Samuti tegutseb seal Pühapäevakool. Kiriku pikkus on 46m. 5. Peterburi Smolnõi kloostri peakirik Naiste klooster, mis tegutses Peterburis 1744-1764. Neil aastail asus klooster imperatrissi Elizavetta Petrova nn. valve all, kes soovis oma elu lõpu seal rahus veeta. 1848 aastal Nikolai I käsu järel algatati uus naiste klooster nimega Воскресенский Новодевичий монастырь. XXI sajandil on endises kloostris on olnud eriasutusi, sealhulgas sotsioloogia osakond Peterburi Riiklikus Ülikoolis, Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete fakulteet ja alates 2009. aastast Ülikooli politoloogia Peterburi Riikliku Ülikooli fakulteet. 6. Vorontsovi palee Peterburis Oli ehitatud kantsleri М. И. Воронцов’i jaoks. See eristus teistest oma rikkaliku välimuse, kaunistuste, fassaadide ja interjööri poolest. 1955 aastal asustati seal Kirovi-nimeline Sõjakool. 7. Talvepalee
Tartu Ülikool Sotsiaalsed probleemid Eestis Miks prostitutsioon häirib meid? Sotsioloogia 2013/2014 2014 Prostitutsioon on seksteenuste osutamine raha eest. See on olnud ühiskonnas olemas sajandeid ja ilmselt on ka edaspidi. Olenemata sellest, kas riigisiseselt on prostitutsioon keelatud või lubatud, ei kao see kuhugi. Üldjuhul on ühiskond siiski selle suhtes üsna tauniv. Isegi kui riigis on prostitutsioon lubatud, peame me seda kõlvatuks. Need, kes kasutavad seksuaalseid teenuseid, varjavad üldjuhul, et nad seda teevad
Karuküla Keskkool 10 k KOOLITULISTAMISED Kati Karu Karuküla 2011 Mõiste selgitus Reeglina on koolitulistamine situatsioon, kui õppeasutuses leiab aset tahtlik tulirelvast tulistamine. Eranditena on esinenud pantvangisituatsioone ning teiste relvade kasutamist (noad, relvad ja isegi leegiheitjad). Koolitulistamise trend on pärit Ameerikast, kuid nagu me näeme iga päev, et maailm muutub läänelikumaks, on kahjuks läänelikuks mindud ka selles valdkonnas. Et demostreerida, kui massiliselt on tõusnud koolitulistamiste arv ning kui suur probleem see on, moodustasime järgneva graafiku: Hüpotees Koolitulistamisi on võimalik ennetada. Koolitulistamiste põhjused Tulistajad on enamasti noored mehed, kuid on igasuguse taustaga inimesi edukaid, põlatuid, sõpradega ning ka üksikuid. Kõige noorem tulistaja oli 6-aastane tüdruk. Ettevalmistusperioodi vältel töötasime läbi kõik läbi ajaloo toimunud...
Karl Marxi ja Max Weberi seos religooniga Suur konflikt usu olemuses on tekitanud tohutuid vaidlusi selle olulisusega maailmas ja inimese elus. Kus algab müsteerium ja kus see lõpeb sellele küsimusele vastaks Karl Marx, et need leiavad oma ratsionaalse lahenduse inimese praktikas ja selle praktika mõistmises. Marx peab religiooni illusiooniks ja oopiumiks rahvale, väites, et religioosne viletsus on ühel ja samal hetkel nii tegeliku viletsuse väljendamine ja selle sama tegeliku viletsuse suhtes ka vastandumine. Saksa filosoofi tsitaatidest ilmneb, et religioon on midagi trivaalset ja aegunut, see on rõhutud olendi hingetõmme, armutu maailma südam. Marxi meelest õigustab kristlus antiikset orjandust, ülistab keskaja pärisorjust, mida ta kaitseb ning millega ekspluateerib inimkonda. Kristlikud sotsiaalsed printsiibid täheldavad klasside vajalikkuses. Edasi nõutakse õiglast karistust patustele, või siis katsetust, mi...
