Filosoofia arvestus PSHG III kursus Mõisted Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt. Metafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsii...
Huvide realiseerimine – kui üks sotsiaalne grupp suudab teistele oma tahet peale suruda. 6. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse ja valitsemisteaduste põhivaldkonnad ja põhisuunad? Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat. Kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus jne, siis just nendest ongi ta välja kujunenud. 1 Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana. Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine salastatud. 7. Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid. Mõisted(legitiimsus, legaalsus)
Anne Ehasalu ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES SISSEJUHATUS Filosoofia võib tunduda väga veidra valdkonnana õenduses kasutamiseks. Õed hoolitsevad inimese eest, registreerivad patsientide tervisevajadusi ja omavad teadmiste baasi klientide komplekssetest tervisevajadustest, patofüsioloogiast, psühholoogiast, rahvatervisest, juhtimisest, töökorraldusest, poliitikast, taastusravist ja paljudest muudest teadmistest, mis on vajalikud õendusabi efektiivseks osutamiseks.(Rogers 2005:ix). Kuhu sobib filosoofia sellel maastikul? Vastus on - igale poole! Alustame meeldetuletusega antiik -Kreekast Sokrates (469/470-399e.m.a) on öelnud: “Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme. Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.” Temalt on pärit ka ütlus : ”Ma tean, et ma midagi ei tea” Ta oli mõõdukuse jutlustaja, kirju...
•multidistiplinaarseks teaduseks? •sünteetiliseks teaduseks? •Kriisiteaduseks? •„Ebatäpseks“ teaduseks? Multidistsiplinaarne, kuna tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldkondadega. Ulatub väljapoole bioloogiat : ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, kultuuri ajalugu, ajalugu, inimgeograafia jne) Sünteetiline, kuna on süntees paljudest alusteadustest ( nt. ökoloogia ja ökonoomika, õigusteadus, geneetika, sotsioloogia jne.), mille printsiipe ja uudseid lähenemisviise rakendatakse ressursside kaitse ja kasutamise praktikas (nt. põllumajandus, kalandus, metsandus jne ) Praktilised kogemused mõjutavad omakorda alusteadusi. Kriisieriala, kuna LKB, peab koguaeg lahendama keerulisi ülesandeid ühe või teise haruldaseks jäänud või ohustatud objekti hoidmiseks ja seisundi parandamiseks. Otsuseid tuleb sageli teha kiiresti ja väga vähese olemasoleva informatsiooni põhjal
Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteisest. - Psühholoogia: Saame uurida riigijuhti, tema käitumist, tausta. Kuidas avaldatakse üksteisele psühholoogilist survet? nt sõjandus. Levitatakse propaganda materjale teiste kohta. (nt vanemad ei hooli oma lastest, nad ei ole inimesed. See, et me neid tapame, ei omagi tähtsust, nad on seda väärt). - Sotsioloogia: (uurib ühiskonda) Inimmasside käitumine rahvusvahelistes suhetes. - Avalik haldus: riigid, kes on parem haldusjaotusega, kipuvad olema RVS aktiivsemad, saavad oma asjadega hakkama. - Meedia ja kommunikatsioon: - Religioon: On RVS tõstatanud fakti, et me ei tea teistest uskudest mitte midagi, või teame hästi vähe- usuteadust Eesti koolides ei ole. - Semiootika (märgiteadus, uuritakse erinevad sümboleid)/filoloogia (keeleteadus):
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma te...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse.
