Suur ava, plaatkaamera. Oluline 1940. On et pannakse alused tulevikufotograafiaks. Ajakiri "Aperture" Minor White. Kõik on teemanumbritega ajakirjad. USA: modernne arhitektuur. Fordism ja moodsad autod. Metropoli kultuur N.Y.C(Pariisi asemel) raha, turg, muudatused, ideed kõik olid USA Hollywoodi kino. Kunst ja foto mahajäämus modernsetest printsiipidest Chicago Kunstiinstituut. Tehnoloogiliste kujutamisvahendite sobivus USA-tehnokultuuri.Kriitilise sotsioloogia ja dokumentalistika traditsioonide tugevus USA-s New York School Tänavadokumentalistika. Robert Frank(sveitslane). The Americans. Kuna Frankil on kerge distants, uus ja huvitav, seega on tal ka teistsugused pildid. Drive-in kinod. Vabadus, kõik on võimalik. Wild open road, where everything seems to be possible. "Americans" ei ole ei kriitiline ega propageeriv. Autori muljete mitte ideoloogiakeskne. Uudiseid seal ei ole. Lee Friedlander-Keskkonna struktuuriline vaatlus. Linn, metropol
taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. 5 6 Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks
35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline kohtusüsteem: Maakohus, Ringkonnakohus e. apellatsioonikohus, Riigikohus) RT Lisa – ministrite määrused Teadus LOODUSTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“ Väide või seisukoht on õige Õigus e vabadus käituda vastavalt oma tõekspidamistele Jurisprudents – teadus, mille käsitlusobjektiks on õigus. Lääne õiguse kindlad elemendid 1
elujõust ja kirest tühjaks. Progress suundub hävimisse. Mõistus viib hääbumiseni. Kultuur tekib Vico arvates ühiskondlike suhete tagajärjel, hirmust ja hädast. Ka klasside vastuolu pole talle võõras. Ajaloo eesmärk on säilitada inimsugu maa peal. Inimene ja maa on omavahel ürgselt seotud. Inimene kujundab maa oma tegudega, olles ise sellest maast tulnud. Ajalugu on küll inimese tehtud, kuid kulgeb mööda saatuse paratamatust. Vico tsiviilajalugu on kui sotsioloogia. Ajaloofilosoofiaga tegeles ka GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (1770 - 1831). G. Vicot peetakse Hegeli eelkäijaks vaimufilosoofias. Inimajalugu on eelkõige vaimu, mõtlemise ja teadvuse ajalugu. Ühe rahva vaim avaldus tema kultuuris. Üht rahvust teistest eristab kultuuriline printsiip, mille kaudu rahvas väljendab oma tegelikkust. Ühiskondlikke protsesse vaadatakse ajaloo kaudu. Sarnasus Vico ja Hegeli vahel on, et igal ajaloo perioodil on omad nõrkused ja sellest õpitakse
Kirjandusteooria koolkonnad 1, Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus (sh. looming). Fookuses struktuurid, millele alluvad kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kõik pindmised nähtused kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktuure loob inimmõistus (inimmõistus kui struktureeriv mehhanism), struktuurid ei eksisteeri maailmas, need projitseeritakse maailmale inimteadvuse poolt. Struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide,
Põhiseisukohad: 1. Eemaldumine suurte sündmuste ja isikute uurimisest; probleemajalugu vs jutustav ajalugu; pikad protsessid vs sündmused. 2. Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. 3. Eesmärgiks kõikehõlmav, "totaalne ajalugu" (histoire totale). 4. Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaar- ja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). 5. Kollektiivse koostöö väärtustamine, suured ühised uurimisprojektid. LUCIEN FEBVRE (1878-1956) *Tema huvikeskmes oli varauusaja kultuuriajalugu, täpsemalt religioossete ettekujutuste ajalugu. *Oli arvamusel, et ajaloolased peavad püstitama leidlikke probleeme. Ajaloo areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. Ajaloo uurimine on probleemi uurimine. *Febvre'i teoseid iseloomustav polemiseeriv hoiak ja väga isikupärane,
Kirjandusteooria koolkonnad 1, Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus (sh. looming). Fookuses struktuurid, millele alluvad kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kõik pindmised nähtused kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktuure loob inimmõistus (inimmõistus kui struktureeriv mehhanism), struktuurid ei eksisteeri maailmas, need projitseeritakse maailmale inimteadvuse poolt.