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust
Esa Saarinen. Rakendusfilosoofia „Filosoofid ei mõtle otse maailma üle, nad mõtlevad maailma üle mõtlemise üle. Tulemuseks pole uus fakt, vaid hoopis selgus selles, mis vanad faktid on või mida nad pole, ja ka selles, kuidas vanad faktid on põhjendatud.“ Rosenberg. (teos The Practice of Philosophy) Niisuguse arusaama kohaselt on filosoofia „teise astme“ distsipliin, mis erineb „esimese astme“ teadusest nagu füüsika, sotsioloogia ja geograafia, mille eesmärk on esile tuua fakte maailma kohta. Filosoofia üritab kaardistada üldist olemust, uskumuste aluste abstraktseid põhijooni. Rosenberg on sel moel tabavalt kirjeldanud akadeemilise ülikoolifilosoofia praktikat – eriti tema kodumaal Ameerika Ühendriikides. Valgustab seal asjadundlikult valitsevat paradigmat. Rosenbergi vaatenurk ei suuda kirjeldada kogu filosoofiatraditsiooni mitmekesisust järgmistel põhjustel: a) Jätab kõrvale metafüüsika
majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. Demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. OSALEMISE MOTIIVID Tähtsat rolli mängivad isiklikud motiivid. On erinevaid lähenemisi, kuidas tõlgendada inimeste valmisolekut lülituda poliitilisse tegevusse. Sotsioloogia näeb selles võimalust vabaks eneseteostamiseks. Politoloogiline perspektiiv on, et osaletakse pigem väliste signaalide või surve ajel. Neid kahte dilemmat on üritanud seletada ratsionaalse valiku teooria - näiteks teoreetik Mancur Olson ütleb, et valitsused, erakonnad ja kodanikuliikumised peaksid pakkuma inimestele sihistatud ajendeid ehk materiaalseid hüvesid, tunnustusi, rõõmu ühisest tegevusest, mis motiveeriksid neid osalema.
Rakvere Eragümnaasium Postmodernism Referaat Autor: Mari-Liis Vilgelm 11.B Juhendaja: Õp. Tiina Ervald Rakvere, 2009 Sisukord 1. Postmodernism....................................................................................2 2. Postmodersismi tunnused........................................................................3 3. Kõigesallija........................................................................................4 4. Mis iganes, mis tuleb peale modernismi................................................... . 5 5. Ajajärgud hierarhiates............................................................................6 Postmodernism Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb...
nõustamispsühholoogia ... · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis · SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus · SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. · Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! · SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine ... · Social Psychology Network: http://www.socialpsychology.org/ Gustave Le Bon (1841-1931) · . Kurt Lewin 1890-1947 · .
Veen mine, m õjutamine Grupikäitumine · Sotsiaalsetest suhetest Eelarvamused A gressioon Meeldivus ja intiimsus Abistamine, altruis m Seos teiste teadustega Sotsiolingvistika Sotsioloogia Isiksuse psühholoogia Kognitiivne psühholoogia Sotsiaalantropoloogia Seos teiste teadustega · SP ja sotsioloogia S uurib p õhiliselt gruppe, SP indiviide. Nt. abielusuhted: S: lahutuste, abielude tendentsid. SP: mis tekitab indiviidil s ü mpaatiat või antipaatiat. · Lisaks SP kasutab eksperi mente manipuleerides erinevate faktoritega. S on see raskendatud sotsiaalsete gruppide suuruse tõttu. · SP ja isiksuse psühholoogia ühine on indiviid. · Erinevus SP tegeleb isiksuse sotsiaalse aspektiga mil viisil sotsiaalsed olud
Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme 1
eesmärkidest. Nupukesed organisatsiooni eesmärkide saavutamise suhtes. Iga teine sisend, mis väliskeskkonnast tuleb. Lõpptulemus töölised on iseseisvad, võtavad võimu. Postmodernistid arvavad, et probleemi püstitus sellisena on õige aga lahend ei ole. Kui see võimupööre toimuks, siis võimule saanudd hakkaks kopeerima seda, mis ennem oli. Durkheim mitteformaalne ja formaalne organisatsioon. 19sajandivahetuse paiku juba räägiti sellest. Temalt sotsioloogia mõttes objektivistliku uurimuse algatajatest. Positivism tuleb ka sealt. Max Weber - organisatsioon kui õlitatud masinavärk. Modernism seda iseloomustab klassikalisest üleminek kaasaegsete jurde. Põhjuslikkus tuleb ebausu asemele. Põhjus-sesos tagajärg. Misk nad olid edukad omal ajal. Sest toodi sisse numbrit. Hakkas kirjeldama sisendit väljundit läbi numbrite. Kõike on võimalik muuta. Sellisel lähenemisel on omad piirid. Süsteemiteooria. Austria bioloog
Sissejuhatus Inimesed on praktiliselt alati, ajast aega tahtnud olla teistest paremad. Üksikisiku,suguvõsa, rahva , kultuuri , tsivilisatsioonina või veel mõnedes teistes nimetamata vormides. Inimene just nagu ei saaks leppida teistsugustega enda kõrval, neid alavääristamata. Erilise vormi on maailmas ajalooliselt saavutanud rassiline halvustamine. See tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Rassism on olnud paljudele inimestele vabanduseks teiste rasside hävitamisele või nende eluviisi muutmisele. Enamikke ühiskondi maailmas iseloomustab või on iseloomustanud sallimatus võõraste suhtes. Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Rassid..................................