Et muuta töötajate tegevus sihipäraseks ja ette planeeritavaks, tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ja arvestada tasustamisel ka töötajate huve, mitte lähtuda ainult omanike huvidest. Hakati rõhutama juhtide ja tööliste koostöö võimalikkust ja olulisust. Neoklassikaline (käitumuslik) käsitlusviis püüab aidata juhte paremini mõista inimeste käitumist töökeskkonnas kasutades selliseid teadusi nagu sotsioloogia, psühholoogia, antropoloogia. Kontsentreerutakse sellistele teemadele nagu motivatsioon, kommunikatsioon, eestvedamine, töögrupi formeerumine. Neoklassikalise teooriad võib jagada kaheks: · Inimsuhete koolkond · Inimressurssi koolkond 2. Inimsuhete koolkond ja selle esindajad. 2.1.Hugo Münsterberg (1863-1916)- tööstuspsühholoogia isa. oli saksa- ameerika psühholoog. Ta oli üks rakenduspsühholoogia pioneere, kes tegi uurimistööd
Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja eesmärgid. Pärimuses sisalduv sõnum võib jõuda kohale tema teise ellu kuuluvates esitustes. Piisavalt pole väärtustatud pärimuse teise elu ilminguid ei uurimisobjektina ega pärimuse spontaansete vormidena. Rahvaluule seotus teiste teadusvaldkondadega (seotus võib põhineda allikatel või/ja uurimismetoodikas): o Kirjandus (nt eeposed) o Keel (sõnavarauuringud, rahvalaulu keel ja selle ajalugu) o Etnoloogia, sotsioloogia, antropoloogia (esemed, mälestused, elulood, migratsioon) o Ajalugu (rahvaluule on ajalugu inimeste vaatepunktist) 7 o Meedia o Psühholoogia · Klassikaline pärimus - arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku) kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad uued kontekstid) - tekstide analüüs; uute kontekstide mõju tekstidele...
Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Strukturalism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G. Genette, J. Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria). Strutrualism Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktualistlik lingvistika Enne Saussure'i uuriti keelt diakrooniliselt. Saussure: keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. sünkrooniliselt. Hakkas eristama langue - keele süsteem ja parole - üksikud lausungid. Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, me
Teose vorm on ‘tähenduste struktuur’, mis väljendub autonoomse tervikuna läbi kujundite(thematic imagery) ja sümbolite kasutuse (sümbolic action). Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus (sh. looming). Fookuses struktuurid, millele alluvad kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel, mis toimib nagu keel. Keel on kõige olulisem märgisüsteem, lähtub Saussure märk = tähistaja + tähistatav. Tähistaja semiootikas hõlmab objekte, žeste, tegevusi, hääli, kujundeid jne.
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad. 3 5 SISUKORD HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5 PÄRILIKKUS LK.8 GENEETILISED HAIGUSED LK.9 REUMATOIDARTRIIT LK.11 ELUVIIS LK. 13 TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI ...
seadustada. Ent enne, kui ministeeriumis seaduseelnõu kirjutama asutakse, vajab teema spetsialistide hinnangul veel avalikkuses suuremat arutamist. Oluline on tagada asendusemaduse kõikide osapoolte õiguste ja vajaduste piisav kaitse, osapoolte igakülgne informeerimine ja nõustamine. Asendusemadusega seonduvad probleemid tuleb reguleerida seadusega. Seadusloome protsessi on vajalik kaasata erinevate erialade näiteks geneetika, pediaatria, psühholoogia, günekoloogia, seksuoloogia, sotsioloogia ning eetika eksperte. Suure tõenäosusega on erinevalt näiteks Indiast või Ameerika Ühendriikide California osariigist Eesti asendusemadust seadustades valimas seda teed, et seda niiöelda teenusena osta ei saa, asendusemale palka maksta ei tohi ning asendusema saab olla vaid heast tahtest. Riskid jäävad kindlasti, näiteks kui asendusema ei taha lapsest loobuda. Nii võib juhtuda, et munaraku andnud naine jääb oma bioloogilisest lapsest ilma, sest juriidiliselt on laps teda
Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsruktsioon tähendustest ja õppimine Analüüsi tasemed: Indiviidi tase: Otsustajad- emotsioonid, intelligents, iseloom/juhiomadused, maailma vaade (mis on eetiline, mis on moraalne). Nõustaja- struktuur (milline on ligipääs otsustajatele), nõustajate omadused.