On ka mingi sunnijõud, mis suunab inimesi tegema seda, mida ühiskond peab vajalikuks. Organiseerimata surve, toimub ühiskondliku arvamuse ja kasutuse kaudu last kasvatades valitakse nt ühiskondlikult sobiva kasvatusviisi. Durkheim oli kindel et sotsiaalsed faktid ei tulene indiviidi psühholoogilistest omadustest, vaid tulenevad ühiskonna vajadustest, mis ei ole seotud indiviidide omadustega. Ei leidnud, et oleks vajalik ühsikondlike nähtuste individuaalsete ilmingute uurimine. Sotsioloogia. Funktsionalism Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise või sotsiaalse süsteemi säilitamise funktsiooni. On kaks alternatiivset lähenemist. Üks lähtub, et oluline on indiviid ja tema vajaduste rahuldamisest on kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine lähenemine on mõjutatud Durkheimist, tähendusrikas üksus on ühiskond ise, kuna seda püütakse säilitada on loodud institutsioonid, mis võimaldavad ühiskonnal hästi jätkuvalt funktsioneerida.
" 100% sarnased loodus-,,objektiivse", füüsiliste ,,tajude" poolest; SELLE/NENDE valdkond. 100% erinevad isik, individuaalsus-,,subjektiivse, unikaalsete ,,tajude/tõdemuste/kogemuste"", MINA valdkond. 50% sarnased ja 50% erinevad kultuur, sotsiaalsus, erinevad grupid, jagatud arusaamd; MEIE valdkond. Religioon hõlmab kõiki neid arusaamu. Looduse seisukohalt bioloogiline religioon. Indiviidi seisukohalt religioossed biograafiad. Sinna vahele jääb religioosne sotsioloogia. RELIGIOONI JA RELIGIOOSSUSE PSÜHHOLOOGILISTEST ALUSTEST 17. veebruar 2010 - Roland Karo Vanarahva tarkus ütleb, et kui miski näib kahtlane,siis parim viis selgust saada on asi oma silmaga üle vaadata. Sellestsamast printsiibist lähtub ka empiiriline teadus. Tänast teadust eristab keskaegsest paljuski just see, et kui te küsinuks keskaegselt teadlaselt, mis ilm täna on, siis selle asemel, et aknast välja vaadata, süüvinuks ta vastuse leidmiseks nt Aristotelese
erinevaid inimesi. K-A sünni põhjus oli lähemalt uurida lääne tehnilisest tsivilisatsioo- nist kõrvale jäänud ühiskondi, mida nimetati primitiivseteks, eelajaloolisteks jne. [2] 1.2 Etnoloogia ja teised teadused Etnoloogia uurimisobjekti ja meetodite võrdlus teiste teadustega: püüd mõista kultuuri kui tervikut; on humanitaarne ehk sisaldab huvi keelte, kunsti jne vastu; sotsiaalteadus- tes on lähim sugulane sotsioloogia, neid eristatab etnoloogiast traditsiooniline meetod (etnograafiline välitöö, kõikide kultuuride võrdlev vaatlemine). Antropoloog uurib subkultuure. Subkultuur on teatava eristava teadmisega grupp ühiskonna sees (etniline, proffessionaalne...). Etnoajalugu uurib kultuuri minevikku, näit. Arhiiviandmeid (sünni, surma kohta) või maadeuurijate kirjeldusi. [3] 10 Peatükk 2 Etnoloogiateaduse ajalugu
WORKING upper (UWC) madalamad (upper) ametnikud, haritud käega töötajad CLASS middle (MWC) poolharitud (semi-skilled) käega töötajad (WC) lower (LWC) harimatud töölised, hooajatöölised Kõrgklassi inimesi (eriti suure varanduse ja privileegidega) ei vaadata, sest neid on väga vähe ja nad ei allu oma keelelises käitumises standarditele. Algul püüti teha klasside jaotust väga formaalseks ja täpseks. See oli kooskõlas 1960. aastate sotsioloogia formaliseerimise tendentsiga. Hiljem leiti, et tegelikult jäävad piirid ikka osalt intuitiivseks. Osalt selle tõttu on hiljem tegeldud palju enam ühe kihi sees olevate keeleliste varieerumistega, mis seostuvad nt sotsiaalsete võrgustikega või sellega, et me kõneleme eri inimestega erinevalt. Klassid ja keelelised markerid Uurijad on püüdnud leida erinevaid keelelisi markereid, mis seostuvad klassidega (class markers)