eeliseks on häirekindlus.Närvisüsteemis : meelerakult saabunud aeglane elektripinge kõikumine kodeeritakse lühikeseks näeviimpulsiks. norra lemming Leena keskjooks Biofüüsika tekkis vajadusest ühendada erinevate teadusharude jõud eluslooduse mõistmisel. Nii tekkis ridamisi teadusharusid ühendavaid erialasid: küberneetika matemaatika ja inseneriteaduste vallas, sotsioökonoomika sotsioloogia ja majandusteaduste vahel ning biofüüsika bioloogia ja füüsika siirdealal.Erandiks pole ka biofüüsika, mis rakendab füüsikalistest teadustest tuntud kvantitatiivseid meetodeid bioloogilisest ainest arusaamisel molekulaarsel, raku ja tervete organismide tasandil. Arvi Freiberg Kleiberi seaduse järgi inimese ( M = 70 kg ) põhienergiavahetuse võimsus on umbes 100 120 W
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga.
rohkem endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustest. Organisatsiooni loomus (lk. 15) Organisatsiooni käsitlemisel lähtutakse kahest kontseptsioonist: 1) Organisatsioon on sotsiaalsüsteem. Organisatsioonis toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. · Inimestel on mitmesugused psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. · Inimeste käitumist mõjutavad nende sisemised vajadused kui ka nende rühm. Igas rühmas on kahte liiki sotsiaalseid süsteeme: a) formaalsed ehk ametlikud b) mitteformaalsed ehk mitteametlikud. Ametlikud ja mitteametlikud suhted on arenevas organisatsioonis muutuvad ning nad on omavahel seotud.
Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. Ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest. Marx aga pooldab selle kaotamist ja ühiskonna ühtlustamist. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes. Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide konfliktid ja vastuolud. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Marxi teesid · Vähenevad kasumid ja kapitali akumulatsioon o Nagu Smith, nii ka Marx väidab, et tootja peab arvestama konkurentsiga. Mida suurem firma, seda efektiivsemalt saab ta toota, seega kui üks innovaatiline firma laiendab oma tegevust, siis paneb ta ka konkurendid seda tegema. Laienemisega seoses vajatakse rohkem
geotermiliselr aktiivses piirkonnas. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. (muudab mulla viljakaks) Igikelts kestvalt külmunud maakoore ülemine osa. Rahvaarv- mingi riigi või muu piiritletud terrotooriumi elanike arv, selle riigi elanike absoluut arv. Rahvastiku tihedus mingi kindla maaala ja rahvaaru jagatis selle pindalaga. Näitab, mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Vähemusrahvus sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis allapoole selle riigi rahvaarvust. Kapital väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. (raha, kinnisvara, seadmed. ). Eksport kaupade väljavedu riigist. Import kaupade sissevedu riigist . LOODUSVÖÖNDID JÄÄ JA KÜLMAKÕRBED : · Karm ja kuiv kliima · Polaaröö ja päeva vaheldumine · Kogu aasta temperatuur alla 0 kraadi
