, nendel on on, kirjutab riieteesemete materjali endale vihikusse huvitav, mis asub kastis, mis pildi nad võtavad toetamine, julgustamine nimetusi tahvli peale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