enamusel oma loomupäraseid pürgimusi õnnelikuks saamisel realiseerida. Vahekokkuvõte. Platoni poliitiline õpetus on õpetus ideaalsest polis`sest. Ta käsitleb polis`se ideed, ideepärast polis`t, seda, mis on polis oma idee kohaselt, mitte aga ajaloos (meeleliselt, empiiriliselt tajutavas nii muutlikus maailmas) faktiliselt olemasolevaid, kaugeltki mitte- õnnelikke, polis`seid. (Viimaste uurimisega tegelevad ajalooteadus ja sotsioloogia.) Platoni ideepärane poliitiline õpetus on ühtaegu õpetus õnnelikust polis`sest; seesuguse paratamatu seose tõttu läheb eetika, moraalifilosoofia loomuldasa üle poliitikafilosoofiaks. Makrokosmose kolmikstruktuur projitseerub inimhinge, mikrokosmose, kolmikstruktuuriks ja sealt edasi ideaalse polisè, mesokosmose, kolmekihilisse ülesehitusse. Ideaalriik. Eestikeelses õppekirjanduses on ideaalse polisé asemel valdavalt kasutusel ideaalriik
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
TEEMA 4. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON, RIIK KUI ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED § 1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID Et saada süsteemset pilti ühiskonna ja riigi vahekorrast, peame kasutama ühelt poolt õigusteaduse ning õigusteooria, teiselt poolt aga teiste sotsiaalteaduste, eriti sotsioloogia ning politoloogia mõisteaparaati nende vastastikuses, üksteist täiendavas toimes. Tuleb hoiatada, et sotsioloogilise ühiskonnakäsitluse refereerimisega satume paratamatult nende doktriinide mõjusfääri, millega opereerivad funktsionaalsed (sotsioloogilised) riigiteooriad (vt teema 1. § 7), mis omakorda on iseloomulikud anglo-ameerika õigussüsteemile. Omamoodi on see paratamatu, kuna kaasaegse
vananemist 2. eetikat 3. vanuripoliitikat Gerontoloogial on neli alaosa: 1. Biogerontoloogia tegeleb raku ja koe vananemisega. Alusteadused on anatoomia, füsioloogia, bioloogia. 2. Sotsiaalgerontoloogia käsitleb eakate suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused. 3. Psühhogerontoloogia käsitleb meeleorganite vananemist. 4. Geriaatria e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi. Eetika Ühiskonna seisukohad, inimkäsitlused (heterogeenne, negatiivne soodne) Vanuripoliitika Seadused, toetused, teenused Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi on neid 7
(1934) 1. Hoiakud Hoiak ja väärtus Hoiak: püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti Väärtus - püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi Hoiakud: meeldib T.Mägi, eelistan rohelisi, armastan hiina toitu, ballett ei istu.... Väärtused: kollektivism-indivdualism, traditsioon-muutus, egalitarism, perekondlikkus ... vt S.Shwartz, R.Inglehart jt Hoiak psühholoogia?, väärtused sotsioloogia? Hoiaku ehitus Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt) Emotsionaalne komponent (suhtumine) Käitumuslik komponent (tegu) Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) SP: hoiak on pilt + suhtumine + tegu Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem,
3) antropoloogia- teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Võrdlev teadus, mis püüab jõuda sügavamate tunnetusteni inimese olemusest. Veel lähedam suhe on kultuuriantropoloogiaga- mille huviobriit on inimene ja tema käitumismustrid, tavad. Ühelt poolt püütakse leida üht universaalset miskit, mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt püütakse esile tuua ainulaadsust, mis teeb ühe kultuuri teise suhtes unikaalseks. 4) religioon, sotsioloogia jne. Õppimisvõimalused Eestis- mujal maailmas on olemas eraldi õppetoolid ja institutsioonid. Aga kuna Eesti on väike, siis saab õppida TÜ-s geograafia osakonnas. Ja TLÜ, kus loodi 2007 maastiku ja kultuuri keskus. Sissejuhatus kultuurigeograafiasse- inimesed on loomult geograafid: meil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohta. Aja jooksul muutub arusaam ruumist (väikelaps-vanainimene). Huvi kohtade vastu, kus on midagi teisiti