Arendasin isiklikke oskusi nelja aasta jooksul, töötades keskkoli õpetajana. Oskused meedia vallas: Olin tootejuhi asetäitja kahel harival teleseriaalil: "The Photographer's Eye" (fotograafi silm) ja "Consumer Basics" (tarbija alusteadmised). Omandasin teadmisi tootmise majanduslike nõuete kohta. Kasutasin oma ajakirjaniku ja toimetaja oskusi kui kirjutaja/redaktor. Haridus: Wisconsin-Milwaukee Ülikool 1991 Bakalaureuse kraad teaduses ; keskharidus Põhiaine: sotsiaalteadused Eriained: sotsioloogia ja psühholoogia Töökogemused: Täiskasvanute Koolitusinstituut, Cannon Community Kolledzis, Montanas 1996 - praeguseni Õppeprogrammi arendaja Täiskasvanute muutuste projektis Cannon Community Kolledzis, Montanas 1995-1996 Tootejuhi asetäitja meediaarenduses Sayers Monthly, Sayersis, Idahos - 1995 Praktikant Morris County High School, Sayersis, Idahos - 1991-1995 Sotsiaalteaduste õpetaja Kombineeritud CV
Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia, meditsiin, statistika, ajalugu Mõisted: rahvastik- milline on vaadeldava piirkonna rahva koosseis rahvaarv kui palju elanikke on teatud vaadeldaval alal. rahvastiku koosseis ehk struktuur rahvastiku jaotumus mingil ajahetkel mingil kindla rühmitamistunnuse järgi, milleks on tavaliselt sugu, vanus, perekonnaseis, elukutse vms loomulik iive mingiss piirkonnad aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes rändesaldo sisse ja väljarännanute vahe
Teadusfilosoofia õpetamisel on vaja teha mitmeid valikuid: osad on seotud filosoofiaga üldiselt, osad kitsamalt teadusfilosoofiaga. Selgitan järgnevalt oma valikuid. Igasuguse filosoofia õpetamise puhul on valida kahe põhilise lähenemise vahel: probleemide keskne ja filosoofia ajaloo keskne õpetamine. Ajaloo keskne õpetamine tähendab, et valitakse üks hulk filosoofe, kes ajaloos endale ühel või teisel moel nime teinud ja räägitakse nende eluloost, küsimustest, mida nad käsitlesid, millistele tulemustele nad jõudsid ja kuidas nad selliste tulemusteni jõudsid. Probleemide keskne õpetamine tähendab, et valitakse üks hulk küsimusi, mis on ühel või teisel moel olulised filosoofias ja räägitakse, milles küsimus seisneb ja kuidas seda küsimust lahendatakse kaasajal. Kahtlemata on teadusfilosoofia ajalugu huvitav ja õpetlik, kuid minu teadusfilosoofia kursus keskendub teadusfilosoofia probleemidele. Kumb lähenemine valitakse, sõ...
Nad lähenevad innovatsioonile selle kõige laiemas mõttes, hõlmates nii uusi tehnoloogiaid kui ka uusi toimimisviise". "Innovatiivne äri on selline, mis elab ja hingab "väljaspool karbimõtlemist". See ei seisne pelgalt heades ideedes, see on kombinatsioon headest ideedest, motiveeritud töötajatest ja vaistlikust mõistmisest, mida teie klient vajab". Millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Wiki: Innovatsioon on majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse oluline uurimisvaldkond. Innovatsioonile on võimalik läheneda pea igast valdkonnast, suurimateks valdkondadeks kus uuritakse innovatsiooni on majandusteadlased, insenerid ja loodusteadlased, geograafid-regionaalsel tasemel, majandusajaloolased, sotsioloogid, poliitika, juhtimine. 2. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid.