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
) Karl Mannheimi 'Ideoloogia ja Utoopia' põhiteesid · Ideoloogia ja Utoopia (1929) - Marxi käsitluse vôib pöörata tema enda vastu - kui on ôige, et valitsev klass kasutab ideoloogiat oma domineerimise ôigustamiseks, siis oleks loogiline eeldada, et ka teiste klasside poolt propageeritavad ideed pôhinevad nende huvidele ja püüdlustele. · Kui nii, siis ei saa väita, et mingid ideed on objektiivselt tôesed ning teised objektiivselt väärad - teadmise sotsioloogia. (Objektiivet teadmist pole üldse olemas ühiskonnateaduste puhul. Sõltub sotsiaalsest positsioonist. Kuulud kapitalistide hulka või töölisklassi, näed läbi erinevate prillide. Teadmiste loomine käib ühiskondliku protsessi kaudu) · Mannheim eristas osalisi ja totaalseid ideoloogiaid (Osalised kandjaks konkreetne üks klass näit töölisklass. Totaalsed ideoloogiad - kannab terve ajastu. Iseloomulik ühsikonnale kui tervikule mingil ajaperioodil.
leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: diferentseerumine eristumine; leiab aset arengus, rakutüübid või koed muutuvad diferentseerituks eri tegurite mõjul arenemine ja küpsemine morfogenees arengus toimuvad organismi ja selle osade kuju/vormi muutuse kasvamine.
Efektiivse palga teooria Seletab S l t b osaliselt li lt pidevat id t tööpuudust, töö d t eii anna head h d seletust l t t tööpuuduse töö d llaialdasele i ld l kõikumisele äritsükli vältel. Teooria ei meeldi sotsioloogia kasutamise tõttu. tõttu Üks suuremaid efektiivse palga teooriaga seotud probleeme on poliitilised j järeldused. 1. Kuna tööpuudus pole vabatahtlik, siis peaks abiraha töötutele olema suurem. 2. Kuna jjuhtkond hoiab niikuinii palka p keskmisest tasemest kõrgemal, g siis p
skisoanalüüsi kohta (poststr. foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos) Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel. Fredric Jameson - marksistlik teooria alus, postmodernistliku teooria mõjutaja Pierre Bourdieu - sotsioloogia ning Slavoj Zizek (s. 1949) "kultuuriteooria elvis" ning "intellektuaalne popstaar" - ideoloogia kriitika Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e ...
viisidest Kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geerz – tihe kirjeldus. Louis Montrose – vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. 8 Struktualistlik lingvistika Enne Saussure'i uuriti keelt diakrooniliselt. Saussure: keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. sünkrooniliselt. Struktuuri elemendid
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
väljendavad ühiskonna mõttemalli ja on selle kollektiivi vaimseks toetuspunktiks. Müütidega on seotud: vanakreeka tragöödidad, Vana Testamendi müüdikogumik, rahvapärimuste kangelaseeposed, antiikainesega rüütliromaanid jne. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Strukturalism lahkab süstemaatiliselt põhistruktuure, millele toetub inimkogemus (sh looming). See süstematiseerib inimkogemusi ja seda rakendatakse mitmeti (lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia jne). Strukturalism tugineb inimkogemuses jms eristatavatele pindmistele nähtustele ja struktuuridele ja neid reguleerivatele nähtustele. Struktuuri looja on inimmõistus, mitte iseseisvalt eksisteerivad. Struktuur on kontseptuaalne raamistik füüsiliste nähtuste jms mõistmiseks; üksused: terviklikkus (tervik on enam kui osad), dünaamilisus (struktuur muutub), eneseregulatsioon (genereeritud elemendid alluvad süsteemi reeglitele)
õiguslikule korraldusele võib KOV võtta eeskuju välisriikide KOV-i õiguslikest meetmetest kohalike küsimuste lahendamiseks 2) Avalik õigus = (eriti haldusõigus, keskkonnaõigus, ehitus-ja planeerimisõigus) avaliku õiguse normid annavad õigusliku aluse KOV tegevusele 3) Eraõigus = (nt eraõiguslikud tegevus-ja organisatsioonilised vormid) eraõiguse normide alusel osaleb KOV juriidilise isikuna, omades õigust varale, pärandile jms. 4) Sotsioloogia = KOV saab kasutada sotsiloogilisi uurimusi, mis seletavad teatud ühiskondliku probleemi olemust ja tekkepõhjusi (nt kuritegevus) 5) Statistika, nt demograafia = statistika toob arvuliselt esile lahendamist vajavaid küsimusi (nt tööpuudus, väljaränne) 6) Linnaökoloogia = kasutades keskkonnateadusi tagab KOV jätkusuutliku linnaruumi arendamise 7) Omavalitsuseetika = määratakse kindlaks kõlbelised reeglid KOV üksuste ja personali tööle.