võimu poolt kujundatud stereotüüpe võidakse parodeerida, seestpoolt lõhkuda, alguses üritada oma maailmasse sobitada ja kui ei sobi, siis kujunevad suhted inimest ümbritseva mediosfääriga teistsuguseks kui mediosääfi loojad ja kujundajaid neid alguses plaanivad. B. Koolkonna kultuurikriitika aitab meil näha mis viisil ka kuidas protsess toimub. Nad tegelesid suhteliselt konkreetsete kultuurinähtustega, B.töödest abi just meedia sotsioloogia suunaga uurimuste jaoks, kuid ka laiema populaarikultuuri välja kirjeldus võib leida neist tuge. Kokkuvõte: Esiteks: niipea kui kultuuriteoreetilisi väiteid hakkame konkreetsete kultuurinähtuste peal proovima ja katsetama, siis saamegi kultuurikriitika või astume kriitika väljale. Kultuurilise tegelikkusega seostatud teooria ei saa mitte kuidagi vältida seda, et on konkreetset teost analüüsiv kui ka selle teose jälgi või selles teoses koondunud mõtteviise kriitiliselt vaatlev
Psühholoogia on paljuski statistilise iseloomuga teadus, tal on majanduses, poliitikas, õiguspraktikas, sotsiaalsetes suhetes täita abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. NN. kolmeks vaalaks, millele psühholoogia toetub on matemaatika, filosoofia, neurofüseoloogia. Psühholoogia ajalugu, lingvistika, loogika, matemaatika, küberneetika, füüsika, elektroonika, geneetika, bioloogia, füsioloogia ja neuroteadused, antropoloogia, sotsioloogia, pedakoogika. PSÜHHOLOOGIA HARUD Psühholoogia harud: Psühholoogia asub loodus ja ühiskonnataeduste kokkupuutealadel piiriteadus Teoreetilisema orientatsiooniga harud: 1) üldpsühholoogia normaalse inimese psüühika ja ta käitumise seaduspärasus nn psühholoogia ABC 2) psühhofüsioloogia uurib psüühika ja käitumise aluseid 3) neuropsühholoogia ajukahjustustega inimesi uurib ja teeb järeldusi tervete inimeste kohta
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
Edasi paluti neil järgmisele osalejale teha ise veesegu. Relvadega tegelejad tegid piprasema vee ja see näitab agressiivsust nad tegid teistele piprasema vee. Sõltumatu muutuja: relv ja mäng, pipar. Valimine oli juhuslik kes sai relva ja kes mängu. Valimis ei olnud relvadega tegelejaid. Selgituse otsimise tasandid - mis on sotsiaalpsühholoogia, kuhu kuulub? Kollektivismi poole - antropoloogia: kultuuri omadused ja erinevused oleviku ja mineviku vahel - sotsioloogia: sotsiaalsed struktuurid ühiskonnas ja gruppide tavad ning käitumine Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - sotsiaalpsühholoogia: indiviidi emotsioonid, tunded, käitumine mida mõjutavad teised inimesed, grupid - isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused - arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused - kognitiivne psühholoogia: individuaalsed vaimsed struktuurid, kognitiivsed protsessid
õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseerimiseks. 5. Õigusteaduse mõiste ja olemus 1) Õigusteadus On teadus õigusest. 2) Õiguse ajalugu Teadus õigusest, mis tutvustab kunagi eksisteerinud riikide õigust. 3) Jurisprudents Tegeleb kehtiva õigusest, analüüsib (õigusdogmaatika) objektiivset õigust ehk kehtivat õigust. 4) Õiguse sotsioloogia Pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. 5) Õiguse filosoofia Tegeleb õiguse mõttega, et mis see õigus üldse on. 6) Õiguse teooria Tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. See on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate normide sisu, töötab välja põhimõtted, doktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. (Kehtivas õiguses) Õigusteadus hõlmab
- Tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk. See blokk on tarviklik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ning järjepidevuseks. Olulised on eelkõige ajukoore eesmised osad, eelkõige otsmikusagar. Aju makrotase Ajuprotsessid on aluseks aistingutele ja käitumise regulatsioonidele. Psühholoogia kuulub küll Sots.teaduste hulka, ent on lisaks ka sotsioloogia, humanitaarteaduste jne hulka. Aju töö on psüühika aluseks, mistõttu tulebki aju vaadata, iseloomustada ning aju struktuurist tulenevaid protsesse vaadelda. Aju, mille tegelik värvus on miskit beežikat, kaalub täiskasvanud inimesel u 1,4 kg, ajus on sadu miljardeid rakke ning kuna neil võib olla loodud tuhandeid ühendusi teistega, siis keerukus, mis süsteemis tekib on ülisuur. Võimalike kontaktide arv on suurem kui meie galaktikas on taevakehi. Nii
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
lipuks. Ekslikult on arvatud, et triipkood pidi välja vahetama senise kollaste tähtedega sinise lipu, kuid siiski oli selle eesmärgiks pakkuda lisa Euroopa Liidu vähesele sümboolikale. [7] Et OMA saaks keskenduda ehitistele ja planeeringutele, siis selliste arhitektuurist kaugemaks jäävate tegevusvaldkondade jaoks lõi Koolhaas lisaks AMO, mis tegeleb uurimustööga ning seda ka valdkondades, mis jäävad välja arhitektuuri traditsioonilistest piiridest. Näiteks meedia, poliitika, sotsioloogia, taastuv energia, tehnoloogia, mood, näitused, kirjastamine ja graafiline disain. Tihti teeb AMO uuringut OMA klientide jaoks. [4] OMA kontorite laienemisele Aasiasse on väga lihtne põhjendus. Ühes oma väljaandes analüüsib Koolhaas Hiina Zhujiangi jõe deltat. Rahvaarvu suurenemisega selles piirkonnas oli ette näha tohutut uute linnade arengut, et kõik inimesed ära majutada ning Koolhaas tahtis selleks ajaks juba kohal olla
ühendunud modernistlikul pulbitseva sisu ja/või keelega. Karl Ristikiv (Luule) Ta ainus luulekogu ilmub 70ndate alguses, kuid luule ise on sündinud 40ndate/50ndatel aastatel. Kui panna need luuletajad kõrvuti, siis ka Ristikivi osaleb modernistlikus pöördes. Tema fenomen on see, et ta on ühe luulekogu autor, kuid see üks luulekogu on üks oulisimaid 20nda sajandi luulekogusid. 12.Loeng (Luule ja proosa) Urve Karusk · 1968 Savi Lõpetas Toronto Ülikooli sotsioloogia alal. Tegi aastal 1968 debüüdi luuleteosega ,,Savi". Sellele järgneb veel teine raamat aasta 1976 ,,Kodakondur". Ühelt poolt võib öelda, et ta haakub rohkem Kanada ja Ameerika luulejoonega. Ei saa öelda, et Karuks oleks mingi hipiluuletaja, aga on selge, et kõigi nende noorulike liikumiste ja vabadusaadetega on tal mingit pistmist või tal on haakumist selle maailmaga. Kui neid väheseid märke pagulasluulest
tulevad mängu abstraksed mõisted, olemused. -) Positiivne staadium inimene jõuab tõeallikani, kus ta leiab, et kõik senised otsinud on viljatud. * Auguste Comte: ,,Kellele ei meenuks, kuidas ta oli teoloog lapsena, metafüüsik nooruses ja füüsik oma mehe eas." * Comte leiab, et on olemas kuus positiivset teadust: -) Matemaatika -) Astronoomia -) Füüsika (peab ise kõige tähtsamaks, sest see seletab tema arust ära kõik küsimused) -) Keemia -) Bioloogia -) Sotsioloogia * Ühiskonna arengut iseloomustas ta järgenevalt: -) Feodalismile vastaks teoloogia. -) Prantsuse revolutsioonile vastaks metafüüsika. -) Pankurid ja ärimehed vastaksid aga tõelisele positivismile. * Ta jõudis ka selleni, et peaks loodama uus religioon, mille austamise objektiks peaks olema "suur olend" ehk Grand Etre ning pühakuteks peaks olema suured teadlased. Uue religiooni põhimõtteks peaks olema: ,,Armastus kui printsiip, kord kui alus ja edu kui eesmärk."
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains u...