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
-infoteadust ja raamatukoguteadust on vaadeldud kui kahte täiesti erinevat valdkonda või -raamatukoguteadust vaadeldatakse osana indoteadusest -ajaliselt on raamatukogundus kujunenud varem kui infoteadus -infoteaduse eelkäijaks peetakse dokumendiõpetust 12. Infoteadus teadusvaldkonnana Vastus: Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid. Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad: - sotsioloogia -massikommunikatsioon ja -psühholoogia vallast. -teatud mõjutusi on samuti organisatsioonikäitumise ja juhtimise, majanduse ja lingvistika vallast. Interdistsiplinaarsete seoste arengut infoteaduses mõjutavateks teguriteks on: -organisatsiooni infojuhtimise vajadus -raamatukogude ja infoasutuste osatähtsuse kasv infoühiskonnas -raamatukogu- ja infoasutuste rolli kasv infotöötlusprotsessides -infotüütajate rolli kasv infoühiskonnas
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
edastada ilma tsensurita informatsiooni maailmasündmustest b. vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare,analüüse ja repotaaže sündmustest NSV liidus ja ENSV-st c. välisraadiojaamade saated olid oluliseks informatsiooniallikaks Eesti NSV-s ja aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu 3) hakkasid taastuma otsekontaktid muu maailmaga a. hakati tegelema moodsate teadusharudega ( psühholoogia, sotsioloogia jne) b. üksikud teadlased pääsesid teaduskonverentsidele c. leidis kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, džäss-ja rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud 4) NSV liidu jaoks muutus Eesti omamoodi “läänelikuks osaasiks” a. materiaalse heaolu hankimine, mis meelitas muulasi b. elatustase ületas NSV liidu keskmisi näitajaid VII “Kuldsed kuuekümnendad”
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniamet...
Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused. Eesmärkide ja meetodie põhjal eristatakse tavaliselt teoreetilist ja eksperimentaalteadust või/ning fundamentaal- (akadeemilist) teadust ja rakendusteadust. Ühiskonna- ehk sotsiaalteaduse alla kuuluvad ajalugu, arheoloogia, etnograafia, majandus- ja sotsiaalgeograafia, poliitilised teadused (politoloogia), majndusteadus, sotsioloogia, psühholoogia, demograafia, õigusteadus, filosoofia jt. TEADUSED FILOSOOFIA FORMAALSED EPIIRILISED TEADUSED TEADUSED Loogika kogemustel matemaatika põhinev
Areaalilingvistika- uurib , seda kuidas geograafiline positsioon muudab keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine. Arvutilingvistika-keelte ehitus ja funktsioneerimine arvuti abil. Matemaatiline keeleteadus Semiootikaga- märgiteooriaga Antropoloogiline keeleteadus e etnolingvistika- võõraste rahvaste keelte uurimine. Keeledidaktika, tõlketeadus, keeleplaneerimine- seostub sotsioloogia ja poliitikaga. 7. Keelte liigitamise põhimõtted Kokku on 6800 keelt(etnologue järgi).Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärk on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel. Genealoogiline e geneetiline liigitus: tegemist on sugulus ja põlvnemissuhteid käsitleva lingvistika valdkonnaga. 8. Pidžin- ja kreoolkeeled.
Väärtushinnangutele põhinetakse. Majanduspoliitiline- rõhutatakse indiviidi vastutust tervise eest, pööratakse vähe tähelepanu teistele teguritele. Sotsiaalpoliitiline- rõhutatakse sotsiaalse keskkonna olulisust ja seda mõjutavat poliitlist keskonda. Meditsiiline- negatiivsuse kaudu, tervis, kui puudub haigus. Ei tehta kultuurilistest jne teguritest. Akadeemiline- psüholoogia ja sotsioloogia koostiosana- tervis kui biopsühhosotsiaalsete teguritega seotud. Statistiline- määratletud norm, läbi organismi erinevate näitajate, kui näitaja on normis, siis terve, kui ei siis haige Holistlik, vaata tagasi. Tervise ja haiguse käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe- haigus seotud kurja vaimuga Hipokrates Pidas vaimu ja keha üheks koosluseks. Humoraalne teooria- haigestumise teooria- haigusseisundid on seotud keha funktsioonidega.