ETV saade, 4/4, 28.02. Inglismaa 2005. Jürgenson, M. (2008, aprill 05). Pikapeale närtsitav energiajook Pärnu Postimees.http://www.parnupostimees.ee/070408/tarbija/10084275.php Gustavson, H. (1979). Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917. a. Tallinn: Valgus. Kruusvall, J.; Tomson, L. (2004). Tallinna kuue linnaosa koolide 8. klasside õpilaste turvalisuse ja riskikäitumise uuringu tulemused. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsioloogia osakond. Tallinn. 17 Lepp, K.; Hansen, S. (2006). Tervisedendus koolis. Juhendmaterjal tervisenõukogudele. – Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Nurm, H. (2009). Ägedad mürgistused lastel Tallinna lastehaigla näitel. Eesti Arst, 88, 53-58. RTA 2008 = Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020. http://www.valitsus.ee/failid/Rahvastiku_tervise_AK_2009_2020.pdf
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
1 Nt Grace Davie, Eileen Barker, Detlef Pollack jt, vt täpsemalt kirjanduse ja allikate tutvustust. tulnud sellega toime viimase 28 aasta jooksul? 4.milline on EELK positsioon ühiskonnas laiemalt ja kuidas on EELK arengud mõjutanud suhet ühiskonnaga? 5.kuidas liikmeskonna pidev vähenemine mõjutab vahekorda ühiskonnaga? Uurimismeetodid Töö on interdistsiplinaarne, puudutades erinevad valdkondi: ajalugu (lähiajalugu, kirikulugu), sotsioloogia (religioonisotsioloogia) ja teoloogia (praktiline teoloogia, oikumeenika, misjoniteolooga). See tähendab, et on kasutatud ja kombineeritud erinevaid meetodeid, nii ajaloolisi kui religioonisotsioloogilisi. Kirikulugu teadusena on kiriku uurimine ajalooliste meetoditega. Ajaloolise meetodi eripäraks on tuginemine ajalooliste allikate kriitilisele analüüsile. Ajaloolise töö all mõistame me seda, et allikate hoolika, st
◦ Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. ◦ Eesmärgiks kõikehõlmav, “totaalne ajalugu” (histoire totale). ◦ Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaarja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). Lucien Febvre (1878–1956) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Iga ajaloouurimus peab saama alguse õigest ja leidlikust probleemipüstitusest. Tuleb vältida “valesti püstitatud probleeme”, ennekõike anakronisme. Ajalooteaduse areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. ◦ Üks Febvre’i keskseid probleeme oli üksikisiku ja ühiskonna suhe: kuivõrd suured
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkure...