Kasutatud allikad: 1. R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik totaalne inimene. Kirjastus ,,Perioodika" . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39. 2. Eesti Vabariigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018. RT III, 07.03.2011. 241 ÕIGUSTEADUSE ASEND TEADUSE ÜLDISES STRUKTUURIS TEADUS 1. LOODUSTEADUSED 2. ÜHISKONNATEADUSED 3. TEHNIKATEADUSED 2.1. HUMANITAARTEADUSED 2.2. SOTSIAALTEADUSED 2.2.1 SOTSIOLOOGIA 2.2.2 MAJANDUSTEADUS 2.2.3 ÕIGUSTEADUS 242 Õigusteadus on konkreetne ja praktiline teadus, mis peab suutma adekvaatselt reageerida sotsiaalsele reaalsusele. Õigusteadus on väga vana teadus. Kaasaegne arusaam õigusteadusest on n.ö. kompleksne käsitlus, mis tähendab, et õigusteadus on koguv mõiste, mitmest õigusteadusest koosnev teadus: õiguse filosoofia õiguse ajalugu õiguse teooria
spetsialistid, vanemad) peavad looma arengut toetava ja last väärtustava keskkonna. Ekspertide hinnangul on seaduseelnõus ülekaalus lapse käsitlemine pigem tuleviku täiskasvanuna, mitte niivõrd tänase aktiivse toimijana. Seaduseelnõu rõhutab lapse arengu olulisust ja käsitleb last mitte aktiivse kodanikuna (inglise keeles citizen), vaid passiivse kasvatuse/hoolitsuse objektina, kes alles valmistub kodanikuks olemiseks. Kaasaegne lapsepõlve sotsioloogia käsitleb lapsepõlve tõelise eluna, mitte eluks valmistumise perioodina, Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele 52 ja last toimijana (inglise keeles actor), aktiivse subjektina. See lähenemine omistab ühelt poolt rohkem
tundmaõppimine41. Õigusteadus on konkreetne ja praktiline teadus, mis peab suutma adekvaatselt reageerida sotsiaalsele reaalsusele. Õigusteadus on väga vana teadus. Kaasaegne arusaam õigusteadusest on n.ö. kompleksne käsitlus, mis tähendab, et õigusteadus on koguv mõiste, mitmest õigusteadusest koosnev teadus. 1 õiguse filosoofia õiguse ajalugu õiguse teooria õigusdogmaatika e jurisprudentsi õiguse sotsioloogia Kõik nimetatud teadused, õiguse filosoofia, õiguse ajalugu, õigusdogmaatika e jurisprudents, õigusteooria ja õiguse sotsioloogia, on õigusteadused ja samas moodustavad kogumis ühe õigusteaduse. Küsimus on seejuures selles, millisest aspektist õigust uuritakse. Et teadus kujutab endast paljus süstemaatilist uurimistööd, siis on ka õigusteaduses mõnikord raske määratleda, millisesse õigusteadusesse üks või teine uurimistöö kuulub.
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
Kriminaalpsühholoogia kuulumist õigusteaduste hulka põhjendab eelkõige kuriteo, see on uurimisobjekti õiguslik määratlemine kriminaalseadusega. Niisugune on ka tradistiooniline arusaam, mille järgi kõik kuritegevusse puutuv ja juura on sama lahutamatud nagu haigus arstiteadusest. Vaadeldes aga kuritegevust sotsiaalsele keskkonnale spetsiifilise nähtusena, millel on sügavamale ulatuvad ja eelkõige sotsiaalsed põhjused ja tagajärejed, saab kuritegevusest sotsioloogia uurimisvaldkond. Erinevalt kuriteoteadusest on krimonoloogia 10 missiooniks mõista kurjategijaid ning juhinduda teooriatest. (Saar, 2007, lk 11-12) Kriminaalpsühholoogia formeerus käsikäes psühholoogia kui teaduse kujunemise ja arenguga. Psühholoogia arenguloos võib eristada kolme erinevat perioodi ja ühtlasi kuni tänapäevani kestvat traditsiooni: eelteaduslikku psühholoogiat, filosoofilist psühholoogiat ja
kasulikkuse seisukohalt. Ainult nii on võimalik luua raamtingimused, milles iga juht valib analüüsitavast alternatiivide kogumist nii enda jaoks kui ka üldiselt ühiskonna või looduse seisukohalt kõige kasulikuma tegevusvariandi. Alternatiivide elluviimise tulemuste kvalitatiivse analüüsi alusena tuleb interdistsiplinaarselt integreerida nende teaduste (ökoloogia, sotsioloogia, politoloogia) metodoloogiaga, mis uurivad oodatavadest muutustest puudutatud nähtusi. Need teadused peavad tagama väljatoodud nähtuste kvalitatiivse iseloomustamise, et ette valmistada alternatiivi elluviimisega esilekutsutud muutuste analüüsi. 181. Miks on alternatiivide elluviimise tulemuste analüüsi protsessis õigustatud ühendada otsustaja