Sotsiaalne füüsika (sotsioloogia)Selles teaduste klassifikatsioonis avalduvad kolm seaduspärasust: Esiteks, iga järgnev teadus on keerukam eelnevast ning tugineb eelnevale. Astronoomia nt pole võimalik ilma matemaatikata jne.Teiseks, nimekiri algab kõige abstraktsema teadusega ja lõpeb kõige konkreetsemaga.Kolmandaks, nimekiri algab kõige vanema teadusega ja lõpeb kõige nooremaga. Astronoomia nt on väga vana teadus, st on juba ammu jõudnud positiivse staadiumini, sotsioloogia aga on täiesti uus teadus (just Comte ongi sotsioloogia kui teaduse rajaja ning talle nime andja). Analüütiline meetod filosoofias. Gottlob Frege. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida
Teadmustöö nõuab teadmustöötajatelt pidevat juurde õppimist ja ka õpetamist. Teadmustöötaja kui vara, mitte kulu. Kultuurišokk “Kauged” tulemused Tehnoloogia hind Infosüsteemide integreerimise keerukus 27. Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi –meetriaid) rakendatakse? Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel. Teaduse ajalugu Teaduse sotsioloogia Teaduspoliitika; ressursside jagamisel Raamatukogus jt infoasutustes komplekteerimisel, kogu korrastamisel, otsuste tegemisel Informatsiooni organiseerimine Infojuhtimine 28. Millised on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) o Millised erinevad inimesed panustavad teaduse progressi. n x •y=C x = publikatsioonide arv
( http://et.wikipedia.org/wiki/Dualism ) ² Biheiviorism - biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20. sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. ³ Samasusteooria - vaimu samasusteooria poolehoidjate järgi on vaimuseisundid, nagu näiteks hambavalu või mõtlemine viini saiadest, neid seisundeid omavate agentide ehtsad sisemised seisundid.
(Kraavi 2005: 121) Näiteks võib tuua võimu ja keha vahekorra. Tänapäeval näeme, kuidas mingi teatud väljanägemise nimel suunatakse inimesi tegelema kõikvõimalike aeroobika või teiste keha mõjutavate protseduuridega. Keha ilmneb kui teatava kaupade ja teenuste objektiks. (Kraavi 2005: 121-122) Foucault' järgi on kunagine isikust lähtuv võim asendunud ,,biovõimuga", mille tekkimine ja areng on seotud mitmete teaduste (bioloogia, sotsioloogia jne) esiletõusuga 19. sajandil. Inimese keha ja käitumine sai teadmiste uurimisobjektiks ja suunajaks. Võim ei ole niisiis üksnes juriidiline ja seadusega samastatav süsteem kokkupuudetes kõikjaloleva võimuga koosneb meie argipäeva elu-olu ja käitumine. (Kraavi 2005: 122) 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR 3.1 Film ja televisioon
aasta keskmist elanike arvu, mis on aasta alguse ja lõpu rahvaarvu poolsumma Iive-rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb Tööhõive- Tööpuudus- töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd Ränne e migratsioon- inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Vähemusrahvus- sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis alla poole selle riigi rahvaarvust Linnastumine- linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine Arenenud maa- Arengumaa- Majanduse struktuur- Majandusharu- hankiv majandus (põllumajandus), teenindav (kaubandus), töötlev (puidutööstus) Tööjõud- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised
Testide liigid · Individuaalsed ja grupitestid · Lastele ja täiskasvanutele koostatud testid · Verbaalsed ja mitteverbaalsed testid Vaimse võimekuse minitest Valik küsimusi TÜ sotsiaalteaduskonda sisseastujatele mõeldud akadeemilisest testist (N=1254) Akadeemiline test · Akadeemiline test on kohustuslik sisseastumiseksam TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni, psühholoogia, riigiteaduste ning sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekavadele kandideerimiseks · Testi väga kõrge tulemus annab aga võimaluse Tartu Ülikooli sisse saada eritingimustel · Kindlasti ei tohiks arvata, et akadeemilise testi 80 punkti on võrdne riigieksamite 80-punktise tulemusega, mis on võimekale gümnaasiumilõpetajale täiesti jõukohane piir. Akadeemilise testi tubli tulemus on 60 punkti · 2010. aastal ületas 80 punkti piiri 1179st akadeemilise testi sooritanust 38
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Anastasia Panfilova Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas Referaat Juhendaja: õpetaja I. Prees Rühm: RDKR-21 Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.KURITEGEVUS.................................................................................................................3 2.KURITEGUDE TÜÜBID................................................................................................... 4 2.1.Tapmine..............................................................................