(tegutsejad) Peavad olema omavah. tasakaalus. Kast tähendab keskk. Org. anal. tasandid: Sots. kooslustes saab eristada 4 tasandit. (See on püramiid alt kitsas, ülevalt lai) Juhtimise käsitlus makrotasandilt Baasteadused 4. ÜHISK. ANTROPOLOOGIA Indiviidi ja Tõekspid. makrokeskk. otsene kontakt 3. ORG. SOTSIOLOOGIA on harv. Ilmneb OT, PJ Millised on org. eesm. ja arusaadavus tööt. kogu ühisk. 2. GRUPP SOTS-PSÜHHOL- JA SOTSIOLOOGIA puudutav. OK, PJ mõjut. org-i sooritust, rollid grupis. sündm. (sõjad, 1. INDIVIID PSÜHHOL. revoluts.) OK, PJ Milline on täitja motiv., milline on taju väärtusele Juhtimise käsitlus mikrotasandilt
faktidega Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et · sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. Ei, Comte arvas, et matemaatika moodustab aluse kõigile teistele teadustele. · kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. · kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri." · See on metafüüsiline mõtteviis. · See on teoloogiline mõtteviis. · See on positiivne mõtteviis. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates · nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt
hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti efekti tõotavate küsimustega. August Comte 1798-1857: Positivism tähendab tema jaoks faktiteadust metafüüsika asemel, sotsioloogia tähendab, et inimühiskonda kui faktide kogumit saab uurida loodusteaduse eeskuju järgi, alturism (teistele elamine) tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik.Eesmärk oli inimkonna saatust aina paremaks muuta.Positivismi ajastul jäetakse kõrvale
tuppa, kuna neid mõlemaid peeti rahulikeks ja vaikseteks inimesteks. Mõne aja möödudes oli juba kuulda valjemaid sõnavahetusi, mis olid enamasti tekkinud härra Miilinurme üliinimese teooriast. Härra Maurus pidi neid isegi vahepeal rahustama tulema, kuna talle ei meeldinud et üliinimesest kõva häälega räägitakse. Ühel päeval tuli kooli käskjalg, kes tõi härra Miilinurmele raamatu, kuid teda ei olnud. Härra Maurust hakkas kohe raamat huvitama, ja kui ta oli kuulnud, et see on sotsioloogia raamat, siis läks ta endast välja ja saatis Indreku seda poodi tagasi viima. Miilinurme koju jõudes hakkas härra Maurus valju häälega sõimama, millele Miilinurm vastas samaga. Vaidluse lõppedes lahkus Miilinurm koolist. XXXIII Kõigi tähelepanu köitis veel üks õpilane. Vladimir Solotarski, kes ajas alguses oma tobeda võimlemisega teised naerma, kuid rääkides pani ta teisi tundma endast rumalamana. Ka tema rääkis üliinimesest , mis jõudis härra Mauruse kõrvu, kuid selle
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli...
edasiviijad ja arendajad. 25 Kasutatud kirjandus Allik, L. Väikemõisa väikelastekodu. URL= http://www.teehead.org/kleinhofvlk/. (Oktoober 2002). Almann, S. (2003). Tea ja toimeta nr.22. Tallinn: Kirjastus Ilo. Cambell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Dsiss, H. (2002). Kodu kui õigushoiakute kujunemise keskkond. L, Auväärt. Õiguspsühholoogia sotsioloogia. Tartu: Ülikooli kirjastuse trükikoda. Edovald, T. (2003). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Tartu. Fernandez-Ballesteros, R. (2003). Encyclopedia of Psychological Assessment. London. , .., ,.., ,.. (1998). . . Heinla, E. (2000). Sotsiaaltöö nr.6. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. Ilmoja, M. (2002). Kasupere kui alternatiiv vanemliku hoolitsuseta lastele. Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikool/Sotsiaalteaduskond/Sotsiaaltöö osakond. Justiitsminitseerium. URL= www.just.ee/index.php3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses.............................................................
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks ...