Seda teab keisri majesteet. Aga kas härra Mauruse riik on ka nii suur, et siin riidest puudus tuleb, kui tema poistele taskurätikud tahab anda? Ei, siin ei tule riidest puudus. Sellepärast on näpuga ninanuuskamine Venemaal lubatud, aga härra Mauruse majas keelatud. Mõistate? Aga miks on härra Mauruse majas keelatud sotsioloogiat lugeda? Kes teab? Keegi ei tea. Aga härra Maurus teab. Sellepärast, et härra Mauruse majas ei tea keegi õieti, kus lõpeb sotsioloogia ja kus algab sotsialismus. Kus aga lõpeb sotsialismus, seda me juba teame. See lõpeb Siberis. Sellepärast ei pea ükski härra Mauruse majas lugema sotsioloogiat, sest muidu võib ta ise ja ka vana härra Maurus sattuda Siberi, kus on kuuskümmend kraadi külma. Mõistate? Sest mõelge ise: üks on sotsia, teine sotsio, muud vahet ei ole. Ühel a, teisel o, see on kõik. Der Unterschied ist ganz unbestimmt. Ainult lõpud lähevad lahku -- ismus ja loogia. Aga sõna tuum on tema
Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida). Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad tervikteemad kergesti segapuntra, kui neid mingi suunava taustsüsteemi alusel ei korrastata. Dearden (1976) heitis ette ka seda, et informaalse kooli teoreetiliseks aluseks võeti psühholoogia ja sotsioloogia, mitte aga pedagoogika. Laps ei ole nagu taim, mida kastetakse, toetatakse ja väetatakse. Vabakooli liikumine Free Schoolmovement sündis Ameerika Ühendriikides õpetajate ja lastevanemate koostöös. Esimene selline kool rajati 1962. aastal, 1966. aastal oli neid juba 30 ning 1970. aastal 150. See oli ka liikumise kõrgpunktiks ning siitpeale hakkas nende hulk ja populaarsus kahanema. Liikumise ideoloogideks olid John Holt, Jonathan Kozol, Herbert Kohl, George Dennison,
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise ...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
ja rakenduslikku käsitlust. Nende põhiline erinevus seisneb, kas põhirõhk on asetatud teoreetilistele või praktilistele probleemidele. 41 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 23-28 Süsteemiteooria Majandusteooria Sotsiaalsed ja Majanduslik käitu- Otsustamisteooria sotsiotehnilised mine, arvestus, Sotsioloogia, süsteemid efektiivsus sotsiaalpsüh- loogia Ratsionaalne Grupi valik käitumine Juhtimis-
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
6) Kvaliteedi tagamine ja parendamine Andmete järjekindel kogumine ja analüüs on kvaliteedi tagamise ja patsiendihoolduse / abistamise või kiirabisüsteemi parendamise eelduseks. Paljud kiirabi probleemidest on tõstatanud pühendunud erakorralise meditsiini tehnikud. Need arvamused ja muljed jäävad aga tihti vajaliku tähelepanuta, kuna puuduvad asjaolusid piisavalt kinnitavad andmed. See on peapõhjus, miks mõned probleemid nii kaua lahendust ootavad. 7) Teadus ja uuringud Meditsiin, sotsioloogia, psühholoogia ja sotsiaaltöö on need valdkonnad, mis mõjutavad kiirabi ja selle arengut. Uued aparaadid, ravimid ja ravimeetodid mõjutavad muu hulgas ka haiglaeelse tervishoiu protsesse. Katsejärgus olevate uuenduste proovimisel saavad kiirabitöötajate kirjalikud märkmed ja kogutud andmed väljatöötajate jaoks suure väärtuse. 8) Välja- ja täiendõpe Kirjalikus dokumentatsioonis fikseeritud uuendused mängivad oma osa ka erakorralise meditsiini tehnikute välja- ja täiendõppes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