puudutavaks valdkonnaks. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimisprotsessid. Kasvatuspsühholoogia tegeleb muudelgi kasvatusvaldkondadega. Sageli jagatakse kasvatuspsühholoogia arengupsühholoogiaks, sotsiaalpsühholoogiaks ja hariduspsühholoogiaks. Paljudes uurimistöödes püütakse lahendada koduse ja lasteaiakasvatuse probleeme, nendest probleemidest on huvitatud ka teised teadusalad, nagu psühholoogia, sotsioloogia ja teised ühiskonnateadused. Pereuuringute alla kuulub kogu uurimis- ja selgitustöö, mis puudutab pere kohta, tegevust ja ülesandeid ühiskonnas, pereliikmete omavahelisi suhteid, nende tagajärgi, iseloomu ja neis toimuvaid muutusi. Perekonna uurimine on hea näide paljude eri teaduste koostööst. Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste kirjeldamist ja võrdlemist ning seletamist ja ennustamist. Metodoloogiaks nimetatakse teadustegevustes kasutatavate meetodite ja
sajandi loominguliseimaid psühholooge. Maslow mõtteviis oli oma aja kohta täiesti uudne kui enamik psühholooge oli keskendunud pigem ebanormaalse ja haiglasliku uurimisele, siis Maslow tahtis hoopis teada, mis on vaimse tervise põhjuseks. Tema nimega on lahutamatult seotud sellised mõisted nagu vajaduste hierarhia, eneseteostus ja tippkogemused, mis on leidnud laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse, kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada. Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale. Väärarusaam: isekuse ja isetuse terav eristamine. Kas tõe nimel eluga riskijad on vähem isekad
b. otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu. c. mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist 10th of May 0:01 matis Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata http://webct.e- uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+ VIEWALL 10th of May 1:47 Andres a. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. >>b. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 10th of May 1:48 Andres James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm a. on täiuslik. >>>b. ei ole veel täiuslik. c. on ja jääb halvimaks võimalikest. 10th of May 10:15 ksenia Oletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene. Pragmatismi käsituses tähendab see, et
Dramaturgilise mudeli ja erinevate antropoloogiast tulevate impulsside kõrval on performatiivse pöörde teiseks oluliseks selgrooks kujunenud briti filosoofi ja keeleteadlase John Langshaw Austini käsitlus performatiivsetest lausungitest (performative utterances). Siiski ei pea Austin performatiivsuse all silmas mitte etendust või etendamist, vaid pelgalt millegi teostamist. Teises peatükis tegeleb autor mitmetähendusliku performatiivsusega. Kaljundi toob esmalt välja sotsioloogia, mis püüab etenduste analüüsis teksti ja struktuuri kõrval pöörata rohkem tähelepanu praktikatele ning astuda dialoogi kultuuriteooriaga. Mõistet „sotsiaalne etendus“ on rakendatud näiteks sõdade (Smith 1993) või poliitiliste muutuste (Edles 1998) uurimisel. Mainitud lähenemine käsitleb erinevate etenduste funktsiooni ja efektiivsust sümboolse suhtluse ja domineerimise vahendina (Alexander, Giesen, Mast 2006). Seejuures ei
Eeldus, et on olemas targad ja rumalad lapsed, on ühiskonnas nii sügavalt juurdunud, et on raske alternatiivi ette kujutada. Kuid teistsugune suhtumine on lihtne: kõik inimolendid sünnivad oma unikaalse andega. Iga kogukonna eluterve talitus sõltub tema võimest igat annet välja arendada. Erikooli õpilaste järgnev toimetulek oleneb paljuski personali võimekusest noori mõjutada ning head eeskuju avaldada. Ja siin on meil veel palju õppida. Allikad Aimre, I. (2005). Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Kooskora, E. (2006). Kaagvere Erikoolis aastatel 1995-2004 õppinud tüdrukute retsidivism. Käsikiri. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Luik, M. (1997). Põlvkondade deviantse käitumise järjepidevus Kaagvere Erikooli näitel. Käsikiri. Tartu: Tartu Ülikool. Riigikontrolli Kontrollaruanne (2004). Erikoolide funktsioon ja tulemuslikkus. Tallinn 6