Seda võib kirjeldada mitmel viisil, kuid tema mõnedeks ühisteks kultuurilisteks palgejoonteks on pühaku, nimed, mündid, ürikud ja hariduselu. Hiliskeskaja saabudes olid Euroopa nimed ja usukultus ühtsemad kui iial varem. Valitsejad vermisid üle terve Euroopa münte ja toetusid oma kantseleikirjutajate abile. Euroopa bürokraatidel oli ühine kõrgeim hariduspagas. See ongi Euroopa euroopastumine. _ XII peatükk Euroopa poliitiline sotsioloogia pärast ekspansiooni Euroopa kristluse muutunud ilme * Kristlike laevastike ülemvõimu saavutamine meredel oli üheks kõrgkeskaja iseloomulikuks jooneks * Kristliku maailma pühapaigad ja rahvarohkemad linna, säilmetemplid ja tootmiskeskused olid palju tihedamalt seotud kui varakeskajal. * Põhja- ja Ida-Euroopas võidi ristiusustamist käsitleda laiema orientatsioonimuutmise ehk täpsemalt ,,läänestamise" ühe aspektina, pöördena romaani-germaani tsivilisatsiooni
juurde, et see ongi tema tugevus, mitte nõrkus. Chalmersi hinnangul ei tohiks ükski käsitlus suhetest füüsikateooriate ja maailma vahel, mille kohta peaksid teooriad käima, tõkestada võimalikku tulevikuarengut. Seetõttu ongi ebamäärasus oluline. Chalmers vaidleb seega ka vastu arusaamale, justkui olekski olemas mingi ühene kategooria ,,teadus", mis sisaldaks veendumust, et igasugused tunnetusvaldkonnad füüsika, bioloogia, ajalugu, sotsioloogia jne kas kuuluvad sellesse kategooriasse või ei. Niisamuti ei tunnista Chalmers absoluutset tõemõistet, mis küüniks iseloomustama teadust kui tõeotsingut. Iga tunnetusvaldkonna üle tuleb otsustada tema väärtuste põhjal, uurides ta eesmärke. Kuid eesmärkide kohta tehtavad otsused on ise seotud sotsiaalse situatsiooniga. Chalmers protesteeris teadusele omistatud müütiliste omaduste vastu, mis on
4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi (“meritokraatia”) vanus. RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005 1 Sotsiaalsed protsessid (257-259) Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused. Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed.
Aristotelesest (384-22 e.m.a) ja Kreeka filosoofidest mitmetes teadusharudes kajastavates valdkondades. Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutadapsühholoogilisi ja sotsiaalseid nagu geograafia,filosoofia, meditsiin, sotsioloogia, psühholoogia, tervishoiu Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks. ökonoomika ja tervisedendus Läänemaades on huvi heaolu mõõtmise vastu rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete Kultuur kui tervisemõjur- Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat
Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes. 1. Organisatsioonikäitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: Antropoloogia Sotsioloogia Psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: Inimeste käitumine organisatsioonis Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust Aitab jälgida kogu organisatsioonis toimuvat, mõista suhteid ja juhtida seda kui terviklikku
kvantorimärgiga - O(p)); lubavad (tähistatakse - D(p)); 7 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 keelavad (tähistatakse - F(p)); normatiivselt neutraalsed (tähistatakse - I(p)). Õigusalase teksti analüüsimisel, samuti eetika, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, majandusalase ja teistesse valdkondadesse kuuluva teabe loogikaalasel testimisel on eeltoodud liigitamine oluline. Loogika üldkursusesse nimetatud probleem ei kuulu. Pealiskaudselt saab sellega tutvuda G.Vuksi raamatu "Traditsiooniline formaalne loogika" (Tartu, 1999, lk. 117-123) vahendusel. Kolmas modaalsete otsustuste tase kannab nimetust apodiktilised. Apodiktiline otsustus väljendab paratamatut ehk seaduspärast seost subjekti ja predikaadi vahel:
Sommer, S., Sommer, B. 1997. Practical Guide to Behavioral Research. Tools and Techniques. Fourth Edition. Oxford University Press. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 3 1. Inimese uurimise tasandid (Myers,1996) INTEGRATIIVNE SELETAMINE Teoloogia Filosoofia Sotsioloogia Sotsiaalpsühholoogia Psühholoogia Bioloogia Keemia Füüsika ELEMENTNE SELETAMINE KUI ME OLEME MINGI LÄHENEMISE OMAKS VÕTNUD, EI PEA ME ENDALE ESITAMA KÜSIMUSI, MIS SELLE JUURDE EI KUULU. Kurt Lewin ,,Ei ole midagi praktilisemat kui hea teooria". 2. Eetika
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uu...
koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastiss pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Strukturalistlik lingvistika Enne Saussure'i uuriti keelt diakrooniliselt. Saussure: keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. sünkrooniliselt. Hakkas eristama langue - keele süsteem ja parole - üksikud lausungid
personaalsele vastutusele ja kaalule – kaasnevad negatiivsed emotsioonid noorte alkoholi- ja sõltuvusainete ennetus koolides (teadlikkus tõuseb, ent kaugmõju ei ole) noorte personaalne- ja grupinõustamine alkoholi liigtarbimise vähendamiseks: nõustatute ja mittenõustatute joomisharjumustes ei ole erinevusi EFEKTIIVNE TEGEVUS Enam uuringuid: epidemioloogia, tervisekaitse, terviseharidus, terviseteenused, sotsioloogia Vähem uuringuid: paikkondade areng, organisatsioonide kultuuri muutus, lobby, sotsiaalsed võrgustikud • Intersektoraalne • Ühtsetel alustel tegevus riiklikul, paikkondlikul ja indiviidi tasandil • Tervist toetavad poliitilised otsused • Vajalik mõista põhjuseid ja motivaatoreid, mis ajendavad inimesi tegema tervist toetavaid valikuid Haiguskäitumine Haiguskäitumine (illness behaviour) –mõiste 1960ndatest-viisid, kuidas inimesed tajuvad, hindavad
ehk perifeeriast Tööturu alternatiivne teooria nn. "efektiivne palgateooria" püüab selgitada: miks võiksid firmad maksta kõrgemat palka oma töölistele nende täiendavate jõupingutuste eest Töötuse hinda võib iseloomustada: SKP vähenemisega ja sotsiaalse kahju ning emotsionaalse pingega, mida rahas on võimatu mõõta Millele tuginevad alternatiivsed tööturu teooriad? tuginevad turuväliste faktorite, sotsioloogia ja institutsiooniliste faktorite arvestamisele Tsükliline töötus esineb majandusliku languse korral, kui tegelik SKP on potentsiaalsest väiksem, Struktuurnelt töötus esineb siis kui on palju inimes, kes on vales regioonis või puuduvad tal pakutavate töökohtade tarvis oskused, Friktsionaalne (hõõrde) töötus esineb siis kui leidub inimesi, kes ei tööta ajutiselt Nominaalpalga all mõistetakse: nominaalpalk on töötaja töölepingus fikseeritud palk,
läheb - Epistaas – õied muudavad värvi kui mõlematel geenidel esinevad dominantsed alleelid - Duplikaatsus – seemne kuju määravad 2 duplikaatset geeni mis mõlemad määravad samasuguse vaheprodukti tekke - Pleiotroopsus VIII loeng 1 Käitumine: geenid - Melanhoolne, koleeriline, flegmaatiline, sangviiniline - Temperament - Sotsioloogia 62.Käitumuslik epigeneetika - Geeni aktiivsuse päranduvad muutused, millega ei kaasn DNA järjestuse muutuseid - DNA vaigistamise mehhanismid: DNA metülatsioon, histoonide atsetülatsioon - Patoloogia: stress, õppimine & mälu, toitumishäired, skisofreenia, bipolaarsed muutused, psühhopaatia, depressioon, enesetapud - Adopteerimine – adopteeritud lastel IQ sageli 20 ühikut kõrgem kui emal.
korduva teooria 1)sotsiaalsetest Sotsiaalsetes protsessides Vastava sotsiokultuuriliste süsteemidest ja kogumitest ja muutustes nähtuste klassi struktuuri ja 2)kultuuri süsteemidest ja Kultuuri protsessides ja dünaamika teooria kogumitest muutustes 3)isiksustest nende Isikulistes nende Demograafiline struktuurses aspektis, omavaheliste suhete sotsioloogia, perekonna, nende omavaheliste suhete tüüpides, rütmides ja õiguse, religiooni, kunsti põhitüüpidest tendentsides jne sotsioloogiad. Miks ja kuidas inimesed muutuvad Talcott Parsons (1902-1979) strukturaalne funktsionalism Üritas luua Suurt teooriat, mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. 1937 The Structure of Social Action 1951 The Social System
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