5) religioosne tunnetamine- rajaneb ilmutusel. Ilmutus-inimesele avatakse midagi seni nähtamatut, mida me ise ei ole võimelised nägema (sündmus, unenägu). Religiooni parameetrid: 1) religioosne tunne 2) mõistus 3) tahe Uku Masing- tema ütles et Religioon- see on inimese suhe lõputuga. 6) teaduslik tunnetamine e positiivne tunnetamine. Positilism- tunnetuse aluseks peetakse teaduslikke teadmisi. Auguste Comte- positivismi looja, ja ka sotsioloogia isa. Teadus on tõestatud teadmine (Alan Challers). c) väärtustamine- aksioloogiline tasand Albert Camus- müüt sysiphosest. Tema väärtustas suisiidi. POLIITILINE FILOSOOFIA Idamaades- menamentne mõtlemine (sissepoole mõtlemine) Läänemaades- transententne mõtlemine (väljapoole mõtlemine) Läänekultuuris on aeg ühesuunaline. Ida kultuuris aeg tsükliline. ÕPETUSED India õpetused jagunevad kaheks: 1) aneetlikud õpetused 2) mitteaneetlikud õpetused
12) Naabruspaar (naaberpaar) on kahest voorust koosnev tegevusüksus, voorud on ideaaljuhul kõrvuti, eri kõnelejate esitatud. Naabruspaar jaguneb ees- ja järelliikmeks, kus teatud tüüpi eesliige nõuab teatud tüüpi järelliiget (nt tervitus vastutervitus, küsimus vastus, palve nõustumine/keeldumine). Eelistusjärjestus, kus vastus valitakse kahe vastandliku variandi vahel, kusjuures üks on eelistatud, teine mitte. 13) Etnometodoloogia sotsioloogia haru, mis uurib suhtlejate endi tõlgendusi nende sotsiaalsest tegevusest ning vaatleb igapäevaseid loomulikke tegevusi, mille abil inimesed loovad oma grupikuuluvust ümbritsevasse. 14) Uniformitarianism arusaam, et keeled on olnud olemuselt samasugused ka minevikus, seega: mis on praegu võimatu, oli ka minevikus võimatu. 15) Keeleuniversaal absoluutne ja statistiline universaal, implikatiivne ja mitteimplikatiivne universaal
viiks". Ma usun, et Liivi lüüriline proosa kandis omal ajal umbes sama sõnumit mis Õnnepalu sada aastat hiljem. Just Õnnepalu on avaldanud ka arvamust, et eesti ja baltisaksa kultuuri vahel puudub ajalooline sild. Kui Jaan Kross jõudis maailmaturule Eesti suuruse avastajana, siis on Õnnepalu ja Andrus Kivirähk laiale ilmale silma jäänud kui ühe armetu rahvakillu alanduse estetiseerijad. ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole. Tammsaare on meie armastuskirjanik number üks. Kui ta millestki juba kirjutab, siis ainult seetõttu, et seal kusagil on peidus armastus, mis tähendab valmisolekut surra. Ka Õnnepalu otsib armastust kui surmatungi, kuid erinevalt Tammsaarest ei leia ta seda. Naine kutsub armastuseks soojätkamise iha, mees oma väge kedagi vallutada. Armastada suudaks vaid tõeliselt mehelik (sic!) hermafrodiit. ,,Piiririigis" on
individuaalne lähenemine raske hinnata tulemusi isiksuse arvestamine raske sobitada aineid eneseteadvuse tugevdamine tulemused sõltuvad pühendumisest usk inimesse, tema tahtesse areneda õppija sõltub liigselt motivatsioonist loovuse rakendamine iseseisvu avatus, positiivsuse esiletoomine BIHEIVIORISM Teaduses on biheiviorism 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund. Biheivioristid (ehk käitumusliku psühholoogia koolkond) olid esimesed, kes hakkasid õppimist kui protsessi teaduslikult uurima ning nende lähtepunktid on siiani, võiks öelda kõige enam, igapäevast õpetamistegevust mõjutanud. Biheivioristid, oma teooriate loomisel, ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele
vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.). Kolmandaks võimaluseks võib nimetada Marxi ajaloo-käsitlust, mis on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. Millega tegeleb siis sotsioloogia? Esmapilgul on nende ühisosa suur - püüab ju sotsioloogia uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Samas tuleb siiski rõhutada sotsioloogia eripära. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse
on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Vali üks: a. Teadmine, mis osutub tõeseks b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b
on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Vali üks: a. Teadmine, mis osutub tõeseks b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b
Tänu kultuurile on kordineeritud inimtegevus võimalik. Struktuurfunktsionalismis on laenatud Spenceri mõisteid struktuur, funktsioon, organims ning evolutsionism. Karl Marx (1818 1883) - Juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxil oli suur panus majandusteaduse arengusse. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes. Marxi olulisimaks panuseks on võimusuhtete analüüs ja seos ajalooliste arengutega.